2-25-743/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-743

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagi XX vastu võlgnevuse

nõudes

12 808,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianus

Inkasso OÜ

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi XX vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 2547,75 eurot ja intress 426,83 eurot.

3. Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis määraga 17,90% aastas

kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumise päevale

järgnevast päevast kuni täitmiseni.

4. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja käesoleva

kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 3887,97

eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates juunist 2025 iga kuu 15. kuupäevaks

kuni põhivõlgnevuse 3887,97 eurot täieliku tasumiseni järgmise graafiku alusel:

15.06.2025

122,14

16.07.2025

125,90

15.08.2025

125,96

15.09.2025

127,91

15.10.2025

131,56

15.11.2025

131,91

15.12.2025

135,49

15.01.2026

136,03

15.02.2026

138,12

15.03.2026

144.30

15.04.2026

142,48

15.05.2026

145,88

15.06.2026

146,92

15.07.2026

150,25

15.08.2026

151,50

15.09.2026

153,84

15.10.2026

157,04

15.11.2026

158,63

15.12.2026

161,75

15.01.2027

163,57

15.02.2027

166,09

15.03.2027

169,95

15.04.2027

171,27

15.05.2027

174,17

15.06.2027

176,59

15.07.2027

178,72

5. Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

määras arvestatuna kohtuotsuse p-s 4 väljamõistetud põhiosa maksete sissenõutavaks

mittemuutunud maksete jäägilt alates 15.06.2025 – 15.07.2027.

6. Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis alates kohtuotsuse tegemisest

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt, lugedes viivise määraks 17,90% aastas,

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni.

7. Kohtuotsuses resolutsiooni p-des 1 – 6 nimetamata osas jätta OÜ Aktiva Finance Group

OÜ hagi XX vastu rahuldamata.

8. Jätta menetluskulud 59% ulatuses XX kanda ja 41% ulatuses OÜ Aktiva Finanace

Group kanda.

9. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 654,90 eurot ja

mõista see XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.

10. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. XX-ile toimetada kohtuotsus vajadusel

kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Edasikaebamise kord

2 (9)

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas 15.01.2025 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 7426,46 euro, intressi

474,71 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 3518,19 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. AS Inbank ja kostja sõlmisid 29.04.2021 laenulepingu nr L89005516251. 08.01.2022

kokkuleppega nr L89005516251 muutsid AS Inbank ja kostja lepingut nr

L89005516251. Kostjale võimaldati perioodil 16.12.2021 kuni 15.04.2022 põhivõla

maksete tegemisest maksepuhkust. Kostja sai lepingu nr L89005516251 alusel laenu

8000 eurot. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 17,9% aastas. Viivisemäär

on 17,9% aastas, s.o 0,05% päevas, krediidi kulukuse määr on 20,40%,

krediidikogukulu 5280,29 eurot. Lepingu igakuine haldustasu oli 2,50 eurot. Lepingu

muutmisel muutus krediidi kulukuse määr ja uueks määraks oli 20,60% aastas.

Lepingu muudatuse sõlmimise tasu oli 25 eurot. Krediidisumma lepingu muutmise

hetkeks oli 7426,46 eurot.

3. Krediidikulukuse määra arvutamisel kummaski lepingus on arvestatud laenusummat,

intressimäära, lepingutasu, igakuist haldustasu, laenulepingu kestust ja osamaksete

arvu.

4. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 05.05.2022 saatis AS Inbank kostjale

e-posti aadressil lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2022 saatis AS Inbank kostjale lepingu ülesütlemise

teate, kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu

ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja jättis tasumata intressi- ja lepingu haldustasu

maksed perioodil 15.02.2022 – 15.05.2022. AS Inbank loovutas lepingust tulenevad

rahalised nõuded hagejale 26.05.2022, mille kohta saadeti kostjale teade.

5. Kostja võlgnevus kujuneb järgmiselt. Kostja sai laenu 8000 eurot ja tasus põhiosa

katteks 573,52 eurot, seega on laenu põhiosa võlgnevus 8000 – 573,52=7426,46 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 15.02.2022 – 5. osamakseni

24.05.2022, s.o kokku 474,71 eurot (114,47+103,39+114,47+109,77+32,61). Vastavalt

lepingule kohustus kostja tasuma igakuiselt laenuhaldustasu 2,5 eurot. Kostja jättis

tasumata 15.02.2022 – 15.05.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 10 eurot (4*2,50).

6. Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud

pärast lepingu ülesütlemist, summas 50 eurot. Hageja on saatnud 19.10.2022 kostjale

meeldetuletuskirja summas 25 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale

meeldetuletuskirjad 21.09.2023 ja 01.10.2023 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks

eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 17,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõlalt

3 (9)

7426,46 eurot alates 25.05.2022 kuni 15.01.2025 summas 3518,19 eurot. Hageja

nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.

8. Hageja esitas hagis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised

AS Inbank tegi krediidivõimelisuse protsessis päringud maksehäireregistritesse ja

kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. EMTA andmetel oli kostja

keskmise sissetuleku suurus 1225 eurot kuus. Lepingujärgse igakuise makse suuruseks

kujunes 184,46 eurot. Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuiste väljaminekute

suuruseks on 350 eurot. AS Inbank arvestas, et kostjale jääb seega raha reservi 690,54

eurot (1225-350-184,46). Krediidiandja arvestas ka elatusmiinimumiga, mille sisse

arvestatakse igapäevased püsikulud. 2021 oli elatusmiinimumi suuruseks 233,57 eurot.

Kostjal ei olnud laenulepingu sõlmimise eelselt kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja

ei küsinud kostjalt tema krediidivõimelisuse hindamiseks tema pangakonto väljavõtet,

kuna see ei olnud vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud

asjaolusid.

9. 26.02.2025 esitas hageja kohtule ümberarvestuse ja alternatiivse nõude

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel juhuks, kui kohus jõuab

järeldusele, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Kohus võttis hagi menetlusse 28.02.2025 määrusega. Kohus toimetas kostjale hagi ja

hagi menetlusse võtmise määruse kätte avalikult, avaldades sellekohase teate

väljaanded Ametlikud Teadaanded 14.04.2025. Dokumendid loeti kättetoimetatuks

30.04.2025. Kohtule ei ole teada kostja kontaktandmed ega tema tegelik elu-/asukoht.

Kostja hagivastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

11. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole

kohustatud asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt

läbi ja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada alternatiivnõudes.

12. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja

sõlmisid 29.04.2021 laenulepingu nr L89005516251, mille alusel sai kostja laenu 8000

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma AS-le Inbank

intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et AS

Inbank, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale andnud laenu,

siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

13. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

4 (9)

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu

sõlmimise ajal, s.o 29.04.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduse kohaselt

oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 20,40% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu igakuist haldustasu,

laenulepingu kestust. Lepingus on kokkulepitud, et kostja tagastab laenu ja tasub

intressi maksegraafiku alusel 72 osamaksega. Krediidi kogukulu on 5280,29 eurot.

Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. AS Inbank ja kostja sõlmisid

laenulepingu muutmise kokkuleppe 08.01.2022 (s.t lisakokkulepe on mõlema poole

poolt allkirjastatud nimetatud kuupäeval). Lisakokkuleppes on krediidi kulukuse

määrana fikseeritud 20,60%. Krediidi kogukuluna on märgitud 4746,48 eurot. Lepingu

sõlmimise tasu on 25 eurot. Lisakokkuleppe sõlmimise ajal oli eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr Eesti Panga veebilehe andmetel 16,95%, mille

kolmekordne määr on 50,85%. Seega ei ole ka lisakokkulepe nimetatud alusel tühine.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus ja

selle lisakokkuleppes märgitud ebaõigesti.

14. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas AS Inbank 26.05.2022 kõik lepingust

tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada asjaolusid,

miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.

15. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal

vastavad asjaolud ja tõendid esitada.

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused

ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

5 (9)

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Hageja esitas hagis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised

AS Inbank tegi krediidivõimelisuse protsessis päringud maksehäireregistritesse ja

kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. EMTA andmetel oli kostja

keskmise sissetuleku suurus 1225 eurot kuus. Lepingujärgse igakuise makse suuruseks

kujunes 184,46 eurot. Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuiste väljaminekute

suuruseks on 350 eurot. AS Inbank arvestas, et kostjale jääb seega raha reservi 690,54

eurot (1225-350-184,46). Krediidiandja arvestas ka elatusmiinimumiga, mille sisse

arvestatakse igapäevased püsikulud. 2021 oli elatusmiinimumi suuruseks 233,57 eurot.

Kostjal ei olnud laenulepingu sõlmimise eelselt kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja

ei küsinud kostjalt tema krediidivõimelisuse hindamiseks tema pangakonto väljavõtet.

Arvestades eeltoodut nähtub, et AS Inbank jättis kontrollimata kostja esitatud andmed

igakuiste kohustuste suuruse kohta, samuti ei küsinud AS Inbank kostjalt andmeid

igakuiste majapidamiskulude ja muude rahaliste kohustuste kohta, sh ülalpeetavate

kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

18. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. AS Inbank ütles

lepingu üles alates 24.05.2022. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei

olnud tasunud perioodil 15.02.2022 – 15.05.2022, s.o neli järjestikust intressi ja

laenuhaldustasu makset (põhiosamakseid sellel perioodil maksma ei pidanud

6 (9)

laenupuhkuse tõttu). Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 05.05.2022.

Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele

tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud

asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet,

siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest

tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse

maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni

15.05.2023 makseni). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja

esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud

sissenõutavaks maksed alates 15.05.2023 – 15.05.2025 kokku 2547,75 eurot, mille

kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

19. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku

laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Seega on hagejal õigus arvestada intressi VÕS § 94 sätestatud intressimääras. Hageja

on ümberarvestusest nähtuvalt arvestanud intressi VÕS § 94 sätestatud määras alates

15.05.2023. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks, s.o 16.05.2025, on

sissenõutavaks muutunud intressimaksed kokku summas 426,83 eurot, mille kohus

kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

20. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada

hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole mingiski

osas oma kohustusi täitnud alates veebruarist 2022 ega ole osalenud ka käesolevas

kohtumenetluses, siis on põhjendatud eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi

õigel ajal. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka tulevikku suunatud maksed,

s.o põhiosamaksed, vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele. Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutunud intressinõude VÕS §

94 lg 1 sätestatud määras.

21. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on

07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija

satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul nõuab hageja

alternatiivse nõudekäsitluse järgi viivist lepingus kokku lepitud määras, s.o 17,90%

aastas alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks

muutunud summalt lepingujärgses viivisemääras, mis vastab lepingus kokkulepitud

intressimäärale (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-

21-13098, p 33 ja 34). Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise

17,90% aastas kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt,

2547,75 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. ning edasiulatuvalt

alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni.

7 (9)

22. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3)

asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude

summas 50 eurot.

23. VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb rahuldamata laenu haldustasude nõue.

Menetluskulud

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

25. Kuna kohus rahuldab hagi 59% ulatuses, siis jääb menetluskulu kostja kanda ja 41%

ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte

endi kanda, siis ei määra kohus hüvitatavaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

26. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

27. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu, mis on hagi esitamise

eelduseks.

28. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 338 eurot.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud

varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid

kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri

rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel

on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis

vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

29. Hageja 08.07.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise

esindaja ajakulu antud asjas 2 tundi. Hageja poolt esindajale makstud tasu suuruseks

on 338 eurot ning lepinguline esindaja on osutanud teenust 169 eur/h.

30. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 lahendi p-s 14 asunud seisukohale,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja

8 (9)

ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtu hinnangul on lepingulise

esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100

eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592,

p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on

kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab

käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma

käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2

tundi).

31. Seega on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas 1110 eurot. Kuna

kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 59% ulatuses, siis kuulub hagejale

hüvitamisele menetluskulu summas 654,90 eurot (1110*59/100), mille kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja.

32. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

9 (9)