2-24-146264/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-146264

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-146264

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi OÜ Küttekontor vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

1381,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985,

asukoht Endla tn 15, Tallinn 10122), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: OÜ Küttekontor (registrikood 11186019; asukoht

Paju, Tõlli küla, Tõstamaa vald, 88119, Pärnumaa, e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Mõista OÜ-lt Küttekontor (registrikood 11186019) välja Elektrum Eesti OÜ

(registrikood 11399985) kasuks põhivõlgnevus 670,62 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 670,62 eurot ja sissenõudmiskulud 40,00 eurot.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud kostja OÜ Küttekontor kanda.

4.Mõista OÜ-lt Küttekontor välja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas

540,00 eurot, s.o tasutud riigilõiv summas 280,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulude katteks 20,00 eurot ja õigusabikulud 240,00 eurot.

5. Mõista OÜ-lt Küttekontor välja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (540,00 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-24-146264

6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal

on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu

Maakohtule (Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee)

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

-Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1341,86 euro saamiseks. Kohus tegi 19.12.2024 võlgnikule

makseettepaneku. Võlgnik OÜ Küttekontor esitas 09.01.2025 nõudele vastuväite.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 22.01.2025 maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti

üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. 24.01.2025.

määrusega tegi Pärnu Maakohus Elektrum Eesti OÜ-ile ettepaneku esitada oma nõue

(hagi) OÜ Küttekontor vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis. 11.02.2025 esitas Elektrum Eesti OÜ hagiavalduse.

-Kohus võttis hagi 14.04.2025 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele

kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat

hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

-Kostja seaduslikule esindajale on hagimaterjalid ja 14.04.2025 määrus kätte toimetatud

kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 26.04.2025 Kostja ei ole hagile tähtaegselt

(12.05.2025) vastanud.

-Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja

taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et

tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

-Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

2-24-146264

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

-Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

-Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata

õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

-Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

-Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

-TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

-Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud seoses

hagiavalduse esitamisega summas 338 eurot (tunnitasu 169 eurot, ajakulu 2 tundi).

Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel ning

selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

Samuti on hageja õigustatult palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisega seotud menetluskulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse

avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot

menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja ning sellega seoses on hagejal

tekkinud õigusabikulud summas 338 eurot. Hagimenetluses on hageja lepinguline

esindaja osutanud õigusabi 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot.



Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse

tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks

2-24-146264

olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus

õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud

õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.

Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2

tundi) põhjendatud ja vajalik.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 540,00 eurot, millest 280,00 eurot

on tasutud riigilõiv ja 260,00 eurot (2 × 120 €/h+20 €) lepingulise esindaja tasu.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

-Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

-Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri

2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik