2-24-138520/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-138520

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-138520

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.T. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

538,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood:

11919806; asukoht: XXX-601, Tallinn, 10115 XXX),

lepinguline esindaja Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ;

XXX );

Kostja: T.T. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX; tegelik elukoht teadmata; e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T.T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 385,69 eurot,

13.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 57,69 eurot ja sissenõudekulud 25

eurot.

3. Välja mõista T.T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas alates

14.12.2024 tasumata põhivõlalt (385,69 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb T.T.-le kätte toimetada esmalt kohtule teatavaks saanud

kontaktandmete kaudu. Kõigi muude kättetoimetamise võimaluste ammendumise

järel võib otsuse T.T.-le kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud T.T. kanda.

2. Välja mõista T.T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 495

eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 300

2-24-138520

eurot (sh km) õigusabikulud.

3. Välja mõista T.T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 25.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult T.T. 509,40 euro saamiseks. 29.10.2024 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.11.2024.a

määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 13.12.2024 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

17.06.2022 kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust nr 854460061 tulenev

põhinõue 385,69 eurot, viivised 57,69 eurot (iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni

hagi esitamiseni 0,05% päevas arvel märgitud summast) ning sissenõudmiskulud 25 eurot (XXX,

50411 Tartumaa saadetud kirjad 23.07.2024, 08.08.2024, 28.08.2024). Lisaks viivised 0,05%

päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga liitumislepingu, mille alusel osutas

Tele2 kostjale sideteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata kolme arvet:

01.01.2024 arve maksetähtpäevaga 19.01.2024 summas 123,52 eurot; 01.02.2024 arve

maksetähtpäevaga 19.02.2024 summas 131,96 eurot; 01.03.2024 arve maksetähtpäevaga

19.03.2024 summas 130,21 eurot. Tele2 ütles lepingu üles 13.03.2024 ning loovutas 30.06.2024

nõude hagejale.

16.12.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus

toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 02.04.2025 avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

2-24-138520

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 1

ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude

hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega

hageja kasuks välja mõista.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 385,69 eurot,

13.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 57,69 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

Lisaks täiendava viivise alates 14.12.2024 0,05% päevas põhinõudelt 385,69 eurot, kuni

põhinõude tasumiseni.

Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult

Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus

korduvalt edastada kostja võimalikule e-posti aadressile XXX ning ka võimalikele elukoha

aadressidele XXX, 50411 XXX ja Kaja tn 24, Kiisa alevik, Saku vald, 75503, XXX ja XXX,

49324 XXX. E-kirjadele kostja ei vastanud. Hagimaterjalid tagastati postiasutuse poolt märkega

„ei viibinud kohal“ (Tartu ja Harju maakonna aadressid) ja „ei ela/asu aadressil“ (Jõgevamaa

aadress). Kohus helistas hagis märgitud kostja telefoninumbrile, kõnet vastu ei võetud. Kohus

helistas ka numbrile XXX, kuid selgus, et see ei kuulu kostjale. Kohtule pole teada muid

kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes

muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha

kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS §

317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid

kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks

kättetoimetamiseks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi

esitamisel riigilõivu kokku seaduses sätestatud ulatuses, s.o 175 eurot, ning see on põhjendatud

ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-24-138520

Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.

Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu

õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest

summas 427 eurot (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h, + käibemaks 70 eurot). Kohus

leiab, et tasumäär 100€/h (+ KM) on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab,

et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2,5h,

sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused

sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama

suures mahus dokumente. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud

samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole

hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud kulud on

seega 250 eurot (100€/h x 2,5h). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane

ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg

10 alusel tuleb hageja õigusabikulud seega arvestada koos käibemaksuga.

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 495 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu ning need

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik