2-25-1665/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1665

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi M. P. vastu

võla nõudes

Hagihind

495,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829; asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (e-post: XXX)

Kostja: M. P. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne

elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt M. P. hageja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu kasuks välja 453,27 eurot, millest 377,90 eurot on põhinõue ja

75,37 eurot on seisuga 30.01.2025 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt M. P. hageja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis alates 31.01.2025 kuni põhinõude (377,90

eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud M. P. kanda.

6. Mõista kostjalt M. P. hageja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu kasuks välja menetluskuluna kokku summas 260 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 30.01.2025 hagi M. P. vastu võla nõudes.

Kohus võttis hagi menetlusse 11.02.2025. Hagiavalduse kohaselt lõhkus 13.04.2023 M. P.

Xxxx korteri aknaklaasid. Xxxx korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja

kindlustuslepinguga, poliis nr xxxx. Korteri nr xxxx aknaklaaside vahetamiseks tegi

hinnapakkumise Koduaken OÜ summas 377,90 eurot. Hageja hüvitas korteri nr xxxx

aknaklaaside asendusmaksumuse summas 377,90 eurot kindlustusvõtja arveldusarvele.

Hageja nimel saatis hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale 23.05.2023 kahju hüvitamise

nõude. Kostja kohtuvälisele kahju hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud, kuid

samas ei ole kostja ka kahju hüvitanud.

3. Harju Maakohtu 11.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 11.02.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 21.04.2025 AET-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 05.05.2025. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 140 eurot ning lepingulise esindaja kulusid

120 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi kuulus kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 140 eurot. Tasutud

riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

10. Lepingulisel esindajal kulus hageja esindamiseks 1 tund (nõude asjaolude ja materjaliga

tutvumine, tõendite kogumine, 30.01.2025 hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine),

tunnihind 120 eurot; kokku 120 eurot. Kohtu hinnangul on tunnitasu 120 eurot keskmine

juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu

ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks.

11. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 260 eurot (140+120).

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik