2-24-3797/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.05.2025, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-24-3797

Tsiviilasi, hind

AS-i LHV Kindlustus hagi KVV Teenused OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Kindlustus (14973611, Tartu mnt, 2,

Tallinn), esindaja M. P.

Kostja: KVV Teenused OÜ (12674212, Tulika tn 4,

Tallinn), esindaja juhatuse liige V. K.

Menetluse liik

Lihtmenetlus, ärakuulamine 21.10.2024, Tallinn, osales

hageja esindaja M. P.

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i LHV Kindlustus hagi KVV Teenused OÜ vastu kahju hüvitamiseks

846,98 eurot rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulude suurus

seetõttu kindlaks määramata ja kostja kulude suurus kindlaks määramata nende

puudumise tõttu.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 846,98 eurot. Menetluskulud palub jätta

kostja kanda.

Hageja on kindlustunud korteriomandi Xxxx (edaspidi korteriomand nr xxxx) kahju ja

vastava omaniku vastutuse (poliis nr xxxx, lisa 1).

Kostja tegi Xxxx töid, mille käigus tekkis 25.02.2022 Xxxx korteriomandi (edaspidi

korteriomand nr xxxx) kahjustus ja varakahju vastavale omanikule. Viimase kindlustusandja If

P ja C Insurance hüvitas kahju. Hageja kindlustusvõtja teatas sellest juhtumist hagejale ja

hageja hüvitas omakorda enda kindlustusvõtjale (korteriomandi nr xxxx omanikule) 846,98

eurot, millest on maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot (lisa 10). Hageja esitas

tagasinõude Xxxx töid teostanud kostjale 25.09.2023 (lisa 11), palus hüvitada kahju ja esitas

kostjale dokumendid 28.09.2023. 24.10.2023 vastas kostja, et pole nõus kahju hüvitama,

07.11.2023 kirjas (lisas 12, 13) teatas, et on nõus hüvitama vaid 200 eurot. Hageja pakkus

kompromissiks 400 eurot, kostja ei vastanud sellele. Kostja ei vastanud meeldetuletustele (lisa

14, 15).

Kostja vastutab tekkinud kahju eest, kuna rikkus üldist käibekohustust: tehes töid, ei võtnud

korteris nr xxxx torusid paigaldades kasutusele ettevaatusabinõusid, et ei tekiks kahju teisele

isikule, antud juhul korteriomandi nr xxxx omanikule. Kahju tekkimine korteriomandi nr

xxxx korteriomanikule on otseses seoses kostja üldise käibekohustuse rikkumisega.

Asjas pole oluline see, kas hageja on hüvitanud If P ja C Insruance AS-le kahju. Hageja on

täitnud oma lepingulise kohustuse oma kindlustusvõtja ees. Nõude üleminek toimus

automaatselt hüvitise maksmisega ning ei eelda tõendamist, kas ja millal kindlustusvõtja

omakorda IF Kindlustuse nõude täitis. Kuigi hageja kindlustusvõtjale (korteri nr xxxx

omanikule) ei tekkinud antud kahjujuhtumiga seoses otsest varalist kahju oma omandi

kahjustumise näol, sai talle siiski osaks õiguslik ja rahaliselt hinnatav kahju. Nimelt esitas If P

ja C Insurance AS hageja kindlustusvõtjale tagasinõude seoses sellega, et korter nr xxxx sai

kahjustada kindlustusjuhtumi tõttu, mille allikaks oli korter nr xxxx. Sellest tulenevalt tekitas

kolmanda isiku (If P ja C Kindlustus) tagasinõue hageja kindlustusvõtjale (korteri nr xxxx

omanik) varalise kohustuse, mis oleks tulnud tal tasuda juhul, kui tal ei oleks kehtinud

vastutuskindlustusleping hagejaga. Seega seisneb kindlustusvõtjale (korteri nr xxxx omanik)

tekkinud kahju selles, et tema vastu esitati kahju hüvitamise nõue kolmandalt isikult, mis

omakorda andis talle õiguse saada hüvitist vastutuskindlustuslepingu alusel. Nõudeõigus,

mida hageja käesolevas asjas kostja vastu esitab, on tulenenud mitmeastmelisest

vastutusahelast ja sellele kohaldub VÕS § 492 lõike 1 regulatsioon kahjukindlustuse

kontekstis. If P ja C Kindlustus esitas tagasinõude hageja kindlustusvõtjale ehk korteri nr

xxxx omanikule, kelle korterist leke alguse sai. Kindlustusvõtjal oli sõlmitud

vastutuskindlustuse leping hagejaga, mille alusel hageja kindlustusandjana hüvitas oma

kliendile nõude summa, arvestades maha omavastutuse. Nõude ülemineku aluseks on VÕS §

492 lg 1, kuna kahjukindlustuse (sh vastutuskindlustuse) puhul läheb kindlustusandjale üle

kindlustusvõtjale kuulunud kahju hüvitamise nõue kahju tegeliku põhjustaja vastu – antud

juhul kostja vastu. Seega tekkis hageja kindlustusvõtjal kostja vastu deliktiõiguslik

regressinõue (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel), mis läks hagejale üle samas ulatuses,

milles kahju oli hüvitatud.

Kostja vastutab kahju tekitamise eest. Hageja kindlustusvõtjal tekkis kostja vastu

deliktiõiguslik regressinõue (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel), mis läks hagejale üle

samas ulatuses, milles kahju oli hüvitatud. Lisaks sellele on antud olukorras põhjendatud ka

VÕS § 69 lg 2 kohaldamine, kuna kahju eest võisid vastutada mitu isikut (nt kindlustusvõtja

ja kostja), keda saab käsitleda solidaarvõlgnikena. Hageja kindlustas vastutuskindlustusega

oma klienti (korteri nr xxxx omanikku) ja kandis selle kaudu kaudselt kogu kahju. Nii täitis ta

solidaarkohustust rohkem, kui talle sisesuhtes langes. Sellest tulenevalt läks talle seaduse

alusel üle regressiõigus teise võimaliku solidaarvõlgniku ehk kostja vastu (VÕS § 69 lg 2).

Kommenteeritud väljaande kohaselt tekib selline regressinõue automaatselt ulatuses, milles

täidetud kohustus ületas kindlustusandjale langenud osa. Kui üks solidaarvõlgnik ei ole

tegelikult kahju põhjustaja, vaid kahju tekkis teise osapoole (kostja) süül, siis sisesuhtes

langeb kogu vastutus tegelikule kahju põhjustajale. Kostja oli ainus, kelle tegevuse tõttu kahju

tekkis.

Kostja vastus (dtl 112 ja 159)

Kostja oli nõus hüvitama kahju 200 eurot. Veeleke oli köögis ja vajas väikest remonti. See, et

WC sai kahjustada, ei ole õige, see on pikaajalisemal tekkinud ega pole kindlustusjuhtum ega

25.02.2023 juhtum. Silverson Advisory OÜ pakkumises tehtud remondi tööde hind on

ülepaisutatud, võrreldes turuhindadega. Töid tehti 5 minutit (töid alustati WC-s ja lõpetati

köögis 14.59.44-15.04.58), kuid pakkumises märgitud 1 tund WC-e eest ja 1 tund köögi eest,

millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises on märgitud 1 seina tööde maksumus 82,50

eurot 5,5 m2 eest, millele lisandub käibemaks Ei ole näha, et köögiseinad oleksid saanud

kahjustada ja vajaksid remonti. Hinnapakkumises on märgitud, et 1 ühe köögikapi montaaž ja

paigaldamise eest on 2 tundi ja tasu 56 eurot, millele lisandub käibemaks, seega on

suurendatud seda 5 korda. Hinnapakkumises on märgitud mööbli liigutamiseks edasi ja tagasi

1,5 tundi 42 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööaega on suurendatud 5 korda ning see pole

põhjendatud. Hinnapakkumises on laelambi demonteerimine ajaks märgitud 1 tund 55 eurot,

millele lisandub käibemaks. Lampi polnud vaja eemaldada. Pildil 05.15.18 on näha väikesed

plekid ainult laes, mis tuleb lihtsalt üle värvida. Hinnapakkumises on „ Lae pahteldamine ja

viimistlemine“ 7 m2 ja hinnatud 105 eurole, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumise

järgi oli köögi remondi maksumus 666 eurot, kuid põhjendatud on 200 eurot. Kahju ulatus on

liiga suur. Kostja tegi ettepaneku vähendada hüvitist 400-le eurole ja seega oleks nõude

summa 400 eurot. Kindlustuse eesmärk on taastada korter samasse seisundisse sellisena nagu

see oli enne kahju tekkimist.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 103 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada

ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või

lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava

asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg

3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud

kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

1. Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine osaline täitmata jätmine, täitmisega

viivitamine VÕS § 100 järgi. VÕS 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine.

VÕS § 510 sätestab, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja

asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule

(kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma

õigusabile tehtud kulud. VÕS § 517 sätestab, millal saab kahjustatud isik ehk isik, kes osutuks

kannatanuks ja sai teise isiku kahju tekitava käitumise tõttu kahju, nõuda hüvitist endale.

VÕS § 164 lg 1 1. lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Seega on nõude üleminekuks uuele võlausaldajale vajalik algse võlausaldaja vastav

tahteavaldus. VÕS § 173 lg 1 sätestab, et kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude

omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta, lg 3

p 4 sätestab, et nõue võib üle minna seaduse alusel.

VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue

teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

VÕS § 492 lg 1 puhul on tegemist automaatse ehk seaduse alusel nõude üleminekuga, mis ei

eelda õigustatud isiku (kannatanu) tahet kahju hüvitamise nõude loovutamiseks

kindlustusandjale ja VÕS § 173 lg 1, 3 p 4 järgi ei vaja selline nõude üleminek senise

võlausaldaja tahteavaldust.

VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

I

Vaidlustamata asjaolud.

Hageja on kindlustunud 1) korteriomandi aadressil Xxxx ja selles asuva varale kahju

tekitamise vastu ja 2) vastava omaniku vastutuse teistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise

vastu, mida tõendab poliis nr xxxx (lisa 1, dtl 6). Seega on hageja ja korteriomandi nr xxxx

omaniku vahel sõlmitud kindlustusvõtja (korteriomandi nr xxxx omanik) vara kahju

kindlustamise leping ja lisaks VÕS §-i 510 järgi korteriomaniku vabatahtlik

vastutuskindlustusleping kolmandale isikule kahju tekitamise korral.

Kostja tegi korteris Xxxx hageja kindlustusvõtja tellimusel selles korteris torutöid, mille

käigus tekkis 25.02.2022 Xxxx asuva korteriomandi viimistluse kahjustus ja varakahju

vastavale omanikule. Kahjustada saanud korteriomandi omaniku kindlustusandja If ja P

Insurance AS hüvitas korteriomandi 23 omanikule varakahju (taastamisremondi kulud).

Hageja kindlustusvõtja ehk korteri nr xxxx omanik teatas juhtunust hagejat ehk enda

kindlustusandjat ja hageja on oma kindlustusvõtjale maksnud 846,98 eurot, millest on maha

arvatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot, mida tõendab (lisa 10, dtl 51).

Hageja esitas kostjale 25.09.2023 tagasinõude ja palus hüvitada mainitud kahju, dokumendid

esitas kostjale 28.09.2023. 24.10.2023 vastas kostja, et pole nõus kahju hüvitama, 07. 11.2023

kirjas (lisas 12, 13), teatas, et on nõus hüvitama vaid 200 eurot. Seda tõendavad hagi lisa 11,

12, 13 (dtl 52 -64)

Kostja pole hüvitanud kahju.

II

Vaidlus puudus selles, et kostja tegi hageja poolt vastutuskindlustusega kaetud korteris nr

xxxx remonti ja selle käigus tekkis veeleke, mis põhjustas veekahjustusi korteri nr xxxx

eriomandi osale ja seega ka selle omanikule. Kostja tegi töid hageja kindlustusvõtja tellimusel

ehk töövõtulepingu alusel VÕS § 635 järgi. Seega pidi kostja töid tehes üldise

käibekohustusena võtma tarvitusele kõik abinõud, mida sai temalt kui vastaval alal tegutsevalt

isikult mõistlikult oodata, et tööde (remonditööd, torude paigaldus korteris 27) ajal ära hoida

teiste isikute, antud juhul korteri nr xxxx omandi rikkumine (vt ka RKTKo 2-19-7379 p 18.2).

Kuna tööde käigus tekkis kahjustus korteriomandile nr xxxx ja kahju omanikule, siis on kostja

rikkunud VÕS § 100 ja 104 lg 3 mõttes vajalikku hoolsust (käibekohustust). Kuna

korteriomand nr xxxx sai kahjustada ja omanik varakahju, siis on rikkumise tõttu kahju

tekkimine korteriomandi nr xxxx omanikule VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane ja

kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega.

Seega on kostjal VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi kohustus hüvitada

kahjustada saanud korteriomandi (nr xxxx) omanikule tekkinud kahju.

Vaidlus puudus selles, et korteri xxxx omanikule on tema kindlustusandja (If P ja C

Insurance) kahju hüvitanud. Seega saab rääkida, et korteri xxxx omaniku (kahju saaja ehk

kannatanu) nõue kahju tekitaja ehk kostja vastu sai üle minna tema enda kindlustusandjale (If

P ja C Insurance) seaduse alusel VÕS 492 lg 1, § 173 lg 1, lg 3 p 4 järgi. Selline kahjustatud

isiku ehk kannatanu nõue ei lähe üle ilma tema tahteavalduseta muudele isikutele, sj hagejale

ega hageja kindlustusvõtjale. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta on maksnud hüvitise

846,98 eurot välja enda kindlustusvõtjale K. Peltserile (hagi lisa 10, dtl 51) mitte korteri nr

xxxx omanikule või tema kindlustusandjale (VÕS § 517).

Nii leiab kohus, et korteri xxxx (kus kostja tegi remonditöid ja kahjustas tööde käigus

korteriomandit nr xxxx) omaniku nõue kahju tekitaja ehk kostja vastu ei ole üle läinud VÕS

492 lg 1 järgi hagejale, sest hageja pole kahju hüvitanud kannatanule (korteri nr xxxx

omanikule) ja lisaks ei ole hagejal kahjukindlustuse lepingut korteriomandi nr xxxx

omanikuga.

Asjaolu,

et hageja kindlustusvõtjal (korteriomandi nr xxxx omanik) võis tekkida kahju hüvitamise

kohustus teise korteriomaniku (korteri nr xxxx omanik) ees tulenevalt korteriomanike

vahelisest erilisest võlasuhtest VÕS § 115, § 127 lg 1, 3 ja KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi,

asjaolu,

kas hageja kindlustusvõtja (korteriomandi nr xxxx omanik) ja kostja vastutavad korteriomandi

nr xxxx omanikule tekitatud varakahju eest erinevatel õiguslikel alustel solidaarselt VÕS §-i

137 lg 1 järgi (kostja vastutab korteriomandi nr xxxx omanikule tekitatud kahju eest

deliktiõiguslikult),

ei võimalda järeldada automaatset nõude üleminekut hagejale VÕS § 492 lg 1 järgi olukorras,

kus hageja maksis enda kindlustusvõtjale (korteriomandi nr xxxx omanikule) rahasumma,

mida nõudis kannatanu kindlustusandja (IF P ja C Insurance) korteriomandi nr xxxx

omanikult kannatanule (korteriomandi nr xxxx omanikule) tekitatud kahju eest.

Et korteriomandi nr xxxx omanikul tekkis kahju hüvitamise kohustus kolmandale isikule

(korteriomandi nr xxxx omanikule), mis võib- olla korteriomandi nr xxxx omaniku kahju, ei

tähenda, et tema õigus nõuda kahju hüvitist kostjalt ((kes tegi remonditöid korteriomandi nr

xxxx omanikuga sõlmitud lepingu alusel ja tekitas lepinguvälisele isikule (korteriomandi nr

xxxx omanik) kahju)) läheks automaatselt vabatahtliku vastutuskindlustuslepingu olemasolul

üle hagejale VÕS § 173 lg 1, § 492 lg 1 järgi ilma hageja kindlustusvõtja (korteriomandi nr

xxxx) tahteavalduseta.

Seda et korteriomandi nr xxxx omanik (hageja kindlustusvõtja) oleks oma väideteta kahju

hüvitamise nõude kostja vastu hagejale loovutanud VÕS § 164 lg 1, 2 järgi vastava

tahteavaldusega, ei ole hageja väitnud, veel vähem tõendanud.

Hageja ei ole väitnud (ega ka tõendanud), et ta oleks hüvitanud kannatanule (korteriomandi nr

xxxx) kahju VÕS § 517 järgi. Viimasel juhul saaks rääkida sellest, et hageja kindlustusvõtja ja

kostja kui väidetavad solidaarvõlgnikud korteriomandi nr xxxx omaniku ees, kellest üks ehk

hageja kindlustusvõtja on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanule ehk kahjustatud

isikule (korteriomandi nr xxxx omanik), saaks siis nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 69

lg 2 järgi.

Seega ei saa hageja nõuda VÕS § 127 lg 1, 3, § 69 lg 2, § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5

alusel kostjalt kui kahju tekitajalt kahju hüvitamist.

Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata ja kohus kahju suuruse kohta esitatud tõendeid hinda.

Menetluskulude jaotus, suurus

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ja kohus nende kulude

suurust kindlaks ei määra. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis kohus

nende kulude suurust kindlaks ei määra.

/digitaalne allkiri/

Kohtunik