2-25-3530/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Bondora AS (hageja) ja J Se (kostja) vahel sõlmitud kompromiss Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub
Legislator headnote
AI generated2-25-3530/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada Bondora AS (hageja) ja J Se (kostja) vahel sõlmitud kompromiss Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Triin Siimpoeg
Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-3530
Tsiviilasi
Menetlustoiming
Bondora AS hagi J Se vastu võlgnevuse nõudes
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Bondora AS (registrikood 11483929),
lepinguline esindaja E A
Kostja J S (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Bondora AS (hageja) ja J Se (kostja) vahel sõlmitud kompromiss
alljärgnevas sõnastuses:
1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 6039,76 eurot
(põhivõlgnevus 5439,76 eurot, riigilõiv 420 eurot, esinduskulud 180 eurot),
mille korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad
tsiviilasjast nr 2-25-3530 täidetuks.
2. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub
võlgnevuse hageja arveldusarvele xxx märkides saajaks Bondora AS,
viitenumbriks xxx ning selgitusse J S. Võlgnevus tasutakse maksegraafiku
alusel 18 osamaksega selliselt, et kostja tasub hagejale igakuiselt 20.
kuupäevaks 350 eurot (esimene osamakse tehakse 20.05.2025) ning viimase
osamakse suuruseks on 89,76 eurot.
3. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse
täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 päeva, on hagejal õigus
nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda
võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Maksegraafiku rikkumise
korral lisandub nõudele viivis (tagastamata krediidisummalt ehk põhiosalt)
poolte vahel seadusjärgses määras.
4. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma
pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
5. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma
nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral
peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise
tegelemise kulud ning kahju.
6. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja
käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning
omandavad kompromissi alusel uued õigused.
7. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on
mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad
täielikult nende tahtele.
8. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja
otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi
sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-3530 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi
kinnitamisega.
3. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda kompromisslepingus toodud
ulatuses. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte
kokkuleppel poolte endi kanda.
4. Tagastada Bondora AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420 eurot
Bondora AS arvelduskontole nr xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-3530, J S,
riigilõivu osaline tagastamine“ ning viitenumbriga xxx.
Määruse edastamine
Toimetada määrus kätte hageja esindajale ja kostjale.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.
Ülejäänud osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud
Bondora AS (hageja) esitas 6. märtsil 2025 Harju Maakohtule hagi J Se (kostja) vastu
võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.05.2023
tarbijakrediidilepingu xxx, mille alusel kanti kostjale 10 000 eurot.
25. aprillil 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping. Kohus
selgitas 5. mail 2025 hagejale, et hagiavalduses esitatud asjaoludest järelduvalt on kohtu
hinnangul hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu ei saa kohus
tõenäoliselt esitatud kompromissi kinnitada, kuna see on vastuolus heade kommetega. Kohus
andis hagejale võimaluse esitada kompromiss selliselt, et arvestatud on vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumisega.
14. mail 2025 (täpsustatud 16.05.2025) saabus kohtule poolte kompromiss selliselt, et hageja
on kõik kostja poolt tasutud summad arvestanud laenu põhiosa katteks (teostatud on
ümberarvestus) ning loobunud kõikidest kõrvalnõuetest. Esitatud on kompromiss järgneva
sisuga:
1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 6039,76 eurot, pärast mida korrektse
täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-25-3530,
täidetuks.
2. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 840 eurot, millest 420 eurot taotleb Hageja
TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda
Hageja (Bondora AS) arveldusarvele nr xxx (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja
selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-3530, J S, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud
riigilõivu tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud
võlgnevuses.
3. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et Kostja tasub võlgnevuse
Hageja arveldusarvele xxx, märkides saajaks Bondora AS, viitenumbriks xxx ning
selgitusse J S. Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel 18. osamaksega:
3.1.
Kostja tasub hagejale igakuiselt 20. kuupäevaks 350 eurot, esimene osamakse tehakse
20.05.2025.
3.2.
Viimase osamakse suuruseks on 89,76 eurot.
4. Kui Kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või
osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on Hagejal õigus nõuda kogu
võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks
kohtutäituri poole. Maksegraafiku rikkumise korral lisandub nõudele viivis (tagastamata
krediidisummalt ehk põhiosalt) poolte vahel seadusjärgses määras.
5. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise
osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
6. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid
loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust
rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
7. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva
kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi
alusel uued õigused.
8. Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus
tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
9. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning
neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud
tingimustel.
10. Pooled on teadlikud, et:
10.1.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust
tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
10.2.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise
korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama
hagieseme üle;
10.3.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku
määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse
esitajale kätte toimetamisest;
10.4.
Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud
kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
Kohtu seisukoht
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-
d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi
kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see
on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui
kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, sh lähtub kompromiss
võlaõigusseaduse § 4034 lg-s 7 sätestatust. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei
ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on
teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432
nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega
kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.
Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud
ulatuses (TsMS § 168 lg 3). Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi
kanda.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled
sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu
tagastamiseks.
Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS §
150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.
Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Vastavalt hageja
taotlusele tuleb riigilõiv 420 eurot tagastada hageja arvelduskontole nr xxx.
Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus
kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1
päevani. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8
tulenevalt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Siimpoeg
kohtunik