3-24-1220/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedvõi ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Legislator headnote
AI generated3-24-1220/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.05.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1220
Haldusasi
Keskkonnaameti protest Lääne-Harju Vallavalitsuse
27.09.2022 haldusakti (lubav) nr 2212996/01748
tühistamiseks ning Lääne-Harju valla kohustamiseks viima
läbi riiklik järelevalvemenetlus 09.08.2023 ehitusteatise nr
2311201/16720
teavitatuks
lugemisega
lubatud
ehitustegevuse suhtes
Menetlusosalised
Protesti esitaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristel Saik
Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Anti Pärtel
Kolmandad isikud – Kapitalimeister OÜ (esindaja Arno
Hirtentreu), M.L ja S.R
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Keskkonnaameti protest.
2. Tühistada Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.09.2022 haldusakt (lubav) nr
2212996/01748 ning kohustada Lääne-Harju valda viima läbi riiklik järelevalve
09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 teavitatuks lugemisega lubatud
ehitustegevuse suhtes.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates
või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel
korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-24-1220
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaameti (KeA) järelevalveosakond tuvastas 27.02.2024, et Lääne-Harju
Vallavalitsus on 09.08.2023 andnud ehitusteatise nr 2311201/16720 Harjumaal, Lääne-Harju
vallas, Alliklepa külas asuvale Tuultepesa maaüksusele (katastritunnus 56201:001:0614)
rannamaja püstitamiseks (dtl 6-14) ja 27.09.2022 haldusakti (lubav) nr 2212996/01748
Kapteni maaüksusele (katastritunnus 56201:001:0931) grillmaja püstitamiseks (dtl 15-20).
Tuultepesa maaüksuse omanikuks on Kapitalimeister OÜ ning Kapteni maaüksuse
kaasomanikud on M.L ja S.R .
2. KeA tegi 04.03.2024 kirjaga nr 7-28/24/4265 keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 7 lg-
st 4 tulenevalt Lääne-Harju Vallavalitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks Tuultepesa
maaüksuse osas rannamaja püstitamiseks antud ehitusteatis ja Kapteni maaüksuse osas
grillmaja püstitamiseks antud haldusakt (dtl 22-23).
KeA põhjendas ettepanekus, et nimetatud ehitised asuvad Läänemere ranna
ehituskeeluvööndis ning Tuultepesa maaüksusel olev rannamaja jääb osaliselt ka Läänemere
ranna veekaitsevööndisse. Ehitusteatis nr 2311201/16720 ja ehitusluba nr 2211271/2649 on
Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt kantud ehitusregistrisse ilma KeA kooskõlastuseta, eirates
looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-t 3, mille järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KeA-le teadaolevalt ei ole eelnimetatud kinnistutel
ehituskeeluvööndit vähendatud. Kuna KeA kooskõlastuseta ehitusregistris registreeritud
ehitusteatis ja ehitusluba on Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt välja antud LKS-i eirates, on
see õigusvastane.
3. Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 22.03.2024 kirjaga nr 5-1/658-1 KeA ettepanekule (dtl
26). Täpsemalt selgitas vald, et Tuultepesa maaüksuse osas väljastatud haldusakt on kooskõlas
Padise Vallavolikogu 27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestatud Kolvikunina kordoni kinnistu
detailplaneeringuga (DP), mis nägi ette kinnistu sihtotstarbe muutmise riigikaitsemaast
elamumaaks ja ehitusõiguse tolleaegse Kolvikunina kordoni olemasolevate hoonete
rekonstrueerimiseks elamuks ja abihooneteks. Planeeringumenetluses ei taotletud
ehituskeeluvööndi vähendamist. Kapteni maaüksuse osas väljastatud haldusakt on kooskõlas
Padise Vallavolikogu 23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestatud Kolvikunina kordoni DP-ga.
Lääne-Harju vald selgitas 09.05.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 36), et 22.03.2024 vastuskiri
nr 5-1/658-1 on käsitatav keeldumisena KeA ettepanekust. Vald hindas ehituslubade
andmisel, kas esineb vastuolu LKS § 38 lg-ga 3 ja leidis, et vastuolu puudub, kuna tegemist ei
ole uute hoonete ehitamisega, vaid olemasolevate hoonete ümberehitamisega.
4. KeA esitas 25.04.2024 Tallinna Halduskohtule protesti, milles taotles Lääne-Harju
Vallavalitsuse 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 ja 27.09.2022 haldusakti (lubav) nr
2212996/01748 tühistamist.
5. Kohus võttis 14.05.2024 määrusega KeA tühistamisprotesti menetlusse ning kaasas
kolmandate isikutena menetlusse Kapteni ja Tuultepesa maaüksuste omanikud. Kohus lubas
10.04.2025 määrusega KeA-l protesti muuta ning taotleda Lääne-Harju Vallavalitsuse
09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 tühistamise nõude asemel Lääne-Harju valla
kohustamist viima läbi riiklik järelevalvemenetlus 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720
teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. KeA protesti põhjendused (täiendavad seisukohad 21.04.2025) on kokkuvõtvalt järgmised.
2(8)
3-24-1220
1) Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 ja 27.09.2022
haldusaktiga (lubav) nr 2212996/01748 ette nähtud rannamaja ja grillmaja asukohad jäävad
Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Tuultepesa maaüksuse rannamaja asukoht jääb
osaliselt ka Läänemere ranna veekaitsevööndisse. Vaidlusalune ehitusteatis ja haldusakt on
Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt kantud ehitisregistrisse ilma KeA kooskõlastuseta ja antud,
eirates LKS § 38 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KeA-le teadaolevalt ei ole nimetatud kinnistutel
ehituskeeluvööndit vähendatud.
2) Tuultepesa maaüksuse kohta käiva Lääne-Harju Vallavalitsuse viidatud DP seletuskirja p-s
3.1 on toodud, et olemasolevad hooned paiknevad ranna 100 m ehituskeeluvööndis, kuid
vastavalt LKS §-le 38 ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale
ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Rannamaja asukohas ei ole kunagi
olnud õuemaad, mistõttu ei saa lugeda õigeks, et viidatud sätte alusel rannamaja püstitamisel
ehituskeeldu ei laiene. Kapteni maaüksuse kohta käiva DP seletuskirjas ei mainitagi
ehituskeeluvööndit ning seda ei ole märgitud ka DP asendiplaanil. Seega puudub alus väita, et
ka grillmaja püstitamisel ehituskeeldu ei laiene. LKS § 38 lg 9 kohaselt, kui kohalik
omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38
sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
3) 1998. a ortofotolt on näha, et mõlemal kinnistul asusid piirivalve ehitised. 2014. a kaovad
Kapteni maaüksuselt ehitised ning 2018. a ortofotol kaob ka Tuultepesa maaüksusel olev
piirivalve ehitis. Ehitisi ei ole näha ka 2022. a põhikaardil ning ei ole ka märgitud õuemaad
antud maaüksustel. Tartu Ringkonnakohus on otsuses nr 3-12-1070 (p 9) selgitanud, et LKS §
38 lg 3 ja lg 4 p 11 eesmärgiks on vältida, et veekogude äärde tekiks uusi ehitisi, välja arvatud
juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt
tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses
juba olemasolevad ehitised, sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja
ilma ehitisteta maa-ala vahel. Lähtuvalt LKS §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse
eesmärkidest, milleks on rannal ja kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning
seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul
ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-s 3 sätestatud üldpõhimõttest lähtuvalt tuleb suunata
ehitustegevust ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale, ning võimalusel vältida
ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Vastava seisukoha on andnud KeA-le ka
Kliimaministeerium.
7. Lääne-Harju vald palub jätta protesti rahuldamata.
1) Eesti Vabariik võõrandas avalikul kirjalikul enampakkumisel kaks hoonestatud
Kolvikunina kordoni kinnistut asukohaga XXX, Padise vald, Alliklepa küla. Padise
Vallavolikogu 27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestati Kolvikunina kordoni kinnistu DP ja
23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestati Kolvikunina kordoni DP. Nimetatud DP-de ülesandeks
oli riigikaitsemaa muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse seadmine kinnistul asuvate
olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks elamuks ja abihooneteks. DP-de lahendused ei
näinud ette uute hoonete rajamist, vaid ehitusõigust ainult olemasolevate hoonetega
seonduvalt. Eelnimetatud DP-de kohaselt vastab Tuultepesa maaüksusel rannamaja
püstitamiseks esitatud ehitusteatis kehtestatud DP-le, samuti nagu Kapteni maaüksusele
grillmaja püstitamiseks väljastatud ehitusluba.
3(8)
3-24-1220
2) Uue hoone püstitamine ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine on olemuslikult erinevad
mõisted. Ehitustegevus toimub vaidlusalustel maaüksustel seaduslikul alusel püstitatud ja
olemasolevate hoonete ümberehitusena ning vundamentidel. Maa-ameti 01.05.2021 ortofotol
on nähtavad esialgsed ümberehitatavad hooned. Ehitusseadustiku (EhS) seletuskirjas on
selgitatud, et „Ümberehitamine on selline ehitamine, mille käigus ehitise kasutamise otstarve
või muud kvalitatiivsed omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamine võib hõlmata nii
lammutamist ja seejärel olemuslikult sarnase ehitise ehitamist.“ Seega isegi juhul, kui toimub
ehitise lammutamine eesmärgiga ehitada selle asukohale olemuslikult samane ehitis, on see
käsitletav ehitise ümberehitamisena, mitte uue ehitisena (EhS § 4 lg 4). EhS seletuskirja
kohaselt: „Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult
eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente, on tegemist ehitise
ümberehitamisega. See definitsioon võimaldab hõlmata ka ajalist aspekti. Teisisõnu,
lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab pidada ümberehitamiseks
üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui
lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.“ Kuigi aastaks 2018 ümberehitatavad
hooned lammutati, siis tegelik eesmärk oli samale kohale hoonete ümberehitamine vastavalt
DP-le. Seadus ei näe ette tähtaega, millise aja jooksul peab olema hoone ümberehitamise
käigus pärast amortiseerunud osade lammutamist olema taastatud.
3) Isegi kui tegemist oleks uute hoonete ehitamisega, siis LKS § 38 lg 4 kohaselt ehituskeeld
ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää
veekaitsevööndisse. DP-de kehtestamise ajal olid kinnistud hoonestatud (ühel asus ka elamu).
Ehitised on ehitatud olemasolevate seaduslike ehitiste asemel ja samas õuealas ega jää
veekaitsevööndisse. Põhjendatud ei ole KeA viide, et Tuultepesa maaüksusel püstitatud
rannamaja asub osaliselt veekaitsevööndis. Ehitusteatisele on lisatud 2023. a augustis
koostatud asendiplaan, millelt on näha, et püstitatav rannamaja ei asu veekaitsevööndis.
4) Käesolevaks hetkeks on Tuultepesa ja Kapteni maaüksuste omanikud asunud oma
ehitusõigusi realiseerima ja esitatud on juba ka kasutusteatis Tuultepesa maaüksuse osas.
8. Kolmas isik Kapitalimeister OÜ palub jätta protesti rahuldamata (täiendavad seisukohad
22.04.2025).
1) Kolvikunina kordoni kinnistu ostis enampakkumiselt Suurupi Invest Kinnisvara OÜ, mis
hiljem ühines Kapitalimeister OÜ-ga. Kinnistu ostmise eesmärgiks oli muuta maa sihtotstarve
ja hoonestada see läbi DP. Enampakkumise tingimustes oli sätestatud, et maa sihtotstarvet
saab riigikaitse maast ümber muuta ja ehitusõiguse määrata läbi DP. Enne kinnistu ostmist
tutvus kolmas isik kõigi tingimustega ning tegi oma otsuse vastavalt neile.
2) Kinnistul asusid vanad nõukogudeaegsed piirivalve hooned, mis lammutati aastatel 2016-
2017. Uued hooned on ehitatud samadesse asukohtadesse ning kasutades osaliselt vanu
vundamente, järgides kehtivat DP-d ja ehitusnõudeid. Pildimaterjalid kinnitavad, et endised
piirivalvehooned asusid kinnistul ja uued hooned on ehitatud nende asemele. Vastustaja on
väljastanud ehitusload kooskõlas kehtiva DP-ga, mis näeb ette kinnistu sihtotstarbe muutmise
ja ehitusõiguse määramise. Seega on ehitusload väljastatud vastavalt seadusele ja kehtivatele
regulatsioonidele.
3) Kolmas isik on teadlik keskkonnakaitse olulisusest ja kinnitab, et kõik ehitusprojektid
järgivad keskkonnakaitse nõudeid. Väljastatud ehitusload ei ohusta keskkonda. Lääne-Harju
Vallavalitsuse 22.03.2024 vastuskiri KeA-le kinnitab, et ehitusload vastavad kehtivatele
õigusaktidele ja DP-le. Tegemist ei ole uue hoone püstitamisega, vaid olemasoleva hoone
taastamisega vastavalt kehtivale DP-le.
4(8)
3-24-1220
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et KeA protest on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10. Asjas ei ole vaidlust selles, et Tuultepesa maaüksuse osas kehtib Padise Vallavolikogu
27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestatud Kolvikunina kordoni kinnistu DP (dtl 54 jj) ning
Kapteni maaüksuse osas kehtib Padise Vallavolikogu 23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestatud
Kolvikunina kordoni kinnistu DP (dtl 77 jj). Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et Tuultepesa ja
Kapteni maaüksused olid varasemalt hoonestatud nõukogudeaegsete piirivalvekordoni
hoonetega, mis lammutati hiljemalt aastaks 2018. Samuti ei vaielda selle üle, et mõlemad
maaüksused asuvad LKS § 38 lg 1 p 2 kohaselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, ega ka
selle üle, et Tuultepesa maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja
püstitamiseks ehitusõiguse andmist ei ole KeA-ga kooskõlastatud, sh ehituskeeluvööndi
vähendamist taotletud.
Vaidlus seisneb praeguses asjas selles, kas Lääne-Harju Vallavalitsusel oli õigus ilma KeA
kooskõlastuseta lubada 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 alusel Tuultepesa
maaüksusele püstitada rannamaja ning 27.09.2022 väljastatud haldusakti nr 2212996/01748
alusel Kapteni maaüksusele püstitada grillmaja.
11. LKS § 38 lg 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud. Tegemist on reegliga, millest võib erandi teha üksnes KeA nõusolekul
(LKS § 40 lg 3), kes hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse
eesmärgile ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg-d 1 ja 5).
LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale
ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. LKS § 38 lg-st 9 tulenevalt, kui
kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38
sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
12. Vastustaja on KeA ettepaneku alusel Tuultepesa maaüksusele rannamaja püstitamiseks
antud ehitusteatise ja Kapteni maaüksusele grillmaja püstitamiseks antud haldusakti kehtetuks
tunnistamisest keeldumisel tuginenud sellele, et vastavate ehitiste püstitamine on kooskõlas
kinnistutel kehtivate DP-dega (vt Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.03.2024 vastus; dtl 26).
Kohus märgib eeltooduga seoses, et KeA ettepanek ei olnud ajendatud sellest ning ka
praegune vaidlus ei seisne küsimuses, kas konkreetsete hoonete püstitamine on kooskõlas
kinnistutel kehtestatud DP-dega. Vaidlus seisneb antud juhul selles, kas vastustaja on
toiminud kooskõlas seadusega ehk lähtunud ehituskeeluvööndisse ranna- ja grillmaja
püstitamise lubamisel muu hulgas LKS-s sätestatud põhimõtetest. Vaidlust ei saa olla, et
ehitisteatise aktsepteerimise või ehitusloa andmise ainsaks eelduseks ei ole kehtiva DP
olemasolu. Ehitamine peab olema kooskõlas kehtivate seadustega, sh sõltuvalt kavandatud
ehitise asukohast ka LKS-st tulenevate looduskaitseliste kitsendustega. Eeltoodust tulenevalt
ei saanud vastustaja Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele ehitiste püstitamiseks loa andmisel
lähtuda sisuliselt vaid sellest, et kinnistute osas on kehtestatud DP-d, milles ei ole täheldatud
takistusi sinna soovitud ehitiste püstitamiseks.
Kohtule ei nähtu, et Tuultepesa maaüksusele ja Kapteni maaüksusele konkreetsete ehitiste
kavandamine oleks KeA-ga kooskõlastatud ja pädeva asutuse poolt nende vastavust
looduskaitselistele eesmärkidele (sh ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust) hinnatud
juba DP-de menetluses. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kõnealuste DP-dega muudeti
kinnistute senist sihtotstarvet (riigikaitsemaast elamumaaks) ja kavandati seal asunud hoonete
asemele uuele sihtotstarbele vastavate ehitiste püstitamist. Kuivõrd ehituskeeluvööndisse
5(8)
3-24-1220
ehitatavale hoonele või rajatisele ehitukeelu laienemine sõltub muu hulgas kavandatud ehitise
olemusest ja funktsioonist (vt LKS § 38 lg-d 4 ja 5) ning praegusel juhul sooviti kinnistud
hoonestada varasemast erineval sihtotstarbel, pidi kohtu hinnangul vastustajale olema
iseäranis äratuntav vajadus kooskõlastada seesugune ehitusõiguse andmine eelnevalt KeA-ga.
Vastustajal polnud alust eeldada, et kunagiste piirivalve ehitiste asemele mis tahes muud
funktsiooni täitva ehitise püstitamisele ehituskeeld ei laiene (vrd LKS § 38 lg 5 p 6) ning
puudub vajadus hinnata planeeritud ehitiste kooskõla ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.
Eeltoodut kokkuvõttes on seega asjakohatu tugineda ainuüksi sellele, et vastustaja poolt
aktsepteeritud ehitustegevus on kooskõlas kehtivate DP-dega.
13. Vastustaja leiab, et Kapteni ja Tuultepesa maaüksustele ranna- ja grillmaja ehitamise näol
pole tegemist uute hoonete püstitamisega kui LKS § 38 lg 3 kohaselt keelatud tegevusega,
vaid lammutatud hoonete rekonstrueerimisega. Ka kolmas isik on seisukohal, et tegemist on
varasema piirivalvehoone taastamisega samal asukohal. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ja
kolmanda isiku seisukohad kooskõlas kehtiva õigusega.
13.1 EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille
käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta
olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine
on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone (p 1),
muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone (p 2), paigaldatakse,
muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas
välisilmet (p 3), muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat (p
4), viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega (p 5), taastatakse osaliselt või
täielikult hävinud ehitis (p 6). Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis
eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada
lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise
ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud
ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise
ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui
selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu (EhS § 4 lg 4).
13.2 Vaidlust ei ole, et Tuultepesa ja Kapteni maaüksuste sihtotstarve oli varasemalt
riigikaitsemaa (s.o maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 7 kohaselt riigikaitse, piirivalve ja
päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa) ja seal asusid nõukogudeaegsed piirivalvehooned,
mis lammutati hiljemalt 2018. aastaks. Ka ei ole vaidlust, et vastustaja andis praeguses asjas
vaidluse all oleva ehitusteatise ja ehitamist lubava haldusaktiga kolmandatele isikutele loa
ehitada nendele maaüksustele määratud uuele sihtotstarbele, s.o elamumaa sihtotstarbele
vastavad rannamaja ja grillmaja. Ehkki ümberehitamise käigus olemasoleva ehitise omadused
oluliselt muutuvad, viitab EhS § 4 lg 3 (mitteammendav) loetelu sellele, et ümberehitamise
käigus jääb ehitis oma põhiolemuselt siiski samaks – seda ka juhul, kui tegemist on hävinud
või lammutatud ehitise taastamisega. Kui ümberehitamise käigus luuakse uue mahu,
arhitektuurilise lahenduse ja kasutusotstarbega ehitis, on EhS mõistes sisuliselt tegemist uue
ehitisega (vt EhS § 4 lg 4). Vastustaja on seejuures vastuses protestile ise tsiteerinud
ehitusseadustiku seletuskirja, milles on märgitud, et kui lammutamise eesmärk on ehitada
lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva
ehitise elemente, on tegemist ehitise ümberehitamisega.
Arvestades, et praegusel juhul sooviti piirivalvehoonete asemele püstitada ranna- ja grillmaja,
ei saa kohtu hinnangul lammutamise eesmärgiks pidada lammutatud ehitiste asemele
olemuslikult eelmistega sarnaste ehitiste püstitamist. Vastustaja võimaldas vaidlustatud
ehitusteatise aktsepteerimisega ja ehitamist lubava haldusakti väljastamisega Tuultepesa ja
6(8)
3-24-1220
Kapteni maaüksustele püstitada lammutatud piirivalvehoonete asemele olemuslikult uued
ehitised. Ehitamist ei saa käsitleda ümberehitamisena ehk taastamisena ainuüksi tulenevalt
sellest, et uus hoone ehitatakse lammutatud hoonega samale asukohale (sh olemasoleva
vundamendi piirides). Ka ei sõltu ehitamise käsitamine õiguslikus mõttes taastamisena sellest,
kuidas on sõnastatud kinnistute osas kehtivad DP-d. Määravad kriteeriumid, mille alusel
eristada olemasoleva ehitise ümberehitamist uue hoone püstitamisest, on EhS § 4 lg 4 järgi
ehitise kasutusotstarve, arhitektuurne lahendus ja maht. Vaidlust ei saa olla, et grillmaja ja
rannamaja kasutusotstarve ei ole sama kui kunagistel piirivalvehoonetel. Usutavasti ei ole ka
kavandatud ehitiste arhitektuurne lahendus algsete piirivalvehoonetega sarnane. Kohtu
hinnangul tuleb eeltoodut arvestades lugeda, et Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele kavandati
olemuslikult uute hoonete püstitamist.
13.3 Eeltoodust tulenevalt on vastustaja ekslikult lähtunud sellest, et Tuultepesa maaüksusele
rannamaja ehitamisel ja Kapteni maaüksusele grillmaja ehitamisel on tegemist olemasolevate
ehitiste taastamisega, ning lubanud püstitada Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse uued
ehitised vastuolus LKS § 38 lg-s 3 sätestatud keeluga.
14. Seadusandja on sätestanud LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 erandite näol ammendavalt juhtumid,
mille korral ehitamine on lubatud ja muudel juhtudel puudub vastustajal diskretsioon
ehitamise lubamiseks. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et isegi kui tegemist oleks uute
ehitiste püstitamisega Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele, siis kohaldub LKS § 38 lg 4 p-s 1
sätestatud erand – s.o ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale
ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Nimetatud erandil on kaks eeldust:
ehitatakse olemasoleva elamu õuemaale ja ehitis ei jää veekaitsevööndisse. KeA on esitanud
kohtule Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 2022. a põhikaardi väljavõtte, millelt ei nähtu
Tuultepesa ega Kapteni maaüksustel õueala olemasolu (dtl 50). Vastustaja ei ole ei ole
esitanud tõendeid selle kohta, et Tuulepesa ja Kapteni maaüksustel oleks asunud kunagi
elamu koos õuemaaga. Vastustaja on üksnes paljasõnaliselt ja ebamääraselt väitnud, et DP-de
kehtestamise ajal asus ühel kinnistutest ka elamu. Kohtule jääb selgusetuks, millist ehitist ja
kummal kinnistul on vastustaja siinkohal silmas pidanud. Arvestades, et enne Tuultepesa
maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja kavandamist asusid mõlemal
kinnistul üksnes riigikaitsemaa sihtotstarbele vastavad piirivalvehooned, siis ei saanud
kummalgi kinnistul ehitamiseks loa andmise hetkel asuda „olemasoleva elamu õuemaad“.
Seega polnud vastustajal alust lähtuda Tuultepesa maaüksuse osas ehitusteatise
aktsepteerimisel ja Kapteni maaüksuse osas ehitamist lubava haldusakti andmisel sellest, et
kummalegi kinnistule ehituskeeld ei laiene. Kuna praegusel juhul ei asu uued ehitised
olemasoleva elamu õuemaal ehk LKS § 38 lg 4 p-s 1 sätestatud erandi esimene eeldus on
täitmata, pole tarvis asuda täiendavalt kontrollima, kas uued ehitised jääksid
veekaitsevööndisse või mitte. Ehituskeeld kohaldub mõlema kinnistu osas eeltoodust
sõltumata.
Kokkuvõttes ei esinenud praegusel juhul ka ühtegi LKS-s ammendavalt loetletud erandjuhtu,
mis võimaldanuks ehituskeeluvööndisse ehitamist.
15. Vaidluse lahendamisel pole tähtsust kolmanda isiku väitel, et Tuultepesa maaüksuse
ostmise eesmärgiks oli see hoonestada ning kinnistu enampakkumise tingimuste järgi sai maa
sihtotstarvet muuta ja DP-ga ehitusõiguse määrata. Eeltoodu ei tähenda, et vastustaja võis
ehitamiseks õiguse anda kehtivas LKS-s sätestatud reegleid eirates. Ka ei ole kohane
kolmanda isiku väide, et ehitusprojektid ja -load järgivad kõiki keskkonnanõudeid ega ohusta
keskkonda. Ehituskeeluvöönd aitab tagada ranna ja kalda kaitse eesmärkide saavutamise,
milleks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal
7(8)
3-24-1220
vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Seda, kas kavandatav ehitis on kooskõlas
eelmärgitud eesmärgiga või mitte, on pädev hindama KeA. Selleks, et õiguspäraselt oleks
võimalik ehituskeeluvööndisse jääval maa-alal ehitada, tuleb vastavas ulatuses
ehituskeeluvööndit eelnevalt vähendada. Ehituskeeluvööndi vähendamine LKS § 40 lg-te 3 ja
4 kohaselt on võimalik planeerimismenetluse kaudu KeA nõusolekul, milleks amet hindab
kohalikult omavalitsuselt taotluse saamisel lõike 5 kohaselt keeluvööndi vähendamise
vastavust §-s 34 sätestatud eesmärgile ja § 40 lg-s 1 sätestatule.
Kuna kohalik omavalitsus lubas Tuultepesa ja Kapteni maaüksustel – Läänemere ranna
ehituskeeluvööndis – ehitamist vastuolus LKS §-s 38 sätestatuga, ei saanud kolmandatel
isikutel tekkida õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas (LKS § 38 lg 9).
16. Kokkuvõttes leiab kohus, et Lääne-Harju vald on õigusvastaselt lubanud püstitada
Tuultepesa maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja. Kohus rahuldab KeA
protesti ning tühistab Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.09.2022 haldusakti (lubav) nr
2212996/01748 ning kohustab vastustajat viima läbi riiklik järelevalve 09.08.2023
ehitusteatise nr 2311201/16720 teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
KeA protest rahuldatakse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kuna KeA-l ei ole
väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud ja ta ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud,
jäävad KeA menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmandate isikute
menetluskulud jäävad samuti nende enda kanda (HKMS § 108 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)