3-25-415/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-415

Otsuse kuupäev

19. mai 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Kambja valla 16. jaanuari 2025. a otsuse

tühistamiseks ning valla kohustamiseks otsustada kaebaja

elukohajärgse kooli määramine ja vaadata uuesti läbi kaebaja

taotlus 2025/2026. õppeaastast Tõrvandi Kooli 1. klassi

vastuvõtmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X , seaduslik esindaja Y ja lepinguline esindaja

Katrin Jennsen

Vastustaja Kambja vald, volitatud esindajad Kaupo Piirsalu ja

Annika Kiisk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus.

2. Tühistada Kambja valla 16. jaanuari 2025. a otsus ning kohustada valda määrama

kaebaja elukohajärgne kool ning vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus 2025/2026.

õppeaastast Tõrvandi Kooli 1. klassi vastuvõtmiseks.

3. Mõista Kambja vallalt kaebaja kasuks välja kohtumenetlusega seoses kantud

menetluskulu 1825 eurot 60 senti.

4. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-25-415

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-i (kaebaja) seaduslik esindaja Y esitas 1. jaanuaril 2025 Kambja valla haridusteenuste

haldamise süsteemi ARNO kaudu kaebaja Tõrvandi Kooli 1. klassi astumiseks põhikooli

taotluse. Haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO ilmus 16. jaanuaril 2025 kaebaja

taotluse olekuks märge „tagasilükatud“ ning tagasilükkamise põhjus „koolis ei ole vabu

kohti“.

2. Kaebaja seaduslik esindaja esitas 16. jaanuaril 2025 avalduse täiendavate selgituste

saamiseks. Tõrvandi Kooli õppejuht selgitas kaebaja seaduslikule esindajale samal päeval, et

kaebaja taotlus lükati tagasi, kuna taotlus oli esitatud hilinenult ning kuigi kooli tekitati

lisaklass, siis polnud kaebajat võimalik vastu võtta.

3. Kaebaja seaduslik esindaja esitas 17. ja 20. jaanuaril 2025 Kambja vallale avaldused

täiendava teabe ja selgituste saamiseks, sh soovis kaebaja seaduslik esindaja teada, milline

kool on määratud tema laste elukohajärgseks kooliks. Kambja vald selgitas 24. jaanuari 2025.

a vastusega nr 8-5/165-1 kaebaja seaduslikule esindajale kehtivat korda ja regulatsioone.

Valla volikogu on kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamise delegeerinud koolide

direktoritele ning korrad on direktorite poolt kinnitatud. 1. klassi saab sisseastumise taotlusi

esitada alates 1. jaanuarist 2025 haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO kaudu ning

taotlused menetletakse laekumise järjekorras. Taotluse rahuldamise või tagasi lükkamise osas

saab vanem teavituse 7. veebruariks. Tõrvandi aleviku laste elukohajärgsed munitsipaalkoolid

on Ülenurme Gümnaasium ja Tõrvandi Kool.

4. Kaebaja pöördus 18. jaanuaril 2025 selgituste saamiseks ka Tõrvandi Kooli direktori

poole, kes selgitas kaebajale, et Tõrvandi Kooli õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord

kehtib alates 31. jaanuarist 2023, selle kehtestas Tõrvandi Kooli direktor ning 2025/2026.

õppeaastaks eraldi 1. klassi vastuvõtmise korda kehtestatud ei ole. Kool jagas infot taotluste

menetlemise kohta kodulehel, sotsiaalmeedias ja lasteaedade kaudu.

5. Kaebaja esitas 15. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada

Kambja valda otsustama kaebajale elukohajärgse kooli määramine ning läbi vaatama tema 1.

jaanuari 2025. a taotlus 2025/2026. õppeaastast Tõrvandi Kooli 1. klassi vastuvõtmiseks.

Alternatiivselt palub kaebaja tühistada Kambja valla 16. jaanuari 2025. a haldusakt, millega

vald jättis kaebaja taotluse 2025/2026. õppeaastast Tõrvandi Kooli 1. klassi vastuvõtmiseks

rahuldamata, ning kohustada Kambja valda otsustama kaebajale elukohajärgse kooli

määramine.

6. Tartu Halduskohus võttis 20. veebruari 2025. a määrusega X-i kaebuse Kambja valla 16.

jaanuari 2025. a otsuse tühistamiseks ning valla kohustamiseks otsustada kaebaja

elukohajärgse kooli määramine ja vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus 2025/2026. õppeaastast

Tõrvandi Kooli 1. klassi vastuvõtmiseks menetlusse. Kohus selgitas, et kuigi kaebaja on

esitanud kohtule alternatiivsed nõuded, siis tagab tema õiguste efektiivsema kaitse nõuete

kumulatiivselt esitamine.

3-25-415

7. Vastustaja esitas 14. märtsil 2025 vastuse kaebusele, millega palus jätta kaebuse

rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus määras 27. märtsi 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

9.1. Vastustaja ei ole järginud kaebaja elukohajärgse kooli määramisel ning Tõrvandi kooli

vastuvõtmisavalduse rahuldamata jätmisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-t

1 ega Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2015. a määruse nr 3 „Elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 3) tingimusi. PGS § 10 lg 1

kohaselt arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras

õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse

korral vanemate soove. PGS § 27 lg 1 järgi on põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu

kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne

kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on

vabu õppekohti. Kambja Vallavalitsus ei määranud kaebajale elukohajärgset kooli ning lähtus

ekslikult asjaolust, et tema hinnangul on kõik valla koolid elukohajärgsed koolid ning

koolidesse kandideerimine toimub avalduse esitamise kiiruse alusel. Selliselt rikub Kambja

vald PGS § 10 lg 1 ja § 27 lg 1 alusel temale pandud seadusest tulenevaid kohustusi. Haridus-

ja Teadusministeerium on 23. jaanuaril 2025 Kambja vallale adresseeritud pöördumises

asunud samale seisukohale, kuid vald oma seisukohta muutnud ei ole. Kambja valla praktika,

mille kohaselt lastele elukohajärgset kooli ei määrata ning vallas tegutsevad koolid võtavad

avaldusi vastu üksnes kiiruse alusel on vastuolus PGS § 10 lg-s 2 sätestatud omavalitsuse

kohustusega. Vallal tuleb täita PGS-st tulenev kohustus määrata kindlaks kaebaja

elukohajärgne kool.

9.2. Vastustaja on sisuliselt möönnud, et kaebaja elukohajärgseks kooliks peab olema

Tõrvandi Kool, kuid omavalitsus täitis koolikohad avalduse esitamise kiiruse alusel ning

seejärel muutus omavalitsuse hinnangul kaebaja elukohajärgseks kooliks Ülenurme

Gümnaasium. Omavalitsuse esindaja selgituste kohaselt võeti Tõrvandi Kooli vastu lapsed,

kelle seaduslik esindaja esitas vastava taotluse kõige kiiremini ning kaebuse esitaja taotluse

esitamise ajaks olid sellisel meetodil kohad koolis täidetud, mistõttu lõpetati avalduse sisuline

läbivaatamine. Kaebajale ei võimaldatud menetluses oma seisukohti ja tõendeid esitada,

sisulist kaalumist koolikoha andmiseks ei tehtud. Kuna elukohajärgne kool ei olnud määratud

ning Tõrvandi Kool on kaebaja elukohale kõige lähem kool, siis ei tugine 16. jaanuari 2025. a

otsus asjakohastele asjaoludele ning otsuse tegemisel ei ole PGS norme järgitud.

9.3. Vastustaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millistel alustel määrati 2025/2026.

õppeaastal 1. klassis alustavatele lastele elukohajärgseks kooliks Tõrvandi Kool. Vastustaja

on 15. mai 2018. a määruse nr 29 „ Kooli, koolieelse lasteasutuse ja huvikooli pidaja

pädevuse delegeerimine“ § 3 lg-s 2 delegeerinud kooli direktorile PGS § 27 lg-s 5 sätestatud

kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamise õiguse. Selline delegeerimine ei ole PGS-ga

kooskõlas. Tõrvandi Kooli 2025/2026. õppeaastal alustava 1. klassi õppekohad täideti

avalduste esitamise järjekorra alusel seadusest tulenevaid hindamise aluseid arvestamata,

mistõttu on alus selle otsuse tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks. Samuti on ebaselge, kas ja kui palju võeti Tõrvandi Kooli 2025/2026.

õppeaastal 1. klassi vastu teistes omavalitsustes elavaid õpilasi. Arvestades, et Tõrvandi

3-25-415

alevikus elab alla 2000 elaniku, ei ole eluliselt usutav, et PGS § 10 lg-s 1 sätestatud

elukohajärgse kooli määramise tingimusi järgides on üldse võimalik täita kõik Tõrvandi Kooli

1. klassi õppekohad Tõrvandi alevikus elavate lastega (2025. a avati 1. klassi astujatele 5

paralleelklassi). Vastustaja hinnangul ei oma üldse tähtsust asjaolu, kui paljud Tõrvandi Kooli

2025/2026. õppeaastal 1. klassi vastuvõetud õpilastest elavad Tõrvandi alevikus.

9.4. Määruse nr 3 uus redaktsioon, mis kehtib alates 21. veebruarist 2025 ei ole kohaldatav

vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel, sest see ei kehtinud vaidlustatud otsuse ja

asjakohaste toimingute tegemise ajal. Kaheldav on, kas ka uuendatud määrus on igakülgselt

kooskõlas PGS-st tulenevate kohustustega.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

10.1. Kõikidele Kambja valla lastele tagatakse munitsipaalkoolis õppekoht ning selleks tuleb

vanemal esitada taotlus, millest nähtub vanema soov. Kohalik omavalitsus on taganud

koolikoha ning vanem avaldab enda soovi taotluse kaudu. Elukohajärgse kooli määramisel

lähtub vald PGS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimustest. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et

lähtutakse avalduse esitamise kiirusest ning olemasolevad kohad täidetakse ka teistes

omavalitsustes elavate õpilastega.

10.2. Kaebaja elukohajärgne munitsipaalkool oli pärast Tõrvandi Kooli esimeste klasside

kohtade täitumist Kambja vallas Ülenurme Gümnaasium. Kaebajal on võimalik asuda õppima

elukohajärgsesse kooli, milleks on Ülenurme Gümnaasium, mistõttu ei ole kaebuse

rahuldamiseks alust.

10.3. Tõrvandi Kooli 2025/2026. õppeaastal alustava 1. klassi õppekohtade taotlused

menetleti (mitte ei täidetud) taotluste esitamise järjekorra alusel koos PGS § 10 lg-s 1

nimetatud alustega. Tõrvandi Kool alustas senises asukohas õppetööd 1. septembril 2024,

kuni selle ajani õppisid Tõrvandi alevikus elavad lapsed Ülenurme Gümnaasiumis. Tõrvandi

Kooli 2022/2023. õppeaasta õppetöö toimus samuti Ülenurme Gümnaasiumi ruumides. Kahe

kooli omavaheline kaugus ja valgustatud kergliiklustee ei ole sellised, et kaebaja lapsel oleks

raske iseseisvalt kooliteed läbida. Kaebaja koolitee pikkus ei ole kodust Ülenurme

Gümnaasiumisse ka jalgsi läbides rohkem kui 60 minutit pikk (vt PGS § 7 lg 3).

10.4. Veebruarist 2025 kehtib vallas uus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise

tingimused ja kord.

KOHTU SEISUKOHT

11. Vaidluse all on Kambja valla tegevuse õiguspärasus kaebajale elukohajärgse kooli

määramise kohustuse täitmisel ning Tõrvandi Kooli vastuvõtmise avalduse lahendamisel.

Kambja valla 16. jaanuari 2025. a otsus, millega kaebaja avaldus 2025/2026. õppeaastast

Tõrvandi Kooli 1. klassi vastuvõtmiseks haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO tagasi

lükati, on kohtu hinnangul haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja

taotluse tagasilükkamine on sisuline otsus, millega jäeti kaebaja Tõrvandi Kooli vastu

võtmata. Sellele viitab ka Kambja valla 24. jaanuari 2025. a vastus nr 8-5/165-1, mille

kohaselt haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO esitatud avaldus kas rahuldatakse või

lükatakse tagasi. Lisaks on vaidluse all, kas vastustaja on järginud elukohajärgse kooli

määramise kohustust. Kaebaja hinnangul on vastustaja tegevus PGS normidega vastuolus,

mistõttu tuleks 16. jaanuari 2025. a otsus tühistada ning kohustada valda määrama kindlaks

kaebaja elukohajärgne kool ning uuesti lahendama Tõrvandi Kooli vastuvõtmise avaldus.

Vastustaja hinnangul ei ole ta õigusvastaselt tegutsenud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole

alust.

3-25-415

12. Kohtu hinnangul ei vastanud Kambja valla tegevus elukohajärgse kooli määramisel ja

kooli vastuvõtmise avalduse lahendamisel õigusnormidele ning kaebus tuleb rahuldada. Oma

seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

13. PGS § 10 lg 1 järgi peab vald või linn tagama koolikohustuslikule lapsele, kelle elukoht

asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus ning selleks

peab valla- või linnavalitsus määrama igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli. Valla- või

linnavalitsus arvestab kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase lähedust

koolile ning seda, kas mõni selle pere laps õpib veel samas koolis. Peale selle võetakse

võimaluse korral arvesse ka vanemate soove. Elukohajärgne kool määratakse

haldusmenetluse käigus ja otsus, millega lapsele elukohajärgne kool määratakse, on

haldusakt. Kui laps soovib asuda õppima talle määratud elukohajärgsesse kooli, peab kool

lapse vastu võtma (PGS § 27 lg 1). Kohalikul omavalitsusel tuleb määrata lapsele

elukohajärgne kool igal juhul, kui vanem esitab selle kohta taotluse, ning sealjuures tuleb

elukohajärgse kooli määramisel lähtuda õigusaktides kehtestatud korrast. Vanem peab saama

kohalikult omavalitsuselt selge vastuse, mis koolis on tema lapsele koht olemas

(õiguskantsleri 22. jaanuari 2025. a seisukoht nr 7-5/250042/2500478, p-d 3-5, 8 ja 13;

Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2023. a otsus asjas nr 3-23-1142, p-d 4 ja 13; 29. augusti 2023.

a määrus asjas nr 3-23-1894, p 9; 30. augusti 2024. a otsus asjas nr 3-24-2109, p-d 12-13).

Seega on PGS järgi üldjuhul jagatud koolikohustuse täitmise saavutamine kahte etappi.

Esmalt määrab kohalik omavalitsus kindlaks elukohajärgse kooli, mis on siduv ka koolile,

ning teiseks otsustatakse koolikoha saamine konkreetsesse kooli.

14. Kambja vald on PGS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse ehk elukohajärgse kooli määramise

jätnud sisuliselt täitmata, sest pole kaebaja lapsele elukohajärgset kooli määranud, vaid on

lähtunud üksnes määruse nr 3 § 2 lg-s 3 sätestatust, et kool, kus Kambja vallas elav õpilane

õpib või asub õppima, on selle õpilase elukohajärgne kool. Sisuliselt on vald pööranud PGS §

10 lg-s 1 sätestatu tagurpidi ehk seadnud elukohajärgse kooli määramise sõltuvusse koolikoha

saamisest konkreetses koolis ning PGS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimusi mittejärgivalt lugenud

sellega enda kohustuse elukohajärgse kooli määramisel täidetuks. Kooli direktor ei saa teha

PGS §10 lg-s 1 nimetatud otsustust, elukohajärgse kooli määramine ei ole kooli direktori

pädevuses, vaid kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega ei saa elukohajärgse kooli

määramine sõltuda täies ulatuses isiku konkreetsesse kooli vastuvõtmise tingimusest. Seetõttu

ei ole PGS § 10 lg 1 tingimustega ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 tuleneva

seaduslikkuse põhimõttega määruse nr 3 § 2 lg 3 lai tõlgendus kooskõlas, sest see jätaks nn

esimese etapi (kohaliku omavalitsuse kohustuse) sisuliselt vahele ning seaks elukohajärgse

kooli määramise sõltuvusse üksnes sellest, millisesse kooli õpilane lõpuks koha saab. PGS §

10 lg 1 mõtte ja sõnastusega ei ole selline tõlgendus kooskõlas, sest elukohajärgse kooli

määramise eesmärgiks on kindlaks määrata kool, kuhu õpilasel peab olema igal juhul koht

tagatud olema olenemata õppekohtade arvust või muudest tingimustest (avalduse esitamise

aeg jms) (PGS § 27 lg 1). Seega peab üldjuhul elukohajärgse kooli määramine toimuma enne

konkreetsesse kooli vastuvõtmiseks avalduse esitamist. Kui määruse nr 3 § 2 lg 3 tõlgendada

laiemalt, et see reguleerib ammendavalt elukohajärgse kooli määramise kohustuse täitmise

tingimusi Kambja vallas, siis oleks see norm vastuolus volitusnormiga (PGS § 10 lg 1) ja

seaduslikkuse põhimõttega PS § 3 lg 1 mõttes, sest ei võimalda arvestada volitusnormis

sätestatud tingimustega (õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine

samas koolis, võimaluse korral vanemate soovidega arvestamine). PS § 3 lg 1 esimesest

lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus juhul, kui see on antud

põhiseadusvastase volitusnormi alusel, ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga

3-25-415

kooskõlas (vt nt Riigikohtu üldkogu 15. märtsi 2022. a otsus asjas nr 5-19-29, p 57). Sellisel

juhul tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus ja tunnistada norm

põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata, sest määruse nr 3 § 2 lg 3 piirab

PGS § 10 lg 1 tingimusi ülemääraselt. Kohtu hinnangul saab PS § 3 lg 1 seaduslikkuse

põhimõtet ning põhiseaduskonformset tõlgendamismeetodit kasutades tõlgendada määruse nr

3 § 2 lg-t 3 kitsalt nii, et see reguleerib üksnes juhtumit, kus õpilasele on koolikoht juba

määratud ning see ei reguleeri elukohajärgse kooli määramise kohustust laiemalt ehk juhul,

kui õpilane ei ole koolikohta veel saanud ehk õppima asunud või asumas konkreetses kohas.

Muudel juhtudel, nagu ka praegu, kus kaebaja ei ole saavutanud õppekohta soovitud koolis,

mida ta peab elukohajärgseks kooliks, tuleb elukohajärgse kooli määramist puudutavas osas

lähtuda PGS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimustest.

15. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sisuliselt kaebajale elukohajärgset kooli määranud ning

on jätnud seega PGS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse õigusvastaselt täitmata. Vallas ei olnud

ainult üks munitsipaalkool, mistõttu lasus vallal kohustus määrata kaebajale elukohajärgne

kool kindlaks. Kuna vastustaja ei ole kaebajale elukohajärgset kooli määranud, siis ei saa olla

kindel, et Tõrvandi Kool selleks ei osutu. Kui PGS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimusi arvestades

osutub kaebaja elukohajärgseks kooliks Tõrvandi Kool, siis ei ole asjaolud, et Tõrvandi koolis

ei olnud avalduse lahendamise ajaks enam vabu kohti ning et kaebaja esindaja ei esitanud

avaldust koha saamiseks piisavalt kiiresti asjakohased, sest PGS § 27 lg-st 1 lähtuvalt on

põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu selleks soovi avaldanud koolikohustatud isikud,

kellele see kool on elukohajärgne kool. Kuna kaebaja puhul ei olnud vald elukohajärgset kooli

õigusvastaselt kindlaks määranud, siis on õigusvastane ka Kambja valla 16. jaanuari 2025. a

otsus, millega jäeti kaebaja taotlus 2025/2026. õppeaastast Tõrvandi Kooli 1. klassi

vastuvõtmiseks rahuldamata.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse. Kohus tühistab Kambja valla 16.

jaanuari 2025. a otsuse ning kohustab valda määrama kindlaks kaebaja elukohajärgse kooli

ning vaatama uuesti läbi kaebaja taotluse 2025/2026. õppeaastast Tõrvandi Kooli 1. klassi

vastuvõtmiseks. Vallal tuleb esmalt määrata kindlaks kaebaja elukohajärgne kool arvestades

PGS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimusi ja seejärel lahendada uuesti konkreetsesse kooli

vastuvõtmise avaldus.

17. Kohus on teadlik, et Kambja vallas kehtib 21. veebruarist 2025 alates uus määrus nr 3

redaktsioon, millega reguleeritakse elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimusi ja

korda varasemast erinevalt. Uus määrus on eelnevast oluliselt detailsem ning see võib

mõjutada kaebaja elukohajärgse kooli määramist kui ka Tõrvandi Kooli vastuvõtmise

võimalusi. Kohus ei saa määruse nr 3 uuest redaktsioonist praeguse asja lahendamisel siiski

lähtuda, sest vald ei tuginenud vaidlustatud otsuseid tehes sellele redaktsioonile. Määruse nr 3

uue redaktsiooni sätted ei välista samas imperatiivselt kaebaja võimalust saada Tõrvandi

Kooli koht, mistõttu ei mõjuta see ka selles asjas kohustamiskaebuste rahuldamist. Kohus ei

pea vajalikuks anda eelhinnangut uue määruse kooskõla kohta põhiseadusele ja PGS-le, kuid

peab vajalikuks märkida, et vallal oleks mõistlik tutvuda Haridus-ja Teadusministeeriumi 27.

märtsi 2025. a vastuses Kambja vallale esitatud murekohtade ja tõlgendustega ning kaaluda,

kas uus kehtestatud kord vastab PGS mõttele ja eesmärgile täielikult.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

palub vallalt välja mõista kohtumenetlusega seoses kantud õigusabikulud koos käibemaksuga

ning tasutud riigilõivu kogusummas 1825 eurot 60 senti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab

kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude põhjendatuse

3-25-415

hindamisel tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude

mahukust. Kohtu hinnangul vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning

tehtud menetlustoimingutele, samuti on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos

käibemaksuga, sest kaebaja on füüsiline isik, kellel ei ole võimalik käibemaksu tagasi nõuda.

19. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku

esindaja nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider