3-25-1472/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mail 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1472

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Sigrid Pure ja Triin Tähtla

Puudutatud isik X. X (X. )

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 19. mai 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.

2. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba paigutada X. X (xxxxxxxxxx xxxx X. ,

sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx) kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse § 361 lg 2 p 7 ja Dublini määruse1 art 28 alusel üleandmise

menetluses. Anda luba pidada puudutatud isikut kinni kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2025 (k.a).

3. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule

tutvustada ja selgitada selle edasikaebamise võimalusi.

4. Tõlkida määrus tervikuna puudutatud isiku jaoks vene keelde.

5. Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimed (X. X ja X. ) ning

sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 17. mail 2025 kontrollreidi Tallinnas Pae tn 12

asuvas hostelis. PPA kontrollis hostelisse saabunud X. X dokumente, kellel oli samasse

hotelli majutus broneeritud. Isikut tõendavaid dokumente X. Xl esitada polnud. Ta esitas

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid

ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).

tšehhikeelse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Isik andis teada, et soovib taotleda

rahvusvahelist kaitset.

PPA pidas X. X välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-

de 3, 4 ja 7 alusel kinni 17. mail 2025 kell 12.00.

2. PPA esitas 18. mail 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X. X kinni

ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. PPA taotleb X. X kinnipidamist

VRKS § 362 lg 1, lg 2 p-de 3, 4 ja 7, lg 21 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 68 p-i 9 alusel.

2.1. PPA tegi päringu Eurodac andmebaasi. Päringule tulid vasted Hollandist (taotlus esitatud

7. septembril 2024), Saksamaalt (taotlus esitatud 7. detsembril 2024) ja Tšehhist (taotlus

esitatud 19. detsembril 2024). PPA tegi päringud neisse riikidesse.

2.2. Hollandist pole veel vastust tulnud. Saksamaa vastas, et X. Xle pole väljastatud

elamisluba. Vastu on võetud otsus saata ta riigist välja ja anda ta üle Hollandile, mis on

Dublini määruse alusel vastutav liikmesriik. Holland on kohaldanud X. Xle sissesõidukeeldu

24. veebruarist 2025 kuni 28. märtsini 2030. Tšehhi vastas, et isik taotles riigilt rahvusvahelist

kaitset. Algatati ta Hollandisse üleandmise menetlus. Isik esitas menetluses vaidlustuse, mille

menetlus alles käib.

2.3. PPA ametnikud vestlesid X. Xga 17. mail 2025 ja registreerisid tema rahvusvahelise

kaitse taotluse. X. X esitas koopia Venemaa Föderatsiooni sisepassi isikuandmete lehest ja

näitas telefonis fotot Hollandi ajutise elamisloa kaardist.

2.4. X. X selgitas, et saabus viimati Schengeni alale 2. septembril 2024 Armeenia-Budapesti

lennuga Ungari turismiviisa alusel. Sealt liikus ta bussiga Hollandisse eesmärgiga taotleda

varjupaika. Kuna ta ei tundnud ennast Hollandis turvaliselt, otsustas ta riigist lahkuda. Selle

asemel sattus ta erinevatesse Hollandi pagulaskeskustesse. Tema rahvuspass ja sisepass võeti

hoiule.

X. Xle väljastati Hollandis ajutine elamisluba, mida ta kasutas riigist lahkumiseks. Hollandist

läks ta Saksamaale. Ta jõudis Frankfurti 6. detsembril 2024. Järgmisel päeval esitas ta

Saksamaal varjupaigataotluse. Saksamaa tahtis teda alguses saata tagasi Hollandisse. Lõpuks

võeti tema taotlus Saksamaal vastu. Ühtlasi võeti talt ära Hollandis väljastatud elamisluba. Ta

ei tundnud end ka Saksamaal turvaliselt ja läks edasi Tšehhi, kus ta esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse 19. detsembril 2024. Seal selgitati talle, et ta peab Dublini määruse aluse

minema tagasi Hollandisse. Ta otsustas seepeale Tšehhist lahkuda ja tuli Eestisse. Tema

ütluste järgi jõudis ta siia 17. mail 2025.

2.5. X. X ütluste alusel on tema kui varjupaigataotleja eest vastutavaks riigiks Holland. PPA

pole jõudnud veel Hollandile tagasivõtupalvet esitada. Kui PPA seda teeb, on Hollandil kaks

nädalat aega vastata.

2.6. Kinnipidamisest leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. X. X on loata

lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. See annab aluse arvata, et ta võib

põgeneda. Teda on alust kinni pidada ka Dublini määruse art 28 lg alusel üleandmismenetluse

täideviimiseks. Ta võib tagasisaatmise menetlusest kõrvale hoidmiseks ja koduriiki

tagasisaatmise vältimiseks lahkuda mõnda teise Schengeni riiki.

2.7. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks olema seaduslik alus

(välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). X. Xl seda pole.

2.8. PPA rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 järgi kontrollima esitatud

andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. See võtab rohkem aega kui 48

tundi. PPA järeldab X. X varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui ta viibiks vabaduses ja

saaks oma taotlusele negatiivse vastuse, ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav.

2.9. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini määruses sätestatud korras, kui esineb tema

põgenemise oht (vt VSS § 68) või kui ta on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist

(vt ka VSS § 68 p 9). X. X käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). PPA hinnangul on ta varjupaigasüsteemi kuritarvitaja.

Ta poleks tohtinud omavoliliselt lahkuda ei Hollandist, Saksamaalt ega Tšehhist. Eestis

taotles ta rahvusvahelist kaitset, et lükata edasi enda väljasaatmine Venemaale.

2.10.

PPA-le teadaolevalt pole X. Xl ka vahendeid enda elatamiseks. VRKS §-s 29

sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht.

Schengeni alal pole piirikontrolli. Dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab

see, et X. X sai Tšehhist Eestisse tulla ilma kehtiva reisidokumendita, liikudes selleks läbi

Poola, Leedu, Läti ja Eesti.

2.11.

X. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne

meede. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud eluks vajalikud meditsiiniteenused ning

vajadusel ka psühholoogiline nõustamine. X. Xga seotud asjaolusid kogumis arvestades ei

riiva kinnipidamine tema põhiõigusi ülemääraselt.

3. Istungil selgitas puudutatud isik, et on xxxxxxxxxx xxxx ja palus end nimetada X. iks.

Tal on pooleli sooline üleminek ja hormonaalteraapia. Lisaks on tal südameprobleemide tõttu

invaliidsus. Kui ta ei saa südamehaiguse jaoks vajalikku ravi, võivad saada kannatada tema

nägemine ja kuulmine.

X. i sõnul ei sisalda PPA-ga peetud vestluse kohta kirja pandu 70% infost, mida ta PPA-le

andis. Vestluse ajal oli ta kolm päeva magamata ja segaduses.

X. avaldas, et poleks vabaduses viibides valmis ootama Hollandisse saatmist, pigem lahkuks

ta Eestist. Ta ei taha Hollandisse minna, kuna seal pole tal turvaline. Hollandis oli

varjupaigataotlejate laagrites palju islamiusulisi, kelle suhtumine temasugustesse inimestesse

ei olnud hea. Ta koges seal seksuaalvägivalda.

Saksamaale läks ta sellepärast, et oli kuulnud, et seal on LGBT kogukonda kuuluvate varju-

paigataotlejate jaoks eraldi laagrid. Sellisesse kohta ta aga ei saanud, vaid läks süsteemis

kaduma. Laagri töötaja ütles talle Saksamaal, et ta võib lahkuda mujale, kui talle seal ei

meeldi.

Tšehhis oli alguses parem. Siiski oli laagris palju vene keelt kõnelevaid mehi, kelle hulgas ta

end turvaliselt ei tundnud. Ta oli paigutatud omal soovil perede osakonda. X. armus laagri

töötajasse, kes oli temast 22 aastat vanem. Mees kasutas tema tundeid ära. Paar läks lahku,

aga see oli X. i jaoks traumeeriv. X. viibis pärast seda veel poolteist kuud Tšehhis. Ta

vaidlustas oma Hollandisse tagasisaatmise otsuse. Kohtunik toetas tema seisukohta, et teda ei

tohiks Hollandisse tagasi saata. X. i asjade hulgas on selle kohta tšehhikeelne dokument.

Menetluse lõpuni ta siiski Tšehhi ei jäänud. Tšehhi ühiskonnas suhtuti temasse halvasti, kuna

ta näeb teistsugune välja. Näiteks ei nõustutud teda liinibussi lubama. Seetõttu tuli ta ära

Eestisse. Ta ei tundnud end Tšehhimaal turvaliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Dublini määruses

sätestatud korras, kohaldatakse tema kinnipidamisele VRKS § 361 lõike 2 p-i 7. Kuna isiku

kinnipidamine Dublini määruse alusel toimub tema teisele liikmesriigile üleandmise

eesmärgil, ei saa selle määruse alusel kinnipidamist taotleda enne vastuvõtmise või

tagasivõtmise menetluse algust. Isiku kinnipidamine selle määruse alusel on siiski lubatav

juba enne vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamist. See nähtub määruse art 28 lg 3 teisest

lõigust, milles on sätestatud, et kui isik peetakse vastavalt art-le 28 kinni, ei tohi ajavahemik

vastu- või tagasivõtmispalve esitamiseks ületada ühte kuud alates rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-20-

1697, p 24.1).

5. Kinnipidamine Dublini määruse alusel on seega lubatav alates ajast, mil PPA-l on

põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik, ning ta alustab tagasivõtmise menetlust. PPA

esindaja kinnitas istungil, et on alustanud tagasivõtmise menetlust. Tänase päeva jooksul (19.

mai 2025) on PPA-l kavas esitada Hollandile palve X. tagasi võtta.

Kohus märgib, et on võimalik, et tagasivõtupalve esitamine võtab siiski kauem aega. Praeguse

kohtuasja istungil ilmnesid asjaolud, mida võib olla vajalik selgitada enne tagasivõtupalve

esitamist.

6. VRKS § 361 lõike 2 p 7 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu

vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb.

Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või kui isik

on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

7. Kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb,

on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas Dublini

määruse art 28 lg-ga 2. Sellest tuleneb, et inimest saab kinni pidada juhul, kui tema

põgenemise oht on märkimisväärne ning täidetud on muud määruse art-s 28 sätestatud

tingimused.

8. X. i kinnipidamiseks esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud alus. Kinnipidamine on

vajalik selleks, et tagada tema üleandmise menetlust. PPA taotlusest nähtuvalt on piisavalt

alust arvata, et tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab teine liikmesriik, milleks

on eeldatavasti Holland. PPA-l tuleb siiski tagasivõtmise menetluses veenduda, et X. i

Hollandi riigile üleandmine on praeguse juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud. Et mitte

riskida ebaseadusliku otsusega, tuleks PPA-l X. üleandmismenetluses veelkord üle kuulata

ning anda talle võimalus esitada oma seisukohti kinnitavad tõendid.

9. Üleandmise menetluses tuleb arvestada X. i erivajadustega, milleks võib olla tema

käimasolev soolise ülemineku protsess, terviseseisund ja võimalik seksuaalvägivalla

kogemine (vt VRKS § 151 lg 1). Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud PPA selgitanud välja

X. i võimalikku haavatavust. Enne üleandmise otsustamist tuleb ka see info välja selgitada.

10. On suur oht, et X. põgeneb ega oleks vabaduses viibides üleandmiseks kättesaadav.

Seda kinnitab tema varasem käitumine. Ta on teistest liikmesriikidest korduvalt edasi

liikunud. Ka vastas ta istungil kohtule, et kuna ta Hollandisse naasta ei taha, liiguks ta Eestist

edasi, kui teda ootaks vastasel korral ees tagasisaatmine Hollandisse. Asjaolud, mille tõttu X.

enda sõnul neist riikidest lahkus, vajavad selgitamist ja kontrollimist.

11. Arvestades põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele

ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki.

12. Praegusel hetkel olemasoleva info põhjal leiab kohus, et X. i kinnipidamine on

proportsionaalne meede. Kuna tegu võib olla haavatava inimesega, on aga oluline selgitada

välja tema terviseseisundist, võimalikust seksuaalvägivalla kogemisest ja soolise ülemineku

protsessist tulenev erivajadus. X. i erivajadust ning vajadust tagada tema turvalisus tuleb

arvestada ka tema paigutamisel kinnipidamiskeskuses. PPA esindajad kinnitasid istungil, et

X. on võimalik paigutada omaette tuppa naiste ja perede osakonnas. Esimesel võimalusel

tuleb tagada X. ile konsultatsioon meedikuga.

13. Arvestades X. i võimalikku erivajadust, rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt. Kohus

annab loa pidada X. it kinni kõige kauem 30. juunini 2025. Hiljemalt selle kuupäeva

saabumise ajaks tuleb selgitada, kas X. i jätkuv kinnipidamine on põhjendatud ja

proportsionaalne ning kuidas kinnipidamisrežiim on talle mõjunud. Kui PPA-le selguvad juba

varem asjaolud, millest tulenevalt X. i kinnipidamine on ülemäärane, tuleb PPA-l

kinnipidamise menetlus uuendada ja vajaduse korral X. juba varem vabastada (vt

haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p-d 1 ja 2, VRKS § 364 lg 1).

14. Üleandmismenetluses tuleb PPA-l juhinduda Dublini määruse art 28 lg-s 3 sätestatust.

Kinni peetud inimene tuleb vastutavale liikmesriigile üle anda esimesel reaalsel võimalusel.

Üleandmine peab toimuma kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve

kaudselt või otseselt rahuldab.

Kui puudutatud isik üleandmise vaidlustab, hakkab kuuenädalane tähtaeg kulgema ajast, mil

vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt määruse art 27 lg-le 3 lõpeb. PPA ei

või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul (kümme päeva, vt VRKS § 32 lg 8) isikut

teisele liikmesriigile üle anda. Kui puudutatud isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuue-

nädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast.

15. Kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb X. viivitamatult kinnipidamiskeskusest

vabastada.

16. Kohus selgitab, et ei saa anda kinnipidamiseks luba korraga kahel alternatiivsel

õiguslikul alusel. Praegune luba on antud VRKS § 361 lg 2 p 7 ja Dublini määruse art 28

alusel üleandmise menetluses. Kui PPA otsustab üleandmismenetluse lõpetada, tuleb vajaduse

korral taotleda kohtult X. i kinnipidamiseks uus luba. Seda põhjusel, et tegu on kinni-

pidamisega erinevate õiguslike režiimide alusel. Kinnipidamise eeldused küll osaliselt

kattuvad, kuid osaliselt siiski erinevad. Samuti kohalduvad erinevad tähtajad. Dublini

määruse alusel kinnipidamise korral tuleb PPA-l rangelt silmas pidada tähtaegu, mida kohus

selgitas praeguse määruse p-s 14.

Seetõttu ei anna kohus praeguse määrusega luba pidada X. it kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 3 ja

4 alusel ega kontrolli nendel alustel kinnipidamise põhjendatust.

17. Määruse avaldamise korral tuleb X. i (X. X) nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

18. Kohus annab X. ile menetlusabi praeguse määruse tõlkimiseks vene keelde (HKMS §

110 lg 1 p 1).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/