2-24-12373/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12373

Kohtuasi

Y.M-i hagi C. X vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse

lõpetamiseks ja kahjuhüvitiste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. detsembri 2024. a hagi menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Y.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Y.M-i määruskaebus.

3. Tagastada Y.M-ile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ja kanda

see Y.M-i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.M (hageja) esitas 14.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse C. X (kostja) vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ning varalise ja

mittevaralise kahjuhüvitiste väljamõistmiseks.

2-24-12373

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik. Hageja töötas alates 19.12.2023

Y OÜ-s. Tööandja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 19.02.2024 töölepinguseaduse (TLS) §

88 lg 1 p 6 alusel üles. Töölepingu ülesütlemist põhjendas tööandja Ameerika Ühendriikide

ajakirjandusväljaande Journalism Development Network, Inc. veebilehel 03.05.2022 ilmunud

artiklis „Dubai Uncovered: Data Leak Exposes How Criminals, Officials, and Sanctioned

Politicians Poured Money Into Dubai Real Estate“ (OCCRP artikkel) ning Suurbritannia

ettevõtte FINTRAIL LTD veebilehel 04.08.2023 ilmunud artiklis „The Real (E)state of

Money Laundering in Property“ (FINTRAIL artikkel) kirjutatuga. FINTRAIL artikli lauses,

milles on kirjutatud hagejast, on aktiivne link, mis suunab OCCRP artiklile. OCCRP artiklis

on avaldatud hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid faktiväiteid (alternatiivselt

väärtushinnanguid), mis tõid hagejale kaasa väga rasked varalised ja mittevaralised tagajärjed.

OCCRP artikli avaldaja on kostja.

3. Hageja palus kohustada kostjat lükkama 03.05.2022 artiklis avaldatud andmed ümber ja

lõpetama artikli avalikustamine kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed. Samuti

soovib hageja, et talle hüvitatakse ajavahemikus 20.02.2024 kuni 20.02.2027 kaotatud töötasu

49 290,12 eurot ja mittevaralise kahju 16 430,04 eurot.

4. Hageja selgitas hagiavalduses, et ei ole hoolimata püüdlustest, sh Rumeenia advokaatide

kaasaabil, suutnud kostja isikukoodi, sünnikuupäeva ega elukohta välja selgitada. Need

andmed ei ole avalikud, samuti on kostjaga samanimelisi isikuid väga palju. Kostja on

ajakirjanik, kes teeb koostööd mh ajakirjandusväljaannetega RISE Project, Public Record ja

buletin de Bucurest. Hagejal on kostjast fotod ja teada tema e-posti aadress. Hageja palus, et

Eesti kohus edastaks Rumeenia kohtule taotluse, et Rumeenia kohus tuvastaks rahvusvahelise

koostöö raames kostja isikukoodi ja elukoha andmed. Hageja viitas Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusele nr 2020/1783.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 1 p 11 alusel, jättis menetluskulud hageja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

6. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esitada Rumeenia Vabariigi kohtule taotlus

kostja isikukoodi ja elukoha andmete teadasaamiseks. Määrust nr 2020/1783 kohaldatakse

juhul, kui liikmeriigi kohus palub teise liikmeriigi pädeval kohtul koguda tõendeid või palub

luba koguda tõendeid vahetult teises liikmeriigis. Tõendid peavad olema mõeldud

kasutamiseks juba alustatud või kavandatavas kohtumenetluses. Kostja isikukood ja elukoha

andmed ei ole aga tõendid, vaid andmed, mille abil saab kohus hagimaterjalid õigele isikule

kätte toimetada. Kostja isikuandmete väljaselgitamine ei kuulu määruse kohaldamisalasse.

7. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud kostja isikukoodi, sünniaega ega elukohta, kuigi tal

on selline kohustus (TsMS § 338 lg 1 p 1 ja lg 2). Kuna tegemist on Rumeenia kodanikuga,

on kohtul võimatu kostja isikuandmeid kindlaks teha. Hageja esitatud andmed kostja kohta, ei

ole veenvad ega võimalda isikut tuvastada. Hageja tõi ise esile, et kostjal on väga levinud

nimi. Seetõttu ei ole hagi võimalik õigele isikule kätte toimetada.

8. Kuna hageja selgitas hagis, et on juba edutult üritanud kostja isikukoodi ja elukoha

andmeid välja selgitada, ei annaks talle selleks täiendava tähtaja andmine tulemust.

2-24-12373

Määruskaebus

9. Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

põhjendamatult. Hageja selgitas hagis, et ei ole hoolimata püüdlustest olnud suuteline kostja

isikukoodi, sünnikuupäeva ega elukohta välja selgitama ja esitas kohtule andmed, mis tal on.

10. Kuna hageja on teinud omalt poolt kostja andmete väljaselgitamiseks kõik võimaliku, on

kohtul kohustus teha omapoolseid pingutusi kostja andmete väljaselgitamiseks. Maakohus ei

teinud selleks ühtegi menetlustoimingut. Maakohus ei selgitanud, millisel alusel ja viisil on

võimalik kostja andmed välja selgitada ega andnud ka hagejale tähtaega puudute

kõrvaldamiseks, nt eeltõendamismenetluse algatamiseks. Hageja kohustus kostja andmete

esitamiseks ei ole absoluutne.

11. Kohtul oli võimalik hagiavaldus kostjale kätte toimetada ka Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse 2020/1784 alusel, arvestades art 7 toodut. Kohtul olid kostja töökoha ja e-

posti aadressid, kuid kohus ei ole isegi püüdnud dokumente kätte toimetada. Isikukoodi ja

elukoha aadressi märkimata jätmine ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks piisav.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

14. Hageja esitas varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude Rumeenias elava kostja

vastu, kelle isikukood (või sünniaeg) ega elukohaandmed ei ole hagejale teada. Hageja tõi

esile, et talle on teada kostja nimi, amet, tema töökoha andmed ja e-posti aadress, samuti on

hagejal kostja foto. Seega on kostja isik hagejale iseenesest teada, kuid hagejale ei ole teada

tema delikaatsed isikuandmed. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus, nagu ei võimaldaks

hagiavalduses esitatud andmed kostja isiku tuvastamist, on ennatlikud.

15. TsMS § 205 lg 2 sätestab, et hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle

vastu hagi on esitatud. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik esitada hagi, ilma selles

kostjat nimeliselt näitamata. Hagiavalduses kostja isiku tuvastataval viisil määratlemine on

hageja ülesanne. Nii näeb TsMS § 338 lg 1 ette, et kohtule esitatavas menetlusdokumendis

tuleb märkida mh menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta märkida tema isikukood, selle

puudumisel sünniaeg. Need andmed on vajalikud esmalt isiku identifitseerimiseks (eelkõige

nimi, isikukood või sünniaeg) ja seejärel temale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

(kontaktandmed). Kuigi lõppastmes kannab kostja isiku määratlematuse riski hageja, ei ole

hageja kohustus kostja andmete esitamiseks siiski absoluutne. Kui hageja on omaltpoolt

teinud kõik endast oleneva, et kostja andmed välja selgitada, tuleb ka kohtul teha endast

olenev, et kostjaga kontakti saada (TsMS § 338 lg 3). Siinsel juhul keeldus maakohus hagi

menetlusse võtmisest, olemata teinud ühtegi toimingut kostjaga kontakti saamiseks. Maakohtu

järeldus, nagu oleks kostja TsMS § 371 lg 1 p 11 tähenduses määratlematu, on seega ennatlik

2-24-12373

ja põhjendamata. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

16. Asja uuel otsustamisel tuleb silmas pidada järgmist. Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu

ei oleks kostja isikuandmete näol tegemist tõenditega. Kostja vastu esitatud nõude

rahuldamiseks tuleb hagejal muu hulgas tõendada, et temale tekkinud kahju eest vastutab just

hageja nimetatud kostja. Seetõttu on dokument, millest nähtuvad kostja isikuandmed, mis

võimaldavad teda kahju tekitanud sündmusega seostada, tõend TsMS § 272 tähenduses. Seda

ei muuda asjaolu, et isiku- ja kontaktandmeid võib vaja olla ka menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks.

17. Õige on määruskaebuses osundatu, et õiguslik alus nõuda kolmandatelt isikutelt välja ja

edastada hagejale temale kahju tekitanud isiku andmed, tuleneb TsMS § 244 lg-st 1 (vt selle

kohta RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736/29). Seejuures kohaldatakse andmete väljanõudmisele

tõendite esitamise ja kogumise (eelkõige dokumendi väljaandmise, vt TsMS § 279) kohta

sätestatut (arvestades eeltõendamismenetluse erisustega). Seega on õige hageja seisukoht, et

tal on kehtiva õiguse kohaselt võimalik taotleda Eesti kohtult eeltõendamismenetluse

algatamist kostja isikuandmete väljaselgitamiseks. Kui isikuandmete väljaselgitamiseks on

vaja koguda tõendeid mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevalt isikult või

asutuselt, kohaldatakse EL määrust 2020/1783, mis käsitleb liikmeriikide kohtute vahelist

koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Siinsel juhul ei ole hageja

hoolimata viidetest sellist avaldust siiski esitanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal

taotluse esitamine selgelt otsustada.

18. Samas ei ole õige hageja etteheide EL määruse 2020/1784 art 7 kohaldamata jätmise

kohta. Nimetatud määrus käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmeriikides

kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse art 1 lg 2 kohaselt ei kohaldata määrust

juhul, kui selle isiku aadress, kellele tuleb dokument kätte toimetada, ei ole teada. Sellest

reeglist sätestab erandi art 7, mille kohaselt annavad liikmesriigid isiku aadressi

kindlakstegemiseks abi. Nimetatud artikli kohaldamine eeldab aga, et teada on dokumentide

adressaat. Olukorras, kus hageja ei ole identifitseerinud kostja isikut, nagu on see siinsel

juhul, ei ole tema kohta aadressi päringu tegemine võimalik, kuna teada ei ole, kelle kohta

päringut teha. Isiku identifitseerimiseks ei piisa tema nimest, töökoha aadressist ega fotost,

kuna aadressipäringuid saab teha üksnes isiku tuvastamist võimaldavate andmete alusel.

Seega tuli aadressipäringu tegemiseks hagejal esmalt kohtu ette tuua andmed, mis

võimaldavad kostja isiku tuvastamist. Need andmed saab hageja kohtu ette tuua

eeltõendamismenetluse avalduse esitamise kaudu.

19. Lisaks on maakohtul asja uuel läbivaatamisel võimalik kaaluda, kas olemasolevad andmed

võimaldaksid kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse sätteid või rahvusvahelisi akte, et

menetlusdokumente kostjale siiski kätte toimetada. Hageja viitab nimelt sellele, et ta on

avaldanud kohtule lisaks kostja nimele nii kostja e-posti aadressi kui ka tema töökoha andmed

koos aadressiga.

19.1. TsMS § 306 lg 4 kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks

nõuda menetlusosalise kontaktandmeid ka riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu

vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt

krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt. Välisriigi kodanikust kostja

andmete teadasaamiseks on kohtul võimalik pöörduda näiteks välisriigi saatkonna poole.

2-24-12373

19.2. Iseenesest näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette dokumentide kättetoimetamise ka

elektrooniliste sidevahendite, sh e-posti aadressi abil. Selline võimalus ei ole siiski piiramatu.

Eelkõige sätestab TsMS § 3111 eelduse, et elektrooniline kättetoimetamine toimub selleks

ettenähtud infosüsteemi kaudu (lg 1) ja kättetoimetamine võib toimuda muul viisil, sh e-posti

teel üksnes lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud tingimustel. Kuna siinsel juhul elab kostja välisriigis,

tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel arvestada EL määruses 2020/1784 sätestatuga.

Menetlusdokumentide elektroonilist kättetoimetamist käsitleb artikkel 19, mis näeb ette, et

dokumente võib kätte toimetada elektrooniliste vahendite abil, mida kasutatakse kohtu

asukohaliikmesriigi õiguse alusel dokumentide riigisiseseks kättetoimetamiseks, tingimusel,

et (a) dokumentide saatmiseks ja kättesaamiseks kasutatakse kvalifitseeritud registreeritud

e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, ning et adressaat on

eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku kasutada kohtumenetluste käigus dokumentide

kättetoimetamiseks elektroonilisi vahendeid, või (b) adressaat on eelnevalt andnud kohtule või

asutusele, kus menetlus toimub, või poolele, kes vastutab selles menetluses dokumentide

kättetoimetamise eest, sõnaselge nõusoleku toimetada selle kohtumenetluse käigus

dokumendid kätte e-posti teel konkreetsele e-posti aadressile ning adressaat kinnitab

dokumendi kättesaamist kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev.

Seega välistab määrus elektrooniliste vahendite abil kättetoimetamise, kui selleks ei ole

adressaadi eelnevat sõnaselget nõusolekut. Ainuüksi e-posti aadressi olemasolu ei võimalda

seega siinsel juhul menetlusdokumente kostjale nõuetekohaselt kätte toimetada ja vastav

hageja etteheide ei ole asjakohane.

19.3. Asjakohane võib aga olla hageja viide sellele, et teada on kostja töökoht ja selle aadress.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega EL määrus 2020/1784 ei kohusta menetlusdokumente

kätte toimetama adressaadi elukohas. Menetlusdokumendid võib üle anda kohas, kus isik

viibib. EL määruse 2020/1784 art 8 lg 1 kohaselt edastatakse kohtudokumendid reeglina

edastavate ja vastuvõtvate asutuste vahel otse ja võimalikult kiiresti. Sama artikli lg 2 kohaselt

tuleb edastatavale dokumendile lisada taotlus, mille koostamiseks on kasutatud määruse I lisa

vormi A. Nimetatud vormi kohaselt ei ole selles adressaadi isikukoodi märkimine kohustuslik.

Adressaadi kohta tuleb vormile märkida isiku nimi, tema sünniaeg kui see on teada ja tema

aadress. Muude teadaolevate andmete märkimine on võimalik, kuid mitte kohustuslik. See,

kas olemasolevate andmete alusel on võimalik dokumendid kätte toimetada, otsustab taotlust

vastuvõttev asutus (artikkel 10).

19.4. EL määrus 2020/1784 artikkel 18 kohaselt võib kohtudokumente teises liikmesriigis

viibivatele isikutele kätte toimetada ka otse postiteenust kasutades tähtkirjaga, mis antakse üle

kättesaamisteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu. Ka selline kättetoimetamise katse ei

eelda adressaadi isikukoodi või sünniaja olemasolu, kuid juhul, kui dokumente ei anta üle

saaja elukohas, eeldab see siiski isiklikku vastuvõtmist adressaadi poolt (vt ka EL määruse

2020/1784 preambula p 30).

19.5. Kolleegium möönab, et olukorras, kus kostjat identifitseerivad isikuandmed (eelkõige

isikukood või sünniaeg) ei ole avalduse esitamise seisuga teada, saab siiski asjaolu, kas

menetlusdokumendid saab lugeda õigele isikule kättetoimetatuks, selguda kostja vastuse

saamisel selle vastuse sisust. Kui hageja kostjat hoolimata eeltoodust ei identifitseeri, jääb

menetlusdokumentide kättetoimetamise risk lõppastmes hageja kanda. Kui kostja isiku

tuvastamine ei õnnestu mõistliku tähtaja jooksul aga ka kohtul, tuleb juba menetlusse võetud

hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel ikkagi läbi vaatamata.

20. Täiendavalt pöörab kohus tähelepanu sellele, et dokumentide kättetoimetamisel välisriigis

tuleb arvestada EL määruse 2020/1784 artiklist 12 tulenevat adressaadi õigust dokumentide

2-24-12373

vastuvõtmisest keelduda. Eelkõige tuleb arvestada, et dokumendid tuleb kätte toimetada

keeles, millest adressaat saab aru või adressaatliikmeriigi ametlikus keeles ning teavitada

adressaati dokumentide vastuvõtmisest keeldumise õigusest. TsMS § 316 lg 7 kohaselt peab

välisriigis kättetoimetatavad menetlusdokumendid tõlkima isik, kelle huvides on vaja

menetlusdokument kätte toimetada ja kohus võib nõuda selleks tõlke esitamist või

tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi

kätte toimetamata.

21. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu järeldus, et kostja isikut ei ole võimalik kindlaks teha,

ennatlik. Maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tuleb seetõttu

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Asja

uuel läbivaatamisel tuleb hagejal selgelt esile tuua, kas ta soovib esitada

eeltõendamismenetluse avalduse kostja isikuandmete väljaselgitamiseks. Samuti tuleb

maakohtul kaaluda võimalust toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte EL määruse

2020/1784 artiklite 8 või 18 alusel.

22. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause

kohaselt maakohtu otsustada.

23. TsMS 150 lg 1 p 5 kohaselt tuleb tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale tagastada, kui

menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. Hageja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70

eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele tagastada hageja arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)