2-24-6207/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6207

Kohtuasi

Z.H Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse

avaldus Air Baltic Corporation AS-i vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

460,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Z.H (isikukood XXX)

Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood

40003245752), lepinguline esindaja Kai Villemson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Z.H apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsuse peale

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Z.H hüvitisnõude 215,20 euro ulatuses, kaebusega tegelemise tasu

nõude 127,84 euro ulatuses ja neilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatud viivise, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

4. Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus

mõistis Air Baltic Corporation AS-lt Z.H kasuks välja 375,96 eurot, sellelt

sissenõutavaks muutunud viivise 82,19 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 19. aprillist 2024 kuni põhinõude tasumiseni,

2-24-6207

samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata Z.H kaebusega tegelemise

nõude 172,96 euro ulatuses.

5. Rahuldada Z.H apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.H (hageja) esitas 18.04.2024 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste

menetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja

mõista 891,96 eurot (s.o lennupiletite hüvitis 591,16 eurot ja kaebusega tegelemise tasu

300,80 eurot), viivise ja menetluskulud.

2. Avalduse kohaselt ostis hageja kostjalt lennupiletid 03.03.2022 lennule Tallinn-Madrid

(väljumine kell 10.40, saabumine kell 16.40, sh 1,5-tunnine vahemaandumine Riias). Kostja

teavitas 02.02.2022 hagejat Tallinn-Riia lennu tühistamisest ja pakkus asenduslendu või algse

lennupileti hinna tagastamist. Asemele pakutud lend oli algusega kell 05.40 (ehk 5 tundi

varem), saabumisega kell 16.40, sh u 6,5-tunnise vahemaandumisega Riias. Hageja soovis

lennata koos oma liikumispuudega 17-aastase tütrega, kes vajas eritingimusi (ratastool, öösel

lennujaama sõitmisel invatakso jne). Hageja teavitas 07.02.2022 kostjat, et ei soovi pakutud

asenduslendu ja leidis ise sobivama ja võrreldavamate tingimustega kostja ja KLMi

partnerlennu väljumisega kell 7.40, saabumisega 13.45 ja 1,5-tunnise vahemaandumisega

Amsterdamis. Kostja ei nõustunud seda lendu hagejale pakkuma ega pileteid hüvitama. Kostja

ei teavitanud reisijaid nende õigustest ega pööranud erilist tähelepanu hageja liikumispuudega

tütre ja tema saatja vajadustele: ei pakkunud öötransporti lennujaama; ei arvestanud, et öine

reisimine on pere jaoks raske; ei pakkunud toitlustust ega sobilikku puhkamiskohta tütrele

vahemaandumisel. Hageja ostis 21.02.2022 soovitud alternatiivsele lennule piletid ise

maksumusega 591,16 eurot.

3. Hageja nõuab kostjalt uute lennupiletite ostuhinna hüvitamist, kuna kostja ei pakkunud

hagejale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) art 8 lg 1 p b

mõistes võrreldavatel tingimustel asenduslendu ega järginud art 9 lg-s 3 sätestatud põhimõtet

pöörata erilist tähelepanu liikumispuudega isikute vajadusele ja nende saatjatele.

2-24-6207

4. Hageja nõuab lisaks ka 300,80 eurot kaebusega tegelemise tasu 20 tunni eest, võttes aluseks

Eesti keskmise töötasu 2022. a ehk 15,04 eurot (bruto) tunnis. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise alates 21.02.2022.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Kostja teavitas hagejat tema õigustest seoses reisi tühistamisega ja pakkus nii pileti

ostuhinna tagasimaksmist kui võrreldavatel tingimustel asenduslendu. Seega on kostja täitnud

oma määrusest 261/2004 tulenevad kohustused, mistõttu ta hageja lisakulude eest ei vastuta.

Määrusest ega kohtupraktikast ei tulene, et lennu tühistamisel vähemalt kaks nädalat enne

planeeritud väljumisaega, on lennuettevõtja kohustatud kasutama ka teiste lennuettevõtjate

lende.

7. Hageja kahjunõue 300,80 eurot on alusetu ja tõendamata. Seda ei saa pidada ka

menetluskuludeks. Üksnes asjaolu, et hageja on tutvunud oma õigustega või pöördunud kostja

poole oma nõudega, ei anna alust esitada kulunud aja eest kahjunõue.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 375,96 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 82,19 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis

menetluskulud võrdselt poolte kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 140

eurot ja viivise.

9. Maakohtu otsuse kohaselt on reisijal määruse 261/2004 art 8 lg 1 p a kohaselt õigus seitsme

päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmisele art 7 lg-s 3 osutatud vahenditega

ärajäänud reisi osa või osade puhul. Hageja ei soovinud asenduslendu ja teavitas sellest ka

kostjat. Hagejal oli seega õigus piletiraha tagasi saada ning ei nähtu, et kostja oleks hagejale

lennupiletite maksumuse hüvitanud. Kostjalt ostetud lennupiletid maksid 375,96 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuigi tühistati vaid osa reisist, on artikli 8 lg 1 p a

kohaselt hagejal õigus kogu summa tagastamisele.

10. Hageja avalduse menetlemisega seotud kulude 300,80 eurot hüvitamise nõue ei ole

põhjendatud. Hageja ei toonud välja ega tõendanud lepingulisele esindajale kohtuväliste

kulude kandmist.

11. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku

21.02.2022–18.04.2024 eest on 82,19 eurot.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata tema

lennupiletite hüvitise nõude 591,16 eurot, kaebusega tegelemise tasu nõude 127,84 euro

ulatuses ja vastavas osas viivisenõude.

13. Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus üllatav, kuna põhjenduste aluseks on vale lähtekoht.

Kohus märkis valesti, et hageja ei soovinud asenduslendu ja teavitas sellest ka kostjat. Hageja

ei loobunud oma õigusest võrreldavate reisitingimustega asenduslennule. Hageja tõi selgelt

välja, et soovib võrreldavate tingimustega asenduslendu, et reisitingimused oleksid algse

2-24-6207

lennuga enam-vähem sarnased st öise lennu puhul pakutaks vähemalt invaliiditaksot

lennujaama ja pikal vahemaandumisel ooteajaga võrreldes piisavat toitlustust. Kostja selliseid

võimalusi ei pakkunud ega huvitunud üldse, kas pakutud alternatiivlennu puhul oleks hageja

erivajadustega tütre jaoks midagi erilist vaja.

14. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja kaebusega tegelemise kulude nõude.

Hageja soovib, et kostja hüvitaks tema tööaja 8,5 tundi Eesti 2022. a keskmise palga alusel

ehk 15,04 eurot tunnis, s.o kokku 127,84 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel

menetlusse ja maakohtu otsus vaidlustatud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas,

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5). Asi

tuleb saata selles osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

16. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas, s.o osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 375,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

82,19 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 19.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4

teise lause alusel jõustunud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja põhinõude (s.o 215,20 euro ulatuses) ja osaliselt kahju hüvitamise nõude

(127,84 euro ulatuses), samuti neilt seaduses sätestatud määras arvestatud viivise osas.

17. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna kostja ei pakkunud lennu

tühistamisel hagejale võrreldavatel tingimustel asenduslendu ja hageja pidi seetõttu ise uue

lennu piletid soetama. Hageja nõudiski kostjalt uute lennupiletite maksumuse hüvitamist, s.o

591,16 eurot. Maakohus leidis, et kuna hageja kostja pakutud asenduslendu ei soovinud, on ta

määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 p a alusel õigustatud saama tagasi kostjalt ostetud algsete

lennupiletite maksumuse (375,96 eurot). Selliselt väljus maakohus hagi piiridest ja lahendas

nõude, mida polnud kohtule esitatud (TsMS § 439 rikkumine). Ka hageja leiab

apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus on üllatav, kuna põhjenduste aluseks on vale

lähtekoht. Hageja nõudis menetluses selgelt kostja poolt lennu tühistamise tõttu soetatud

asenduslennu piletite ostuhinna hüvitamist, mitte määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 p a alusel

tühistatud lennu piletite ostuhinna tagastamist. Lahendades nõude, mida polnud esitatud ja

jättes tegelikult esitatud nõude lahendamata, rikkus maakohus oluliselt kohtulahendi

põhjendamise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 5). Arvestades TsMS § 11 lg-s 1 ja §-s 12 ning §

651 lg-s 1 sätestatut ei saa ringkonnakohus ise esimese kohtuastmena lahendada nõuet, mida

maakohus ei ole lahendanud. See kitsendaks põhjendamatult menetlusosaliste

edasikaebeõigust, sest Riigikohtu volitused asja lahendamisel on piiratud (TsMS § 688 lg-d

3–5).

18. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohus saadab asja selles osas samale maakohtule uueks lahendamiseks. TsMS §

646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul menetlusökonoomia kaalutlustel kohustust küsida

teiselt poolelt vastust apellatsioonkaebusele (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil

(TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

2-24-6207

19. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määramise otsustab

maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)