3-24-1220/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1220

Haldusasi

Keskkonnaameti protest Lääne-Harju Vallavalitsuse

27.09.2022 haldusakti (lubav) nr 2212996/01748

tühistamiseks ning Lääne-Harju valla kohustamiseks viima

läbi riiklik järelevalvemenetlus 09.08.2023 ehitusteatise nr

2311201/16720

teavitatuks

lugemisega

lubatud

ehitustegevuse suhtes

Menetlusosalised

Protesti esitaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristel Saik

Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Anti Pärtel

Kolmandad isikud – Kapitalimeister OÜ (esindaja Arno

Hirtentreu), M.L ja S.R

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Keskkonnaameti protest.

2. Tühistada Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.09.2022 haldusakt (lubav) nr

2212996/01748 ning kohustada Lääne-Harju valda viima läbi riiklik järelevalve

09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 teavitatuks lugemisega lubatud

ehitustegevuse suhtes.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-24-1220

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti (KeA) järelevalveosakond tuvastas 27.02.2024, et Lääne-Harju

Vallavalitsus on 09.08.2023 andnud ehitusteatise nr 2311201/16720 Harjumaal, Lääne-Harju

vallas, Alliklepa külas asuvale Tuultepesa maaüksusele (katastritunnus 56201:001:0614)

rannamaja püstitamiseks (dtl 6-14) ja 27.09.2022 haldusakti (lubav) nr 2212996/01748

Kapteni maaüksusele (katastritunnus 56201:001:0931) grillmaja püstitamiseks (dtl 15-20).

Tuultepesa maaüksuse omanikuks on Kapitalimeister OÜ ning Kapteni maaüksuse

kaasomanikud on M.L ja S.R .

2. KeA tegi 04.03.2024 kirjaga nr 7-28/24/4265 keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 7 lg-

st 4 tulenevalt Lääne-Harju Vallavalitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks Tuultepesa

maaüksuse osas rannamaja püstitamiseks antud ehitusteatis ja Kapteni maaüksuse osas

grillmaja püstitamiseks antud haldusakt (dtl 22-23).

KeA põhjendas ettepanekus, et nimetatud ehitised asuvad Läänemere ranna

ehituskeeluvööndis ning Tuultepesa maaüksusel olev rannamaja jääb osaliselt ka Läänemere

ranna veekaitsevööndisse. Ehitusteatis nr 2311201/16720 ja ehitusluba nr 2211271/2649 on

Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt kantud ehitusregistrisse ilma KeA kooskõlastuseta, eirates

looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-t 3, mille järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KeA-le teadaolevalt ei ole eelnimetatud kinnistutel

ehituskeeluvööndit vähendatud. Kuna KeA kooskõlastuseta ehitusregistris registreeritud

ehitusteatis ja ehitusluba on Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt välja antud LKS-i eirates, on

see õigusvastane.

3. Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 22.03.2024 kirjaga nr 5-1/658-1 KeA ettepanekule (dtl

26). Täpsemalt selgitas vald, et Tuultepesa maaüksuse osas väljastatud haldusakt on kooskõlas

Padise Vallavolikogu 27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestatud Kolvikunina kordoni kinnistu

detailplaneeringuga (DP), mis nägi ette kinnistu sihtotstarbe muutmise riigikaitsemaast

elamumaaks ja ehitusõiguse tolleaegse Kolvikunina kordoni olemasolevate hoonete

rekonstrueerimiseks elamuks ja abihooneteks. Planeeringumenetluses ei taotletud

ehituskeeluvööndi vähendamist. Kapteni maaüksuse osas väljastatud haldusakt on kooskõlas

Padise Vallavolikogu 23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestatud Kolvikunina kordoni DP-ga.

Lääne-Harju vald selgitas 09.05.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 36), et 22.03.2024 vastuskiri

nr 5-1/658-1 on käsitatav keeldumisena KeA ettepanekust. Vald hindas ehituslubade

andmisel, kas esineb vastuolu LKS § 38 lg-ga 3 ja leidis, et vastuolu puudub, kuna tegemist ei

ole uute hoonete ehitamisega, vaid olemasolevate hoonete ümberehitamisega.

4. KeA esitas 25.04.2024 Tallinna Halduskohtule protesti, milles taotles Lääne-Harju

Vallavalitsuse 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 ja 27.09.2022 haldusakti (lubav) nr

2212996/01748 tühistamist.

5. Kohus võttis 14.05.2024 määrusega KeA tühistamisprotesti menetlusse ning kaasas

kolmandate isikutena menetlusse Kapteni ja Tuultepesa maaüksuste omanikud. Kohus lubas

10.04.2025 määrusega KeA-l protesti muuta ning taotleda Lääne-Harju Vallavalitsuse

09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 tühistamise nõude asemel Lääne-Harju valla

kohustamist viima läbi riiklik järelevalvemenetlus 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720

teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. KeA protesti põhjendused (täiendavad seisukohad 21.04.2025) on kokkuvõtvalt järgmised.

2(8)

3-24-1220

1) Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 ja 27.09.2022

haldusaktiga (lubav) nr 2212996/01748 ette nähtud rannamaja ja grillmaja asukohad jäävad

Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Tuultepesa maaüksuse rannamaja asukoht jääb

osaliselt ka Läänemere ranna veekaitsevööndisse. Vaidlusalune ehitusteatis ja haldusakt on

Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt kantud ehitisregistrisse ilma KeA kooskõlastuseta ja antud,

eirates LKS § 38 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KeA-le teadaolevalt ei ole nimetatud kinnistutel

ehituskeeluvööndit vähendatud.

2) Tuultepesa maaüksuse kohta käiva Lääne-Harju Vallavalitsuse viidatud DP seletuskirja p-s

3.1 on toodud, et olemasolevad hooned paiknevad ranna 100 m ehituskeeluvööndis, kuid

vastavalt LKS §-le 38 ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale

ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Rannamaja asukohas ei ole kunagi

olnud õuemaad, mistõttu ei saa lugeda õigeks, et viidatud sätte alusel rannamaja püstitamisel

ehituskeeldu ei laiene. Kapteni maaüksuse kohta käiva DP seletuskirjas ei mainitagi

ehituskeeluvööndit ning seda ei ole märgitud ka DP asendiplaanil. Seega puudub alus väita, et

ka grillmaja püstitamisel ehituskeeldu ei laiene. LKS § 38 lg 9 kohaselt, kui kohalik

omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38

sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

3) 1998. a ortofotolt on näha, et mõlemal kinnistul asusid piirivalve ehitised. 2014. a kaovad

Kapteni maaüksuselt ehitised ning 2018. a ortofotol kaob ka Tuultepesa maaüksusel olev

piirivalve ehitis. Ehitisi ei ole näha ka 2022. a põhikaardil ning ei ole ka märgitud õuemaad

antud maaüksustel. Tartu Ringkonnakohus on otsuses nr 3-12-1070 (p 9) selgitanud, et LKS §

38 lg 3 ja lg 4 p 11 eesmärgiks on vältida, et veekogude äärde tekiks uusi ehitisi, välja arvatud

juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt

tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses

juba olemasolevad ehitised, sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja

ilma ehitisteta maa-ala vahel. Lähtuvalt LKS §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse

eesmärkidest, milleks on rannal ja kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning

seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul

ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-s 3 sätestatud üldpõhimõttest lähtuvalt tuleb suunata

ehitustegevust ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale, ning võimalusel vältida

ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Vastava seisukoha on andnud KeA-le ka

Kliimaministeerium.

