2-25-689/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohus andis 24. jaanuari 2025. a määrusega alaealisele X.X. riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks
Legislator headnote
AI generated2-25-689/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohus andis 24. jaanuari 2025. a määrusega alaealisele X.X. riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
Tartu, 19. mai 2025
Tsiviilasja number
2-25-689
Tsiviilasi
Narva linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus A.A. ja
B.B. hooldusõiguse piiramiseks X.X. suhtes ning lapsele
eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 11. aprilli 2025. a määrus
Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaat Henn Koduvere määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (riigi õigusabi osutaja)
vandeadvokaat Henn Koduvere
RESOLUTSIOON
1. Jätta vandeadvokaat Henn Koduvere määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta Viru Maakohtu 11. aprilli 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-689 muutmata,
kuid täiendada määruse põhjendusi.
3. Jätta Henn Koduvere taotlus määruskaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohus andis 24. jaanuari 2025. a määrusega alaealisele X.X. riigi õigusabi
kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks
määrati vandeadvokaat Henn Koduvere.
2. Riigi õigusabi osutaja esitas maakohtule 25. märtsil 2025 ja 3. aprillil 2025 taotlused riigi
õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
-
25. märtsi 2025. a taotluse kohaselt palus riigi õigusabi osutaja määrata perioodil 25.
jaanuar 2025 kuni 25. märts 2025 tehtud toimingute eest tasu suuruseks 1302 eurot 50
senti, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja ajakulu 724
minutit, millest 695 minuti osas kohaldub tasule koefitsient 1,5. Riigi õigusabi osutaja
sõidukulud on 53 eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks. Riigi õigusabi osutaja palus
suurendada justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi
tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (tasu ja kulude kord) § 2 lg 1 alusel riigi
õigusabi tasu piirmäära tasutaotluses toodud ulatuses.
-
3. aprilli 2025. a taotluse kohaselt palus riigi õigusabi osutaja määrata perioodil 26. märts
2025 kuni 1. aprill 2025 tehtud toimingute eest tasu suuruseks 84 eurot, millele lisandub
käibemaks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 11. aprilli 2025. a määrusega riigi õigusabi osutaja 25. märtsi
2025. a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse
kindlaksmääramiseks osaliselt (määruse resolutsiooni p 1). Maakohus määras 25. märtsi
2025. a taotluse alusel esindaja tasu suuruseks 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 231
eurot, ning määras hüvitada riigi õigusabi kulud 53 eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks
11 eurot 81 senti (kokku tasu ja kulud 1346 eurot 51 senti, sh käibemaks 242 eurot 81 senti)
(määruse resolutsiooni p 2). Maakohus rahuldas 3. aprilli 2025. a tasutaotluse täies ulatuses ja
määras riigi õigusabi osutaja tasu suuruseks 84 eurot, millele lisandub käibemaks 18 eurot 48
senti (kokku 102 eurot 48 senti) (määruse resolutsiooni p-d 3–4).
Maakohus lähtus taotluse lahendamisel riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7 ja tasude ja
kulude korra §-des 1, 2, 5, 10 ja 17 sätestatud määradest ning tasu ja kulude arvestamise
alustest.
Maakohtu hinnangul ei olnud riigi õigusabi osutaja 25. märtsi 2025. a taotluses märgitud
ajakulu 724 minutit asja mahtu ja keerukust ning riigi õigusabi osutaja koostatud
menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades täies ulatuses põhjendatud. Maakohus pidas
põhjendatud ajakuluks:
-
asja materjalidega tutvumisele 45 minutit,
-
tähtaja pikendamise taotluse esitamisele 15 minutit,
-
kohtule 13. märtsil 2025 arvamuse koostamisele ja esitamisele 120 minutit,
-
lapse ema 19. märtsi 2025. a seisukoha ja kooli 20. märtsi 2025. a vastusega
tutvumisele 15 minutit,
-
kohtule 24. märtsil 2025 arvamuse täienduse koostamisele ja esitamisele 60 minutit,
-
menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit.
Seega leidis maakohus, et ajakulu 136 minuti ulatuses ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi
osutajal on võimalik taotluse esitamisele kuluvat aega vähendada, käsitades toiminguid
ühtsetena. Muus osas on riigi õigusabi osutaja taotlus põhjendatud.
Maakohus selgitas, et riigi õigusabi tasu piirmäär on selles asjas 1080 eurot, v.a kohtuistungil
osalemise tasu (määruse § 10 lg 3, § 2 lg 4). Põhjendatud aeg 25. märtsi 2025. a taotluse
alusel on kokku 533 minutit, mille eest riigi õigusabi tasu on 639 eurot 60 senti (518 x 36 : 30
+ 15 x 36:30 = 639,60). Sellele lisandub kohtuistungil osalemise tasu 66 eurot (55 x 1,2 = 66).
Tasude ja kulude korra § 2 lg 4 alusel kohaldub koefitsient 1,5 tasule 621 eurot 60 senti ja
kohtuistungil osalemisele. Tasu on järelikult kokku 1050 eurot (621,60 x 1,5 + 66 x 1,5 + 18
= 1050). Sellele lisandub tasude ja kulude korra § 1 lg 10 alusel käibemaks 231 eurot (kokku
1281 eurot). Taotletud kulud on kooskõlas määruse §-ga 17. Kulud tuleb hüvitada 53 eurot 70
sendi ulatuses, millele lisandub käibemaks 11 eurot 81 senti (kokku 65 eurot 51 senti).
Riigi õigusabi osutaja 3. aprilli 2025. a taotluse rahuldas maakohus täies ulatuses, s.o 84
eurot, millele lisandub käibemaks 18 eurot 48 senti (kokku 102 eurot 48 senti).
Maakohus leidis, et tasu ei ületa piirmäära, mistõttu ei tule seda suurendada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Riigi õigusabi osutaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. aprilli 2025.
a määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis rahuldamata riigi õigusabi osutaja 25.
märtsil 2025 esitatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise taotluse (välja arvatud 30 minuti
osas) ning teha uus määrus, millega rahuldada 25. märtsil 2025 esitatud riigi õigusabi tasu ja
kulude hüvitise taotlus summas 1588 eurot 68 senti koos käibemaksuga.
Riigi õigusabi osutaja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud:
4.1. asja materjalidega tutvumisele kulunud aega 72 minutilt 45 minutile, sest:
-
RIS portaali avamine, õigusabi tellimusega tutvumine, riigi õigusabi andmise määrusega
tutvumine, veendumine tellimuse sobivuses, kliendikausta avamine arvutis, asja
töödokumendi moodustamine (kus on kirjas kõik vajalikud isikuandmed ja kuhu kantakse
asjaga seotud märkmed), RIS tellimuslehe ja õigusabi andmise määruse salvestamine
kliendikausta koos failide nimetamisega asetamaks nad süsteemselt ja muutes need
äratuntavaks, tellimuse andmete kandmine kliendinimekirja, õigusabi andmises määratud
tähtaegade dubleerivalt ülesmärkimine – need tegevused kokku võtsid vähemalt ca 15–16
minutit;
-
E-toimiku portaali avamine, avalduse allalaadimine ja kliendikausta uue nimetusega
salvestamine, asja töödokumendis isikute ja nende kontaktandmete täiendamine avalduses
ja e-toimikus märgitu alusel – need tegevused kokku võtsid vähemalt ca 5–6 minutit;
-
avaldusega tutvumine koos vajadusel märkmete tegemisega – milleks vastavalt
tasutaotlusele kulus 50–52 minutit (s.o. 72 – (15 kuni 16) – (5 kuni 6)), milline ajakulu ei
tohiks antud ca 37 leheküljel oleva 12 erineva dokumendiga tutvumiseks ja märkmete
tegemiseks olla ülemäärane.
4.2. tähtaja pikendamise taotluse esitamisele kulunud aega 19 minutilt 15 minutile, sest tuleb
arvestada, et iga dokumendi esitamise otsustamisele, läbimõtlemisele ja algsele loomisele,
olenemata dokumendi pikkusest, kulub teatud sarnane minimaalne aeg. Lisaks kulub iga
dokumendi esitamisele e-toimikus samuti teatud sarnane minimaalne aeg, olenemata
dokumendi pikkusest. Kui arvestada eelkirjeldatud ajaks kokku ca 10 minutit, ei tohiks
dokumendi ülejäänud koostamise aeg 9 minutit olla kuidagi ülemäärane.
4.3. 10. märtsi 2025. a arvamuse koostamisele ja esitamisele kulunud aega 176 minutilt 120
minutile. Nimetatud dokumendi tekstimaht oli kokku 3 lehekülge ja tiitelleht. Kui tiitellehe
vormistamiseks ja dokumendi e-toimikus esitamise vajalikuks ajakuluks lugeda kokku
vähemalt 8 minutit, siis oleks sisulise osa väljatöötamise ja koostamise ajakulu keskmiselt
58,7 minutit (s.o 176/3) ühe lehekülje kohta, mis ei ole üle paisutatud.
4.4. kohtule 24. märtsi 2025. a arvamuse täienduse koostamisele ja esitamisele 71 minutilt 60
minutile. Dokumendi tekstimaht oli kokku 1,5 lehekülge ja tiitelleht. Kui tiitellehe
vormistamiseks ja dokumendi e-toimikus esitamise vajalikuks ajakuluks lugeda kokku
vähemalt 8 minutit, siis oleks sisulise osa väljatöötamise ja koostamise ajakulu keskmiselt 42
minutit (s.o 63/1,5) ühe lehekülje kohta, mis ei ole üle paisutatud.
4.5. menetluskulude nimekirja koostamisele 29 minutilt 15 minutile.
Tasutaotluses on 30 rida ning taotlus sisaldab veel tasu piirmäära suurendamise taotlust.
Sellise ridade arvuga tasutaotluse ja piirmäära suurendamise taotluse koostamisele ja
esitamisele kulunud 29 minutit ei saa kuidagi lugeda ülemääraseks. Riigi õigusabi taotluse
esitamine tähendab muu hulgas iga rea RIS süsteemi sisestamist, mis on märkimisväärselt
aeganõudev tegevus.
Seoses lapse ema 19. märtsi 2025. a seisukoha ja kooli 20. märtsi 2025. a vastusega
tutvumisega (maakohus vähendas tasutaotluses märgitud ajakulu 39 minutilt 15 minutile)
märkis riigi õigusabi osutaja, et tegelikult kulus nimetatud toimingutele 9 minutit. Seega
nõustub riigi õigusabi osutaja maakohtu määrusega osaliselt, st selliselt, et tasu tuleb
vähendada 30 minuti ulatuses ehk summas 54 eurot (s.o. 30 x 1,2 x 1,5), millele lisandub
käibemaks 11 eurot 88 senti, kokku 65 eurot 88 senti.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et
määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu
määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi.
7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemisel
maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Riigi õigusabi osutaja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles tema 25. märtsi 2025. a
tasutaotlus (v.a 30 minuti osas) jäi rahuldamata.
8. TsMS § 219 lg 6 esimese lause järgi saab kohtu määratud advokaat tasu riigi kulul RÕS-is
ettenähtud ulatuses ja korras. RÕS § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude
korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu
tegemise ajal. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud
kohus advokaadi taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab selle alusel kindlaks riigi
õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud
põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu
ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega kontrollib
kohus RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel esitatud taotluse alusel selle põhjendatust ja õigsust,
hinnates tasu suurust (lähtudes RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korras sätestatud
tasu arvestamise alustest, vt tasude ja kulude korra § 1 lg 1), esindaja ajakulu ja esindaja
tehtud toiminguid. Ringkonnakohtu hinnangul kattuvad riigi õigusabi tasu
kindlaksmääramisel kontrollitavad kriteeriumid (esindaja ajakulu ja toimingute hindamine)
osaliselt põhimõtetega, mida tuleb silmas pidada ka lepingulise esindaja kulude hüvitamisel
TsMS § 175 lg 1 alusel.
Eeltoodut arvestades on riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendamisel olulised ka
Riigikohtu seisukohad, mis puudutavad lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamist TsMS § 175 lg 1 järgi viidatud kriteeriumide alusel. Riigikohus on
korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus
(kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise
osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud
diskretsioonipiire.
9. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse
kindlaksmääramisel diskretsioonipiire sellega, et jättis määruse vajalikus ulatuses
põhjendamata. Maakohtu rikkumine ei ole määruskaebuse tühistamise aluseks, sest
ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei
võimalda määruskaebuses esile toodud asjaolud asuda maakohtust erinevale seisukohale.
Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuvalt saaks kulu põhjendatust hinnata
lõpptulemusena maakohtust teisiti.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et riigi õigusabi osutaja
tasutaotluses märgitud ajakulu tuleb 136 minuti osas vähendada. Ringkonnakohus põhjendab
seda järgmiselt.
9.1. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu hinnang taotluse esitamisele kuluva aja
vähendamise võimalikkusele puudutab vaid menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud
aega. Seega on riigi õigusabi osutaja vääralt lugenud selle lause ka teistele toimingutele
kulunud aja vähendamise põhjenduseks. Ülejäänud osas on maakohus tuginenud üldiselt asja
mahule ja keerukusele ning riigi õigusabi osutaja koostatud menetlusdokumentide sisule ja
mahule.
9.2. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja tasutaotluses märgitud toimingutele, nagu
asja vastuvõtmine koos RIS-s tehtavate toimingutega ja kliendikausta loomine riigi õigusabi
osutaja arvutisüsteemis jne, kulunud aeg ei ole eraldiseisvalt riigi õigusabi korras hüvitatavad
toimingud. Tegemist on toimingutega, mis on hõlmatud muude esindatava esindamiseks
tehtavate toimingutega ning kirjeldatud toimingutele kulunud aja eraldi hindamine ja
tasustamine ei ole põhjendatud. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada. Arvestades
avalduse, selle lisade ja maakohtu poolt asja juurde võetud dokumentide sisu ja mahtu on
maakohus põhjendatult leidnud, et asja materjalidega tutvumisele kulunud põhjendatud aeg
on 45 minutit.
9.3. Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisele ei pea kohus ka riigi õigusabi osutaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel andma detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude
põhjendatusele, küll aga peab kindlaksmääratav kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja
olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
Ringkonnakohus ei nõustu riigi õigusabi osutajaga, et iga dokumendi esitamise otsustamisele,
läbimõtlemisele ja algsele loomisele, olenemata dokumendi pikkusest, kulub teatud sarnane
minimaalne aeg, millega tuleks kohtul arvestada. Samuti ei saa põhjendatuks lugeda iga
dokumendi esitamiseks kuluva minimaalse aja eraldi arvestamist. Kulu hindamise seisukohalt
on tegemist ühtse toiminguna. Ringkonnakohtu hinnangul on vastavad toimingud hõlmatud
dokumendi koostamisele kulunud vajaliku ja põhjendatud ajaga lähtuvalt dokumendi ja
tsiviilasja sisust, mahust ja keerukusest. Maakohus leidis põhjendatult, et tähtaja pikendamise
taotluse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit.
9.4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et asja olemust arvestamata
tuleks iga dokumendi koostamisele kuluva aja hindamisel arvestada tiitellehele koostamisele
kuluvat aega ja üldiselt lähtuda põhimõttest, et ühe lehekülje teksti koostamise kohane ajakulu
on 1,5 tundi ning alla selle kulunud aega ei saa lugeda ülepaisutatuks. Riigi õigusabi osutaja
seisukohta ei toeta ka riigi õigusabi osutaja viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi
p 13 asjas nr 3-1-1-10-17, sest Riigikohus põhjendas tasu suurust lisaks dokumendi pikkusele
ka selle sisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda määruskaebuses esitatud lähenemine
arvestada muu hulgas teistele riigi õigusabi osutaja märgitud toimingutele kulunud aega, mida
tasutaotluse lahendamisel tuleb kogumis hinnata. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on
ekslikult viidanud tasutaotluse osalisel rahuldamisel 10. märtsi 2025. a menetlusdokumendi
asemel 13. märtsi 2025. a menetlusdokumendile.
Riigi õigusabi tasutaotluse kohaselt kulus 10. märtsil 2025 esitatud arvamuse
läbimõtlemisele-väljatöötamisele ja koostamisele-esitamisele 176 minutit. Riigi õigusabi
osutajal on tasutaotluse kohaselt kulunud perioodil 25. jaanuar 2025 kuni 9. märtsini 2025
(arvestades mh maakohtu poolt põhjendatult vähendatud aega) tehtud toimingutele kokku 271
minutit, ca 4,5 tundi. Tegemist on ca 1,5-kuulise perioodiga, kus riigi õigusabi osutaja on
arvestades toimingute kuupäevi olnud järjepidevalt kursis menetluse seisuga ning saanud
kujundada jooksvalt oma seisukohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult
leidnud, et arvestades 10. märtsi 2025. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja
keerukust on põhjendatud ja vajalik ajakulu 120 minutit ehk 2 tundi.
9.5. Tasutaotluse kohaselt kulus riigi õigusabi osutajal 24. märtsi 2025. a arvamuse täienduse
läbimõtlemisele-väljatöötamisele ning koostamisele-esitamisele 71 minutit. Perioodil 11.
märts 2025 kuni 20. märts 2025 tehtud toimingutele, mis seisnesid mh lapse ema seisukoha,
kooli vastuse ja Narva linna esitatud tõenditega tutvumises, kulus riigi õigusabi osutajal
kokku 48 minutit. Arvestades 24. märtsi 2025. a arvamuse sisu ja mahtu on maakohus
põhjendatult lugenud selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 60 minutit ehk 1
tund.
9.6. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotluse koostamise kulu on iseenesest hüvitatav kulu.
Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks aga tasutaotluse koostamise ajakulu hindamisel lähtuda
sellest, mitu kulurida ja milliseid taotlusi see sisaldab. Tasutaotluse koostamise põhjendatud
ajakulu on 15 minutit.
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus riigi õigusabi osutaja määruskaebuse
rahuldamata.
10. Riigi õigusabi osutaja märkis, et tasutaotluses oli viga 20. märtsi 2025. a toimingu
ajakulus, st et lapse ema 19. märtsi 2025. a seisukoha ja kooli 20. märtsi 2025. a vastuse e-
toimikust allalaadimine ja nendega tutvumisele kulus 39 minuti asemel 9 minutit. Maakohus
pidas põhjendatuks 15 minutit. Kuna riigi õigusabi määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole
ringkonnakohtul võimalik maakohtu määrust väljamõistetud summa osas riigi õigusabi
osutaja kahjuks tema määruskaebuse alusel muuta.
11. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud menetluskulusid (vt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 17).
12. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3 ls 1,
RKTKm 03.06.2020, 2-14-52540/18, p 9; RKTKm 23.05.2016, 3-2-1-106-15, p 7). Lisaks
advokaadile on kaebeõigus ka Eesti Advokatuuril (RÕS § 23 lg 4).
13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus määruskaebuse esitamisel tasutud
riigilõivu tagastamiseks. Seega tuleb riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)