2-25-100817/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-100817

Kohtuasi

Kohtla- Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avaldus I. T.

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla- Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu

(registrikood 80307646, aadress: Olevi tn 20-

X, Kohtla- Järve)

A. T. (e-post info@condorfinants.ee)

I. T. (isikukood XXX, viimane teadaolev

aadress: XXX; kinnisvara asukoht XXX; e-

post XXX, tel +372 XXX, tegelik elu- või

viibimiskoht ei ole teada)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista I. T.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks võlg 1480

(üks tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot 73 senti.

3. Välja mõista I. T.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks viivis alates

11.04.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu sissenõudmiskulude

50 euro hüvitamise nõue.

5. Menetluskulud jätta I. T. kanda.

5.1 Välja mõista I. T.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 310 (kolmsada kümme) eurot.

6.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

7. Toimetada kohtulahendi ärakiri I. T.le kätte avalikult väljaande Ametlike Teadaannete

kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla- Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5141,98 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2025

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 31.03.2025

määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue I. T. suhtes üle Viru Maakohtule

hagimenetlusse.

31.03.2025.a. määrusega jättis Viru Maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja 14

päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud avalduse

esitamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Avalduse kohaselt on XXX asuva korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud R. R.

(isikukood XXX). R. R. on surnud ning tema pärija on alates 17.06.2019.a. puudutatud isik I.

T.. Pärijale on üle läinud kõik korteriomaniku/pärandaja õigused ja kohustused. Seega on I. T.

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu liige.

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks

korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste

eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved.

Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil 02.2022 - 02.2025 (arve tasumise tähtaeg

31.03.2025.a)

Korteriühistu väljastab arveid korteriomanikele iga kuu, vastavalt põhikirja p.-le 4.2.6

Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite

andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Arve mittesaamine ei ole

õigustuseks jätta oma kohustus täitmata (sarnane seisukoht on võetud ka Riigikohtu lahendis 3-

2-1-5-08, isegi kui korteriühistu tegevus ei ole otseselt samastatav teenuse osutamisega) ning

antud juhul on puudutatud isik kohustust rikkuvaks pooleks mitte ainult tasumata jätmisega,

vaid ka lihtsa teatamiskohustuse täitmata jätmisega. Ka korteris võimalik mitteelamine ei

vabasta puudutatud isikut oma kohustuste täitmisest korteriühistu ees. Heas usus tegutsev

korteriomanik peab juhul, kui arvet ei tule, võtma ühendust võimaliku arve esitajaga ja

teavitama arve saamata jäämisest.

Korteriühistu liikme, s.h puudutatud isiku kohustused on reguleeritud põhikirja punktiga 10,

millest tulenevalt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud:

-

tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu

üldkoosolek;

-

maksma iga kuu enda poolt tarbitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest,

soojavarustuseks (kütmine ja soe vesi) vajaliku soojusenergia eest, gaasi, elektri, telefoni ja

muude kasutatavate teenuste eest;

-

maksma ühistu poolt osutatud ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste

osutamise eest teenustasu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja korras.

Korterile nr X väljastatakse arveid ainult maja hoolduse eest, mille arvestus toimub tariifi

põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Tehnovõrgud toimivad, kuid neist teenustest on

tühjana seisvad korterid välja lülitatud.

Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majandusaasta aruanded kohta,

kus korteriomandite majandamiskulud aasta peale on välja toodud igas aruandes.

Erinevate teenuste tarnijatega majandavad korteriomandi omanikud suures ulatuses ise. Üldiste

teenuste lepingud on avaldaja lisanud avaldusele. Korteri nr X ülalpidamiskulud ühes aastas

moodustavad tänaseks ca 480 eurot. Seoses omaniku surmaga ning asjaoluga, et puudutatud

isik pärijana ei ole ei korteriomandit ega ka sellega seotud teenuseid enda nimele üle

vormistanud, majandab kõigega korteriühistu.

Avalduse esitamise seisuga moodustab puudutatud isiku võlgnevus perioodi 02.2022 - 02.2025

eest 1476,30 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis 4,43 eurot (viivis arvestatud perioodi eest

1.04.2025-10.04.2025).

KrtS § 42 lg 2 p 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui

korteriühistu nõue on üle 1000 euro.

Korteriühistu palub I. T.lt välja mõista:

-

võlg 1476,30 eurot;

-

seisuga 10.04.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 4,43 eurot (perioodi eest

1.04.2025-10.04.2025),

-

viivis alates 11.04.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses;

-

võla sissenõudmise kulud 50 eurot;

Menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu) palub avaldaja

jätta korteriomaniku kanda.

3. Kohus saatis I. T.le materjalid (menetlusse võtmise määruse koos avalduse ja selle

lisadega) aadressil „XXX“. Materjalid on kohtule tagastatud märkega „2 katset

ebaõnnestunud“. Kohus saatis asjast puudutud isikule materjalid ka e-posti aadressil XXX, kuid

kinnitus/vastus puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte

avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade on avaldatud 10.04.2025 (dtl 196)

Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama.

I. T. kohtu määratud tähtajaks vastust ega vastuväiteid korteriühistu nõudele ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avalduse osaliselt.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

6. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. T. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on XXX (registriosa nr XXX) omanikuna kantud R. R.

(dtl 36). R. R. suri ning pärimisregistri andmetel on pärija I. T. (dtl 37).

Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik

pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud

pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Pärandi vastuvõtmisega läksid seega puudutatud isikule üle nii korteriomandiga seotud õigused

kui ka kohustused (sh korteriühistu liikmelisusest tulenevad kohustused tasuda korteriomandi

eriosa ja kaasomandiosa ülalpidamisega seotud kommunaalteenuste eest)

7. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

8. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 169-174).

Põhikirja p 6 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriomanike

/korteriühistu liikmete kohustused (sh kommunaalmaksete tasumise kohustus) on toodud

põhikirja p-s 10. Samuti on avaldusele lisatud korteriomanikule tasumiseks esitatud arved (dtl

38-74), kliendikaart (dtl 75), millel on kajastatud tasumiseks esitatud arved, arvestatud

summad, laekumised ning viivis. Korteriühistu üldkoosolekutel (protokollid 18.05.2021 dtl 76;

23.04.2022 dtl 77, 4.03.2023 dtl 78 ja 17.02.2024 dtl 79) on korteriomanikud otsustanud maja

teenindamistasu suuruse, samuti võtnud vastu otsuse esitada kohtule avaldused nende võlgnike

suhtes, kelle võlg on üle kolme kuu.

Avaldaja on avaldusele lisanud korteriühistu ja kommunaalteenuste osutajate vahel sõlmitud

lepingud – võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe Eesti Energia AS-ga nr 19182VK/1 (dtl

85); võrgulepingu Elektrileviga (dtl 86-87); korterelamu ehitisregistri andmed (dtl 88-115);

jäätmeveoteenuse osutamise lepingu KJL0235 (dtl 116-123); korteriühistu majandusaasta

aruanded 2021, 2022 ja 2023 aastate eest (dtl 124-161), soojuse ostu-müügi lepingu VKG-ga nr

S0142 (dtl 162-168).

Korteriühistu palub I. T.lt välja mõista:

-

võlg 1476,30 eurot;

-

seisuga 10.04.2025.a sissenõutavaks muutunud viivise 4,43 eurot (perioodi eest

1.04.2025-10.04.2025),

-

viivise alates 11.04.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses;

-

võla sissenõudmise kulu 50 eurot;

KrtS § 42 lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel.

Seaduses sätestatud võimalus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, ei tähenda seda, et

avaldaja vabaneb nende kulude tõendamise kohustusest.

Avaldaja ei ole avalduses kohtu ette toonud, millest sissenõudmiskulu 50 eurot koosneb,

milliseid toiminguid on avaldaja võla sissenõudmiseks teinud ja selle kohta tõendeid esitanud.

Kohus jätab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomanike vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele (4,43 eurot)

viivist TsMS § 367 alusel alates 11.04.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Kohus rahuldab avaldaja nõude osaliselt (jätab rahuldamata sissenõudmiskulude osa), mõistab

I. T.lt välja 1480,73 eurot (sh põhivõlg 1476,30 eurot + seisuga 10.04.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 4,43 eurot) ja lisanduva viivise ning jätab korteriomaniku kanda

menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulu 260 eurot (arvestusega 2 töötundi x 130 eurot töötunni hind), kokku 310 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik