4-24-3669/42 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-3669

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3669

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Pavel Gontšarov, Markus Kärner

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Väärteoasi

X.J-i väärteoasi KarS § 1511 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsus

Apellant

Menetlusaluse isiku X.J-i kaitsja Andrei Vesterinen

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet

Kohtuistungil osalenud

menetluse pooled

Kaitsja Andrei Vesterinen, kohtuvälise menetleja esindaja

Sergei Dõmša

Kohtuistungi toimumise aeg

22. aprill 2025

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10. märtsi 2025. a kohtuotsus osas, millega mõisteti X.J

18. augustil 2024 toime pandud väärteos süüdi KarS § 1511 lg 1 järgi ja teda

karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Teha tühistatud osas uus otsus ning mõista X.J 18. augusti 2024. a episoodis õigeks

ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

4-24-3669

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.J-ile koostati 17. oktoobril 2024. a väärteoprotokoll KarS § 1511 lg-le 1 vastava

väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokolli kohaselt X.J :

- 18.08.2024 XXX, Tallinnas avalikus ruumis, sotsiaalmeedias TikTok, tegi otse-eetris

videostriimi (live), mis oli avalik ja nähtav kõigile, olles videol lipu taustal, millel on

kujundatud Vene Föderatsiooni vapi elemendid (kuldne kahepäine kotkas), arutas Venemaa

täiemahulist sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Oma kõnes X.J õigustas Vene Föderatsiooni

poolt Ukraina territooriumite okupeerimist.

- 19.09.2024 eksponeeris (postitatud 14.11.2023) sotsiaalmeedias TikTok kokku monteeritud

pilti, mis oli avalik ja nähtav kõigile. Pildi vasakul pool on kujutatud natsi Saksamaa sõdur ja

Ukraina rahvariietes naisterahvas, kes hoiab kilpi, mille peal on kujutatud natsi kotkas ja

haakriist (svastika) ning pildil üleval osal on Ukraina keeles tekst: ХАЙ КРiПНЕ ДРУЖБА

ДВОХ БРАТНiХ НАРОДiВ“. Pildil paremal pool on kujutatud Ukraina naissõdur ja Israeli

meessõdur, kelle käed on kokku pandud. Postituse taustaks on Ukraina keelse laulu „Ой у

лузi червона калина“ esimene salm.

- 19.09.2024 eksponeeris (postitatud 29.06.2023) sotsiaalmeedias TikTok videot, mis oli

avalik ja nähtav kõigile. Videos on üleval vasakus nurgas näha Vene Föderatsiooni lippu

(valge, sinine ja punane) ning taustaks on kuulda järgmist hüüdmist: „Русские вперед!“

Nimetatud avalikusele suunatud voogedastuste ja postitustega eksponeeris X.J avalikult Vene

Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboleid neid

tegusid toetaval ja õigustaval viisil.

2. Kohtuväline menetleja edastas 6. novembril 2024 väärteoasja materjalid

menetlemiseks Harju Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti.

3. Maakohtu istungil (12.02.2025) leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et X.J-i süü

tema poolt toimepandud süüteos on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning taotles X.J-ile

karistuseks 14 päeva aresti. Kaitsja palus X.J õigeks mõista.

Maakohtu otsus

4. Harju Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsusega tunnistati X.J-i 18. augusti 2024

episoodis süüdi KarS § 1511 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800

eurot. Maakohus määras, et rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12

kuu jooksul, igakuiselt vähemalt 66,50 eurot. Maakohus mõistis X.J-i 19. septembri 2024

(postitatud 29. juunil 2023 ja 14. novembril 2023) episoodides õigeks ja lõpetas

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluse

koos menetluskulude nimekirjaga jättis maakohus vastu võtmata ja läbi vaatamata, kaitsjatasu

jäi menetlusalusaluse isiku kanda.

4-24-3669

5. 19. septembri 2024 kahe episoodi osas (postitatud 14. novembril 2023 ja 29. juunil

2023) lõpetas maakohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel X.J-ile etteheidetavates

tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu.

6. 18. augusti 2024 live voogedastuse osas leidis maakohus, et X.J pani toime KarS §

1511 lg-s 1 sätestatud väärteo ehk 18. augustil 2024 avalikusele suunatud voogedastuse ja

postitustega eksponeeris X.J avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi

toimepanemisega seotud sümboleid, s.o Venemaa Föderatsiooni vappi - neid tegusid

õigustaval viisil. Maakohtu hinnangul pani X.J talle etteheidetud teo toime vähemalt

kergemeelsusest. Maakohus tugines mh X.J-i teistele väljaütlemistele, mida kohus

iseloomustava materjalina (tõenditena) uuris. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolusid

maakohus ei tuvastanud.

7. Maakohus leidis, et X.J-i teosüü on keskmises määras. Raskendavad ja kergendavad

asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel korrigeeris maakohus karistust

raskema poole. Maakohtu hinnangul esines alus karistuse suurendamiseks ka õiguskorra

kaitsmise huvidest lähtuvalt. Karistusliigi määramisel leidis maakohus, et menetlusalusel

isikul on võimalik rahalist karistust täita ning pidas proportsionaalseks karistuseks rahalist

karistust ka seetõttu, et kohus lõpetas menetluse kahes episoodis ning süüdimõistmine toimub

ühe episoodi alusel, mis on toime pandud kergemeelsusest. Eeltoodut arvesse võttes mõistis

maakohus karistuseks keskmäärast mõnevõrra kõrgema, s.o 200 trahviühiku (väärteo

toimepanemisel kehtinud KarS § 47 lg 1 redaktsiooni kohaselt) 800 eurot. Kuivõrd X.J ei

tööta, võimaldas maakohus tasuda rahatrahvi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

8. Maakohus jättis kaitsja menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

hüvitamiseks vastu võtmata, kuivõrd kaitsja soovis need esitada pärast kohtu

nõupidamistuppa siirdumist, mistõttu jäi kaitsjatasu menetlusaluse isiku enda kanda.

9. Täiendavalt märkis maakohus, et nõupidamistoas olles sai kohtule teatavaks, et X.J on

enda sotsiaalmeedia kontol avaldanud fotona tunnistaja ütlused koos tunnistaja Facebooki

profiili pildiga. Nii kaitsjal kui menetlusalusel isikul puudub õigus materjalide avaldamiseks

ilma menetleja loata. Sellist luba ei ole kumbki kohtult taotlenud ega saanud. Arvestades, et

kaitsja A. Vesterinen ei ole advokatuuri liige puudub kohtul võimalus taolisele ebapädevale

käitumisele reageerida. Kuna antud vahejuhtum ei ole kuidagi seotud ka X.J-i

väärteoetteheitega ei olnud kohtul alust menetlust uuendada, mistõttu edastas kohus materjalid

Põhja prefektuurile. X.J-il tuleb antud postitus koheselt kustutada.

Apellatsioon

10. Maakohtu otsuse peale esitas 25. märtsil 2025 apellatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja

A. Vesterinen, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist või alternatiivselt KarS § 1511 lg 1

alusel uue otsuse tegemist ning mõlemas kohtuastmes tekkinud menetluskulude Eesti

Vabariigi kanda jätmist. Apellatsiooni seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

11. Maakohtu otsus tuleb tühistada, sest tuvastatud ei ole, et kasutatud sümbol, s.o

jalgpalliklubi Spartak-Moskva lipp koos Venemaa Föderatsiooni vapielemendiga kujutaks

etteheidetavas olukorras agressioonisümboli näitamist. X.J ei väljendanud isiklikku

heakskiitu ega toetanud agressiooni, vaid selgitas, kuidas käsitletakse kõnealust konflikti teise

riigi õigussüsteemis, samastumata selle positsiooniga. Otseülekandes puudusid üleskutsed

4-24-3669

vägivallale, vaenule või sõjategevuse toetuseks. Vastupidi, X.J-i kommentaarid olid selgitava

iseloomuga. Arutledes Luganski ja Donetski Rahvavabariikide liitmise õiguspärasuse üle

Venemaa Föderatsiooniga 2022. aastal, lähtus X.J Venemaa Föderatsiooni ehk oma

kodakondsusriigi kehtivast seadusandlusest. X.J , olles Venemaa Föderatsiooni kodanik ning

lähtudes sõnavabaduse põhimõttest, kasutas õigust arutleda selle üle, millistele Venemaa

Föderatsiooni seadustele tuginedes nimetatud territooriumid Venemaa Föderatsiooniga liideti.

Eeltoodu aga ei tähenda, et X.J agressiooni õigustaks.

12. Videol nähtav lipp oli jalgpallifännist X.J-ile kingitud ega olnud tema jaoks poliitilise

tähendusega riiklik sümbol. EIK praktika järgi on poliitilise iseloomuga avaldused, sh

provokatiivsed, kriitilised või ebameeldivad, erilise kaitse all, kui need ei sisalda vaenukõnet

(vt Perincek vs Šveits, Savva Terentyev vs Venemaa). Sõnavabadus hõlmab ka õigust

sümboolseks väljenduseks, seega lipu kujutise avaldamine kui visuaalse eneseväljenduse

vorm kuulub sõnavabaduse kaitse alla. Poliitilise seisukoha sümboolne väljendamine (sh

lippude või muude visuaalsete elementide kaudu) on osa lubatavast poliitilisest

eneseväljendusest (vt Karácsony jt vs Ungari). Maakohus, tunnistades X.J-i süüdi teatud

visuaalsete sümbolite (sh Venemaa Föderatsiooni lipu ja iroonilise ajaloolise pildi) kasutamise

eest, laiendas väärteo mõistet selliselt, et iga arvamuseavaldust, mis ei ühti valitseva poliitilise

narratiiviga, võib tõlgendada kui agressiooni õigustamist. Selline tõlgendus loob soodsa

pinnase politsei kaalutlusõiguse laienemiseks ja kodanikuühiskonna survestamiseks.

Sõnavabaduse piiramise lubamine ilma mõjuvate ja veenvate põhjusteta toob kaasa hirmu,

usaldamatuse ja poliitilise pluralismi mahasurumise õhkkonna.

13. Venemaa Föderatsiooni lipp ja vapp ei ole rahvusvahelise üldsuse poolt tunnistatud

sümboliteks, mis oleksid üheselt seotud agressiooni või genotsiidiga, erinevalt näiteks

natsionaalsotsialistlikust haakristist või organisatsioonide sümboolikast, mis on kuulutatud

terroristlikeks. EIK on korduvalt rõhutanud, et sümbolite kasutamise piiramine on õigustatud

vaid erandjuhtudel – siis, kui need on lahutamatult seotud vihkamise, vägivalla või kuritegude

propageerimisega (vt Vajnai vs Ungari). Menetlusaluse isiku süüdimõistmine riigilipu

näitamise eest, mida ei ole seadusega keelatud, loob ohtliku pretsedendi, mis võib viia

poliitiliste, kultuuriliste või identiteediga seotud elementide avaliku väljendamise

enesepiiramiseni ja hirmuni. EIK on mitmes lahendis rõhutanud, et selline vaoshoituse efekt

õõnestab demokraatia põhimõtteid.

14. Samuti ei ole tõendamist leidnud väärteo subjektiivne koosseis ehk menetlusalusel

isikul puudus kavatsus agressiooniakti või genotsiidi õigustada. Maakohus jättis sealjuures

hindamata, kas X.J-i eesmärk oli agressiooni toetamine või lipu kasutamine visuaalse

taustana, mis seondus tema jalgpallihuviga. Maakohtu seisukoht põhines üksnes oletustel ja

assotsiatsioonidel, ilma menetlusaluse isiku tegeliku tahte hindamiseta. Lisaks on maakohus

rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet, sest kohus eiras menetlusaluse isiku selgitusi, ei

võtnud arvesse tema esitatud tõendeid ning hindas asjaolusid ühekülgselt.

15. Saksamaa sõduri ja Ukraina rahvariietes naise pilti käsitleva episoodi osas on

maakohtu järeldus õigusrikkumise esinemise kohta liialdatud, vastuolus sõnavabaduse

konstitutsiooniliste põhimõtetega ja ei põhine konteksti ja kavatsuse analüüsil. Etteheidetavat

väljendust tuleks käsitleda poliitilise arvamuse või irooniana, mis on kaitstud nii riikliku

õiguse kui ka Euroopa konventsiooni alusel.

4-24-3669

16. Apellatsioonis annab X.J üheksa videolõigu kohta, mis puudutavad nii

väärteoprotokollis etteheidetavaid episoode kui maakohtu poolt iseloomustava materjalina

uuritud tõendeid, omapoolse selgituse.

17. EIK on korduvalt rõhutanud, et kaitse alla kuuluvad ka sellised väljendid, mis võivad

olla solvavad, šokeerivad või häirivad (vt Handyside vs. Ühendkuningriik) - Sõnavabadus

kehtib mitte ainult informatsiooni ja ideede puhul, mida võetakse vastu heameelega või mida

peetakse kahjutuks või ükskõikseks, vaid ka nende puhul, mis on solvavad, šokeerivad või

häirivad riiki või ühiskonna mingit osa. Need on demokraatliku ühiskonna lahutamatud

omadused ja tingimused.

Menetlus ringkonnakohtus

18. Ringkonnakohus tegi 14. aprillil 2025 määruse, millega määras arutada esitatud

apellatsiooni avalikul kohtuistungil 22. aprillil 2025 kell 11.00.

19. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Kohtuväline

menetleja leidis, et maakohtu otsus on õiguspärane, palus jätta selle muutmata ja apellatsiooni

rahuldamata.

4-24-3669

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni, väärteoasja

materjalidega ning kuulanud kohtuistungil ära kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja

seisukohad, leiab, et X.J-i suhtes tuleb 18. augusti 2024. a episoodis väärteomenetlus VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

21. Maakohus on leidnud, et KarS § 1511 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo objektiivse

koosseisu jaatamiseks peavad esinema järgmised elemendid: agressiooniakti või genotsiidi

toimepanemisega seotud sümbol, nimetatud sümboli avalik eksponeerimine ja selle

eksponeerimine agressiooniakti või genotsiidi toetaval või õigustaval viisil.

22. Põhimõtteliselt saab nõustuda maakohtuga selles, et Venemaa Föderatsiooni nimel

tegutsevad isikud panevad Ukraina riigi ja selle elanike suhtes toime erinevaid rahvusvahelisi

kuritegusid, sh agressioonikuritegu.

23. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, et Venemaa Föderatsiooni kui riigi

sümboleid, s.o lippu ja/või vappi ei saa pidada rahvusvahelise kuriteo toimepanemisel

kasutatud sümboliteks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga, mille kohaselt

X.J-i 18. augusti 2024. a episoodis eksponeeritud Venemaa Föderatsiooni vapp on

agressiooni toimepanemisel kasutatav sümbol. See, et Venemaa riigivapi sümbolina

kasutamine ei ole keelatud, ei tähenda veel, et seda ei saaks pidada KarS § 1511 lg 1

tähenduses sümboliks, mis seondub agressioonikuriteo või teiste rahvusvaheliste kuritegude

toimepanemisega. Sümboliks süüteokoosseisu tähenduses saab lugeda ka sellist sümbolit,

millega määratletakse rahvusvahelise kuriteo toimepanija kuuluvust (nt riigilipp või -vapp

vmt). Seejures ei ole vajalik, et sümbolit oleks kasutatud vahetult rahvusvahelise kuriteo

toimepanemise juures, kuid seos peab olema siiski üheselt mõistetav.

24. Ringkonnakohus märgib aga, et väärteokoosseisu täitmiseks ei piisa pelgalt Venemaa

Föderatsiooni lipu ja/või vapi kasutamise faktist iseenesest. Väärteovastutuse eelduseks on, et

esinevad kõik kolm eespool nimetatud objektiivse koosseisu elementi.

25. Vaidlus puudub selles, et X.J eksponeeris Venemaa Föderatsiooni vappi avalikult.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning sellele ei esitata ka apellatsioonis vastuväiteid, et

sotsiaalmeediaplatvormi TikTok vahendusel voogedastust saab pidada avalikuks kohaks,

kuivõrd see on potentsiaalselt tajutav määramatule hulgale isikutele.

26. Küll aga ei saa kohtukolleegiumi hinnangul pidada Venemaa Föderatsiooni vapi

avalikku eksponeerimist selliseks, millega oleks X.J õigustanud agressiooniakti või mõne

muu rahvusvahelise kuriteo toimepanemist. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et

väärteoprotokolli kohaselt X.J-ile 18. augusti 2024. a episoodina etteheidetava käitumise näol

menetlusalune isik vastas talle esitatud küsimusele selle kohta, kas Venemaa Föderatsiooni

president ei rikkunud iseenda lubadust Ukrainat mitte okupeerida.

4-24-3669

27. See, et küsimusele vastamise ajal oli X.J-i taustaks mh Venemaa Föderatsiooni vapp

kui agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbol, ei saa pidada nimetatud sümboolika

eksponeerimist agressiooniakti õigustaval viisil. X.J-i voogedastuse taustaks oli Venemaa

jalgpalliklubi Spartak lipp, millel omakorda kujutati Venemaa Föderatsiooni vappi ja

omakorda selle peal jalgpalliklubi Spartak vappi. Voogedastuses toimus vestlus erinevatel

teemadel, millest väärteoprotokolli on välja nopitud üksnes üks lõik. Seega on kaheldav, kas

on üldse põhjust rääkida sellest, et voogedastuse eesmärk oli kõneleda X.J-ile

väärteoprotokollis etteheidetaval teemal ehk asuda õigustama Venemaa Föderatsiooni nimel

tegutsevate isikute toimepandud agressioonikuritegusid. Ka on mõistetamatu, kuidas saaks

niisugust sümbolikasutuse läbi rääkida sellest, et see hõlbustaks rahvusvaheliste kuritegude

raskuse pisendamist või väljendaks püüdu taolisi tegusid normaliseerida. Erinevalt nt

Nõukogude armee dessantvägede lipust ja Venemaa Föderatsiooni dessantvägede

sümboolikast (vt 9. märtsi 2023. a RKKKo asjas nr 4-22-3610/16), ei seondu jalgpalliklubi

sümboolika eeskätt ega üldarusaadavalt rahvusvaheliste kuritegudega. Kui Vene jalgpalliklubi

lippu ja vappi on kasutatud kombineerituna koos Venemaa riigivapiga, ei seondu ka see

üldarusaadavalt rahvusvaheliste kuritegudega.

28. Tulles tagasi X.J-ile esitatud küsimusele antud vastuse juurde, ehk sõnalise väljenduse

juurde, millega justkui on loodud seos sümboli ja rahvusvahelise kuriteo õigustamise ning

toetamise vahele, siis esitatud küsimusele vastab X.J alljärgnevalt: „No vaata,

okupeerimine… Mis asi on okupeerimine?“ ja seejärel pikemalt veel nii: „Vastavalt Venemaa

põhiseadusele liitsid nad seaduslikult need oblastid, vastavalt Venemaa põhiseadusele. Ja teine

põhiseadus, ükskõik mis riigi oma – Euroopa, Ameerika, Ukraina – neid lihtsalt ei kepi, ongi

kõik. Ja kui ta ütles, et ei hakka okupeerima, nende, Venemaa oma, seaduse järgi, pole nad

okupeerinud, nad liitsid need referendumi alusel, kõik.“

29. X.J-i eeltsiteeritud vastusest ei ole võimalik näha mingit rahvusvahelise kuriteo

õigustamist või X.J-i enda kujundatud seisukohta, vaid sisuliselt on tegemist pelgalt

konstateeringuga, kuidas käsitleb Ukraina territooriumide hõivamist Venemaa. Lugemaks

juba selliste hinnanguvabade väljaütlemiste väljendamist keelatuks, kui seda tehakse

agressorriigi vapi elementide taustal, välistataks sisuliselt igasugune võimalus käsitleda

teemasid, mis puudutavad rahvusvahelisi kuritegusid. Kolleegiumi hinnangul ei oleks selline

tõlgendus KarS § 1511 lg 1 koosseisu rakendusalast kooskõlas väljendusvabaduse ega sellele

demokraatlikus ühiskonnas põhjendatud piirangutega.

30. Seega puudub eeltoodu valguses X.J-i käitumises KarS § 1511 lg-s 1 sätestatud

väärteo objektiivne koosseis, mistõttu maakohus, mõistes X.J-i süüdi KarS § 1511 lg 1 järgi,

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt, jättes

kõnealuses episoodis väärteomenetluse lõpetamata, rikkus maakohus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes.

4-24-3669

31. Apellatsioonis on kaitsja esitanud taotluse nii maa- kui ringkonnakohtus tekkinud

menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmiseks. Eeltoodut ei pea ringkonnakohus olenemata

maakohtu otsuse osalisest tühistamisest siiski võimalikuks. Maakohus jättis kaitsja esitatud

menetluskulude taotluse koos menetluskulude nimekirjaga vastu võtmata, sest kaitsja esitas

need hilinenult ehk pärast kohtu teadaannet nõupidamistuppa siirdumisest. Ringkonnakohus

nõustub selles küsimuses maakohtuga ning leiab samuti, et taotlus, mis on esitatud peale

kohtu nõupidamistuppa siirdumist, tuleb jätta vastu võtmata, mistõttu ei ole seda võimalik ka

läbi vaadata. Sisulisi vastuväiteid maakohtu sellekohasele käitumisele apellatsioonist ei nähtu.

Ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotlust ja

menetluskulusid kinnitavat nimekirja kaitsja ei esitanud. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas võimalik seisukohta võtta. Seega jääb

kaitsja taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks sisutühjaks.

32. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda järgneval. Kohtukolleegiumil

tekkisid kaitsja kohtuvaidlustes esitatud seisukohti ning täpsustavatele küsimustele antud

vastuseid kuulates kahtlused tema kriminaalmenetlusõiguse ja karistusõiguse alastes

teadmistes ning seega ka kaitsja võimekuses kaitsta menetlusaluse isiku huve sellisel määral,

nagu seda kvalifitseeritud kaitsjalt oodatakse. Ringkonnakohtu istungil ei olnud kaitsja

võimeline korrektselt vastama kohtu täpsustavatele küsimustele, mis puudutasid X.J-i teo

subjektiivset koosseisu. Samuti tekkis kohtul apellatsiooniga tutvumise järgselt kahtlus, kas

kaitsja on täiel määral saanud aru maakohtu otsusest, millega maakohus mõistis X.J-i kahes

episoodis õigeks, kuivõrd apellatsioonis vaidlustati ka nimetatud episoode ning leiti, et ka neis

ei ole X.J-i süü tõendamist leidnud.

33. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-dest 2 ja 3, § 151

lg 1 p-st 1 rahuldab ringkonnakohus X.J-i kaitsja apellatsiooni osaliselt ja tühistab Harju

Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsuse menetlusaluse süüdi tunnistamises 18. augusti 2024

episoodis KarS § 1511 lg 1 järgi ja tema karistamises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)