3-25-1467/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mail 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1467

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

Xi

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Sigrid Pure

Puudutatud isik X

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 17. mai 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.

2. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit selgitama Xile praegust määrust ja

vabastama ta kinnipidamiskeskusest.

3. Määruse avaldamise korral asendada tähemärkidega Xi nimi ja sünniaeg, OÜ B

ja OÜ T nimed, Y nimi ning aadress xxxxxxxx.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Usbekistani Vabariigi kodanik X (sündinud xx xx xxxx) saabus viimati Schengeni alale

31. jaanuaril 2025 Läti Vabariigi kaudu, kasutades Eesti D viisat nr EST100384848

kehtivusega 20. juunist 2024 kuni 19. juunini 2025. Viisa anti talle selleks, et asuda tööle B

OÜ-s.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16. mail 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni üheks kuuks (välja-

sõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1).

2.1. 29. aprillil 2024 on PPA-le esitatud Xi lühiajalise töötamise registreerimise taotlus nr

1066233533 B OÜ-s. 15. mail 2024 väljastati Xile lühiajaline tööluba nr 1066233533/LT1

töötamiseks B OÜ-s kehtivusega 17. juunist 2024 kuni 14. septembrini 2025.

2.2. Töötamise registri (TÖR) andmete põhjal ei asunud X tööloa kehtivusajal B OÜ-s tööle.

Töösuhe B OÜ-ga lõppes TÖR-i andmetel 22. juunil 2023. Ühtegi uut kannet mehe uuesti

tööle asumise kohta OÜ teinud ei ole. Sellest tulenevalt tunnistas PPA 28. jaanuari 2025

otsusega nr 15.9-3.2/47-1 Xi lühiajalise töötamise registreeringu kehtetuks alates 10.

oktoobrist 2024. 1. aprilli 2025. a otsusega nr 0178/2025 tunnistas PPA kehtetuks Xile

väljastatud D viisa 8. aprillist 2025.

2.3. TÖR-i andmete ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) väljamaksete alusel on X töötanud

Eesti Vabariigis ebaseaduslikult 10. oktoobril 2024 ja perioodil 5. veebruarist 2025 kuni 2.

aprillini 2025. 10. oktoobril 2024 alustas ta tööd OÜ-s P ehitustöölisena. Töötamine on

märgitud lõppenuks samal päeval. Xile on tehtud väljamakse 88 eurot ja 92 senti. 5.

veebruaril 2025 registreeriti Xi töötamine T OÜ-s. Tööleping on märgitud lõppenuks 2.

aprillil 2025. OÜ T on teinud Xile kaks väljamakset: 797 eurot 40 senti ning 1260 eurot 9

senti.

2.4. X pöördus 16. mail 2025 PPA Tammsaare tee teenindusse, et esitada uus viisa taotlus. X

kinnitas, et on kätte saanud PPA otsuse tema varasema viisa kehtetuks tunnistamise kohta.

Pärast seda lahkus ta Eestist Lätti. Kodumaale naasmiseks polnud tal raha.

2.5. PPA võttis Xi passi hoiule. Ta kutsuti samal päeval kell 14.00 tagasi asjaolude

väljaselgitamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks. 16. mail 2025 koostati Xile

ebaseadusliku viibimise eest väärteoprotokoll nr 20250516311701. PPA pidas ta 16. mail

2025 kell 15.40 48 tunniks kinni, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise

aluseid (VSS § 15 lg 1).

2.6. 16. mail 2025 peetud vestlusel selgitas X PPA-le, et ta taotles viisat sooviga tulla Eestisse

tööle. Ta pole kindel, millisesse firmasse ta viisat taotles, vist B OÜ-sse. Seal oli tal tööleping

ja tema pealt maksti makse. Mehe sõnul kandis OÜ palga ametlikult tema arvele. Kui PPA

palus tal näidata oma pangakonto väljavõtet, muutis mees ütlusi. Ta väitis, et sai palga

sularahas ning kandis selle seejärel enda arvele. Kuna ettevõttes enam tööd ei olud, lahkus ta

koju Usbekistani. Ta naasis Eestisse 2025. a jaanuari lõpus ning alustas tööd uues ettevõttes.

Seal sai ta töötada mõned kuud, enne, kui sai teate, et tema viisa on tunnistatud kehtetuks. Ta

teavitas sellest oma tööandjat.

2.7. X kinnitas, et teab, et Eestis viibimiseks peab tal olema viibimisalus, lühiajalise töötamise

otsus ja tööleping. Ta läks Riiga arvates, et võib seal olla ja töötada. Ta ei teadnud, et ei või

Euroopas (Schengeni ruumis) viibida. Riias ootas ta ka perelt ja tuttavatelt raha, et saaks koju

sõita. Kui selgus, et ta on saanud Eestis loa ajutiseks töötamiseks, tuli ta tagasi Eestisse, et siin

viisat taotleda.

2.8. Vestlusel selgus, et hetkel on Xil raha 1100 eurot. Mehe sõnul sai ta raha laenuks, et

saaks oma dokumendid korda ajada, tasuda üüri eest Eestis ja pisut raha koju saata.

2.9. Kuna Xil pole õiguslikku alust Eestis viibida, peeti ta kinni. PPA korraldab viivitamatult

tema lahkumise Eestist Usbekistani. Xile tehti ettekirjutus Eestist lahkuda ja sissesõidukeeld

Schengeni ruumi viieks aastaks.

2.10.

Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik

sunnivahend tema väljasaatmiseks. Mehe käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab

edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ega tee PPA-ga koostööd. Ta võib lahkuda

mõnda teise liikmesriiki. Xi käitumine näitab seda, et tal on olemas tugev motivatsioon ja

teadmised selle kohta, kuidas liikuda ilma seadusliku viibimisaluseta Schengeni

territooriumil. Põgenemisoht on põhjendatud VSS §68 p-i 6 alusel. Xi hoiakutest ja

käitumisest saab järeldada, et tal puudub soov kodumaale naasta.

2.11.

X saabus Eestisse seaduslikult, kuid ei asunud tööle ettevõttesse, kuhu talle oli

väljastatud lühiajalise töötamise luba. Sellega rikkus ta oma Eestis viibimise tingimusi. See-

järel töötas ta ebaseaduslikult teistes ettevõtetes, kus tal töötamise luba ei olnud. Sellega

rikkus ta teadlikult Eesti seadusi. Kui tema viisa kehtivus lõppes, ei lahkunud ta Schengeni

alalt, vaid asus end varjama Lätis. PPA hinnangul on Xi soov viibida Eestis või Schengeni

ruumis töötamiseks ja raha teenimiseks suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust. PPA-l

pole usaldust ja kindlust, et mees lahkuks vabatahtlikult Usbekistani Vabariiki. Seda, et mees

on teadlik Eestis viibimise tingimustest, kinnitab asjaolu, et oma eelmise viisa kehtivuse ajal

täitis ta kehtestatud tingimusi korrektselt. X on andnud tahtlikult valeütlusi oma Eestis

viibimise aja kohta.

2.12.

X on teadlikult kuritarvitanud Eestis ja Schengenis viibimise nõudeid ja kasutanud siin

viibitud aega ebaseaduslikult töötamiseks. Ta on oma käitumisega näidanud, et tal on

motivatsioon liikuda ebaseaduslikult Schengeni alal. Tema toime pandud rikkumised,

valeandmete esitamine ja tõe varjamine näitavad tema meelestatust ja suhtumist

ümbritsevatesse inimestesse ja ametivõimudesse, samuti tema ükskõikset suhtumist Eesti

Vabariigi õiguskorda.

2.13.

Xile pandud lahkumiskohustus tuleb täita sundtäitmise teel. Lähtuvalt põgenemisohust

ja kaasaaitamise kohustuse mittetäitmisest, peab PPA vajalikuks paigutada X väljasaatmise

täideviimiseks kinnipidamiskeskusesse. Leebemad järelevalvemeetmed (VSS § 10 lg 2) ei

taga, et X lahkub kodumaale. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete

rakendamine eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks mitut erinevat meedet korraga.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust inimese vastu. Xi varasema

käitumise pinnalt pole PPA-l sellist usaldust.

2.14.

PPA-le teadaolevalt ei ole Xi kinnipidamine vastuolus tema turvalisuse ja

tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase võib kohtu loal kinnipidamiskeskusesse

paigutada, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks seda, et inimene

õnnestub Eestist välja saata (VSS § 23 lg 1). Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb oht,

et inimene põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1).

4. Põgenemise ohu tuvastamise alused on sätestatud VSS §-s 68. Põgenemisohu

tuvastamiseks peab vältimatult esinema vähemalt üks selles sättes nimetatud asjaolu. Ohu

lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb siiski hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit ise-

loomustavaid andmeid kogumis. Kuna vabaduse võtmine riivab oluliselt inimese põhiõigusi,

pole see põhjendatud juhul, kui põgenemisohtu ei saa küll välistada, kuid see on väike.

5. Praegusel juhul on PPA tuginenud põgenemisohu alusena VSS § 68 p-le 6: PPA järeldab

Xi hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

6. Põgenemisohu võimalikkusele viitab see, et pärast seda, kui Xi viisa kehtetuks tunnistati

(1. aprillil 2025, vt viisa kehtetuks tunnistamise teatis, digitoimiku leht (dtl) 12; viisa

kehtetuks tunnistamise otsus, dtl 52), ei lahkunud ta Schengeni alalt ettenähtud ajaks (8. aprill

2025). Ta lahkus küll Eestist, kuid jäi Lätti, tõenäoliselt lootes dokumendid korda ajada ja

Eestisse tööle naasta. X ise väidab, et Usbekistani naasmist takistas tal ka rahapuudus, kuid

see väide pole kontrollitav, arvestades mh asjaolu, et uuesti Eestisse saabudes oli tal rahalisi

vahendeid 1100 euro väärtuses.

7. X saabus 2024. a suvel Eestisse selleks, et töötada OÜ-s B. Talle oli antud lühiajalise

töötamise luba kehtivusajaga 17. juunist 2024 kuni 14. septembrini 2025. OÜ B ei

registreerinud Xi töötamist TÖR-is ega tasunud tema eest 2024. a suvel-sügisel tööjõumakse

(vt dokument „Füüsilise isiku tööandjad, väljamaksed ja maksud“, dtl 24 ja „Töötamise

informatsiooni küsimine TÖR-ist“, dtl 8). Ainuke väljamakse sellest ajast on oktoobris 2024

OÜ-lt P (88 eurot ja 92 senti).

Xi varasema Eestis viibimise ajal, ajavahemikus septembrist 2022 kuni juulini 2023 tasus OÜ

B regulaarselt Xile töötasu ja selle pealt ka tööjõumaksud. Ka oli töötamine korrektselt TÖR-

is registreeritud. Seega on võimalik, et X ei töötanud tegelikult pärast 2024. a-l Eestisse

naasmist enam OÜ-s B. Teisalt on ka võimalik, et ta siiski töötas seal, kuid äriühing jättis

täitmata oma kohustused töötaja registreerimisel ja tööjõumaksude tasumisel.

8. Mehe ütluste järgi (dtl 34) tal oktoobrist 2024 B OÜ-s enam tööd ei olnud. Lühikest aega

viibis X seejärel Eestis, tehes enda sõnul haltuurat, novembris aga naasis koju Usbekistani.

31. jaanuaril 2025 tuli ta uuesti Eestisse ja alustas 5. veebruarist 2025 töötamist uue tööandja

T OÜ juures. Selle kohta on olemas ka TÖR-i kanne. Xile on seaduslikult laekunud palk OÜ-

s töötamise eest 2025. a veebruaris ja märtsis. Xile kui välismaalasele uue tööandja juures

töötamiseks vajalike dokumentide korda ajamine aga viibis. Taotlus lühiajalise töötamise loa

saamiseks OÜ-s T esitati alles 1. aprillil 2025. 12. mail 2025 registreeris PPA lühiajalise

töötamise ja andis Xile loa töötada OÜ-s T 12. maist 2025 kuni 9. augustini 2026.

9. Asjaolud kinnitavad seda, et X esmaseks eesmärgiks oli viibida ja töötada Eestis

seaduslikult ning oma dokumendid korda ajada. Ta tegi selleks märkimisväärseid jõu-

pingutusi. Tema käitumine ei kinnita seda, et tema eesmärgiks oleks olnud end ametivõimude

eest varjata ja pikema aja vältel ebaseaduslikult töötada. Samas oli ta valmis ka vähemalt

ajutise lahendusena kehtestatud reegleid eirama. Ta töötas tööandjate juures, kelle juures

töötamiseks talle lühiajalise töötamise luba polnud antud, ja ootas uue tööandja juures

lühiajaliseks töötamiseks loa saamist Lätis. Seda olukorras, kus tal enam Schengeni alal

viibimiseks alust ei olnud.

10. PPA väitis taotluses, et X on andnud tahtlikult valeütlusi oma Eestis viibimise aja kohta.

Istungil täpsustas PPA esindaja, et valeütlusi andis mees Eestis viibimise asjaolude kohta.

Tema ütlused olid PPA hinnangul vastuolulised palga saamise kohta. Samuti pole selge, kas

mees rääkis tõtt selle kohta, et ta asus 2024. a suvel tööle OÜ-s B. Ebaselgete ütluste

andmisega rikkus X PPA hinnangul ka kaasaaitamiskohustust.

11. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et X oli teadlik, et tema töötamise ja viibimise

seaduslikkusega oli 2024. a-l probleeme. See võis olla põhjuseks, miks tema ütlused 2024. a

sügisel töötamise kohta olid vähemalt ebamäärased. Arvestades ehitussektoris esinevat

võimalikku tööturu ebastabiilsust, on Xi lootus, et ta saab uue stabiilse tööotsa ja ka

dokumendid korda aetud, inimlikult mõistetav. See ei lükka aga ümber fakti, et X rikkus

tingimusi, mille alusel ta Eestisse elama ja töötama oli lubatud. Xi usaldusväärsust suurendab

teisalt see, et ta pingutas seadusliku töö leidmise ja oma viibimise-töötamise seadustamise

nimel. Muuhulgas tuli ta 16. mail 2025, peagi pärast uue tööandja juurde töötamise loa

saamist, ise PPA-sse uut viibimisalust taotlema.

Seega saab tõdeda, et X andis vähemalt ebamääraseid, kui mitte vastuolulisi ütluseid 2024. a

suvel-sügisel OÜ-s B töötamise kohta. Sellest ei saa aga üheselt järeldada, et mees oleks

ebausaldusväärne, suhtuks ükskõikselt Eesti õiguskorda ega oleks valmis täitma

kaasaaitamiskohustust.

12. Kinnipidamise lubatavust hinnates tuleb selgitada, kas lahkumiskohustuse sundtäitmist

oleks võimalik tagada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega (vt VSS § 10 lg 2).

PPA-l võib esmalt olla võimalik kohustada Xi elama kindlas elukohas (VSS § 10 lg 2 p 1). X

selgitas, et suure tõenäosusega on tal võimalik elada oma varasemas elukohas aadressil

xxxxxxxx. Xi sõnul on korteri perenaise eesnimi Y. Kohus kontrollis korteri andmeid

kinnistusraamatust (väljavõte dtl 62). Korteri omanik on Y. X kinnitas istungil üle, et see on

tõepoolest tema korteri perenaise nimi.

PPA-l on ka võimalik kohustada Xi ilmuma määratud ajavahemike järel PPA-sse

registreerimisele (VSS § 10 lg 2 p 2) ning võtta tema pass hoiule (VSS § 10 lg 2 p 6). Xil on

Usbekistani kodaniku pass nr xxxxxxx kehtivusega 24. veebruarist 2021 kuni 23. veebruarini

2031 (dtl 14).

X kinnitas istungil, et soovib töötada seaduslikult, soovib selleks võimaluse korral Eestisse

naasta ja on PPA-le lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks kättesaadav.

13. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Xi käitumine ja hoiakud ei kinnita üheselt, et ta asuks

PPA-le lahkumisettekirjutuse sundtäitmisel vastu töötama ja end varjama. Põgenemisohu

hindamine on prognoosotsus. Võimalust, et X asub end ametivõimude eest varjama, ei saa

küll välistada, kuid oht ei ole piisavalt suur, et õigustada temalt vabaduse võtmist.

Lahkumisettekirjutuse sundtäitmist saab suure tõenäosusega tagada ka tema õigusi vähem

piiravate leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega.

Seejuures väljendas X nii vestlusel PPA-ga kui ka istungil soovi vaielda vastu talle

kohaldatud viieaastase sissesõidukeelu pikkusele. X kinnitas, et on teadlik keelu

vaidlustamise võimalusest ning õigusest saada selleks tasuta õigusabi. Kui X peaks asuma end

varjama, hoolimata ka sellest, et PPA tema passi hoiule võtab, siis kaotaks ta tõenäoliselt ka

võimaluse saavutada oma eesmärke õiguslikul teel, mh pöörduda sissesõidukeelu

vaidlustamiseks kohtu poole.

14. Kohus jätab PPA taotluse seega rahuldamata.

15. Avaldatavas määruses tuleb asendada tähemärkidega Xi nimi ja sünniaeg, OÜ B ja OÜ T

nimed, Y nimi ning aadress xxxxxxxxxx (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

16. Istungil selgitas kohus, et tõlgib praeguse määruse Xi jaoks vene keelde. Kuna kohus

jätab PPA taotluse rahuldamata ning praeguse määrusega Xi õigusi ei piirata, ei ole tõlkeabi

andmine Xi õiguste kaitseks siiski vältimatult vajalik. PPA-l tuleb määruse sisu Xile

tutvustada ja selgitada.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/