3-25-1452/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1452

Haldusasi

X. X kaebus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta X. X diskreetsuse tagamise taotlus rahuldamata.

4. Jätta X. X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Jätta X. X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

6. Jätta X. X taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 16.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuurilt, riigi

õigusabi korras määratud esindaja / kaitsja vandeadvokaat D. D ja Eesti Advokatuurilt

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel (kuid mitte vähem kui 5000

eurot). Kaitsja ei ole kaebajat käimasolevas kriminaalmenetluses esindanud, on kaebajat

solvanud, alandanud ja mõnitanud. Samuti esitab kaitsja prokuratuurile ebaseaduslikke arveid,

kuigi pole arvelt nähtuvat teenust kaebajale osutanud. Kaebaja on mitmel korral taotlenud

kaitsja tagandamist, kuid kaitsja taganeda ei soovi. Prokuratuur on rikkunud kaebaja õigusi

sellega, et ei teavitanud kaebajat enne tema kaitsjata toimunud ülekuulamist tema suhtes Läti

Vabariigis toimuva süüteomenetluse lõpetamisest ja menetluse Eestile üleandmisest. Samuti

meelitati kaebajalt valega välja vereproov. 11.03.2025 prokuratuuri ja esindajaga toimuvast

kokkuleppemenetlusest kaebajat ette ei teavitatud. Esindaja sundis kaebajat kokkulepet vastu

võtma, alandas ja mõnitas teda ega seisnud tema huvide eest. Menetlus tekitas kaebajas

3-25-1452

pikaajalise vaimse trauma. Ka 07.04.2025 mingit nõupidamist esindajaga ei toimunud.

Esindaja edastas kaebajale 2 dokumenti, solvates ja mõnitades kaebajat. 17.07.2024 toimunud

kohtuistungil esindas kaitsja pigem prokuröri ja kriminaalhooldaja seisukohti ning keeldus

kohtuotsust edasi kaebamast. Kaebaja taotles täiendavalt:



esmast õiguskaitset;



diskreetsust, et tagada kaebaja julgeolek. Sel põhjusel taotles ta enda isiku salajas

hoidmist, kuna kardab enda turvalisuse, elu ja tervise pärast. Samuti taotles ta, et Anu

Toomemägi-Kivistikul keelataks kaebajaga seotud materjali ja kaebaja nägemine ning

kohaldataks tema suhtes lähenemiskeeldu, et ta ei saaks kaebajaga kontakti võtta ega

teda mõjutada;



kuriteo koosseisu kontrollimist;



mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist;



kriminaalmenetluse peatamist või tühistamist Lätis toimuva menetluse lõpuni;



riigi õigusabi määramist;



menetlusabi riigilõivust vabastamiseks;



kaebusest koopia saatmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaebaja taotles riigi õigusabi korras määratud kaitsja poolt väidetavalt tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju on väidetavalt tekitatud nii ebapiisava kaebaja

kaitsmisega kui ka kaebaja solvamisega. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Halduskohus leiab, et sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Kaebajale määrati riigi õigusabi kriminaalmenetluses, seega tuleb ka esindaja

tegevuses esinevaid võimalikke vigu menetleda ja vajadusel taotleda esindaja vahetamist

kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20 lg 31). Halduskohus ei ole pädev hindama

kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust ega esindaja tegevuse asjakohasust

kriminaalmenetluses. Selliseid asjaolusid tuleb hinnata selles menetluses, milles esindaja

määrati ja kus ta osaleb, antud juhul kriminaalmenetluses. Ka varasemalt on

kriminaalmenetluses määratud esindaja tegevuse asjakohasus hinnanud kriminaalkohtud (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2010 otsus kriminaalasjas nr x-x-x-xx-xx; Tallinna

Ringkonnakohtu 18.01.2021 otsus kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx). Sama moodi peab

praegusel juhul kaebaja kaitsja tegevuse õiguspärasust ja piisavust hindama kriminaal-

menetluses. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda kaitsjale ette

kirjutama, mida ja kuidas ta peaks kriminaalmenetluses tegema. Halduskohtul puudub selline

pädevus. Seetõttu tuleb kaebus kaitsja peale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

3. Kaebaja taotles prokuratuurilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kahju tekitati

väidetavalt õigusvastaste menetlustoimingutega süüteomenetluses. Süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja

korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile.

Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja

Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on

2(4)

3-25-1452

süüteomenetluses tekitatud kahju huvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja

halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1). Kaebus prokuratuuri

peale tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

4. Kaebaja taotles kuriteo koosseisu kontrollimist. Kohus selgitab, et kuritegude uurimise ja

kriminaalmenetluse alustamise pädevus on uurimisasutusel ja prokuratuuril (kriminaal-

menetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1). KrMS § 31 lg 1 järgi on uurimisasutused oma

pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konku-

rentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osa-

kond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või

kohalike asutuste kaudu. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kuritegusid uurida ega neid

menetleda. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

5. Kaebaja taotles mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist. Kui kaebaja

peab silmas viidatud ametnike osas süüteomenetluse algatamist, siis sellise menetluse algata-

mine ei ole halduskohtu pädevuses, nagu kohus eespool selgitas. Kui kaebaja peab silmas

distsiplinaarmenetluse algatamist, siis ka sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Iga ametniku osas saab distsiplinaarasja algatada ja seda menetleda ametniku

tööandja. Seetõttu tuleb kaebus ka selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p

1).

6. Kaebaja taotles kriminaalmenetluse peatamist. Nagu kohus eespool selgitas, et ole

halduskohus pädev kriminaalasju menetlema. Samal põhjusel ei ole halduskohtul pädevust ka

kriminaalmenetlusse sekkuda ega kriminaalmenetlust peatada või tühistada. Kaebajal tuleb

vastava taotlusega pöörduda kas prokuratuuri või maakohtu poole. Kaebus tuleb vastavas osas

läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

7. Kaebaja taotles esmast õiguskaitset. Kohtule jääb selliselt esitatud taotlus ebaselgeks. Kui

kaebaja pidas silmas HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esialgset õiguskaitset, siis sellise taotluse

jätab kohus rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse

alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlust põhjendanud ega

selgitanud, kuidas muutub kaebaja õiguste kaitse ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata

kaebust rahuldava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Samuti ei ole kaebaja välja

toonud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb (HKMS § 251 lg 1). Kohus

leiab, et kuna kaebus kuulub nagunii halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastamisele,

siis ei ole halduskohus pädev ka esialgset õiguskaitset kohaldama. Kaebuse tagastamise tõttu

ei ole asjas tulevikus tehtavat kohtulahendit, mitte täitmist tuleks eelnevalt tagada. Samuti

tuleb tähele panna, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati kahju hüvitamise asjas, milles ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamine reeglina põhjendatud. Ei ole alust arvata, et kahju hüvitise

väljamõistmine võiks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuda pärast kaebust

rahuldava kohtuotsuse tegemist oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebuse rahuldamise

korral tekib kaebajal vastustaja vastu täidetav nõue, mida ta saab vajadusel kohtutäituri abiga

täita.

8. Kaebaja esitas kohtule taotluse tema diskreetsuse tagamiseks, soovides varjata kaitsja /

advokaadi eest tema vastu kaebuse esitamist. Sellise diskreetsuse tagamise taotluse esitamist

HKMS ei võimalda ja selle rahuldamine ei oleks kaebaja selgitusi arvestades mitte mingil

juhul ka põhjendatud. Isegi kui esitatud kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, ei

saaks sellist taotlust rahuldada. Asja arutamine kohtus on avalik (HKMS § 77 lg 1, TsMS § 37

lg 1). Kohtumenetluse avalikkuse näeb ette ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24, mille lg 2

3(4)

3-25-1452

järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega ei ole Eesti Vabariigis

võimalik kellegi osas tema selja taga kohtumenetlust pidada. Kaebaja kaitsjast advokaadil on

õigus osaleda oma kohtuasja arutamisel, esitada tõendeid ja seisukohti ning teise poole

seisukohtadele vastu vaielda. Olukorras, kus kohus jätab isiku tema suhtes menetluse

algatamisest teavitamata ega teavitaks teda, milliseid tegevusi talle ette heidetakse, ei oleks

isikul võimalik end kuidagi kaitsta ja talle esitatud süüdistusi ümber lükata. Sellise menetluse

läbiviimine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ja oleks ilmselgelt õigusvastane. Seega on

kaebaja taotlus selgelt asjakohatu ja põhjendamatu. Kaebaja mure enda turvalisuse pärast on

põhjendamatu ja ebausutav. Kui kaebaja siiski peaks oma turvalisuse pärast kartma, on tal

võimalik taotleda õiguskaitseorganitelt (politsei, prokuratuur, maakohus) enda kaitset.

9. Kaebus lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg

1 p 1). Sellist nõuet halduskohtule esitada ei saa (HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2) ja sellise nõude

menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda ei saa taotleda ka esialgse õiguskaitse

abinõuna (HKMS § 251 lg 1). Lähenemiskeelu kohaldamist saab taotleda

kriminaalmenetluses (KrMS § 38 lg 1 p 10) ja tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3, § 475 lg 1 p 7).

10. Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kuna haldus-

kohus ei ole pädev praegust kaebust lahendama, siis ei ole halduskohus pädev lahendama ka

asjas esitatud riigi õigusabi taotlust. Kriminaalmenetluses on kaebajale juba kaitsja määratud.

Samuti on tal võimalik põhjendatud vajaduse korral taotleda esindaja vahetust (RÕS § 20).

Teiseks tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka põhjusel, et seda taotletakse mitte-

varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi

(RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohus ei näe tungivat avalikku huvi selles, kui kaebaja ei nõustu kaitsjast

advokaadi tehtud menetlustoimingutega ja leiab, et nendega on talle tekitatud mittevaralist

kahju.

11. Kaebaja taotles menetlusabi andmist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus

riigilõivu tasumist nõuda ja sellest vabastamise üle otsustada. Seetõttu jätab kohus

menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

12. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kaebaja taotles oma kaebusest koopia saamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kaebus

esitati e-toimiku vahendusel ja kaebajale jääb selle kaudu ka juurdepääs oma kaebusele.

Kaebaja ei ole koopia saamist põhjendanud. Kaebaja saab teha vajadusel ise oma kaebusest

väljakirjutusi või soovi korral teistele asutustele avaldusi esitades viidata praeguse asja

numbrile.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)