2-23-10280/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10280

Kohtuasi

T.R-i (D.C) avaldus suhtlemiskorra määramiseks

J.T avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha, hariduse ning ravi

osas hooldusõiguse üleandmiseks J.T-le (J.T)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I T.R (isikukood XXX)

Avaldaja II J.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik D.C (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey

Menetluse liik

Tallinna linn Tallinna Linnavalitsus, esindaja lapse

heaolu talituse juhataja

Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.T ja T.R-i taotlused ja võtta asja juurde määruskaebusele ja sellele

esitatud vastuse juurde lisatud tõendid.

2. Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus jätta muutmata.

3. J.T määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku D.C esindamisega riigi õigusabi korras

seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

2-22-9990

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.R (avaldaja I) esitas 19.07.2023 Harju Maakohtule avalduse suhtlemiskorra

määramiseks. Avalduse kohaselt on T.R (lapse isa) ja J.T (lapse ema) endised elukaaslased,

kelle kooselust on sündinud laps D.C. Perena elati koos kuni jaanuari lõpuni 2023, peale

mida kolis isa vanemate ja lapse elukohast Peetrist ära. Lahkumineku järgselt leppisid

vanemad koheselt suusõnaliselt kokku, et laps hakkab olema võrdse aja mõlema vanema

juures. Selline kord hakkas koheselt ka toimima ja toimib ka hetkel. Tavapärane oli see, et

vanemad omavahel suheldes arutasid täpsed päevad läbi ja siis saatis üks vanem teisele

väljavõtte kalendrist, kus olid näha päevad, mil laps on emaga ja millal isaga. Suve alguses

2023 hakkas ema vihjama, et kuna sügisel 2023 läheb laps kooli, siis tuleb võib olla ümber

vaadata ka suhtluskord. Otseselt lapse ema ei põhjendanud kordagi, miks see on vajalik või

lapse huvides. Selline ema soov oli seda kummalisem, et vanemad olid ühiselt ja edukalt

otsustanud, et laps hakkab käima K Koolis (/aadress/). Lapse isa oli nõus suhtluskorda

vaatama läbi arvestades kooliminekuga, kuid selles mõttes, kas äkki kooli tõttu oleks parem,

kui edaspidi oleks laps kummagi vanemaga nädala kaupa võrreldes senise natukene vähem

konkreetse korraga. Seoses sellega pöördus isa nõu saamiseks ka advokaadi poole, kelle

kaasabil saatis isa 13.06.2023 emale ka ettepaneku asi läbi arutada ja fikseerida senine 50/50

suhtluskord. 26.06.2023 vastas lapse ema ka sellele ettepanekule. Ema asus oma

pinnapealses vastuses seisukohale, et lapsele ikkagi ei sobi 50/50 suhtluskord, kuigi kuni

hetkeni, mil emal tekkis soov suhtluskorda muuta, ei rääkinud ema kordagi murest, nagu see

lapsele ei sobiks. Samuti polnud ka isa lapse puhul täheldanud mingeid negatiivseid märke,

mis seaks kahtluse alla 50/50 suhtluskorra sobivuse. Kuna vanematel üksmeelt ei olnud,

pöördusid vanemad riikliku perelepitaja poole. Lepitajaks oli U.A, kes viis läbi kõik

ettenähtud lepituskohtumised. Kahjuks kokkulepet ei sündinud ja lepitaja soovil perelepitus

lõpetati. Isa leidis lepituse käigus, et põhjendatud on jätkata senise 50/50 suhtluskorraga ja

kooliminek ei ole automaatne põhjus, miks seda peaks muutma. Isa soovib ja on võimeline

panustama lapse haridusse ja sellesse, et koolitööd oleksid tehtud, et laps jõuaks õigel ajal

kooli ja koju. Lapse ema ei põhjendanud sisuliselt ka lepituses, et mis on need asjaolud,

miks ta leiab, et tuleb 50/50 suhtluskorda muuta ja pakkus alguses välja, et isa võib lapsega

kohtuda 2 nädalavahetusel kuus ja mõnel õhtul ning hiljem leidis, et maksimaalne saab olla

ainult 2 nädalavahetusel kuus. Kokkuvõttes ei tekkinud üksmeelt vanemate vahel lepituses

T.R palub määrata kindlaks vanemate ja lapse vahelise suhtluskorra:

1.1. D.C on 1 nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapse üleandmine ühelt vanemalt

teisele toimub iga pühapäev kell 18.00. Lapsele tuleb teise vanema juurde järgi see vanem,

kelle juurde laps läheb.

1.2. Punktis 1.1. toodud suhtluskord kehtib ka koolivaheaegadel, kaasa arvatud suvel.

1.3. Laps viibib paarisaastatel 23.-26.12. emaga ja paaritutel aastatel isaga. Mõlemal juhul

tuleb lapsele järgi ja toob tagasi see vanem, kelle juures laps pühad viibib. Vanem tuleb

2-22-9990

lapse viibimiskohta lapsele järgi hiljemalt 23.12. kell 18.00 ja toob tagasi hiljemalt 26.12.

kell 18.00.

1.4. Laps viibib paarisaastatel 31.12.-01.01. isaga ja paaritutel aastatel emaga. Mõlemal

juhul tuleb lapsele järgi ja toob tagasi see vanem, kelle juures laps pühad viibib. Vanem

tuleb lapse viibimiskohta lapsele järgi hiljemalt 31.12. kell 18.00 ja toob tagasi hiljemalt

01.01. kell 18.00.

1.5. Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga.

1.6. Lapse sünnipäevadel on lapsega suhtluskorra alusel parasjagu mitte koosviibival

vanemal võimalik lapsega 4 tundi kohtuda kas sünnipäeva päeval või sellele eelneval või

järgneval päeval.

1.7. Lapsevanemate sünnipäevadel on lapsevanematel õigus lapsega kohtuda. Lapsevanem,

kellel sünnipäev on, võtab lapse kaasa teise vanema viibimiskohast ning toob järgmise päeva

hommikul hiljemalt kell 10.00 tagasi teise vanema viibimiskohta.

1.8. Vanavanemate, muude lähikondlaste ja lapse sõprade sünnipäevade ja muude tähtsate

elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku muudatust. Teisel

lapsevanemal on õigus küsida lapse eemalviibitud aja eest asendust.

1.9. Kui lapsevanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil

laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam kui 2 ööpäeva jooksul last

isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teise vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem

teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat võimalusel ette vähemalt 10 päeva.

1.10. Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale ning kui vanemad ei

lepi kokku teisiti, siis lapse haiguse ajal hoolitseb lapse eest vanem, kelle juures oli laps

lapse haigestumise ajal. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada igapäevaselt

informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema

igal vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti kirjutatud retseptiravimid. Kui

lapse haigus ei takista liikumist (eelkõige kerge külmetus) ühe vanema juurest teise juurde,

liigub laps ühe vanema juurest teise juurde.

