2-25-815/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2025.a, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-815

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T. L. vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479)

Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja:

T. L. (ik XXX)

RESOLUTSIOON:

Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse nõudes läbivaatamata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) hagi T. L.

(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Viru Maakohus 16.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutas välja kostja pankroti ja

algatas tema kohustustest vabastamise menetluse.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2

kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue

võlgniku vastu (välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise

määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue

tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta), mille kohta ei

ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata.

Hageja esitas 16.01.2025 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi

menetlusse 17.01.2025 määrusega. Käesoleval ajal menetlust ei ole veel lõpetatud.

Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohtu 16.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr

xxxx kuulutati välja kostja pankroti 16.04.2025 kell 10.00 ja algatati tema kohustustest

vabastamise menetluse. Pankrotimäärus on jõustunud 14.05.2025.

Kohus peab jätma hagi läbi vaatamata omal algatusel, kui ilmneb PankrS § 43 lg 2

kohaldamise alus. Kuna kostja vastu esitatud hagi esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev

rahaline nõue, tegemist ei ole hagi läbi vaatamata jätmist välistava nõudega, kohtumenetlus

on alanud enne tema pankroti väljakuulutamist ning nõude kohta ei ole veel tehtud

kohtuotsust, esinevad seaduses sätestatud alused hagi läbivaatamata jätmiseks.

Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud.

Kohus selgitab, et PankrS § 44 lg 1 kohaselt, pärast pankroti väljakuulutamist võivad

pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud

korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.

Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult PankrS § 43 lg 2

alusel läbi vaatamata jäetud nõude osas menetluse taastamist, kui kõrgema astme kohus on

pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või

maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast

pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

Menetluskulud

PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et kuulutati

välja kostja pankrot. Seega ei saanud hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Kohus

leiab, et sellises olukorras oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt

ebaõiglane ja seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus jättis poolte menetluskulud

poolte endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks

hagi läbivaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata. Kohus saab TsMS §

150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Edasikaebamine

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots