2-23-133816/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja kostja ja Swedbank AS Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurot) tuleb kostjal tasuda
Legislator headnote
AI generated2-23-133816/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja kostja ja Swedbank AS Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurot) tuleb kostjal tasuda
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Helina Mark
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-133816
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi Xi vastu põhivõlgnevuse, intressi,
sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7 418,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ;
registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer
Kostja X (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja kostja ja Swedbank AS
vahel 26.10.2022 sõlmitud lepingust nr 22-069516-VL tulenev põhivõlg 6041,34
eurot, intress 307,82 eurot, viivis (perioodi 11.02.2023–15.02.2024 eest) 1034,62
eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista
kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 665 eurot.
3.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurot) tuleb kostjal tasuda
hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded
avaldamise kaudu.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus
(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja
menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS
EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetlusabi
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse Xilt (kostja) 6945,42 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 29.01.2024
maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja
jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses.
2. Hageja esitas 15.02.2025 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista
põhivõla 6041,34 eurot, intressi 307,82 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivise perioodi 11.02.2023–15.02.2024 eest 1034,62 eurot. Hageja palub jätta
menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, st riigilõiv 665
eurot, ja viivis menetluskuludelt.
2.1.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (krediidiandja) ja kostja 26.10.2022
väikelaenulepingu nr 22-069516-VL, mille alusel sai kostja 6150 eurot laenu. Laenusumma
kanti lepingu põhitingimustes märgitud kostja arvelduskontole. Kostja kohustus laenu tasuma
lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 23 osamaksega perioodi 17.11.2022 –17.09.2024
jooksul. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 16,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse
määr oli 18,55%. Lepingutasu oli 0 eurot.
2.2.
Krediidiandja on kostja kontolt debiteerinud kokku 108,66 eurot, mis on arvestatud
põhivõla katteks. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, s.o ei taganud
arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade
debiteerimiseks, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, s.o osaliselt
17.11.2022 ning täielikult 17.12.2022 ja 17.01.2023 osamakse tasumisega. Vastavalt lepingu
üldtingimuste p-le 11.1.1 oli krediidiandjal õigus leping üles öelda juhul, kui laenusaaja on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega
ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka panga poolt antud 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.
Krediidiandja teavitas 23.01.2023 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt
09.02.2023 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevaks
võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 10.02.2023 üles.
2.3.
Swedbank AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostjat on nõude loovutamisest
teavitatud 16.05.2023 teatisega.
2.4.
Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa
tasumata jäägi 6041,34 eurot (6150 – 108,66) ning tasumata intressi 307,82 eurot (periood
26.10.2022–10.02.2023). Hageja arvestab viivist intressiga võrdses määras. Viivis võla jäägilt
perioodi 11.02.2023–15.02.2024 eest on 1034,62 eurot.
2.5.
Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud korduvalt meeldetuletusi nii e-
kirja kui ka posti teel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 35 euro ulatuses,
mis on kujunenud järgmiselt: 16.05.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 24.05.2023
teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 08.06.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot.
3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.07.2024. Kostja
ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5. Hageja nõude aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 26.10.2022 sõlmitud
väikelaenuleping nr 22-069516-VL. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on
lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et
lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega
sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
6. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks
olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal
kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 26.10.2022 oli 48,90%.
7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise
ning selle jäägi kohta.
8. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et
krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja
finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood
01.04.2022–30.09.2022) ja telefoninõustamise alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja kostjal
maksehäirete olemasolu maksehäireregistrist Creditinfo.ee, kust ei nähtunud kostjal
maksehäireid. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et laenu
väljastamisele eelnenud kuue kuu jooksul laekus kostja kontole töötasu tööandjalt YYY, mille
suurus oli keskmiselt 1140 eurot kuus. Kostjal puudusid varasemad kohustused krediidiandja
ees. Kostjal oli krediidikohustus TF Pank AS ees kuumaksega 18 eurot. Krediidiandja
tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostjal olid muud finantskohustused kokku 18
eurot. Sõlmitava lepingu igakuine kuumakse (ca 321,12 eurot) koos olemasoleva
krediidikohustuse kuumaksetega moodustas ca 29,75% laenusaaja igakuisest keskmisest
sissetulekust. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud
andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja
suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 321,12 euro suuruseid kuumakseid.
9. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku
laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale,
et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda
lepingutega võetud kohustusi täita.
10. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Swedbank AS loovutas nõude
aluseks olevast lepingust tuleneva nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud
(kohtuotsuse p 2.3).
11. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 6041,34 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks
võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse
jäämise ja lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja
lepingu erakorraliselt üles öelduks 10.02.2023. Otsuse tegemise ajaks on seejuures möödunud
ka viimase osamakse tasumise tähtaeg (17.09.2024). Tagastamata laenusumma tasumise nõue
on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
12. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 16,90% aastas
lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on
kostjal tasumata intress perioodi 26.10.2022–10.02.2023 eest kokku 307,82 eurot. Hageja on
hagis esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja
väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi
kostjalt välja.
13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses
määras, s.o 16,90% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (perioodi
11.02.2023–15.02.2024 eest) 1034,62 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
14. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3
kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja
nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas
kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest
nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja
nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis
kostjale nii e-kirja kui ka posti teel meeldetuletuskirjad kuupäevadel 16.05.2023, 24.05.2023
ja 08.06.2023. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on vähemalt 7 päeva. Kohus peab
põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud
35 eurot.
15. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1
punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel.
Menetluskulud
16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
17. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõiv 665 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on
põhjendatud menetluskuluga. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku
665 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt
võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude
kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine
20. Xile on üritatud menetlusdokumente kätte toimetada postiaadressidele xxx ja xxx ning
e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx. Täiendavalt on Pärnu Maakohus teinud maksekäsu
kiirmenetluses päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad täiendavad
andmed kostja aadresside ja kontaktandmete kohta. Ka kohtuotsuse tegemise seisuga
puuduvad rahvastikuregistris andmed muude kostja kontaktandmete kohta.
21. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §
317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva
möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
22. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma
tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helina Mark
kohtunik