3-23-2234/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2234

Otsuse kuupäev

19. mai 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Romili Kiini kaebus Tartu Ülikooli 6. oktoobri 2023. a

eksmatrikuleerimise korralduse nr 7-1/P2/2578 tühistamiseks, aines

ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) 31. augustil 2023

toimunud järelarvestuse suulise hindamisotsuse tühistamiseks,

alternatiivselt aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa)

12. juunil 2023 toimunud arvestuse ja 13. septembril 2023 toimunud

järelarvestuse hindamisotsuste tühistamiseks, Tartu Ülikooli

kohustamiseks võimaldada kaebajal anda uuesti aines ARBK.01.003

Meditsiiniline biokeemia (1. osa) suuline arvestus kolmeliikmelise

komisjoni ees, alternatiivselt kohustada Tartu Ülikooli hindama

kaebajat kolmeliikmelise komisjoni poolt kirjaliku arvestuse alusel ja

Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punktide 50, 66 ja 87.3.3

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Romili Kiin

Vastustaja – Tartu Ülikool, esindaja Martin Pärn

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 18. juuni 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

3-23-2234

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ülikooli 6. oktoobri 2023. a korraldusega nr 7-1/P2/2578 eksmatrikuleeriti Romili

Kiin Tartu Ülikooli senati 28. mai 2021. a määruse nr 3 „Õppekorralduseeskiri“ (edaspidi

ÕKE) punkti 87.3.3 alusel edasijõudmatuse tõttu (ühes õppeaines on korduseksam/arvestus

sooritatud kolm korda negatiivsele tulemusele) meditsiiniteaduste valdkonna

hambaarstiteaduse (80420) õppekavalt. Õppeaine kood ja nimetus, milles R. Kiin sooritas

arvestuse kolm korda negatiivsele tulemusele, oli ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1.

osa).

2. Romili Kiin esitas 14. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohus

mõistis kaebaja tahet selliselt, et kaebaja on esitanud kohtule järgmised nõuded:

-

tühistada Tartu Ülikooli 6. oktoobri 2023. a eksmatrikuleerimise korraldus nr

7-1/P2/2578;

-

tühistada aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) õppejõu poolt 31. augustil

2023 antud suuline hindamisotsus. Alternatiivselt tühistada aines ARBK.01.003

Meditsiiniline biokeemia (1. osa) 12. juunil 2023 toimunud arvestuse ja 13. septembril

2023 toimunud järelarvestuse hindamisotsused;

-

kohustada Tartu Ülikooli võimaldada kaebajal anda uuesti aines ARBK.01.003

Meditsiiniline biokeemia (1. osa) suuline arvestus kolmeliikmelise komisjoni ees.

Alternatiivselt kohustada Tartu Ülikooli hindama kaebajat kolmeliikmelise komisjoni

poolt kirjaliku arvestuse alusel;

-

tühistada ÕKE punktid 50, 66 ja 87.3.3.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja märkis, et teda ei ole eksmatrikuleerimise korralduse andmisel ära kuulatud.

Kaebaja ei osanud aimata, et tema suhtes 6. oktoobril 2023 selline otsus tehakse, sest alles 4.

oktoobril 2023 andis kaebaja märku, et õppeinfosüsteemis (ÕIS) puudub hindamisotsus 31.

augusti 2023. a arvestuse kohta.

Eksmatrikuleerimise otsus on tühine, kuna aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1.

osa) ei olnud otsuse tegemise ajaks kaebaja osas koostatud kolmandat eelhaldusakti (seisuga

6. oktoober 2023 ei kajastunud ÕIS-is 31. augusti 2023. a järelarvestuse protokolli ega

hinnet). ÕKE punkti 58 kohaselt märgib õppejõud hindamise tulemuse ÕIS-i ja see on

õpitulemuste arvestamise alus. Vastustaja edastas kaebajale 9. oktoobril 2023 omapoolse ÕIS

väljavõtte, mis oli selleks ajaks muudetud ning 31. augusti 2023. a kuupäevaga on tekkinud

aine ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) juurde protokoll numbriga, mis oli

3-23-2234

varasemalt 12. juuni 2023. a korralise arvestuse juures. Kuna ÕKE ütleb, et

hindamistulemused sisestatakse ÕIS-i hiljemalt viiendal tööpäeval enne aine

kordushindamist, ei ole pärast eksmatrikuleerimise otsust lisatud hinne õiguspärane, sest see

ei saanud olla eksmatrikuleerimise otsuse aluseks. Kaebaja on eksmatrikuleeritud kahe

suulisel arvestusel toimunud hindamisotsuse põhjal. Kolmandat hindamisotsust ei olnud

vastustaja kaebaja osas teinud.

Eksmatrikuleerimise otsus ei ole proportsionaalne. Otsus tingib haridustaseme omandamise

lõpetamise, mis omakorda piirab kaebaja valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud

erialal tööle asumisel. Eksmatrikuleerimisega on otsustatud taotleja põhiseaduslik õigus

haridusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37), vabale eneseteostusele (PS § 19) ning

õigus vabalt valida elukutset (PS § 29) pelgalt ühe õppejõu poolt suulise arvestuse pinnalt

ning selle tõttu on kaebajal tasuta õppekohale ligipääs alles kümne aasta pärast. 1. augustil

2024 jõustus kõrgharidusseaduse säte (§ 16 lõike 6 punkt 31), mis ütleb, et õppekulude

hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib nõuda üliõpilaselt, kes on integreeritud

bakalaureuse- ja magistriõppesse õppima asumisel juba tasuta õppinud integreeritud

bakalaureuse- ja magistriõppes või kõrgharidustaseme esimesel astmel vähemalt 365

kalendripäeva ning õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat.

Eksmatrikuleerimise otsus on tehtud aine ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa)

vahearvestuse pinnalt (tegemist ei ole aine lõpphindamisega, aine lõpeb aine Meditsiiniline

biokeemia (2. osa) eksamiga), ühe õppejõu poolt läbi viidud suulise arvestuse alusel, kus

puuduvad teised tunnistajad, ja ilma hindamisotsuseta. Hambaarsti eriala ei valita

kergekäeliselt. Selleks kannustab kutsumus. Kogu eelnev ettevalmistus ning õpitee

kujundatakse vastavalt (meditsiinilise kallakuga gümnaasium, teatud õppeainete süvendatud

õppimine jne). On ebaproportsionaalne juhtum, kus ühe õppejõu otsusel võidakse kaebaja

valitud erialalt kõrvaldada, sest kümne aasta pärast ei ole taoline karjäärivalik nii pika

õppeprotsessi tõttu, nagu hambaarstidel on, enam võimalik.

31. augusti 2023. a suulise arvestuse hindamisotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt

õigusvastane. Kuna ÕKE ütleb, et hindamistulemused sisestatakse ÕIS-i hiljemalt viiendal

tööpäeval enne aine kordushindamist, ei ole pärast eksmatrikuleerimise otsust lisatud 31.

augusti 2023. a suulise arvestuse hinne õiguspärane. 31. augusti 2023. a suulisel arvestusel on

tehtud ka sisulisi hindamisvigu. Pärast 31. augusti 2023. a järelarvestuse sooritamist ning

õppejõu käest 8. septembril 2023 konsultatsioonis selgituste saamist jõudis kaebaja

järeldusele, et tema järelarvestus oleks pidanud olema arvestatud. Suulise arvestuse piletil oli

neli küsimust. Õppejõud võis küsida lisaküsimusi. Kaebaja vastas suulise arvestuse

põhiküsimustele suures mahus positiivselt ning etteheidetud negatiivselt vastatud

lisaküsimused ei olnud sellise mahu ja kaaluga, mis oleks kogu töö suhtes andnud määrava

kaalu. Kaebaja võrdles arvestuse hindamislehele kirja pandud vastuseid õppematerjalidega

ning leiab, et sooritas arvestuse ~75%. Kaebaja kirjeldab alljärgnevalt suulisel arvestusel

toimunut:

1) Põhiküsimus „B3 vitamiin“. Kaebaja tõi esile mitmed olulised ja õigeks loetud asjaolud

(RDA, kus B3 toodetakse, miks B3 vaja on: kasvuhormooni produktsioonis, erinevates

sünteesides osalev, toodi välja defitsiidi poolt põhjustatud nähud, kus leidub, toksilisus).

Kaebaja tõi välja biofunktsioonid: selgitas millistes sünteesides osaleb, osaleb

reaktsioonides koensüümina (kiirendab reaktsioone), osaleb elutähtsates protsessides.

Õppejõud jäi põhiküsimuse osaga rahule.

Lisaküsimusena esitati: „Miks on B3 vitamiini vaja, täpsustada biofunktsiooni, kuidas

täpselt osaleb reaktsioonides“. Selles osas oli puudulik vastus, ei nimetatud, et B3 osaleb

reaktsioonides H ülekandjana. Õppejõud luges asjaolu nii määravaks, et luges kogu pileti

3-23-2234

küsimuse negatiivseks. 8. septembril 2023 toimunud konsultatsioonis küsis kaebaja,

milline oleks olnud lisaküsimuse õige vastus. Õppejõud nimetas kõik asjaolud, mida

kaebaja oli tegelikult arvestusel vastanud, välja arvatud see, et B3 osaleb reaktsioonis H

ülekandjana.

Kaebaja vastas küsimusele ~75%.

2) Põhiküsimus „Heemvalgud“. Kaebaja vastas küsimusele 100%. Õppejõud jäi

põhiküsimuse osaga rahule, lisaküsimusi ei esitatud.

3) Põhiküsimus „Elastiin“. Kaebaja märkis elastiini funktsiooni, kus asub, defitsiidi

tagajärjed.

Õppejõud jäi põhiküsimuse osaga rahule.

Lisaküsimusena paluti kirjeldada struktuuri. Kaebaja kirjeldas, kuid ilma eriala terminita.

Kaebaja vastas pileti küsimusele ~66%.

4) Põhiküsimus „Aminohapete essentsiaalsus“. Kaebaja selgitas tähenduse, kuid näitena

toodud essentsiaalsed aminohapped olid ebaõigesti nimetatud (loetleti

mitteessentsiaalsed).

Õppejõud jäi põhiküsimusega osaliselt rahule.

Lisaküsimusena paluti nimetada veel aminohappeid. Kaebaja vastas positiivselt. Paluti

nimetada, miks aminohappeid on vaja. Kaebaja vastas positiivselt, tõi välja kaks aspekti

ning reaktsioonid. Paluti nimetada, miks osasid aminohappeid inimkeha sünteesib ja

osasid mitte. Kaebaja ei osanud selgitada, kuna teemat ei ole käsitletud ka

õppematerjalides.

Kaebaja vastas pileti küsimusele ~60%.

Õppejõud on hindamist kuritarvitanud ning on sattunud selgesse vastuollu

hindamiskriteeriumidega, kuna tõi sisse n-ö olulise vea kriteeriumi, st selliste vigade

eristamise, mille puhul hindas kogu pileti küsimuse vastuse automaatselt nulliga. Olulise vea

kriteeriume kohaldatakse väga harvadel juhtudel ja olukorras, kus kogu eelnev vastus võib

saada hoopis teise tõlgenduse või muutuda vääraks. Meditsiinilise biokeemia vahearvestuse

hindamisel ei ole olulise vea kriteeriumi sissetoomine kuidagi põhjendatud ning on

ebaproportsionaalselt range. Õppejõu tehtud hindamisotsus ei ole sisuliselt kontrollitav ning

on põhinenud subjektiivsetel hinnangutel. Kaebaja suhtes ei ole teostatud õiglast ja

erapooletut hindamist ning ta on saanud ebavõrdse kohtlemise osaliseks. Kaebaja tõendab

asjaolu kahe näitega. 12. juunil 2023 ei pidanud CZ arvestust suuliselt ette kandma. Õppejõud

luges pelgalt ettevalmistuslehte ning pidas lehel olevat teksti arvestuse vääriliseks.

Lisaküsimusi ei esitatud. CZ ei osanud neljast küsimusest ühele ettevalmistuslehele midagi

vastata. Õppejõud olevat tudengit vastamisel aidanud ning tudengil meenus üks nimetus.

Sellega oli tema arvestus hinnatud positiivseks. JK vastas positiivselt kahele pileti

küsimusele. Kolmas küsimus oli valesti vastatud, kuid õppejõuga hakati suuliselt arutama

ning koos õppejõuga sai see vastatud. Neljandat küsimust JK ei teadnud. Tudeng ütles seda

õppejõule ning pakkus, et räägiks selle asemel hoopis tudengile sobival teemal. Õppejõud

nõustus. Seejärel andis õppejõud JK-le vabalt valida üks meelepärane teema ja rääkida sellest.

Tegelikest pileti küsimustest oskas JK vastata positiivselt ainult kahele. Ülejäänud arvestus

kulges õppejõu juhendamisel ja JK poolt vabalt valitud teemadel, mida ta enda hinnangul

kõige paremini valdab. 4. septembril 2023 toimus aine Meditsiiniline biokeemia (2. osa)

esimeses loengus 1. osa kokkuvõttev ulatuslik kontrolltöö, mille kaebaja sooritas 100%

tulemusega (ainet annab teine õppejõud). See näitab aine omandamist.

Kuna suulise arvestuse läbiviimisel ja hindamiskriteeriumide kohaldamisel on kaebaja suhtes

olnud mitmeid rikkumisi ning kohtulik kontroll ei ulatu hindamise sisulist kontrolli teostama,

leiab kaebaja, et õiglane lahendus on kaebaja uuesti hindamine.

3-23-2234

ÕKE punktid 50, 66 ja 87.3.3 tuleb tühistada osas, mis võimaldab kursusesüsteemis

eksmatrikuleerida kaebaja, kes on saanud ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral

negatiivse hindamistulemuse, olenemata asjaolust, kas tegemist on lõpphindamisega,

pidevhindamisega või kombineeritud hindamisega ning kas tegemist oli kirjaliku või suulise

eksami või arvestusega. Meditsiiniline biokeemia toimub kahel semestril, mil läbitakse 1. osa

ja 2. osa. Aine osas rakendatakse kombineeritud hindamist, mille 1. osa lõpeb suulise

arvestusliku lõpphindamisega (mitteeristav hinne „arvestatud“ või „mittearvestatud“) ning 2.

osa suulise arvestusliku lõpphindamisega (eristava hindega). Suulise arvestuse ega eksami

protokollimist või salvestamist ÕKE ette ei näe. Taoline õppekorraldus ei taga sõltumatut ja

objektiivset hindamist, eriti juhul, kui tegemist on vaid ühe õppejõu suulise arvestuse

hindamisega, mida ei ole võimalik ümber lükata ega tõendada. Vahearvestuse tõttu saadud

eksmatrikuleerimine on äärmiselt ebaproportsionaalne ning isiku õigusi riivav.

Eksmatrikuleerimise aluseks peaks eelkõige olema kirjalik lõpphindamine, mitte

pidevhindamisel ega kombineeritud hindamisel suulisel arvestusel saadud tulemused.

Nimetatud sätted ei kaitse üliõpilase õigust haridusele ja vabale eneseteostusele ning õigust

vabalt valida elukutset.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja osales kordushindamisel 31.

augustil 2023 ja sai tulemuseks „mittearvestatud“. Õppejõud kandis hindamistulemuse

ÕIS-i 31. augustil 2023, koostati eksamiprotokoll MV2022/2023-01255. ÕIS (täpsemalt

arendamisel olev versioon ÕIS II) genereeris hindamisprotokolli 12. juuni 2023. a

kuupäevaga. 9. oktoobril 2023 protokolli kuupäev parandati. See, et 31. augustil 2023

toimunud teise hindamise tulemuse protokoll kajastus ÕIS-s 12. juuni 2023. a kuupäevaga, oli

vormistusviga. Selline vormistusviga ei ole eksamihinde tühistamise aluseks. Kaebaja

teadmisi on hinnatud kolmel korral, hindamine on toimunud kooskõlas ÕKE-ga ja õppeaine

ainekava sätetega. Ei ole tõendeid selle kohta, et hindamine oleks olnud erapoolik või

subjektiivne. Kaebaja viited tunnistajate puudumisele suulisel eksamil ei tõenda seda, et

õppejõud oleks hindamisel olnud ebaobjektiivne.

Kaebaja on väidetava ebavõrdse kohtlemise tõendamiseks esitanud kohtule kaks teadmata

isikute poolt tehtud postitust teadmata keskkonnas. Esiteks on kaebaja hindamine olnud

individuaalne, tema teadmisi ei ole võrreldud teiste eksami sooritajatega. Teiseks on tõendite

sisu arvestades raske aru saada, kuidas need on kohtuasjaga seotud.

Kuna kaebaja kõigi kolme hindamise tulemus oli „mittearvestatud“, siis oli vastustajal alus

kaebaja eksmatrikuleerimiseks kooskõlas ÕKE punktiga 87.3.3. Eksmatrikuleerimiskorraldus

ei ole tühine põhjusel, et ühe eksamiprotokolli kuupäev parandati pärast korralduse andmist.

Kaebaja nõudel tühistada ÕKE punktid 50, 66 ja 87.3.3 ei ole alust. Kooskõlas

kõrgharidusseaduse (KHaS) § 3 lõikega 6 kehtestab kõrgkool oma õppekorralduse alused.

Kõrgkoolil on õigus määrata tingimused, mille korral on kõrgkoolil õigus üliõpilane

edasijõudmatuse tõttu õppest välja arvata (KHaS § 17 punkt 3). Kaebaja negatiivsed

eksamitulemused ei saa kaasa tuua ÕKE hindamist ja eksmatrikuleerimist reguleerivate sätete

tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3-23-2234

5. Kaebaja leiab, et Tartu Ülikooli 6. oktoobri 2023. a eksmatrikuleerimise otsus on

tühine, kuna aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) ei olnud otsuse tegemise

ajaks kaebaja osas koostatud kolmandat eelhaldusakti (seisuga 6. oktoober 2023 ei kajastunud

ÕIS-is 31. augusti 2023. a järelarvestuse protokolli ega hinnet).

5.1.

Kohus märgib esmalt, et on menetlusse võtnud tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lõike

2 punkt 1), mitte tühisuse tuvastamise kaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6). See ei ole

praegusel juhul siiski takistuseks kontrollimaks kaebaja väidet eksmatrikuleerimise otsuse

tühisuse kohta, sest haldusakti tühisuse võib kohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel

(HKMS § 41 lõike 4 esimene lause). Haldusakti tühisuse alused on sätestatud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikes 2. Kaebaja ei ole esile toonud, milline seal

sätestatud tühisuse alus tema hinnangul esineb. Kohus leiab, et kaebuses toodud põhjendused

ei ole seostatavad ühegi HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühisuse alusega. Ka kohtule ei nähtu,

et eksmatrikuleerimise otsuse osas esineksid tühisuse alused. Kaebaja põhjendustest võib aru

saada, et ta peab eksmatrikuleerimise otsust õigusvastaseks, mis peaks tema hinnangul

tingima otsuse tühistamise.

5.2.

ÕKE punktidest 66 ja 87.3.3 tuleneb, et üliõpilane, kes on saanud kursusesüsteemi

korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse hindamistulemuse,

eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu ülikooli algatusel õppeprorektori korraldusega

õppeprodekaani esildise alusel. ÕKE punkti 38 kohaselt kehtib hambaarstiõppes

kursusesüsteem.

Kaebajal toimus esimene hindamine aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa)

12. juunil 2023, teine hindamine 31. augustil 2023 ja kolmas hindamine 13. septembril 2023.

Kõigil kolmel korral oli hindamise tulemuseks „mittearvestatud“ ning tulemus oli kaebajale

kohe arvestuse lõppemise järel teada. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et 31. augusti

2023. a hindamise tulemuse kandis õppejõud ÕIS-i 31. augustil 2023 ja selle kohta koostati

protokoll MV2022/2023-01255. Arendamisel olev ÕIS genereeris aga protokolli 12. juuni

2023. a kuupäevaga. Kaebaja poolt esitatud ÕIS-i väljavõttest 6. oktoobri 2023. a seisuga

nähtub, et 12. juuni 2023. a kuupäeva all on tõepoolest kaks protokolli MV2022/2023-01063

ja MV2022/2023-01255. Seega oli eksmatrikuleerimise seisuga aine ARBK.01.003

Meditsiiniline biokeemia (1. osa) kohta ÕIS-i kantud kolm hindamisprotokolli, kuid süsteemi

tehnilise vea tõttu läks 31. augusti 2023. a hindamisprotokoll hoopis 12. juuni 2023. a

kuupäeva alla. Tegu ei ole veaga, mis annaks aluse eksmatrikuleerimise otsuse tühistamiseks.

Oluline on see, et kaebaja oli saanud eksmatrikuleerimise seisuga kolm võimalust aines

ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) arvestuse sooritamiseks ja kõigil kordadel oli

tulemuseks „mittearvestatud“. Seega oli eksmatrikuleerimine kooskõlas ÕKE punktidega 66

ja 87.3.3.

6. Kaebaja on osutanud ka sellele, et teda ei kuulatud enne eksmatrikuleerimise otsuse

tegemist ära. Kaebaja märkis, et ta ei osanud aimata, et tema suhtes 6. oktoobril 2023 selline

otsus tehakse, sest alles 4. oktoobril 2023 andis ta märku, et ÕIS-is puudub hindamisotsus 31.

augusti 2023. a arvestuse kohta.

KHaS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse KHaS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid,

arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega ehkki HMS § 40 lõike 1 kohaselt tuleks isikule

anda enne tema suhtes haldusakti andmist võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks,

võivad KHaS-ist selles osas tuleneda erisused. KHaS § 17 punkti 3 kohaselt arvab kõrgkool

3-23-2234

enda kehtestatud korras kõrgharidustaseme õppest välja üliõpilase, kes ei jõua õpingutes

edasi. Selle sätte alusel on Tartu Ülikool kehtestanud ÕKE punktid 66 ja 87.3.3. ÕKE ei näe

ette, et ülikool peaks enne ÕKE punktide 66 ja 87.3.3 alusel üliõpilase eksmatrikuleerimist

üliõpilase ära kuulama. Regulatsiooni sisu arvestades ei oleks ärakuulamine ka

eesmärgipärane, sest ÕKE punktidest 66 ja 87.3.3 tuleneb imperatiivselt, et kursusesüsteemi

korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse hindamistulemuse saamisel

üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Asjaolu, kas üliõpilane on ühes kohustuslikus õppeaines

kolmel korral saanud negatiivse hindamistulemuse, on objektiivselt kontrollitav ning

üliõpilase ärakuulamine vastava asjaolu kindlakstegemist mõjutada ei saa. Kaebaja pidi

üliõpilasena olema kursis ÕKE punktidega 66 ja 87.3.3 ehk teisisõnu pidi ta olema teadlik, et

kui ta saab aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) kolm negatiivset

hindamistulemust, ta eksmatrikuleeritakse. Kaebajale oli 13. septembri 2023. a seisuga teada,

et ta on kolmel korral sooritanud kõnealuse aine tulemusele „mittearvestatud“. See, kas

tulemus oli korrektselt sisse kantud ÕIS-i, ei oma määravat tähendust. Sellele, et kolme

negatiivse hindamisotsuse korral kaebaja vastavalt ÕKE-le eksmatrikuleeritakse, juhtis

tähelepanu ka õppeprodekaan oma 20. septembri 2023. a vastuses kaebaja apellatsioonile. Kui

vaidluskomisjon tegi 25. septembril 2023 kaebaja apellatsiooni suhtes negatiivse otsuse, pidi

kaebajale olema selge, et ta eksmatrikuleeritakse. Tema ärakuulamine perioodil 25. september

2023 kuni 6. oktoober 2023 ei oleks eksmatrikuleerimise otsust kuidagi mõjutada saanud.

Kohus ei näe seega enne eksmatrikuleerimise otsuse tegemist kaebaja ära kuulamata jätmises

viga, mis annaks alust selle otsuse tühistamiseks.

7. Ka kaebaja väited eksmatrikuleerimise otsuse ebaproportsionaalsuse kohta ei anna alust

selle otsuse tühistamiseks. Riigikohus on selgitanud, et „PS §-s 37 sätestatud igaühe õigus

haridusele hõlmab ka kõrgharidust. Haridustasemest sõltuvalt erinevad aga selle õiguse ulatus

ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on

lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Riik ei ole kohustatud

võimaldama kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses ning piirangute piisavaks

õigustuseks võivad olla ka finantskaalutlused ja ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus

ning ülikooli autonoomia.“ (Vt 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, punkt 13.) Nagu

eelnevalt viidatud, on ülikoolil õigus KHaS § 17 punkti 3 alusel kehtestada kord, mille alusel

arvatakse kõrgharidustaseme õppest välja üliõpilane, kes ei jõua õpingutes edasi. Kohtu

hinnangul ei ole ÕKE punktides 66 ja 87.3.3 sätestatud korda alust pidada

ebaproportsionaalseks. See annab kursusesüsteemis õppivale üliõpilasele võimaluse kolmel

korral tõestada, et ta on omandanud kohustusliku õppeaine minimaalses nõutavas ulatuses.

Kaebajal oli samuti võimalus kolmel korral sooritada aines ARBK.01.003 Meditsiiniline

biokeemia (1. osa) arvestus. Kohtu hinnangul on kaebajale antud piisavalt võimalusi

kõnealuses õppeaines arvestuse tegemiseks. ÕKE punkt 38 sätestab, et kursusesüsteemi alusel

õppides peab üliõpilane läbima õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras ning täitma

semestri lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100%. Seega on

üliõpilase piisavate teadmiste omandamiseks ja ülikooli õppetöö efektiivseks toimimiseks

vajalik, et üliõpilane läbiks etteantud järjekorras ja tähtajaks kohustuslikud õppeained.

Olukorras, kus üliõpilane ei suuda kolmel korral kohustuslikus õppeaines arvestust

positiivsele tulemusele sooritada, ei saa tema eksmatrikuleerimist ebaproportsionaalseks

pidada. Meditsiiniline biokeemia oli küll jagatud ainetena kaheks osaks, kus esimene osa

toimus ühel semestril ja teine osa järgmisel semestril, kuid õppekava mõttes oli aine

ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) eraldiseisev aine. Aine lõpus toimuv

hindamine ei olnud vahehindamine, nagu väidab kaebaja, vaid lõpphindamine (nähtub

kaebuse lisana 15 esitatud õppeaine kirjeldusest). Tegu oli teiste kohustuslike ainetega võrdse

tähtsusega ainega ning seetõttu ei saa selle aine lõpphindamise tulemuse tähendust kuidagi

3-23-2234

pisendada. Kaebaja ei saa nõuda, et kohus hindaks aine ARBK.01.003 Meditsiiniline

biokeemia (1. osa) vähese tähtsusega aineks. Asjaolu, et aine lõpphindamine toimus ühe

õppejõu poolt suulisel arvestusel, ei tingi samuti eksmatrikuleerimise otsuse

ebaproportsionaalsust. Kui üliõpilasel on kahtlus, et ühe õppejõu poolt läbi viidud suulisel

arvestusel toimunud hindamine ei ole olnud professionaalne või erapooletu, saab ta ÕKE

punkti 54.3 kohaselt taotleda kursusesüsteemis kolmandaks hindamiskorraks kolmeliikmelise

komisjoni moodustamist. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Kaebaja väited, et ülikoolil on

võimalus lugeda vastav taotlus põhjendamatuks, ei ole praegusel juhul asjakohased, sest

kaebaja ei ole isegi seda võimalust taotlenud. Kohus mõistab, et eksmatrikuleerimise otsus

riivab kaebaja mitut põhiõigust, kuid eeltoodut arvestades ei ole alust pidada seda riivet

ebaproportsionaalseks.

8. Kaebaja leiab, et 31. augustil 2023 aines ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1.

osa) suulisel järelarvestusel tehtud hindamisotsustus on õigusvastane.

8.1.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-68-12 tehtud otsuse punktis 24

selgitanud, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud

ulatuses. Õpiväljundite hindamisel on õppejõul kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses

oluline otsustusruum. Kohus peab eksamite puhul saama kontrollida nende läbiviimise ja

hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud

sisuline viga, peab HKMS § 59 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt tõendama

hindamisotsustuse vaidlustaja. Kohus ei saa asuda ülikooli õppejõu asemele ja ise sisuliselt

hinnata üliõpilase vastuseid ning otsustada, milline oleks pidanud olema hindamise tulemus

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-14-51542, punkt 14).

Hindamisotsustus on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lõike 3 kohaselt ei teosta halduskohus

haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Hindamisotsused on

teatud määral subjektiivsed ning seega jääb hindajale kirjeldavatele ja selgitavatele

küsimustele antud vastuste hindamisel alati teatud hindamisruum, milleni kohtulik kontroll ei

ulatu (vt Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-20-441, punkt 13).

Konkreetne hindamisotsus tuleb tühistada, kui hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne või

väljub lubatavast subjektiivse hindamise ulatusest, mis on iga küsimuse puhul selle küsimuse

sisust tulenevalt erinev (vt Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-13-378,

punkt 18).

8.2.

Kohus on juba eespool käsitlenud kaebaja etteheidet seoses 31. augusti 2023. a

hindamise tulemuse ÕIS-i kandmisega. Süsteemi tehniline viga, mis tingis õppejõu poolt 31.

augustil 2023 ÕIS-i kantud hindamistulemusele vale kuupäeva loomise, ei anna alust 31.

augusti 2023. a hindamisotsustuse tühistamiseks. Kaebajale oli kohe arvestuse toimumise

järel teada, milline oli hindamise tulemus.

8.3.

Riigikohus on tõepoolest öelnud, et isegi kui suulise eksami läbiviimise kord ei

sisalda eksami protokollimise nõuet, peab suulise eksami käik vajaduse korral olema

reprodutseeritav (30. mai 2000. a otsus asjas nr 3-3-1-20-00, punkt 4). Riigikohus ei ole

konkreetselt määratlenud, millisel viisil või millises vormis reprodutseerimine peab toimuma.

Kohtu hinnangul võib reprodutseerimiseks sobida iga viis, mis võimaldab kohtul teha

kontrolli talle ette nähtud piiratud ulatuses. Praeguses asjas on kohtule esitatud kaebaja ja

ainet ARBK.01.003 Meditsiiniline biokeemia (1. osa) läbi viinud õppejõu selgitused toimunu

kohta.

8.4.

Kaebaja kirjeldus 31. augustil 2023 toimunud järelarvestuse kohta on järgmine:

3-23-2234

1) Põhiküsimus „B3 vitamiin“. Kaebaja tõi esile mitmed olulised ja õigeks loetud asjaolud

(RDA, kus B3 toodetakse, miks B3 vaja on: kasvuhormooni produktsioonis, erinevates

sünteesides osalev, toodi välja defitsiidi poolt põhjustatud nähud, kus leidub, toksilisus).

Kaebaja tõi välja biofunktsioonid: selgitas millistes sünteesides osaleb, osaleb

reaktsioonides koensüümina (kiirendab reaktsioone), osaleb elutähtsates protsessides.

Õppejõud jäi põhiküsimuse osaga rahule.

Lisaküsimusena esitati: „Miks on B3 vitamiini vaja, täpsustada biofunktsiooni, kuidas

täpselt osaleb reaktsioonides“. Selles osas oli puudulik vastus, ei nimetatud, et B3 osaleb

reaktsioonides H ülekandjana. Õppejõud luges asjaolu nii määravaks, et luges kogu pileti

küsimuse negatiivseks. 8. septembril 2023 toimunud konsultatsioonis küsis kaebaja,

milline oleks olnud lisaküsimuse õige vastus. Õppejõud nimetas kõik asjaolud, mida

kaebaja oli tegelikult arvestusel vastanud, välja arvatud see, et B3 osaleb reaktsioonis H

ülekandjana.

Kaebaja vastas küsimusele ~75%.

2) Põhiküsimus „Heemvalgud“. Kaebaja vastas küsimusele 100%. Õppejõud jäi

põhiküsimuse osaga rahule, lisaküsimusi ei esitatud.

3) Põhiküsimus „Elastiin“. Kaebaja märkis elastiini funktsiooni, kus asub, defitsiidi

tagajärjed.

Õppejõud jäi põhiküsimuse osaga rahule.

Lisaküsimusena paluti kirjeldada struktuuri. Kaebaja kirjeldas, kuid ilma eriala terminita.

Kaebaja vastas pileti küsimusele ~66%.

4) Põhiküsimus „Aminohapete essentsiaalsus“. Kaebaja selgitas tähenduse, kuid näitena

toodud essentsiaalsed aminohapped olid ebaõigesti nimetatud (loetleti

mitteessentsiaalsed).

Õppejõud jäi põhiküsimusega osaliselt rahule.

Lisaküsimusena paluti nimetada veel aminohappeid. Kaebaja vastas positiivselt. Paluti

nimetada, miks aminohappeid on vaja. Kaebaja vastas positiivselt, tõi välja kaks aspekti

ning reaktsioonid. Paluti nimetada, miks osasid aminohappeid inimkeha sünteesib ja

osasid mitte. Kaebaja ei osanud selgitada, kuna teemat ei ole käsitletud ka

õppematerjalides.

Kaebaja vastas pileti küsimusele ~60%.

8.5.

Õppejõud on 31. augustil 2023 toimunud järelarvestuse kohta andnud järgmised

selgitused (kaebuse lisa 6): „31.09.2023 toimunud järelarvestusel oli kokkuleppe kohaselt

üliõpilasel vastata 4 pikemat esseeküsimust. Küsimustele vastamine oli puudulik, milles

kajastub ka järelarvestuse hinne. Meenutades mitme nädala tagust suulist hindamist, siis

esines tudengil märkimisväärsed puudujäägid ja põhimõttelised eksimused küsimustele

vastamises. Nii näiteks sai mainitud valesti vitamiin B3 sünteesi kohta ning üldküsimused

vitamiinide vajalikkuse kohta kui ka täpsemalt küsitud molekuli raames. Aminohapete

essentsiaalsuse küsimus vastatud valesti ning samuti pole selge, millest essentsiaalsus

aminohapetel tuleb. Meditsiiniline biokeemia 1. osa keskendub peamiselt molekulide

ehitusele ning selle koha pealt jääb tudengil andmata vastus sidekoevalkude ehituse kohta,

mis on aluseks nende tähtsate molekulide biofunktsioonidele. Heemvalkude kohta esitatavaid

täpsustavaid küsimusi ei suuda hetkel meenutada. Üldiselt olid teada mõned õpikufaktid,

millest sisuline arusaam puudus ja seda ka suuline hindamine kenasti näitab. Üliõpilasele sai

esitatud mõningaid teemaga seonduvaid üldküsimusi, mis peaksid juhtima teda vastustega

saadud küsimustele õigele teele. Antud suunavad küsimused andsid selge arusaama, et aine

pole piisavalt omandatud ning üliõpilase teadmised vajavad täiendamist, et jätkata õpinguid

Meditsiinilise biokeemia 2. osa raames. Sestap sai võimaldatud ka teine järelarvestus

13.09.2023, milleks polnud üliõpilane lisateadmisi juurde saanud. Protseduurilisi eksimusi

3-23-2234

järelarvestuse korralduses ei olnud. Tudengil oli info teada küsimuste arvu kohta ja üldise

korraldusega ning kõik toimus analoogselt korralise arvestusega.“

8.6.

Seega on õppejõud esile toonud hulgaliselt teemasid, mille osas kaebaja arvestusel

valesti vastas (vitamiin B3 süntees, üldküsimused vitamiinide vajalikkuse kohta kui ka

täpsemalt küsitud molekuli raames, aminohapete essentsiaalsus ja millest essentsiaalsus

aminohapetel tuleb, sidekoevalkude ehitus, mis on aluseks tähtsate molekulide

biofunktsioonidele). Samuti on õppejõud selgitanud, et kaebajale olid teada mõned

õpikufaktid, kuid sisuline arusaam tal puudus ning kaebajale esitatud teemaga seotud

üldküsimused andsid selge arusaama, et aine pole piisavalt omandatud. Kaebaja on ka ise

tunnistanud oma eksimusi vitamiin B3, elastiini (mis on üks sidekoevalk) ja aminohapete

essentsiaalsuse kohta esitatud küsimustele vastamisel. Kaebaja arusaam, et tegu ei olnud

oluliste eksimustega, on subjektiivne ning kaebaja ei ole tõendanud, et tema eksimusi ei saa

pidada põhimõttelisteks, nagu leidis õppejõud. Kaebaja on kirjeldanud, et suures osas jäi

õppejõud tema vastustega rahule, kuid pole selgitanud, millest ta seda järeldab. Õppejõul ei

ole arvestusel kohustust kohe üliõpilasele teada anda, kui on antud vale või ebapiisav vastus.

Õppejõu vaikimist või järgmise küsimuse juurde edasiliikumist ei saa tingimata tõlgendada

vastusega rahule jäämisena. Õppejõu selgitustest ilmneb vastupidine: õppejõu hinnangul

esinesid kaebajal märkimisväärsed puudujäägid ja põhimõttelised eksimused küsimustele

vastamises. Õppejõul on õigus veenduda selles, et üliõpilane valdab tegelikult ja sisuliselt

läbitud õppeaine materjale, mitte ei ole ainult võimeline teatud osas pähe õpitud fakte esitama.

Õppejõul on õigus asuda seisukohale, et kui üliõpilase vastustest on aru saada, et süsteemne

arusaam õppeaine raames käsitletud teemadest puudub, on üksikutel õigetel faktidel väiksem

kaal. Seetõttu ei ole sellistele kirjeldavatele ja selgitavatele küsimustele antud vastuste puhul

alati võimalik iga küsimuse kaupa protsentuaalselt paika panna, millisel määral on õigesti

vastatud. Kaebaja on igale küsimusele õigesti vastamise protsenti määratledes lähtunud

õigesti esitatud faktide hulgast, kuid õppejõud on pidanud oluliseks käsitletud teemade sisulist

ja süsteemset mõistmist, mida ei pruugi olla võimalik kaebaja soovitud viisil protsentuaalselt

kindlaks teha. Kõnealuse õppeaine kirjeldusest nähtuvad hindamiskriteeriumid. Arvestatuks

loetakse üliõpilase teadmised hinnete "A" kuni "E" korral ning seejuures ei nähtu, et suulisel

arvestusel toimuks õigete vastuste määratlemine protsentide või punktide kaupa. Seega võis

õppejõud kõiki suulise arvestuse küsimusi ja neile antud vastuseid kogumis hinnata. Sellist

hindamismeetodit pole alust pidada ilmselgelt sobimatuks ja üliõpilasele üllatuslikuks.

Arvestades õppejõu poolt esile toodud puudujääke, ei saa arvestuse negatiivselt hindamist

pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks ja kaalutlusõiguse kuritarvitamiseks. Mida suurem on

organi kaalutlusõigus, seda tõsisem peab olema kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse

tühistamise. Sellist olulist kaalutlusviga praegusel juhul ei nähtu. Asjaolu, et kaebaja sooritas

4. septembril 2023 aine Meditsiiniline biokeemia (2. osa) raames 1. osa kokkuvõtva

kontrolltöö 100%-le, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et 31. augusti 2023. a

hindamisotsus oleks õigusvastane. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et selle

kontrolltöö põhjalikkus ja läbiviimise meetod sarnanes 31. augusti 2023. a suulisele

arvestusele. Kui tegu oli erinevate meetoditega läbi viidud teadmiste kontrollimisega, ei saa

ühe hindamise tulemust teisele automaatselt üle kanda. Aine ARBK.01.003 Meditsiiniline

biokeemia (1. osa) õppejõu selgitustest ilmneb, et just suuline arvestus võimaldab aru saada,

kas üliõpilasel on pähe õpitud faktidest ka päriselt sisuline arusaam. Kirjalikult toimuv

kontrolltöö ei pruugi nii hästi sisulise arusaamise kontrollimist võimaldada. Samuti pole

kaebaja tõendanud, et talle esitati 31. augusti 2023. a arvestusel küsimusi, mida polnud

õppematerjalides käsitletud  tegu on kaebaja paljasõnalise väitega. Seega eeltoodut

arvestades pole alust 31. augusti 2023. a hindamisotsuse tühistamiseks.

3-23-2234

8.7.

Kohtu hinnangul ei saa 31. augusti 2023. a hindamisotsuse õigusvastasust järeldada

ka üliõpilaste CZ ja JK suuliste arvestuste põhjal samas õppeaines. Hindamisotsus on

personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus. Õppeaine kirjeldusest ei tulene, et õppejõud

peaks hindamisel arvestama teiste üliõpilaste hindamisi või viima hindamise kõikidel juhtudel

läbi rangete protseduurireeglite järgi. Õppejõul on hindamise läbiviimisel teatav

otsustusruum, kuidas ta välja selgitab, et üliõpilasel on küsitud teemadest sisuline ja

süsteemne arusaam. Seetõttu võib igal üksikjuhtumil olla suulise arvestuse läbiviimise

protseduur mõneti erinev ning see võib muu hulgas sõltuda iga üliõpilase käitumisest ja

vastustest. Kui üliõpilase kirjalik ettevalmistusleht on täidetud piisava põhjalikkusega, ei saa

ette heita seda, et õppejõud ei lase üliõpilasel seda suuliselt ette kanda, vaid loeb selle ise läbi.

Samuti ei saa üliõpilasele, kes ei oska mõnele küsimusele vastata, täiendavate küsimuste

esitamist pidada ebavõrdse kohtlemise ilminguks, sest nii kaebaja enda kui ka õppejõu

selgitustest ilmneb, et ka kaebajale esitati lisaküsimusi, kui ta küsimustele ammendavalt ei

vastanud. Üliõpilane JK küll tunnistas õppejõule, et ei oska ühele küsimusele vastata, kuid

pakkus seejuures välja, millisel sarnasel teemal ta oskaks rääkida, ja vastas sellele edukalt.

Seejärel lasi õppejõud JK-l rääkida ka ühest vabalt valitud vitamiinist, millele JK samuti

edukalt vastas. JK selgitustest nähtub, et tal tuli arvestusel vastata viie erineva teema kohta,

samal ajal kui kaebajal tuli vastata nelja teema kohta. Rohkemate teemade käsitlemine võis

olla tingitud sellest, et JK ühele küsimusele vastata ei osanud ja õppejõud pidas vajalikuks JK

teadmisi laiemas ulatuses kontrollida. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks arvestusel avaldanud

soovi rääkida ka muude teemade kohta, kuid talle seda ei võimaldatud. Eeltoodut arvestades

ei nähtu kohtule ebavõrdset kohtlemist.

9. Kaebaja on enda alternatiivset nõuet tühistada 12. juunil 2023 toimunud arvestuse ja 13.

septembril 2023 toimunud järelarvestuse hindamisotsused põhjendanud samamoodi nagu

eksmatrikuleerimise otsuse ebaproportsionaalsust. Kohus on nendele põhjendustele juba

vastanud praeguse otsuse punktis 7 ega korda neid.

10. Kuna kaebaja suhtes tehtud kolme hindamisotsuse tühistamiseks pole alust, ei ole

põhjendatud ka kohustada vastustajat võimaldama kaebajale veel üks hindamine

kolmeliikmelise komisjoni ees. Kaebajale on kõnealuses õppeaines võimaldatud kolm

hindamist, nagu ÕKE maksimaalselt kursusesüsteemi korral ette näeb ja kohtul ei ole alust

kohustada vastustajat võimaldama kaebajale neljandat hindamist.

11. Kaebaja on palunud tühistada ka ÕKE punktid 50, 66 ja 87.3.3 osas, mis võimaldab

kursusesüsteemis eksmatrikuleerida kaebaja, kes on saanud ühes kohustuslikus õppeaines

kolmel korral negatiivse hindamistulemuse, olenemata asjaolust, kas tegemist on

lõpphindamisega, pidevhindamisega või kombineeritud hindamisega ning kas tegemist oli

kirjaliku või suulise eksami või arvestusega.

Kohus on praeguse otsuse punktis 7 selgitanud, et ÕKE-s kirjeldatud kaebajat puudutavat

eksmatrikuleerimise korda pole alust pidada ebaproportsionaalseks, ega korda neid

põhjendusi. Seega pole alust vastavas osas ÕKE sätete tühistamiseks.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

13. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise

3-23-2234

taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS §

109 lõige 1).

(allkirjastatud digitaalselt)