2-25-2150/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2150

Kohtuasi

A.G hagi F.J-i vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.J-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja A.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ardi

Šuvalov

Kostja F.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Alik

Karajev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud F.J-i kanda (resolutsiooni p 2), mõistis välja F.J-ilt A.G kasuks

menetluskulud 475 eurot (resolutsiooni p 3) ning märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (resolutsiooni p 4).

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte

endi kanda.

4. Rahuldada F.J-i määruskaebus.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud A.G kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. A.G (hageja) esitas 09.02.2025 Harju Maakohtule hagi F.J-i (kostja) vastu kahju hüvitamise

nõudes, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 629,90 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 14 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt

lõhkus kostja hageja prügikonteineri ning sõiduauto küljepeegli. Samaväärse prügikonteineri

maksumus on 89 eurot ning küljepeegli lõhkumisega tekkis hagejale kahju 540,90 eurot.

Hageja saatis kostjale e-kirja kahjunõudega, kuid kostja sellele ei reageerinud.

2. Maakohus võttis hagiavalduse 11.02.2025 määrusega menetlusse.

3. Kostja esitas 14.02.2025 vastuse, milles teatas, et tunnistab hagi ja võtab selle õigeks.

Kostja märkis, et on 14.02.2025 hagis nõutava summa hagejale tasunud. Kostja sõnul ei ole

hageja pöördunud kostja poole oma nõudega kohtuväliselt viisil, mis oleks andnud võimaluse

kahju hüvitamiseks. E-kirjaga ei edastatud kostjale volikirja ega mistahes nõude aluseks

olevaid dokumente. Hagis nõuab hageja kokku 629,90 eurot nii sõiduauto peegli kui ka

prügikonteineri eest, kohtueelses kirjas nõuti aga 700 euro tasumist ainult peegli eest. Seega

oli kirjas nõutav summa alusetu ja põhjendamatu. Samuti puudus nõudes kontonumber ning

summa ei vastanud hagis nõutavale summale. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja esitas 21.02.2025 taotluse hagist loobumiseks, milles palus menetluse lõpetada

põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nõude tasunud. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 625 eurot.

5. Maakohus tegi 28.02.2025 määruse, millega lõpetas menetluse, jättis menetluskulud TsMS

§ 168 lg 6 alusel hageja kanda ning jättis menetluskulude puudumise tõttu nende rahalise

suuruse kindlaks määramata.

6. Hageja esitas 16.03.2025 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

Puudub vaidlus, et kostja sai nõudekirja kätte. Kui kostjale jäi midagi ebaselgeks, oli tal

võimalus selgitusi küsida, kuid kostja kirjale ei reageerinud. Väärteootsuses hinnati tekitatud

kahju suuruseks 800 eurot. Kostja on väärteomaterjalidega tuttav. Nõudekirja summa 700

eurot on väiksem, sest hageja kulud olid muutunud väiksemaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hageja määruskaebuse ning tühistas 28.02.2025 määruse resolutsiooni

p-i 2 ning tegi selle osas uue määruse, millega jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 475 eurot ning märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning esineb alus määruskaebuse TsMS §

663 lg 4 alusel rahuldamiseks. Arvestades määruskaebuses väljatoodut, tuleb menetluskulud

jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

Maakohus pidas hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 175 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 300 eurot (ajakulu 2 tundi lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 150 eurot).

Määruskaebus

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus

jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt välja menetluskulude hüvitise. Kostja

palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostjale ei pidanud olema selge, et Ardi Šuvalov oli jätkuvalt hageja esindaja. Volitus võib

olla tähtajatu, tähtajaline või olla seotud mingi teatud kindla tehingu tegemisega. Hageja on

varasemalt korduvalt volitanud Ardi Šuvalovit esindama end üksnes üheks aastaks. Kostja ei

pidanud eeldama, et hageja varasem pangakonto on siiani kehtiv. Ebaõige ülekandega

edastatud raha tagasi saamine on aeganõudev ja kulukas.

Menetluse edasine käik

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 2), mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 475 eurot (resolutsiooni p 3) ning märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 4). Tühistatud osas teeb

ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kostja

määruskaebus kuulub rahuldamisele.

12. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu kostja määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

13. Siinsel juhul on põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine.

Kuigi menetluskulude jaotuse üldreegli kohaselt kohaldub käesolevas asjas TsMS § 168 lg 5,

sest kostja on pärast hagi esitamist hagejale hagis nõutud rahasumma tasunud, esinevad siiski

alused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab

määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15).

Hageja nõudis hagis, et kostja hüvitaks talle sõiduki küljepeegli lõhkumisega tekitatud kahju

540,90 eurot ning prügikonteineri lõhkumisega tekitatud kahju 89 eurot. Nõudesumma 540,90

euro tõendamiseks on hagejale 31.01.2025 tehtud hinnapakkumine sõiduki parandamise kohta

(dtl 38) ning 89 eurot on uue samaväärse prügikonteineri maksumus (dtl 38). Hageja esindaja

poolt 11.12.2024 kostjale saadetud kohtueelses nõudekirjas nõudis hageja kostjalt sõiduki

küljepeegli lõhkumisega tekitatud varalist kahju 700 eurot (dtl 39).

Eeltoodust järeldub, et hageja ei pöördunud kohtueelselt kostja poole sama suuruse nõudega,

mida ta käesoleva asja hagiavalduses nõudis. Kohtueelsest kirjast ei nähtunud nõutava summa

kujunemine ning haginõude aluseks olev hinnapakkumine on tehtud hagejale alles pärast

nõudekirja saatmist. Samuti ei nõudnud hageja kostjalt kohtueelselt prügikonteineri

lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Neil põhjustel on hageja menetluskulude kostja

kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda.

14. Seoses kostja määruskaebuse rahuldamisega jäävad määruskaebuse menetlemisega

seonduvad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 hageja

kanda.

Kostja teatas, et ei esita menetluskulude nimekirja, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)