7. Lääne-Harju vald palub jätta protesti rahuldamata.

1) Eesti Vabariik võõrandas avalikul kirjalikul enampakkumisel kaks hoonestatud

Kolvikunina kordoni kinnistut asukohaga XXX, Padise vald, Alliklepa küla. Padise

Vallavolikogu 27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestati Kolvikunina kordoni kinnistu DP ja

23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestati Kolvikunina kordoni DP. Nimetatud DP-de ülesandeks

oli riigikaitsemaa muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse seadmine kinnistul asuvate

olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks elamuks ja abihooneteks. DP-de lahendused ei

näinud ette uute hoonete rajamist, vaid ehitusõigust ainult olemasolevate hoonetega

seonduvalt. Eelnimetatud DP-de kohaselt vastab Tuultepesa maaüksusel rannamaja

püstitamiseks esitatud ehitusteatis kehtestatud DP-le, samuti nagu Kapteni maaüksusele

grillmaja püstitamiseks väljastatud ehitusluba.

3(8)

3-24-1220

2) Uue hoone püstitamine ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine on olemuslikult erinevad

mõisted. Ehitustegevus toimub vaidlusalustel maaüksustel seaduslikul alusel püstitatud ja

olemasolevate hoonete ümberehitusena ning vundamentidel. Maa-ameti 01.05.2021 ortofotol

on nähtavad esialgsed ümberehitatavad hooned. Ehitusseadustiku (EhS) seletuskirjas on

selgitatud, et „Ümberehitamine on selline ehitamine, mille käigus ehitise kasutamise otstarve

või muud kvalitatiivsed omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamine võib hõlmata nii

lammutamist ja seejärel olemuslikult sarnase ehitise ehitamist.“ Seega isegi juhul, kui toimub

ehitise lammutamine eesmärgiga ehitada selle asukohale olemuslikult samane ehitis, on see

käsitletav ehitise ümberehitamisena, mitte uue ehitisena (EhS § 4 lg 4). EhS seletuskirja

kohaselt: „Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult

eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente, on tegemist ehitise

ümberehitamisega. See definitsioon võimaldab hõlmata ka ajalist aspekti. Teisisõnu,

lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab pidada ümberehitamiseks

üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui

lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.“ Kuigi aastaks 2018 ümberehitatavad

hooned lammutati, siis tegelik eesmärk oli samale kohale hoonete ümberehitamine vastavalt

DP-le. Seadus ei näe ette tähtaega, millise aja jooksul peab olema hoone ümberehitamise

käigus pärast amortiseerunud osade lammutamist olema taastatud.

3) Isegi kui tegemist oleks uute hoonete ehitamisega, siis LKS § 38 lg 4 kohaselt ehituskeeld

ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää

veekaitsevööndisse. DP-de kehtestamise ajal olid kinnistud hoonestatud (ühel asus ka elamu).

Ehitised on ehitatud olemasolevate seaduslike ehitiste asemel ja samas õuealas ega jää

veekaitsevööndisse. Põhjendatud ei ole KeA viide, et Tuultepesa maaüksusel püstitatud

rannamaja asub osaliselt veekaitsevööndis. Ehitusteatisele on lisatud 2023. a augustis

koostatud asendiplaan, millelt on näha, et püstitatav rannamaja ei asu veekaitsevööndis.

4) Käesolevaks hetkeks on Tuultepesa ja Kapteni maaüksuste omanikud asunud oma

ehitusõigusi realiseerima ja esitatud on juba ka kasutusteatis Tuultepesa maaüksuse osas.

8. Kolmas isik Kapitalimeister OÜ palub jätta protesti rahuldamata (täiendavad seisukohad

22.04.2025).

1) Kolvikunina kordoni kinnistu ostis enampakkumiselt Suurupi Invest Kinnisvara OÜ, mis

hiljem ühines Kapitalimeister OÜ-ga. Kinnistu ostmise eesmärgiks oli muuta maa sihtotstarve

ja hoonestada see läbi DP. Enampakkumise tingimustes oli sätestatud, et maa sihtotstarvet

saab riigikaitse maast ümber muuta ja ehitusõiguse määrata läbi DP. Enne kinnistu ostmist

tutvus kolmas isik kõigi tingimustega ning tegi oma otsuse vastavalt neile.

2) Kinnistul asusid vanad nõukogudeaegsed piirivalve hooned, mis lammutati aastatel 2016-

2017. Uued hooned on ehitatud samadesse asukohtadesse ning kasutades osaliselt vanu

vundamente, järgides kehtivat DP-d ja ehitusnõudeid. Pildimaterjalid kinnitavad, et endised

piirivalvehooned asusid kinnistul ja uued hooned on ehitatud nende asemele. Vastustaja on

väljastanud ehitusload kooskõlas kehtiva DP-ga, mis näeb ette kinnistu sihtotstarbe muutmise

ja ehitusõiguse määramise. Seega on ehitusload väljastatud vastavalt seadusele ja kehtivatele

regulatsioonidele.

3) Kolmas isik on teadlik keskkonnakaitse olulisusest ja kinnitab, et kõik ehitusprojektid

järgivad keskkonnakaitse nõudeid. Väljastatud ehitusload ei ohusta keskkonda. Lääne-Harju

Vallavalitsuse 22.03.2024 vastuskiri KeA-le kinnitab, et ehitusload vastavad kehtivatele

õigusaktidele ja DP-le. Tegemist ei ole uue hoone püstitamisega, vaid olemasoleva hoone

taastamisega vastavalt kehtivale DP-le.

4(8)

3-24-1220

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et KeA protest on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Asjas ei ole vaidlust selles, et Tuultepesa maaüksuse osas kehtib Padise Vallavolikogu

27.05.2009 otsusega nr 285 kehtestatud Kolvikunina kordoni kinnistu DP (dtl 54 jj) ning

Kapteni maaüksuse osas kehtib Padise Vallavolikogu 23.11.2011 otsusega nr 158 kehtestatud

Kolvikunina kordoni kinnistu DP (dtl 77 jj). Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et Tuultepesa ja

Kapteni maaüksused olid varasemalt hoonestatud nõukogudeaegsete piirivalvekordoni

hoonetega, mis lammutati hiljemalt aastaks 2018. Samuti ei vaielda selle üle, et mõlemad

maaüksused asuvad LKS § 38 lg 1 p 2 kohaselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, ega ka

selle üle, et Tuultepesa maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja

püstitamiseks ehitusõiguse andmist ei ole KeA-ga kooskõlastatud, sh ehituskeeluvööndi

vähendamist taotletud.

Vaidlus seisneb praeguses asjas selles, kas Lääne-Harju Vallavalitsusel oli õigus ilma KeA

kooskõlastuseta lubada 09.08.2023 ehitusteatise nr 2311201/16720 alusel Tuultepesa

maaüksusele püstitada rannamaja ning 27.09.2022 väljastatud haldusakti nr 2212996/01748

alusel Kapteni maaüksusele püstitada grillmaja.

11. LKS § 38 lg 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. Tegemist on reegliga, millest võib erandi teha üksnes KeA nõusolekul

(LKS § 40 lg 3), kes hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse

eesmärgile ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg-d 1 ja 5).

LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale

ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. LKS § 38 lg-st 9 tulenevalt, kui

kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38

sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

12. Vastustaja on KeA ettepaneku alusel Tuultepesa maaüksusele rannamaja püstitamiseks

antud ehitusteatise ja Kapteni maaüksusele grillmaja püstitamiseks antud haldusakti kehtetuks

tunnistamisest keeldumisel tuginenud sellele, et vastavate ehitiste püstitamine on kooskõlas

kinnistutel kehtivate DP-dega (vt Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.03.2024 vastus; dtl 26).

Kohus märgib eeltooduga seoses, et KeA ettepanek ei olnud ajendatud sellest ning ka

praegune vaidlus ei seisne küsimuses, kas konkreetsete hoonete püstitamine on kooskõlas

kinnistutel kehtestatud DP-dega. Vaidlus seisneb antud juhul selles, kas vastustaja on

toiminud kooskõlas seadusega ehk lähtunud ehituskeeluvööndisse ranna- ja grillmaja

püstitamise lubamisel muu hulgas LKS-s sätestatud põhimõtetest. Vaidlust ei saa olla, et

ehitisteatise aktsepteerimise või ehitusloa andmise ainsaks eelduseks ei ole kehtiva DP

olemasolu. Ehitamine peab olema kooskõlas kehtivate seadustega, sh sõltuvalt kavandatud

ehitise asukohast ka LKS-st tulenevate looduskaitseliste kitsendustega. Eeltoodust tulenevalt

ei saanud vastustaja Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele ehitiste püstitamiseks loa andmisel

lähtuda sisuliselt vaid sellest, et kinnistute osas on kehtestatud DP-d, milles ei ole täheldatud

takistusi sinna soovitud ehitiste püstitamiseks.

Kohtule ei nähtu, et Tuultepesa maaüksusele ja Kapteni maaüksusele konkreetsete ehitiste

kavandamine oleks KeA-ga kooskõlastatud ja pädeva asutuse poolt nende vastavust

looduskaitselistele eesmärkidele (sh ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust) hinnatud

juba DP-de menetluses. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kõnealuste DP-dega muudeti

kinnistute senist sihtotstarvet (riigikaitsemaast elamumaaks) ja kavandati seal asunud hoonete

asemele uuele sihtotstarbele vastavate ehitiste püstitamist. Kuivõrd ehituskeeluvööndisse

5(8)

3-24-1220

ehitatavale hoonele või rajatisele ehitukeelu laienemine sõltub muu hulgas kavandatud ehitise

olemusest ja funktsioonist (vt LKS § 38 lg-d 4 ja 5) ning praegusel juhul sooviti kinnistud

hoonestada varasemast erineval sihtotstarbel, pidi kohtu hinnangul vastustajale olema

iseäranis äratuntav vajadus kooskõlastada seesugune ehitusõiguse andmine eelnevalt KeA-ga.

Vastustajal polnud alust eeldada, et kunagiste piirivalve ehitiste asemele mis tahes muud

funktsiooni täitva ehitise püstitamisele ehituskeeld ei laiene (vrd LKS § 38 lg 5 p 6) ning

puudub vajadus hinnata planeeritud ehitiste kooskõla ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.

Eeltoodut kokkuvõttes on seega asjakohatu tugineda ainuüksi sellele, et vastustaja poolt

aktsepteeritud ehitustegevus on kooskõlas kehtivate DP-dega.

13. Vastustaja leiab, et Kapteni ja Tuultepesa maaüksustele ranna- ja grillmaja ehitamise näol

pole tegemist uute hoonete püstitamisega kui LKS § 38 lg 3 kohaselt keelatud tegevusega,

vaid lammutatud hoonete rekonstrueerimisega. Ka kolmas isik on seisukohal, et tegemist on

varasema piirivalvehoone taastamisega samal asukohal. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ja

kolmanda isiku seisukohad kooskõlas kehtiva õigusega.

13.1 EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille

käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta

olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine

on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone (p 1),

muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone (p 2), paigaldatakse,

muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas

välisilmet (p 3), muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat (p

4), viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega (p 5), taastatakse osaliselt või

täielikult hävinud ehitis (p 6). Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis

eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada

lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise

ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud

ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise

ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui

selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu (EhS § 4 lg 4).

13.2 Vaidlust ei ole, et Tuultepesa ja Kapteni maaüksuste sihtotstarve oli varasemalt

riigikaitsemaa (s.o maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 7 kohaselt riigikaitse, piirivalve ja

päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa) ja seal asusid nõukogudeaegsed piirivalvehooned,

mis lammutati hiljemalt 2018. aastaks. Ka ei ole vaidlust, et vastustaja andis praeguses asjas

vaidluse all oleva ehitusteatise ja ehitamist lubava haldusaktiga kolmandatele isikutele loa

ehitada nendele maaüksustele määratud uuele sihtotstarbele, s.o elamumaa sihtotstarbele

vastavad rannamaja ja grillmaja. Ehkki ümberehitamise käigus olemasoleva ehitise omadused

oluliselt muutuvad, viitab EhS § 4 lg 3 (mitteammendav) loetelu sellele, et ümberehitamise

käigus jääb ehitis oma põhiolemuselt siiski samaks – seda ka juhul, kui tegemist on hävinud

või lammutatud ehitise taastamisega. Kui ümberehitamise käigus luuakse uue mahu,

arhitektuurilise lahenduse ja kasutusotstarbega ehitis, on EhS mõistes sisuliselt tegemist uue

ehitisega (vt EhS § 4 lg 4). Vastustaja on seejuures vastuses protestile ise tsiteerinud

ehitusseadustiku seletuskirja, milles on märgitud, et kui lammutamise eesmärk on ehitada

lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva

ehitise elemente, on tegemist ehitise ümberehitamisega.

Arvestades, et praegusel juhul sooviti piirivalvehoonete asemele püstitada ranna- ja grillmaja,

ei saa kohtu hinnangul lammutamise eesmärgiks pidada lammutatud ehitiste asemele

olemuslikult eelmistega sarnaste ehitiste püstitamist. Vastustaja võimaldas vaidlustatud

ehitusteatise aktsepteerimisega ja ehitamist lubava haldusakti väljastamisega Tuultepesa ja

6(8)

3-24-1220

Kapteni maaüksustele püstitada lammutatud piirivalvehoonete asemele olemuslikult uued

ehitised. Ehitamist ei saa käsitleda ümberehitamisena ehk taastamisena ainuüksi tulenevalt

sellest, et uus hoone ehitatakse lammutatud hoonega samale asukohale (sh olemasoleva

vundamendi piirides). Ka ei sõltu ehitamise käsitamine õiguslikus mõttes taastamisena sellest,

kuidas on sõnastatud kinnistute osas kehtivad DP-d. Määravad kriteeriumid, mille alusel

eristada olemasoleva ehitise ümberehitamist uue hoone püstitamisest, on EhS § 4 lg 4 järgi

ehitise kasutusotstarve, arhitektuurne lahendus ja maht. Vaidlust ei saa olla, et grillmaja ja

rannamaja kasutusotstarve ei ole sama kui kunagistel piirivalvehoonetel. Usutavasti ei ole ka

kavandatud ehitiste arhitektuurne lahendus algsete piirivalvehoonetega sarnane. Kohtu

hinnangul tuleb eeltoodut arvestades lugeda, et Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele kavandati

olemuslikult uute hoonete püstitamist.

13.3 Eeltoodust tulenevalt on vastustaja ekslikult lähtunud sellest, et Tuultepesa maaüksusele

rannamaja ehitamisel ja Kapteni maaüksusele grillmaja ehitamisel on tegemist olemasolevate

ehitiste taastamisega, ning lubanud püstitada Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse uued

ehitised vastuolus LKS § 38 lg-s 3 sätestatud keeluga.

14. Seadusandja on sätestanud LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 erandite näol ammendavalt juhtumid,

mille korral ehitamine on lubatud ja muudel juhtudel puudub vastustajal diskretsioon

ehitamise lubamiseks. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et isegi kui tegemist oleks uute

ehitiste püstitamisega Tuultepesa ja Kapteni maaüksustele, siis kohaldub LKS § 38 lg 4 p-s 1

sätestatud erand – s.o ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale

ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Nimetatud erandil on kaks eeldust:

ehitatakse olemasoleva elamu õuemaale ja ehitis ei jää veekaitsevööndisse. KeA on esitanud

kohtule Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 2022. a põhikaardi väljavõtte, millelt ei nähtu

Tuultepesa ega Kapteni maaüksustel õueala olemasolu (dtl 50). Vastustaja ei ole ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et Tuulepesa ja Kapteni maaüksustel oleks asunud kunagi

elamu koos õuemaaga. Vastustaja on üksnes paljasõnaliselt ja ebamääraselt väitnud, et DP-de

kehtestamise ajal asus ühel kinnistutest ka elamu. Kohtule jääb selgusetuks, millist ehitist ja

kummal kinnistul on vastustaja siinkohal silmas pidanud. Arvestades, et enne Tuultepesa

maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja kavandamist asusid mõlemal

kinnistul üksnes riigikaitsemaa sihtotstarbele vastavad piirivalvehooned, siis ei saanud

kummalgi kinnistul ehitamiseks loa andmise hetkel asuda „olemasoleva elamu õuemaad“.

Seega polnud vastustajal alust lähtuda Tuultepesa maaüksuse osas ehitusteatise

aktsepteerimisel ja Kapteni maaüksuse osas ehitamist lubava haldusakti andmisel sellest, et

kummalegi kinnistule ehituskeeld ei laiene. Kuna praegusel juhul ei asu uued ehitised

olemasoleva elamu õuemaal ehk LKS § 38 lg 4 p-s 1 sätestatud erandi esimene eeldus on

täitmata, pole tarvis asuda täiendavalt kontrollima, kas uued ehitised jääksid

veekaitsevööndisse või mitte. Ehituskeeld kohaldub mõlema kinnistu osas eeltoodust

sõltumata.

Kokkuvõttes ei esinenud praegusel juhul ka ühtegi LKS-s ammendavalt loetletud erandjuhtu,

mis võimaldanuks ehituskeeluvööndisse ehitamist.

15. Vaidluse lahendamisel pole tähtsust kolmanda isiku väitel, et Tuultepesa maaüksuse

ostmise eesmärgiks oli see hoonestada ning kinnistu enampakkumise tingimuste järgi sai maa

sihtotstarvet muuta ja DP-ga ehitusõiguse määrata. Eeltoodu ei tähenda, et vastustaja võis

ehitamiseks õiguse anda kehtivas LKS-s sätestatud reegleid eirates. Ka ei ole kohane

kolmanda isiku väide, et ehitusprojektid ja -load järgivad kõiki keskkonnanõudeid ega ohusta

keskkonda. Ehituskeeluvöönd aitab tagada ranna ja kalda kaitse eesmärkide saavutamise,

milleks on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal

7(8)

3-24-1220

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Seda, kas kavandatav ehitis on kooskõlas

eelmärgitud eesmärgiga või mitte, on pädev hindama KeA. Selleks, et õiguspäraselt oleks

võimalik ehituskeeluvööndisse jääval maa-alal ehitada, tuleb vastavas ulatuses

ehituskeeluvööndit eelnevalt vähendada. Ehituskeeluvööndi vähendamine LKS § 40 lg-te 3 ja

4 kohaselt on võimalik planeerimismenetluse kaudu KeA nõusolekul, milleks amet hindab

kohalikult omavalitsuselt taotluse saamisel lõike 5 kohaselt keeluvööndi vähendamise

vastavust §-s 34 sätestatud eesmärgile ja § 40 lg-s 1 sätestatule.

Kuna kohalik omavalitsus lubas Tuultepesa ja Kapteni maaüksustel – Läänemere ranna

ehituskeeluvööndis – ehitamist vastuolus LKS §-s 38 sätestatuga, ei saanud kolmandatel

isikutel tekkida õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas (LKS § 38 lg 9).

16. Kokkuvõttes leiab kohus, et Lääne-Harju vald on õigusvastaselt lubanud püstitada

Tuultepesa maaüksusele rannamaja ja Kapteni maaüksusele grillmaja. Kohus rahuldab KeA

protesti ning tühistab Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.09.2022 haldusakti (lubav) nr

2212996/01748 ning kohustab vastustajat viima läbi riiklik järelevalve 09.08.2023

ehitusteatise nr 2311201/16720 teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

KeA protest rahuldatakse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kuna KeA-l ei ole

väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud ja ta ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud,

jäävad KeA menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmandate isikute

menetluskulud jäävad samuti nende enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)