1.11. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda sidevahendi abil üle päeva 1 kord päevas

õhtul kella 19.00-19.30 ajal nädalal, mil laps ei viibi tema juures. Teine vanem tagab, et

lapsel on vastavad sidevahendid olemas ja töökorras.

1.12. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kõrvale kalduda antud

suhtluskorra kokkuleppest. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad

selles kokku e-kirja teel.

1.13. Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel

kokku kirjalikult e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne plaanitavat muudatust.

1.14. Vanemad suhtlevad üksteisega suhtluskorra ja lapsega seotud teemadel eelkõige e-kirja

teel.

1.15. Suhtluskorra rikkumisel korral on rikkuja suhtes rakendatavad sunnivahendid trahv ja

arest vastavalt TMS § 179.

2. Jätta kõik menetluskulud J.T kanda.

2. 04.09.2023 esitas Rae Vallavalitsus arvamuse avalduse osas. Rae Vallavalitsus toetab

T.R-i põhiavaldust. D.C on oma vanemate lahkuminekust alates harjunud elama mõlema

vanema juures. Tema mõlemad vanemad on lapsega väga lähedased, on vaimselt ja

majanduslikult valmis oma last kasvatama, nad on hingeliselt lähedased, emotsionaalselt

seotud oma pojaga ja nad mõlemad on lapse kasvatamisse pühendunud. Mõlemal vanemal

on lapsele loodud turvalised ning eakohased kasvu- ning arengutingimused ning lapse

heaolust ning huvist lähtudes peab lapse elukorraldus samamoodi jätkuma.

2-22-9990

3. 04.09.2023 esitas Tallinna Linnavalitsus kohtule arvamuse avalduse osas. Tallinna

Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond peab oluliseks, et lapsel on isiklik suhe

mõlema vanemaga. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on arvamusel,

et lapse elukorralduse muutmine olukorras, kus lapse elus on suur muutus seoses koolitee

alustamisega, ei ole lapse huvidest lähtuv. Laps vajab kujunenud olukorras stabiilset

elukorraldust ning turvatunnet, mida pakub lapsele regulaarne suhtlemine mõlema

vanemaga. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab T.R-i avaldust

põhinõudes tema ja lapse D.C vahelise suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuna see vastab

lapse huvidele.

4. 06.09.2023 esitas lapse esindaja kohtule seisukoha põhiavaldusele. Materjalidest tuleneb,

et vanemate vahel on eelnevalt olnud kokkulepe lapsega suhtlemise osas- laps on saanud

olla võrdselt nii ema kui ka isaga. Kooli algusega seoses on ema aga seisukohal, et lapsele

peaks võimaldama rahulikumat elu ja mitte pakkuma talle võrdset võimalust veeta aega

mõlema vanemaga. Laps on senini harjunud viibima nii ema kui ka isaga võrdselt. Eestis on

üha enam hakatud kasutama jagatud vanemluse perevormi, kus lapsed pärast vanemate

lahkuminekut liiguvad kahe kodu vahel. Jagatud vanemlus (ingl shared parenting, joint

physical custody, shared residence) tähendab korraldust, kus laps elab vaheldumisi mõlema

lahuselava vanemaga. See tähendab mõlema vanema õigust ja vastutust osaleda vahetult

oma lapse kasvatamises. Kaasaegsed uuringud kinnitavad, et lapse jaoks oluliste

lähedussidemete säilitamine kaalub üles kahe kodu vahel liikumisest tekkiva stressi.

Lapsevanemate suhtlus on tänaseks võtnud uue pöörde, ei suudeta enam lapse nimel kokku

leppida ja juurde on tulnud ka uus probleem, s.o T.R võimalik 13-aastane laps eelnevast

suhtest, keda D.C-le tutvustas n.ö üllatusena D.C ema. Selle lapse ilmumine on muidugi

veelgi raskendanud mõistlikku suhtlemist D.C ema ja isa vahel. Tegemist on pettumustega

ja kokkulepetest mitte kinni pidamisega ning loomulikult avaldab see mõju ka D.C-le, kuid

esindaja arvab, et vaatamata uutele pingetele ei tohiks D.C elukorraldus muutuda. Asjad

tuleb rahulikult lahendada ja lapse elu peab jääma stabiilseks. D.C-l peab olema nii isa kui

ka ema toetus ja tähelepanu. Seega tulenevalt eelpool toodust asub esindaja seisukohale, et

D.C huvides oleks praegusel hetkel elada isa ja ema juures võrdselt, üle nädala. Vahetus

võiks toimuda pühapäeva õhtuti. Lapsele tuleks järgi see vanem, kelle juurde ta järgmiseks

nädalaks läheb.

5. 07.09.2023 esitas J.T kohtule seisukoha avaldusele. Avalduses märgitud suhtluskord ei

lähtu lapse parimatest huvides. Lisaks esitab avaldaja ohtralt ebaõigeid, tõele mittevastavaid

väiteid. Peale avaldaja lahkumist J.T ja lapse kodust kehtis vanemate vahel suveajaks ajutine

kokkulepe, et laps viibib ema ja isaga suvel 50/50 süsteemis ning alates 01.09.2023 s.o.

alates lapse kooliminekust hakkab laps nädala sees elama ema juures ning suhtleb isaga

koolivälisel ajal kahel nädalavahetusel kuus. 50/50 süsteemis suvel lapse viibimist ema ja

isaga kinnitasid vanemad nii lastekaitsele kui ka lapse esindajale. J.T selgitab, et tegemist ei

ole permanentselt 50/50 süsteemis elava lapsega, nagu väidab avaldaja ning märgivad

lastekaitse ja lapse esindaja. Üldjuhul, kui laps elab ja viibib 50 % ajast ühe vanema juures,

saab teine vanem tegeleda oma asjadega ja/või käia vabalt kodust väljas. Kui D.C viibib ema

juures, saab lapse isa käia kodust väljas, kus soovib ning tegeleda oma asjadega. Kui laps oli

isa juures, pidi lapse ema viibima kodus, sest laps kakas ainult kodus ema juures. Nüüd küll

umbes kuu aega kakab laps ka isa juures, aga mitte nii tihti kui kodus ja mitte kuskil mujal ei

kaka. Oluline on märkida, et laps ei ole isa juures viibides kogu aeg isaga- isa jätab lapse

kolmandate isikutega ega võimalda ajal, mil ta lapsega ise koos ei viibi, lapsel ema juures

olla. Lapse ema nõustub, et lapse huvides on omada korrapärast suhtlust isaga ning isa

osalemist lapse elus. J.T leiab, et praegu on lapse huvides elada ema juures ning suhelda

2-22-9990

isaga süsteemis 80/20- üle nädalavahetuse reedel alates kooli lõppemisest kuni esmaspäeva

hommikuni (laps läheb isa juurest kooli) ning iga nädal ühe tööpäeva pealelõunal. 50/50

vanemlus ei toeta konkreetset last ega lapse vajadust rutiini, stabiilsuse ja kindla ning tuttava

elukorralduse ja elukoha osas. Kuigi järgnev ei puutu otseselt käesolevasse kohtuvaidlusse,

märgib J.T, et laps sai 2023 augusti lõpus teada, et tal on vanem õde - T.R-i vanem tütar -

keda lapse isa ei ole tunnistanud. T.R kinnitas nii lastekaitsele kui lapse esindajale, et tütar ei

põlvne temast. Samas D.C-le ta seda ei väitnud. On arusaamatu, et isa oma ühte last

tunnistab ning teise lapse suhtes väidab, et tal olevat mingi kokkulepe lapse emaga, et ta last

ei tunnista. See asjaolu näitab avaldaja isikuomadusi, mitte kellegi teise omi. D.C on

rõõmus, et tal on suur õde ning lapsed suhtlevad omavahel tihedalt. Isa otsustada ei ole, kas

tema lapsed omavahel suhtlevad või mitte, sest õde ja vend peavad teineteist tundma,

omavahel suhtlema ja kontaktis olema, hoolimata ühe vanema isiklikust nägemusest. Õed ja

vennad omavad tuleviku perspektiivis suurt tähendust, sest vanemad vananevad, aga õdede

ja vendade omavaheline suhtlus annab täiskasvanueas tuge. Selge on, et mingil kujul- kas

suhtlemiskorda reguleeriva määrusega või vanemate kokkuleppe kinnitamisega kohus lapse

ja lahuselava vanema suhtluskorra määrab.

J.T palub:



küsida psühholoog H.S-ilt arvamus D.C psühholoogiliste probleemide ja vajaduste

kohta, vahelduva vanemluse eeldatavast mõjust lapsele ning võimalusel psühholoogi

nägemus ja/või soovitused konkreetse lapse edasise elu korraldamiseks;



jätta T.R-i avaldus lapsega 50/50 süsteemis võrdse suhtlemiskorra kohaldamiseks

rahuldamata;



määrata lapse D.C ja avaldaja T.R-i suhtluskord järgmiselt: 1) laps viibib isaga igal

paarisnädalal alates reedel kooli lõppemisest kuni esmaspäeva hommikuni; laps teeb

koolitööd isa juures ning isa viib lapse esmaspäeval kooli; 2) laps kohtub isaga igal

nädalal kolmapäeval peale kooli ja isa toob lapse kella 20.00-ks koju; 3) jõulud,

aastavahetuse, lapse sünnipäevad ning muud kalendrisse punaseks märgitud olulised

tähtpäevad, samuti koolivaheajad veedab laps pooleks kummagi vanemaga, v.a need

koolivaheajad, mis jagatakse võrdselt omavahelise kokkuleppe alusel (näiteks reisile

mineku eesmärgil. 4) emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps emaga, isadepäeva

ja isa sünnipäeva isaga; 5) omavahelisel kokkuleppel on vanematel õigus teha

suhtlemiskorras jooksvalt muudatusi.



Menetlusosaliste kulud jätta vastavalt seadusele iga menetlusosalise enda kanda.

6. 18.09.2023 esitas J.T (avaldaja II) kohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse. T.R väidab alusetult, et vanemad

sõlmisid 50/50 kokkuleppe ajalise piiranguta. T.R-i lähenemine on jäik. Jääb mulje, et isa ei

lähtu lapse parimatest huvidest, vaid ajab taga ainult enda õigusi. Laps ei käi lasteaias, vaid

koolis. Lapse elu on võrreldes lasteaiaga olulisel määral muutunud. Lapsel on

koolikohustused, distsipliin, õppevahendid ja koolitööd. Laps vajab uue eluga harjumiseks

rutiini, aega õppimiseks, ajapiiranguid nutiseadme või arvutimängudeks ning sarnast

päevaplaani mõlema vanema juures. Kahjuks T.R eirab lapse vajadusi: lapsel puudub rutiin-

ta ei lähe kindlatel aegadel magama, koolitöödega tegeleb, nagu juhtub, istub liigselt

nutiseadmes, sõidab isa autos isaga kaasas. T.R ei pea kinni vanemate kokkuleppest, et

koolis käies elab laps ema juures ning kohtub isaga kokku lepitud suhtluskorra alusel.

Üllatuslikult ei mõista T.R haigestunud ja palavikus lapse vajadust püsida kodus ja saada

ravi. J.T palub lõpetada osaliselt alaealise lapse D.C vanemate ühise hooldusõiguse ja anda

lapse viibimiskoha, hariduse ja ravi hooldusõigus üle J.T-le . Terviseküsimuste osas

põhjustab muret lapsel esinev allergia, kroonilised kakamisega ning hiljuti ilmnenud

2-22-9990

neelamisega seotud probleemid, mis lapse isa tähelepanu ei vääri. Lapsel on kakao vastu

allergia. Sellele vaatamata annab T.R lapsele kakaod ja keelab lapsel seda emale öelda. Isa

leiab, et kui lapsel tekib allergiline reaktsioon, on see pisiasi, kui laps tahab saab kakaod.

T.R-i kirjadest J.T-le nähtub, et isa ei tunnista lapse terviseprobleeme. Isa rõhub ainult

vahelduvale suhtluskorrale, milles vanemad kokku ei ole leppinud ja mida reaalselt ei ole

kunagi olnud.

7. 05.10.2023 esitas Tallinna Linnavalitsus arvamuse J.T avaldusele. Tallinna Kesklinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond peab oluliseks, et lapsel on isiklik suhe mõlema

vanemaga. Laps on väljendanud oma selget soovi senise elukorralduse jätkumiseks, mille

kohaselt viibib ta kummagi vanema juures nädalaste intervallidega. Lähtudes vanemate

esitatud väidetest ja seisukohtadest ei ole eestkosteasutusel võimalik jõuda ühesele

veendumusele, et T.R kahjustaks oma käitumisega lapse huve ja heaolu määral, mis tingiks

ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ning teisele vanemale üle andmise. Eestkosteasutuse

hinnangul vajavad lapsevanemad esmalt psühholoogilist tuge ning nõustamist, et toime tulla

kooselu lõppemisest tingitud negatiivsete emotsioonidega. Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt

lastekaitseseaduse §-s 5 sätestatud põhimõttest seada kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes

esikohale lapse huvid, ei toeta Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond J.T

avaldust põhinõudes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning J.T-le

viibimiskoha, hariduse- ja raviküsimustes üle andmiseks, kuna see ei ole alaealise D.C

huvidega kooskõlas.

8. 06.10.2023 esitas Rae Vallavalitsus arvamuse lapse ema avalduse osas. Rae

Vallavalitsuse arvates nähtub asjas kogutud tõenditest, et D.C on oma vanemate

lahkuminekust alates harjunud elama mõlema vanema juures. Tema mõlemad vanemad on

lapsega väga lähedased, on vaimselt ja majanduslikult valmis oma last kasvatama. Nad on

hingeliselt lähedased, emotsionaalselt seotud oma pojaga ja nad mõlemad on lapse

kasvatamisse pühendunud. Mõlemal vanemal on lapsele loodud turvalised ning eakohased

kasvu- ning arengutingimused ning lapse heaolust ning huvist lähtudes peab lapse

elukorraldus samamoodi jätkuma. Rae Vallavalitsus leiab, et vanemate omavaheline suhtlus

on keeruline, kuid see on ikkagi toiminud ja vanemad peavad lapse heaolu nimel suutma

suhelda lapsest lähtudes ka edaspidi ning vältima omavahelisi konflikte. D.C elus on väga

vajalikud mõlemad vanemad. Lapse jaoks oluliste lähedussidemete säilitamine kaalub üles

kahe kodu vahel liikumisest tekkiva stressi. Rae Vallavalitsus leiab, et mõlemal vanemal

peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Lapsega seotud olulisi

asju peavad vanemad otsustama ühiselt. D.C-le on loodud nii ema kui ka isa juures

arenemiseks ja kasvamiseks head tingimused. Mõlemad vanemad on saanud lapse

hooldamise ja kasvatamisega hakkama, on huvitatud lapse heaolust, suhtlevad regulaarselt

kooliga, tervishoiuasutustega ning seetõttu tuleb jätta ema avaldus ühise hooldusõiguse

osalise lõpetamise osas rahuldamata.

9. 06.10.2023 esitas lapse esindaja kohtule seisukoha J.T avaldusele. D.C on hästi arenenud

laps ja vanemate mõju on temale kindlasti olnud hea. Tal on mõningane segadus ema ja isa

vahelistest suhetest tingituna, aga see ei ole midagi, mida vanemad tulevikus ei saaks

parandada. Lapsele on olulised mõlemad vanemad. Mõlemad vanemad soovivad lapse

kasvatamisse ja arengusse panustada. Kogu materjalist ei tulene isapoolseid rikkumisi lapse

kasvatamises. Isa on olnud D.C-le heaks ja toetavaks vanemaks. Ema oma avalduses on

väljendanud, et tema sooviks on last kasvatada sisuliselt ainuisikuliselt, teha ise kõiki last

puudutavaid otsuseid, kuid see ei ole lapse seisukohast kuidagi põhjendatud. Isa soovib

vanemlust jagada lapse emaga ja see on lapse seisukohalt õige. Kohus saab vanemalt lapse

2-22-9990

hooldusõiguse ära võtta üksnes siis, kui on tuvastatud PKS § 134 lg 1 kohaldamise eeldused.

Vanemad peavad kindlasti tegelema omavaheliste suhetega ja nende normaliseerimisega,

kuid see ei tohi kahjustada lapse huvisid. D.C huvi on elada vaheldumisi nii ema kui ka

isaga ja et vanematel säiliks ühine hooldusõigus, et mõlemad vanemad saavad tema asju

otsustada. Tulenevalt eeltoodust palub esindaja jätta J.T avalduse lapse ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

10. 09.10.2023 esitas T.R kohtule seisukoha lapse ema avalduse osas. Lapse isa T.R on alati

avaldanud soovi osaleda poja kasvatamises vähemalt 50/50 osalusega ja on vajadusel valmis

seda ka suuremas mahus tegema. Hetkel on lapse isa seisukohal, et lapse huvides on jätkata

ühise hooldusõigusega, kuid kui lapse ema jätkab takistuste loomist või sisuliselt keeldub

hooldusõigust ühiselt teostamast, siis võib kahjuks paratamatult tekkida olukord, kus ühise

hooldusõigusega pole võimalik jätkata. Sellise olukorra tekkimisel soovib lapse isa kindlasti

esitada omapoolse vastuavalduse seoses hooldusõigusega, sest sellisel juhul on lapse

huvides, et hooldusõigust teostab lapse eest isa. Isa loodab, et olukord nii kaugel ei lähe ja

säilib ühine hooldusõigus. T.R palub jätta J.T avalduse täielikult rahuldamata ja mitte teha

muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11.Maakohus jättis ühise hooldusõiguse lõpetamata ning määras kindlaks lapse ja vanemate

vahelise suhtluskorra.

12. Määruse põhjenduste kohaselt on vanema ja lapse stabiilne suhtlemine on eelduslikult

lapse parimates huvides. Läbi kehtestatava suhtlemiskorra saavad nii lapse ema kui ka lapse

isa kindluse, mil viisil suhtlemine lapsega hakkab aset leidma. Teisest küljest muutub ka

lapse jaoks suhtlemine lahuselava vanemaga stabiilseks ja ettenähtavaks. Lapse isal on

valmisolek ja võimekus lapse eest hoolitseda ning temaga tegeleda. Kuigi lapse ema on

selgitanud, et suhtlemiskord põhimõttel 50/50 pidi kehtima ainult kuni lapse kooliminekuni

2023, ei ole lapse ema eeltoodud kokkulepet vanemate vahel tõendanud. Käesoleva ajani

toimub suhtlemine valdavalt selliselt, et laps viibib kummagi vanema juures vaheldumisi üle

nädala. Lapse isa elukoht on /aadress/. Kohalikud omavalitsused on teostanud kodukülastuse

lapse isa elukohta ja tuvastanud, et tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga,

kus lapsel on eakohaselt sisustatud eraldi tuba. Samuti puudub vaidlus selle üle, et lapse ema

elukoht (/aadress/) on lapsele kasvamiseks ja arenemiseks sobiv. Nii lapse isa kui ka lapse

ema elukohad asuvad lähestikku - isa nädalal toimuks lapse kooli viimine autoga ja sõit

kestaks eeldatavalt 15-20 minutit (arvestades hommikust tipptundi). Lapse isa on lapse ema

juurde sõitnud ka 8 minutiga, aga seda rahuliku liiklusega ajal. Kohus leiab, et lapse isal on

olemas vajalik ressurss ning võimekus ja tahe lapse eest hoolitsemiseks ning kodu, kus lapsel

on oma tuba. Lisaks on lapse isa selgitanud kolimise vajalikkust ja laps avaldas Tallinna

Linnavalitsuse esindajale, et senistest isa kodudest on praegune tema arvates parim. Lapse

tervislik seisund sõltub suurel määral emotsionaalsest tasakaalust. Suhtlus mõlema vanemaga

on lapsele ääretult vajalik. Laps on võimeline kohanduma muutunud olukorraga. Lapse ema

on esile toonud, et laps on pidanud kohanema T.R-i uue elukaaslasega, keda ema hinnangul

tutvustati lapsele liialt vara. Eeltoodust tulenevalt ei saa isa soovitud mahus suhtluskord olla

lapse huvides, kuna ema hinnangul ei suuda isa tagada lapsele vajalikku hooldust ja igapäeva

rütmi, mida laps koolitee algusega seonduvalt vajab. Kohus märgib, et samas on lapse ema

hiljuti ise toonud lapse ellu suure muutuse, tutvustades lapsele tema oletatavat vanemat

poolõde. Lapsel puudub meditsiiniliselt tõendatud allergia. 28.03.2024 toimunud

ärakuulamisel selgitas laps, et tal kunagi oli neelamisega raskusi ning tundis, et tal hakkab

2-22-9990

paha, kuid enam seda probleemi ei ole. See probleem on lapse sõnul ammu läinud. Samuti

kinnitas laps ärakuulamisel, et kõik vajalikud tualetitoimingud saab laps isa juures ära tehtud.

Täiendavalt on ema esile toonud, et isa juures olemise nädalal peaks laps viibima

pikapäevarühmas, kuhu isa talle järele läheks. Lapse ema ei mõista, miks lapse isa ei luba

pärast koolitundide lõppemist last ema juurde ja peab veetma päeva pikapäevarühmas, kuigi

ema elab mõnesaja meetri kaugusel lapse koolist. Lisaks jätab isa lapse kolmandate isikutega

ega võimalda ajal, mil ta lapsega ise koos ei viibi, lapsel ema juures olla. 01.05.2024

seisukohas avaldas lapse isa, et tal on täna samuti võimalik kodust tööd teha ja ta on nii

mõnelgi korral ise enda nädalal lapsele kooli järgi läinud peale tunde, mille peale ema on

endast välja läinud. Kohtu poolt ärakuulamisel avaldas laps, et talle ei meeldi

pikapäevarühmas olla, kuna seal on vahel kuri õpetaja. Kohus leiab, et pikapäevarühmas

viibimine lapse heaolu ei kahjusta ja lapse vastumeelsus seal viibimiseks on seotud õpetajaga,

kes lapse hinnangul on kuri. Samuti on lapse isa teavitanud, et kuivõrd tal on kodust võimalik

tööd teha, on tal võimalik lapsele ise kooli järgi minna. Kohtu hinnangul on lapse isal

võimalik ka organiseerida selleks ajaks lapsele mõni huvialaring. Kohus selgitab, et kuna

lapsevanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju

ühiselt (PKS § 145 lg 1). Ajal, mil laps on ühe lapsevanema juures, otsustab lapse

igapäevaelu (tavahooldamise) asju see lapsevanem (PKS § 145 lg 2). Eeltoodu ei võta

lapsevanemalt õigust kasutada lapse eest hoolitsemisel abilisi. Asja materjalidega ei ole

tuvastamist leidnud, et osa aega isa juures viibides oleks lapse heaolu ja tervis ohus. Lapse isa

soovib võrdväärselt lapse emaga lapse kasvatamisest osa võtta ja lapsega seotud probleeme

lahendada.

13. Arvestades osaliselt vanemate ettepanekutega, lapse esindaja ja kohalike omavalitsuste

seisukohtadega, määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra alljärgnevalt.

1. Laps on 1 nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapse üle andmine ühelt vanemalt teisele

toimub iga pühapäev kell 18.00. Lapsele tuleb teise vanema juurde järgi see vanem, kelle

juurde laps läheb.

2. Punktis 1. toodud suhtluskord kehtib ka koolivaheaegadel, kaasa arvatud suvel.

3. Laps viibib paarisaastatel 23.-26.12. emaga ja paaritutel aastatel isaga. Mõlemal juhul tuleb

lapsele järgi ja toob tagasi see vanem, kelle juures laps pühad viibib. Vanem tuleb lapse

viibimiskohta lapsele järgi hiljemalt 23.12. kell 18.00 ja toob tagasi hiljemalt 26.12. kell

18.00.

4. Laps viibib paarisaastatel 31.12.-01.01. isaga ja paaritutel aastatel emaga. Mõlemal juhul

tuleb lapsele järgi ja toob tagasi see vanem, kelle juures laps pühad viibib. Vanem tuleb lapse

viibimiskohta lapsele järgi hiljemalt 31.12. kell 18.00 ja toob tagasi hiljemalt 01.01. kell

18.00.

5. Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga.

6. Lapse sünnipäevadel on lapsega suhtluskorra alusel parasjagu mitte koosviibival vanemal

võimalik lapsega 4 tundi kohtuda, kas sünnipäeva päeval või sellele eelneval või järgneval

päeval.

7. Lapsevanemate sünnipäevadel on lapsevanematel õigus lapsega kohtuda. Lapsevanem,

kellel sünnipäev on, võtab lapse kaasa teise vanema viibimiskohast ning toob järgmise päeva

hommikul hiljemalt kell 10.00 tagasi teise vanema viibimiskohta.

8. Vanavanemate, muude lähikondlaste ja lapse sõprade sünnipäevade ja muude tähtsate

elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku muudatust. Teisel

lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust.

2-22-9990

9. Kui lapsevanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil

laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam kui 2 ööpäeva jooksul last

isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teise vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem

teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat võimalusel ette vähemalt 10 päeva.

10. Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale ning kui vanemad ei lepi

kokku teisiti, siis lapse haiguse ajal hoolitseb lapse eest vanem, kelle juures oli laps lapse

haigestumise ajal. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada igapäevaselt

informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema

igal vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti kirjutatud retseptiravimid. Kui

lapse haigus ei takista liikumist (eelkõige kerge külmetus) ühe vanema juurest teise juurde,

liigub laps ühe vanema juurest teise juurde.

11. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda sidevahendi abil üle päeva 1 kord päevas

õhtul kella 19.00-19.30 ajal nädalal, mil laps ei viibi tema juures. Teine vanem tagab, et

lapsel on vastavad sidevahendid olemas ja töökorras.

12. Vanem, kelle juures laps viibib, arvestab lapse päevakava (kool, huviringid, üritused) ja

uneaega.

13. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kõrvale kalduda antud suhtluskorra

kokkuleppest. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku

e-kirja teel.

14. Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku

kirjalikult e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne plaanitavat muudatust.

15. Vanemad suhtlevad üksteisega suhtluskorra ja lapsega seotud teemadel eelkõige e-kirja

teel.

14. Eeltoodud suhtluskord tagab kohtu hinnangul lapsele võimaluse jätkata lähedast suhet

mõlema vanemaga ja tagab kõige paremini lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga.

15. Seonduvalt ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudega tuleb hinnata, mille üle

vanemad tegelikult vaidlevad või mis osas on vanematel ühise hooldusõiguse teostamine

takistatud.

16. Lapse ema on kohtule esitanud avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ning ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ning

ravi osas lapse emale üleandmiseks.

17. Tallinna Linnavalitsus ei toeta J.T avaldust vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning J.T-le viibimiskoha, hariduse- ja raviküsimustes üle andmiseks, kuna see ei

ole alaealise D.C huvidega kooskõlas. Lähtudes vanemate esitatud väidetest ja seisukohtadest

ei ole Tallinna Linnavalitsusel võimalik jõuda ühesele veendumusele, et T.R kahjustaks oma

käitumisega lapse huve ja heaolu määral, mis tingiks ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise

ning teisele vanemale üle andmise.

18. Rae Vallavalitsus leiab, et mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates

küsimustes kaasa rääkida. Lapsega seotud olulisi asju peavad vanemad otsustama ühiselt.

Lapsele on loodud nii ema kui ka isa juures arenemiseks ja kasvamiseks head tingimused.

Mõlemad vanemad on saanud lapse hooldamise ja kasvatamisega hakkama, on huvitatud

lapse heaolust, suhtlevad regulaarselt kooliga, tervishoiuasutustega ning seetõttu tuleb jätta

ema avaldus ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata.

2-22-9990

19. Lapse esindaja märkis, et vanemad peavad kindlasti tegelema omavaheliste suhetega ja

nende normaliseerimisega, kuid see ei tohi kahjustada lapse huvisid. Lapse huvi on elada

vaheldumisi nii ema kui ka isaga ja et vanematel säiliks ühine hooldusõigus, et mõlemad

vanemad saavad tema asju otsustada. Tulenevalt eeltoodust palub esindaja jätta lapse ema

avalduse lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

20. Lapse isa on seisukohal, et tänaseks puudub vaidlus, et lahkumineku järgselt leppisid

vanemad koheselt suusõnaliselt kokku, et laps hakkab olema võrdse aja mõlema vanema

juures. Selline kord hakkas lahkumineku järgselt koheselt ka toimima ja toimib tänaseni.

21. 28.03.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas kohtunik lapsele, et ema on soovinud, et ema

saaks edaspidi üksinda otsustada lapsega seotud küsimusi. Laps vastas, et sellest ta küll

midagi ei tea. Kohtuniku küsimusele, kas laps tahaks, et tema vanemad otsustaks teda

puudutavaid küsimusi koos, vastas laps, et ta tahaks seda.

22. Kohus selgitab, et vanemale ainuhooldusõiguse andmise eelduseks on eelkõige vanemate

erimeelsused ja/või koostöö puudumine ning sellest tulenev ühiste otsuste tegemise ja ühise

hooldusõiguse teostamise suutmatus (Riigikohtu 22.11.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-

5794). Mõlemad lapsevanemad on kohtule esitanud käesoleva määruse punktist 30 nähtuvalt

mitmesuguseid kirjalikke tõendeid lapsega suhtlemise ja lapse hooldamise korraldamisel.

Eeltoodust nähtub, et lapsevanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus ning suhted

on kohati konfliktsed. Samas leiab kohus, et vanemate erimeelsused ei ole sellised, mis

takistaksid lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.

23. Kohus ei saa otsustada, kus peaks olema lapse igakordne viibimiskoht (sh elukoht), vaid

kohus peab otsustama, kas anda ühele vanemale õigus otsustada seda üksi. Lisaks märgib

kohus, et lapse viibimiskoht on laiem mõiste kui elukoht. Viibimiskoht hõlmab endast näiteks

lapse lühemaajaliste, sh puhkusereise või lastelaagris viibimist või vanemate lahku elama

asumise soovi korral lapse tulevast elukohta. Lapse ema ei ole mõjuvat põhjust esile toonud,

miks peaks temal olema edaspidi õigus ainuisikuliselt otsustada selle üle, kus peaks olema

lapse igakordne viibimiskoht (sh elukoht). Lapse ema on küll selgitanud, et lapse elu on

võrreldes lasteaiaga olulisel määral muutunud ning lapsele on oluline stabiilsus ning kindel

elukoht (nn „turvabaas“), kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt suhtleb laps mõlema

vanemaga vaheldumisi (s.o nädal ja nädal). Kohus leiab, et mõlemal vanemal on lapsele

loodud turvalised ning eakohased kasvu- ning arengutingimused. Samuti ei ole kohus

tuvastanud, et osa aega isa juures viibides oleks lapse heaolu ja tervis ohus. Kohus leiab, et

põhjendatud ei ole lapse igakordse viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja

emale ainuhooldusõiguse üleandmine.

24. Järgnevalt peab kohus seisukoha võtma lapse hariduse osas. Vanemad ei vaidle selle üle,

et käesoleval ajal käib laps K Koolis. Mõlemad vanemad tunnevad lapse käekäigu vastu

koolis huvi. Tõenditest nähtuvalt lapsel üldiselt probleeme koolis edasijõudmisega ei ole. Ka

klassijuhataja on last kiitnud. Lapse huviringis (trenn) käimise üle vanemate vahel erimeelsus

puudub. Kohus on pikapäevarühma osas käesoleva määruses leidnud, et pikapäevarühmas

viibimine lapse heaolu ei kahjusta ja lapse vastumeelsus seal viibimiseks on seotud õpetajaga,

kes lapse hinnangul on kuri. Samuti on lapse isa teavitanud, et kuivõrd tal on kodust võimalik

tööd teha, on tal võimalik lapsele ise varem kooli järgi minna. Lisaks on lapse isal võimalik

ka organiseerida selleks ajaks lapsele mõni huvialaring. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole

lapse hariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuhooldusõiguse üleandmine.

2-22-9990

25. Viimasena käsitleb kohus lapse tervist puudutavaid küsimusi. Lapse ema on esile toonud,

et lapsel esinevad mitmed terviseprobleemid (allergia kakao vastu, kroonilised kakamisega

ning hiljuti ilmnenud neelamisega seotud probleemid, ärevusprobleemid ja Crohni tõbi), mis

lapse isa tähelepanu ei vääri. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vanematel erinevat

nägemust lapse terviseprobleemidest (tualetitoimingud, ärevus, võimalik Crohni tõbi,

hammaste hügieen) ja nende ravimisest. Lapse ema ei ole tõendanud, et vanemad ei suudaks

kokkuleppele jõuda lapse tervist puudutavates küsimustes, mistõttu oleks põhjendatud, kui

lapse emale antakse üle ainuhooldusõigus lapse tervise küsimustes. Eeltoodut ei väära ka

lapse ema väide, et kui laps tuli isa juurest ära, olid tema küüned lõikamata ja mustad. Kohus

märgib, et vanemad peavad lapse heaolu nimel suutma suhelda lapsest lähtudes ka edaspidi

ning vältima omavahelisi konflikte. Vajadusel tuleb vanematel pöörduda perelepitaja poole.

Kohus jätab rahuldamata lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse saamiseks lapse ravi osas.

Määruskaebus

26. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja tühistada

Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus kaevatavas osas (p-d 2, 3 ja 5) ja teha uus määrus,

millega jätta T.R-i avaldus lapsega 50:50 süsteemis võrdse suhtlemiskorra kohaldamiseks

rahuldamata ja rahuldada J.T avaldus lõpetada J.T ja T.R-i ühine hooldusõigus osaliselt ning

anda alaealise lapse D.C viibimiskoha, hariduse- ning ravi hooldusõigus üle J.T-le. J.T keldu

palub lapse D.C ja avaldaja T.R-i suhtluskord määrata järgmiselt:

1) laps viibib isaga igal paarisnädalal alates reedel kooli lõppemisest kuni esmaspäeva

hommikuni; laps teeb koolitööd isa juures ning isa viib lapse esmaspäeval kooli;

2) laps kohtub isaga igal nädala kolmapäeval peale kooli ja isa toob lapse kl 20-ks koju; 3)

jõulud, aastavahetuse, lapse sünnipäevad ning muud kalendrisse punaseks märgitud olulised

tähtpäevad, samuti koolivaheajad veedab laps pooleks kummagi vanemaga, v.a need

koolivaheajad, mis jagatakse võrdselt omavahelise kokkuleppe alusel (näiteks reisile mineku

eesmärgil.

4) emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps emaga, isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga; 5)

omavahelisel kokkuleppel on vanematel õigus teha suhtlemiskorras jooksvalt muudatusi. ja

teha asjas uus määrus, millega

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud ega analüüsinud kohus kõiki tõendeid,

lahend on vastuoluline ja põhistamata, kohtu mõttekäik ei ole jälgitav, puuduvad põhjendused

miks jättis kohus esitatud seisukohad ja tõendid arvestamata ning lapse ärakuulamisel

avaldatud lapse soovide ja mõtetega ei ole kohus arvestanud. Kohtumääruses puudub selge

põhjendus ja jälgitavus, miks määras kohus lapsele 50/50 elukorralduse, kui vanemate

erimeelsused on sügavad ning puudub põhistus, miks jättis rahuldamata J.T avalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja ravi osas J.T-

le üleandmiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

27. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu. Kokkuvõtvalt toob isa vastuses

määruskaebusele esile, et J.T seisukohad ja väited on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised,

tuginedes suures osas kohut eksitavatele väidetele, valedele ja olukorrakirjeldustele, mis ei

vasta tegelikkusele ning mille kohta pole J.T esitanud asjakohaseid tõendeid. Lapse ema pole

arvesse võtnud lapse RÕA esindaja, KOV esindajate, lapse psühholoog H.S-i ega ka kohtu

seisukohti, et lapsel on vaja mõlemat vanemat ja eelkõige lapse huvides on jätkata seni

2-22-9990

kehtinud 50/50 suhtluskorraga. Samuti pole ema otsinud psühholoogilist abi, mille vajadusele

on viidanud KOV esindajad enda seisukohas. Lapse isa T.R on juba pool aastat psühholoogi

juures käinud, et igapäevaselt toime tulla lapse ema pidevate süüdistuste ja rünnakutega lapse

isa suunal ning olla hea isa oma lapsele ja julgeb seda soovitada ka lapse emale, see aitab

toime tulla raskete emotsioonidega ning hoida nii enda kui ka teiste vaimset tervist.

28. Eestkosteasutus Tallinna linn jäi oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde tuues

seisukohas määruskaebusele esile, et antud juhtumi puhul ei esine niivõrd kaalukaid

asjaolusid, mis tingiksid vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ning lapse emale lapse

viibimiskoha, hariduse ja ravi küsimustes hooldusõiguse üle andmise. Lapse huvides on, et tal

oleks kaks hooldusõiguslikku vanemat ning mõlemad vanemad peavad teadlikult vaeva

nägema ja pingutusi tegema, et omavahelist suhtlust parandada. Kuigi J.T soovib olulisel

määral vähendada isa ja poja koosveedetavat aega, siis tuginedes 02.10.2023 lapse heaolu

spetsialisti vestlusele lapsega, selgub, et laps soovib siiski isaga rohkem aega koos olla, kui on

olnud ema ettepanekud suhtluskorra osas.

29. Eestkosteasutus Rae vald kirjalikku seisukohta määruskaebusele ei esitanud.

30. Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

33.Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi

ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades

silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise

hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2

järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem,

kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on

konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (vt Riigikohtu 7.

detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347/128, p 16).

34. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on

sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises

hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või

osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu. Kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku

kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku

2-22-9990

kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta

arvamust (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).

35. Kui kohtule esitatakse PKS § 137 alusel avaldus, nagu see käesoleval juhul ema poolt ka

esitati, peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas hooldusõiguse teostamisel esinevad

vanemate vahel erimeelsused ning, juhul kui esinevad, siis millist laadi need on, sest hagita

menetluse põhimõtteid arvestades tuleb PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi

hooldusõiguse lõpetamise vaidluse lahendamisel teha esmajoones lapse huvidest lähtuv

lahend. See omakorda tähendab seda, et isegi juhul, kui vanemate vahel on erimeelsusi, tuleb

lahendi tegemisel arvestada kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh

vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise

hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last

puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides

vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes

kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda,

kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul

ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-

16-5794, p 22.2). Maakohus asus sisuliselt seisukohale, et kuigi lapse vanemate vahel on

erimeelsused, ei anna nende iseloom alust hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Määruskaebuse väide, et maakohtu otsustus

oli vastuoluline, kuna tuvastades lapse vanemate vahel erimeelsused jättis maakohus

hooldusõiguse lõpetamise nõue ikkagi rahuldamata, ei ole põhjendatud. Maakohtul tuli

hinnata, kas erimeelsuste iseloomu arvestades on lapse huvides vältimatult vajalik mõnes

hooldusõiguse küsimuses hooldusõigus lõpetada.

36. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust järeldada,

et vanemad vaidleksid tegelikult sisuliselt lapse hariduse ja tervise küsimuses. Igasuguse

vaidluseta jõudsid vanemad kokkuleppele, millises koolis laps koolikohustust täidab.

Huviringides osalemise suhtes vaidlus puudus. Maakohtu menetluse jooksul oli vaidlus selles,

kas laps peaks osalema pikapäevarühmas, kuid ka see vaidlus langes ära, sest lapse isa

töökorraldus muutus ning puudus vajadus pikapäevarühmas osalemiseks koolipäeva järgselt.

Tervishoiuküsimustes sisuline vaidlus puudus, nii ema kui isa käisid lapsega arsti juures.

Asjas ei ole ka esile toodud lapse tervist puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire

otsustamine, kuid isast tingituna on see viibinud. Vaidlus oli lapse võimalikus allergilises

reaktsioonis kakaole, mille sümptomite eiramist ema isale ette heitis, kuid allergia asjas

testidega tõendamist ei leidnud. Elukoha osas oli pooltel vaidlus, kuid see sõltub suhtluskorra

määramise põhjendatusest. Nimelt soovib ema, et laps suhtleks isaga ainult piiratud aja

jooksul kuus, isa soovib võrdset suhtlusaega. Maakohus leidis, et lapse huvides on ajaliselt

võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Seega elukoha suhtes hooldusõiguse lõpetamise

küsimuse lahendus sõltub eelkõige suhtluskorra määramisele esitatud kaebuse põhjendatusest.

Seega puudus alus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks hariduse ja tervise küsimustes,

sest ei tuvastatud, et last puudutavates küsimustes otsuste vastuvõtmine oleks takistatud

selliselt, et see ohustab lapse heaolu. Kuivõrd Riigikohtu väljendatud seisukoha järgi tuleb

mõlema vanema ühine hooldusõigus säilitada võimalikult suures ulatuses (Riigikohtu 12.

veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30) ning asjas puuduvad asjaolud, mis

annaksid aluse osalise hooldusõiguse lõpetamiseks, siis jättis maakohus põhjendatult avalduse

selles osas rahuldamata.

37. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus ka selles, kas laps peaks saama suhelda mõlema

vanemaga võrdse aja. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtlemiskord tuleb jätta

2-22-9990

muutmata. Ringkonnakohtu arvates esineb põhjendatud kahtlus võimendada ema poolt

vanemate erimeelsusi ettekäändeks, et vähendada isa ja lapse vahelist vahetut suhtlusaega.

Nagu juba eespool esile toodud peavad PKS § 118 lg 1 järgi vanemad teostama lapse suhtes

ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas

lapse igakülgset heaolu. Riigikohus on 9. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11 tehtud

määruse p-s 21 märkinud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS §

123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te)

hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse

võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Samuti on kolleegium juhtinud PKS § 143

kohaldamisel tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati

silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 138 lg 1) (vt Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 15).

38. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsustust suhtluskorra määramise osas

piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Laps on korduvalt kohalike omavalitsuste ja riigi arvel

määratud esindaja poolt ära kuulatud, lapse kuulas ära ka maakohus. Lapse esindaja RÕA

korras ning kohalike omavalitsuste esindajad jäid korduvalt esitatud arvamuste juurde, et

konkreetse lapse huvides on veeta mõlema vanemaga koos võrdne suhtlusaeg. Seejuures toodi

esile, et elukohavahetusest tingitud ebamugavus kaalub konkreetse lapse puhul üles võimaluse

ja soovi mõlema vanemaga veeta võrdne aeg. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette

arvestamata jätmist lapse väljendatud arvamusega, et ta sooviks elada ema juures kaks nädalat

ja isa juures nädala. Ringkonnakohus lapse ema seisukohaga ei nõustu. Esiteks kuulati laps

erinevates situatsioonides erinevate isikute poolt korduvalt ning ainult ühel korral väljendas

laps end selliselt nagu lapse ema nüüd esile tõstab, kuid siinjuures tuleb arvestada sellega, et

laps oma väljendatut põhjendada ei osanud. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra

kindlaksmääramisel võtab kohus lapse arvamust arvesse ühe asjaoluna lapse huvide

väljaselgitamisel (RKTKm, 15.02.2023, 2-21-5895, p 14). Eeltoodu tähendab, et lapse

arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks asjaoluks, millest tema suhtes tehtava

otsustuse puhul lähtuda tuleb. Ringkonnakohtu arvates nähtub lapse ema avaldatust, et vaid

tema suudab teostada hooldusõigust lapse heaolust lähtuvalt, kuid ei näi mõistvat, et lapse

huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Lapse ema on jätnud tähelepanuta

lapse RÕA korras esindaja ja kohalike omavalitsuse poolt avaldatu, et lapse elus on väga

vajalikud mõlemad vanemad ja lapse jaoks oluliste lähedussidemete säilitamine kaalub üles

kahe kodu vahel liikumisest tekkiva stressi.

39. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna asjas on tuvastatud, et nii ema kui ka isa juures on

lapse arenemiseks ja kasvamiseks loodud head tingimused, mõlemad vanemad on saanud

lapse hooldamise ja kasvatamisega hakkama, nad on huvitatud lapse heaolust ning suhtlevad

regulaarselt kooli ja tervishoiuasutustega, siis tuleb jätta maakohtu määratud suhtluskord

muutmata. Lapse ja vanemate suhtlus jätkub vahelduvalt nagu maakohus määras ning seetõttu

puudub alus ka elukoha suhtes hooldusõiguse lõpetamiseks.

40. Lapse ema ja isa esitasid määruskaebusmenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab

tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

41. Ringkonnakohtul ei ole seaduslikku alust vaidlustatud maakohtu otsustust muuta ka

määruskaebemenetluses avaldatut, sh esitatud tõendeid arvesse võttes. Määruskaebuse nõude

kohaselt soovib kaebaja suhtluskorra määramist viisil, mille tagajärjeks oleks lapse ja isa

vahetu kokkupuude drastiliselt väiksemas ulatuses, kui laps senini harjunud on. Kuivõrd

suhtluskorra lahend tuleb seadusest tulenevalt teha lapse huvidest lähtuvalt ja vanem peab

2-22-9990

seadusest tulenevalt hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või

raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2), ei ole suhtluskorra muutmine põhjendatud.

Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu asjaolule, et lapse huvides on see, et mõlemad

vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. Lapse vaimse ja füüsilise tervise

parimates huvides, sh just asjaolu tõttu, et lapsel on hiljuti diagnoositud tervisehäire, on

olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks ja lapse

jaoks parimate lahenduste leidmiseks. Üksteise süüdistamine, sh selles kes, millal ja mitu

korda päeva jooksul lapsega telefoni teel ühendust võtab, ei aita kaasa vanemate vaheliste

pingeliste suhete normaliseerumisele. Isal ja emal tuleb teha vanemlikku koostööd, tagada

lapse heaolu ning jätta isiklikud nõudmised ja soovid tahaplaanile. Vanemad peavad täitma

kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt

ning seda eelkõige just lapse huvides, jättes laps puutumata vanemate kooselu purunemisest

tekkinud negatiivsetest emaotsioonidest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

42.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja

õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

43.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/