3-23-2384/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2384

Otsuse kuupäev

19. mai 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Tartu Vangla 18. septembri 2023. a käskkirja nr 2-

23/1-2/370 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Muud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 18. septembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/370 X-i (kaebaja)

suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

3-23-2384

piiramist. Käskkirja kohaselt avaldas kaebaja 16. septembril ja 17. septembril 2023

kaaskinnipeetavale survet, mõjutas ja ähvardas teda. Tartu Vangla lõpetas 28. septembri 2023.

a käskkirjaga nr 2-23/1-2/379 julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude

äralangemisega.

2. Kaebaja esitas pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles palus Tartu Vangla 18. septembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/370 tühistada ja

tuvastada Tartu Vangla tegevuse, s.o kaebaja 19. septembri 2023. a vaide tähtaegselt

lahendamata jätmise, õigusvastasus.

3. Tartu Halduskohus tagastas 1. novembri 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-2384

kaebuse tuvastamisnõude osas. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja tühistamisnõude

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis kaebuse Tartu Vangla 18. septembri 2023.

a käskkirja nr 2-23/1-2/370 tühistamiseks menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele

vastamiseks.

4. Kaebaja esitas 30. oktoobril 2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1500 eurot seoses tema suhtes Tartu Vangla 18. septembri 2023. a käskkirja nr

2-23/1-2/370 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja põhjendab, et

julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud õiguspärane. Vangla piiras alusetult kaebaja

vabadust, põhjustas talle vaimseid kannatusi ja kohtles ebainimlikult ning alandas hingeliste

üleelamiste tõttu kaebaja väärikust. Samuti ei külastanud teda abinõude kohaldamise ajal

kordagi meditsiinitöötaja, et kaebaja terviseseisundit jälgida, ning ei kohaldatud vaimseid või

füüsilisi stimulatsioonimeetmeid. Tartu Vangla jättis 28. detsembri 2023. a otsusega nr 1-

13/230-2 kaebaja taotluse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas kohtule 12. jaanuaril 2024 avalduse, milles soovis kaebust täiendada

mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mille osas ta on nüüdseks kohtueelse menetluse

läbinud.

6. Tartu Halduskohus lubas 26. jaanuari 2024. a määrusega kaebust muuta ning luges lisaks

tühistamisnõudele esitatuks ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

7. Tartu Vangla esitas 29. novembril 2023 kohtule vastuse kaebaja esitatud tühistamisnõude

osas ning 27. veebruaril 2024 hüvitamisnõude osas. Lisaks esitas vastustaja haldusasjas

erinevaid tõendeid.

8. Tartu Halduskohus kuulutas 4. detsembri 2023. a ja 28. veebruari 2024. a määrustega

Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 22. septembri 2023. a õiendi ning vangla

27. veebruaril 2024 esitatud videosalvestiste osas haldusasja menetluse kinniseks ning keelas

kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda ja saada nendest koopiaid.

9. Tartu Halduskohus määras 11. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja

ning otsustas asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

10. Kaebaja esitas 12. mail 2025 lisatõendi (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 7. aprilli 2025. a

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus).

3-23-2384

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad väited on paljasõnalised,

alusetud, faktidega põhistamata ja tõendamata. Kaebaja ei ole käskkirjas nimetatud

kaaskinnipeetavat ähvardanud, temale subkultuurilisi väärtusi väljendanud ega ole teda

negatiivselt mõjutanud. Arusaamatu on, kust sai vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist

vastava teabe ja millele tema järeldused väidetava mõjutustegevuse kohta tuginevad.

Vastustaja ei ole välja toonud, millised kinnipeetavad ja millal spetsialistiga vestlesid ning

väidetud teavet andsid. Spetsialisti väited on kaebajat solvavad ja tema head nime mustavad

ning need ei baseeru faktidel. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist ei ole kaebajalt selle

kohta teavet küsinud.

11.2. Arusamatuks jääb, kuidas videosalvestistelt nähtav kahe kinnipeetava suhtlus annab

aluse kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Puuduvad tõendid, mis

kinnitaks, et kaebajast lähtus oht teisele kinnipeetavale ja seeläbi alus täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vastustaja on kohaldanud abinõud väidete alusel, mida ei

kinnita käskkirja materjalidest üksi muu tõend.

11.3. Isegi kui pidada algset täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õiguspäraseks,

millega kaebaja ei nõustu, siis langesid meetmete kohaldamise alused ära juba 19. septembril

2023, mitte 28. septembril 2023, sest kaebaja paigutati ümber teise eluosakonda.

Üksikvangistuse ajal (11 päeva) ei kontrollitud ka kaebaja tervislikku seisundit ning ei

kohaldatud füüsilisi ja vaimseid stimulatsioonimeetmeid. Sellega alandati kaebaja väärikust

ning tekitati seeläbi mittevaralist kahju. Üksikvangistuse negatiivne mõju isiku tervisele võib

väljenduda juba päevadega. Üksikvangistuses meditsiinitöötaja poolne kontrolli vajadus on

leidnud märkimist nii Euroopa vanglareeglistikus kui ka Mandela reeglites. Neid nõudeid ei

ole vangla järginud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnes intensiivne ja

alusetu vabaduspõhiõiguse piiramine.

11.4. Vastustaja on asunud vastuses õigustama meetme kohaldamist mitmete asjaoludega, mis

on aset leidnud varem või hiljem asjakohasest intsidendist, kuid millele vaidlustatud

käskkirjas viidatud ei ole. Vastustaja ei ole tuginenud käskkirja põhjendustes 20. juuni ja 6.

oktoobri 2023. a sündmustele. Hiljem selgunud uute asjaoludega ei saa haldusakti tagantjärgi

õigustada ning nende sündmustega esitatud dokumendid tuleks vastustajale tagastada. Silmas

tuleb pidada, et kinnipeetavate seas esineb ka nn väärsüüdistusi eesmärgiga eemaldada

osadele kinnipeetavatele mittesobiv isik teise osakonda. Tõenäoliselt on ka siin tegemist

sarnase olukorraga, arvestades mõne kaaskinnipeetava suhtumist kaebajasse. Seda kinnitab ka

asjaolu, et 16. ja 17. septembril vanglaametnikud kaebaja suhtlusesse kaaskinnipeetavaga ei

sekkunud, seega ei saanud oht olla märkimisväärne, muidu oleks meetmeid kasutatud

koheselt. Nendel päevadel puutus kaebaja kaaskinnipeetavaga mitmel korral kokku, koos

mängiti lauamänge ning jalutati. Selline käitumine ei kinnita, et kaaskinnipeetav tundis

kaebaja tegevusest end ohustatuna.

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

12.1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatav ennetaval eesmärgil ning

meetmete kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava

õigushüve kahjustamises või selle kahjustamise ohus, abinõude kohaldamine ei eelda

tõsikindlatele tõenditele tuginemist. Vaidlustatud käskkirjas esitatud kirjeldus

kaaskinnipeetava mõjutamise ja selle ulatuse üle ning kinniseks kuulutatud spetsialisti õiendis

kajastatud teave oli piisav järeldamaks, et kaebaja tegevus kujutab potentsiaalset ohtu

kaaskinnipeetava tervisele ning vangla julgeolekule laiemalt. Ohutuse tagamiseks ja raskete

3-23-2384

õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks oli kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud. Samuti kinnitab vanemvalvuri 18. septembri

2023. a ettekanne nr 2-23-4330, et kaebaja käitus kaaskinnipeetavaga provotseerivalt, mida

kaudselt kinnitavad ka videosalvestised. Kaebaja on kaaskinnipeetava suhtes ähvardavalt

käitunud ja ametnikule antud selgituste ajaline joon kattub valvekaamerasalvestiselt nähtunud

liikumisega. Vanglale laekunud teave oli piisav kahtluse tekitamiseks, et kaebaja kujutab ohtu

kaaskinnipeetavale.

12.2. Kaebaja varasem käitumine, sh vangistuse tinginud kuriteo asjaolud, näitavad, et ta on

võimeline kasutama teiste isikute suhtes vägivalda ning tema individuaalse täitmiskava

kohaselt on kaebaja näol tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise menetlus toimub väga piiratud aja tingimustes, mistõttu ei

ole selliste abinõude kohaldamisel võimalik üksikasjalikult kõiki asjaolusid välja selgitada.

Käskkirjas viidatud materjalide alusel lähtus kaebaja tegevusest kaaskinnipeetavale oht,

meetmete kohaldamise kestus ei olnud ülemääraselt pikk.

12.3. Asjaolu, kuidas jõudis teave kaebaja käitumise kohta spetsialistini, ei ole haldusakti

põhjendamiskohustuse hulka kuuluv. Kaebajal ei ole juurdepääsu sellise teabe saamist

kirjeldavale teabele. Seega ei oma haldusakti õiguspärasuse kontekstist tähtsust see, kas, kes,

millal ja millise detailsusastmega kaebaja kohta vanglale teavet andis. Käskkirjas on piisavalt

selgelt välja toodud asjaolud, mis tingisid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.

12.4. Kaebaja teise osakonda paigutamine ei tähendanud, et temast lähtuv oht langes

automaatselt ära, sest kaebaja käitumine võis olla ajendatud subkultuuriliste väärtuste

toetamise eesmärgist ning vanglal tuli kaebaja käitumist täiendavalt kontrollida ning

veenduda, et kaebaja ei jätka sarnast käitumist teiste kaaskinnipeetavate suhtes. Vangla

arvestas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kestuse kontekstis ka sellega, et vaid

kuu aega varem oli kaebajal samuti tekkinud verbaalne ja osaliselt füüsiline konflikt teise

kinnipeetavaga, mistõttu oli tõhusama järelevalve rakendamise vajadus ka pärast kaebaja teise

osakonda paigutamist olemas. Meetme kohaldamise kestus kokku (11 päeva) ei olnud

ülemääraselt pikk. Kaebaja hilisem tegevus oktoobris 2023 viitab, et vangla kahtlused ei

olnud alusetud. Varasemalt toimunu viitab sellele, et igapäevaste toimingute pinnalt võib

mitterahuldavas olukorras tekkida kaebajal konflikte, kus kaebaja on valmis end kehtestama

ka füüsiliselt. Samuti on kaebaja varasemaltki kasutanud provotseerivat käitumist

kaaskinnipeetava suhtes (juunis 2023). Seetõttu ei saa vangla nõustuda kaebaja

seisukohtadega, et viited varasematele konfliktidele on paljasõnalised.

12.5. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt anti kaebajale võimalus esitada omapoolseid

vastuväiteid. Kaebaja ei võtnud ametnikult vastu blanketti vastuväidete esitamiseks,

teavitades, et esitab kaebuse. Suuliselt andis kaebaja vastuväidete esitamise kohta vastuolulist

teavet. Seega ei ole vastustaja ärakuulamiskohustust rikkunud, sest kaebaja ise pole soovinud

täies ulatuses selgitusi haldusmenetluses anda. Samuti ei anna kaebaja viited üksikvangistuse

mõjule, stimulatsioonimeetmete võimalikule puudumisele ning seisundi igapäevase kontrolli

puudumisele alust kaebuse rahuldamiseks.

12.6. Kuna kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, siis ei ole

kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud. Vastustaja jääb 28. detsembri 2023. a otsuses nr 1-

13/230-2 esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei ole kaebajale rahaliselt hüvitatavat

mittevaralist kahju tekitanud.

KOHTU SEISUKOHT

13. Vaidluse all on Tartu Vangla 18. septembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/370

täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise õiguspärasus ning mittevaralise kahju

3-23-2384

tekitamine. Kaebaja hinnangul ei olnud tema tegevus selline, mis õigustas tema suhtes

eelnimetatud käskkirjaga 11 ööpäevaks täiendavate julgeolekuabinõude, sh eraldatud

lukustatud kambris hoidmine, rakendamist. Kaebaja palub eelnimetatud käskkirja tühistada ja

mõista täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks vanglalt välja asjakohane hüvitis. Vastustaja on seisukohal, et teada olnud

asjaolusid arvestades oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

õiguspärane ja proportsionaalne ning vangla ei ole tekitanud kaebajale seeläbi mittevaralist

kahju, mille hüvitamiseks tuleks rahaline hüvitis välja mõista.

14. Kohus nõustub vangla seisukohaga ning ei näe kaebuse rahuldamiseks alust.

15. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla

sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega,

samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg-

s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik kohaldada

julgeolekuabinõusid ning valida sobiv VangS § 69 lg-s 2 sätestatud meede. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus (§ 69 lg 4). Täiendava julgeolekuabinõu

kohaldamine ning meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel ning tegemist on oma

olemuselt prognoosotsusega. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg-st 3 lähtuvalt tuleb

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan

on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi

kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtulik kontroll vangla

tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab

kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise

otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-

88-14, p 11 ja 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 16).

16. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega

õigushüve kahjustuse vältimiseks ning meetmete kohaldamine on lubatud üksnes

ohuolukorras. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab

piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17). Ennetava meetme

rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et

õigushüve kahjustus on tõenäoline. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse

preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei pea seega olema tuvastatud distsiplinaar- või

kriminaalmenetluses, samuti ei ole meetmete kohaldamise eelduseks isiku karistamine.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17; 13. novembri 2009. a

otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16).

17. Ebaõige on kaebaja hinnang, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et temast lähtus oht

teisele kinnipeetavale ja seeläbi alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist,

3-23-2384

kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise vajadust mõjutada. Vaidlust ei ole selles, et vangla tuginedes

juurdepääsupiiranguga teabele kaebaja tegevuse kohta teise kinnipeetava suhtes varasemalt,

samuti teabele 16. ja 17. septembril 2023 toimunud tegevuste kohta ning koostoimes

videosalvestistelt nähtuvaga jõudis järeldusele, et kaebajast lähtuvalt on teise kinnipeetava ja

kaudselt ka vangla julgeolek ohustatud, sest kaebaja tegevuses on subkultuurilistest

väärtustest lähtuvaid jooni ning kaebaja on teist kinnipeetavat erinevate negatiivsete, sh

seksuaalse iseloomuga tegude toimepanemisega ähvardanud. Kohtu hinnangul andis

vaidlusaluses käskkirjas kirjeldatu vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja võis

kaaskinnipeetavat ähvardada ning seeläbi vangla julgeolekut ohustada. Kohus tutvus

juurdepääsupiiranguga dokumendiga, vanglaametniku ettekandega ning asjakohaste

videosalvestistega ning on nende pinnalt veendunud, et kaebaja tegevuses esineb

üleolekutundest ning subkultuurilistest väärtustest tingitud käitumist, mis omas mõju

kaaskinnipeetava turvalisusele vanglas ning põhjendas piisavalt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. Asjaolu, et videosalvestistelt nähtuvalt on kaebaja

kaaskinnipeetavaga asjakohasel päeval enne pesuruumis väidetavalt toimunud intsidenti ja

järgmisel päeval kambriukse suletud hoidmise tinginud intsidenti jalutanud koos osakonnas

ning mänginud lauamängu, ei ole vangla järelduse kummutamiseks piisav. Esiteks toimus

osakonnas koos liikumine ja lauamängu mängimine enne pesuruumis toimunud konflikti,

mistõttu ei saa sellele omistada kaebaja soovitud tähendust, et sellest nähtub teise

kinnipeetava poolt kartuse puudus ning sõbralik läbisaamine kaebajaga. Teiseks kinnitab

videosalvestiselt nähtav olustik ajal, kui kaebaja oli koos kaaskinnipeetavaga pesuruumis ning

nende vahel tekkis väidetavalt konflikt, et tegemist oli tavapärasest olustikust erineva

olukorraga, sest pesuruumist mööduvad kaks kinnipeetavat seisatasid ja vaatasid huvitatult

pesuruumi uksest sisse, misjärel liikus üks nendest mõne aja pärast pesuruumi. See

videosalvestis kinnitab kaudselt juurdepääsupiiranguga dokumendis kirjeldatu tõelevastavust.

Ka teistelt videosalvestistelt nähtuv riimub ülejäänud vanglale varjatult teatavakssaanud

teabega kaebaja käitumise kohta konkreetse kaaskinnipeetavaga seoses.

18. Kuigi kaebaja süüdistab vastustajat selles, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

aluseks olevad väited on paljasõnalised, alusetud, faktidega põhistamata ja tõendamata, siis ei

ole ta selle kinnituseks esitanud ühtegi asjakohast ja veenvat tõendit. Hoopis kaebaja enda

vastuväiteid iseloomustab eeltoodud kirjeldus paremini, sest need on üldsõnalised ja vähese

veenvusega. Kaebaja väide, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendamatu

juba seetõttu, et see tugineb salajasele materjalile, mille sisu ei ole täies ulatuses vaidlustatud

käskkirjas avatud ja selle teabe täpne sisu pole kaebajale teada, ei muuda nimetatud

dokumenti lubamatuks tõendiks. Julgeolekukaalutlustel salastatud teavet ei saagi kaebajale

nähtavaks teha, sest sellega võiksid kaasneda olulised julgeolekuriskid teistele isikutele

vanglas, sh võimalik kättemaks isikutele, kes on kaebaja tegevuse kohta teavet

vanglaametnikele jaganud. Kohtu hinnangul on juurdepääsupiiranguga dokumendis

kirjeldatud käitumise ja tehtud toimingute iseloom selline, et sellest lähtus julgeolekuoht

kaaskinnipeetavale kui ka laiemalt vangla julgeolekule ning vangla oli õigustatud ja

kohustatud sellises olukorras teise isiku ja vangla julgeoleku tagamiseks reageerima. Ka

asjaolu, et kaebaja osas kriminaalmenetlus hiljem lõpetati ei oma täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse hindamisel olulist tähtsust, sest ohu hindamisel ei

ole oluline mitte see, kas isik on toime pannud kriminaalkuriteo, vaid see, kas isiku tegevusest

võib lähtuda oht teise isiku tervisele (prognoosotsus). Selles asjas esitatud materjalid on

piisavad sellise ohu esinemise jaatamiseks ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli

seega põhjendatud. Kaebaja 12. mail 2025 hilinenult esitatud tõendi (kriminaalmenetluse

3-23-2384

lõpetamise määrus) peab kohus võimalikuks HKMS § 51 lg 4 alusel siiski võtta haldusasja

materjalide juurde, sest see ei põhjusta praegusel juhul menetluse olulist viibimist.

19. Kaebaja hinnangul tuleb silmas pidada, et kinnipeetavate seas esineb ka nn väärsüüdistusi

eesmärgiga eemaldada osadele kinnipeetavatele mittesobiv isik teise osakonda ning

tõenäoliselt on ka siin tegemist sarnase olukorraga, arvestades mõne kaaskinnipeetava

suhtumist kaebajasse. Seda seisukohta kinnitavat teavet ja tõendeid pole kohtule esitatud,

samuti jääb see hinnang hüpoteetiliseks.

20. Mis puudutab varasemaid ja hilisemaid intsidente aastal 2023, millele vangla on vastuses

viidanud, siis neile ei saa tugineda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse

hindamisel konkreetse käskkirja andmise hetkel, kuid kaudselt näitavad need kaebaja

tegevuses esinevaid iseloomulikke jooni laiemalt. Kohus ei pea vajalikuks seetõttu 20. juuni

ja 6. oktoobri 2023. a sündmuseid kirjeldavaid dokumente toimiku materjalide juurest

eemaldada, kuid kohus ei arvesta nendega vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas arvestatud ja kohtule

esitatud tõendusmaterjal on piisav tuvastamaks kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. Vangla pidi pärast nende kohaldamist hindama

kaebajat iseloomustavat teavet ning otsustama meetme kohaldamise mõistliku aja jooksul.

Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 11 päeva, mis ei ole

ebaproportsionaalselt pikk aeg. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ei mõjuta meetmete

kohaldamise aeg, see on oluline hindamaks, kas esines alus meetme kohaldamise

lõpetamiseks varem kui teise käskkirjaga tehti. Kohus nõustub siiski selles osas vangla

seisukohaga, et kaebaja teise osakonda paigutamine ei tähendanud, et temast lähtuv oht langes

automaatselt täies ulatuses ära, sest kaebaja käitumine oli ajendatud subkultuuriliste väärtuste

toetamise eesmärgist ning vanglal tuli kaebaja käitumist täiendavalt kontrollida ning

veenduda, et kaebaja ei jätka sarnast käitumist. Seega ei olnud kaebaja suhtes kohaldatud

meetmete lõpetamiseks koheselt pärast teise osakonda paigutamist alust.

22. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlustatud Tartu Vangla 18. septembri 2025. a

käskkiri on õiguspärane ning kaebaja tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.

23. Kaebaja on esitanud viidatud käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega seoses ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

24. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kahjunõude rahuldamise

eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, põhjuslik seos

teo ja tagajärje vahel, kahju vältimise või kõrvaldamise võimatus esmaste

õiguskaitsevahendite abil ning vastustaja süü tuvastamine. Kuna vastustaja tegevus 18.

septembril 2023 alustatud ning 28. septembril 2023 lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisel ei olnud vabaduspõhiõiguse piiramise osas õigusvastane, siis ei ole kaebajale

tekitatud ka hüvitatavat mittevaralist kahju. Lisaks tuleb arvestada, et VangS §-st 69 ega ka

teistest vangistust reguleerivatest õigusnormidest ei tulene psüühikahäirega kinnipeetavale

3-23-2384

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise keeldu. Arvestades kaebajale täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise üsna lühikest kestust (11 päeva) ei saanud ka

kinnipidamistingimustest lähtuvalt kaebajale sedavõrd raskeid tagajärgi kaasneda, mis annaks

iseseisva aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1

näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole vangla toime pannud rikkumisi, mis oleksid sellise

raskusastme ületanud ning kaebajale rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju põhjustanud.

Kaebaja on jäänud tervisele ja vaimsele olekule kaasnevate tagajärgede kirjeldamisel

üldsõnaliseks ning kohtule esitatud materjal ei kinnita, et täiendavate julgeolekuabinõude

rakendamisel oleks kaebajale kaasnenud sellised negatiivsed tagajärjed, mis ületavad

kinnipidamistingimustega tavapäraselt kaasnevate ebameeldivuste lävendi. Kohtule esitatud

materjalid ei kinnita, et kaebajale tekkis mittevaralise kahjuna käsitlev tagajärg. Seetõttu jätab

kohus ka hüvitamisnõude rahuldamata.

25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Kohus vabastas kaebaja 1. novembri 2023. a ja 26. jaanuari 2024. a määrustega riigilõivu

tasumise kohustusest tühistamis- ja kahju hüvitamise nõude esitamisel. HKMS § 108 lg 1 ja §

118 lg 3 ls 1 alusel jääb seega riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud

menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole kohtule

menetluskulu dokumente esitanud, siis jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider