4-25-1472/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-25-1472

Kohtunik

Markus Kärner

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2025. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Artur Boiko (ik 36503070322)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2025. a määrus.

2. Saata Artur Boiko 15. aprilli 2025. a kaebus Harju Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse

määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. A. Boiko saab

ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Boiko esitas 12. märtsil 2025 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile väärteoteate AS-i Tallinna

Lennujaam suhtes karistusseadustiku (KarS) § 280 lg-te 1 ja 3 tunnustel. Teate kohaselt esitas AS

Tallinna Lennujaam Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 8. jaanuaril 2024 haldusmenetluse raames

valeandmeid Magnetic MRO AS-ile antud õiguse kohta ehitada aadressile Väike-Sõjamäe 1a

angaar.

2. 19. märtsil 2025 vastas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli juhtivspetsialist T.L A.

Boikole e-kirjaga, milles selgitas aadressil Väike-Sõjamäe 1 asuvale ajutisele angaarile väljastatud

kasutusloa vaidlustamise võimalust. Samuti selgitas ametnik e-kirjas, et Tallinna

Linnaplaneerimise Ametil puudub pädevus võltsingute tuvastamiseks ja karistamiseks nii väärteo-

kui muudes menetlustes. Lisaks selgitas ametnik, et KarS § 334 puhul tuleb kuriteoteade esitada

Politsei- ja Piirivalveametile või prokuratuurile.

4-25-1472

3. 19. märtsil 2025 esitas A. Boiko Tallinna Linnaplaneerimise ametile kaebuse VTMS § 76 lg 1

alusel, milles soovis, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet kui VTMS § 52 lg 10 järgi pädev

haldusorgan teeks VTMS § 59 lg 2 alusel otsustuse väärteomenetluse alustamise või alustamata

jätmise kohta. 27. märtsil 2025 edastas A. Boiko sama kaebuse Tallinna Linnakantseleile, kes

edastas selle kuuluvuse järgi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.

4. 15. aprillil 2025 esitas A. Boiko Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtul kohustada

Tallinna Linnaplaneerimise Ametit järgima VTMS-i ja tema väärteoteadet lahendama.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus jättis 22. aprilli 2025 määrusega A. Boiko kaebuse läbi vaatamata. Määruses

märgitud kaebekorra kohaselt pole see VTMS § 191 p 12 järgi vaidlustatav.

6. Kohus tõdes, et VTMS § 78 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada maakohtule

kaebus, vaidlustamaks kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi. Kohus

märkis, et VTMS § 78 lg 1 kohaselt saab maakohtus vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust

alles pärast kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse lahendamist. Kohus märkis, et Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 21. aprilli 2025 vastuse kohaselt edastati A. Boiko pöördumine edasiseks

otsustamiseks PPA-le, kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametil puudub pädevus viia läbi

väärteomenetlust. Kohus tõi välja, et A. Boiko märkis VTMS § 76 lg 1 alusel esitatud kaebuses, et

Tallinna Linnaplaneerimise Amet võib edastada väärteoteate lahendamiseks ka politseile. Kohus

märkis, et selliselt Tallinna Linnaplaneerimise Amet 3. aprillil 2025 ka toimis. Maakohtule oli

teadmata, kui kaugel PPA-l on A. Boiko pöördumise lahendamine. Kuna ühtegi kohtuvälise

menetleja lahendit maakohtule esitatud ei olnud, järeldes kohus, et see on veel PPA-s

lahendamisel. Eelnevast järeldas kohus, et A. Boiko ei ole järginud VTMS §-s 78 sätestatud

kaebekorda, kuna puudub kohtuvälise menetleja juhi tehtud lahend.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Boiko, kes taotleb, et ringkonnakohus selgitaks

välja, mis haldusorgan on pädev lahendama väärteoteadet ja kohustama vastavat haldusorganit

seda lahendama. A. Boiko märgib, et kohalik omavalitsus on keeldunud arvestamast väärteoteadet,

viidates, et seda on pädev lahendama politsei. Viimane aga on leidnud, et ootab sellekohast teadet

kohalikult omavalitsuselt. A. Boiko selgitab, et pöördus kohtusse oma subjektiivsete õiguste

kaitseks, s.o tal on õigus, et vastavalt VTMS-i sätetele tema väärteoteadet lahendataks.

Väärteomenetluse alustamisest keeldumine peab toimuma VTMS-i kohaselt. VTMS-i § 191 p 12

piirang ei kehti arutataval juhul.

Menetlus ringkonnakohtus

8. Tallinna Ringkonnakohus võttis 8. mai 2025 määrusega A. Boiko määruskaebuse läbivaatamisele

kirjalikus menetluses ja andis kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks aega 14. maini

2025. Tallinna Linnavalitsusel palus ringkonnakohus vastata küsimusele, kuidas on asutusesiseselt

tagatud KarS § 280 lg-s 1 sätestatud väärteo menetlemine (sh väärteomenetluse alustamise üle

otsustamine) kui valeandmeid esitatakse Tallinna linna ametiasutusele (vt VTMS § 52 lg 10 ja

VTMS § 9 p 2). Määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad Tallinna Linnavalitsus

Linnakantselei vahendusel ja A. Boiko.

2(5)

4-25-1472

Tallinna Linnavalitsuse kirjalik seisukoht

9. Tallinna Linnavalitsuse esindaja X.E palub jätta määrukaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata, põhjendades oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.

10. Tallinna Linnavalitsuse ametiasutusel on õigus algatada väärteomenetlus KarS § 280 lg 1 alusel,

kuid see õigus sõltub konkreetsest väärteost ja Tallinna ametiasutuste ülesannetest.

Väärteomenetlust KarS § 280 lg 1 alusel saab algatada vaid Tallinna linna pädev asutus, kellele

seadus on selle õiguse andnud. Kui valeandmete esitamine toimub valdkonnas, kus Tallinna

Linnavalitsusel või linna ametiasutustel on järelevalve- või menetlusõigus, siis võib ta

väärteomenetluse algatada. Näiteks sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lg 3 kohaselt, kui toetuse saaja

esitab teadvalt valeandmeid, võib teda karistada väärteokorras. Väärteomenetleja on selles

valdkonnas Tallinna linnavalitsuse allasutus Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kellel on volitus seda

menetlust läbi viia. Tallinna Linnaplaneerimis Ametil ei ole otseselt KarS § 280 lõike 1 alusel

väärteomenetluse alustamise õigust. Väärteomenetluse alustamise õigus antakse seaduses üldiselt

neile ametiasutustele, kellel on selge õiguslik pädevus teatud valdkondades, nagu sotsiaaltoetuste

taotlemine, liikluskorraldus või maksude tasumine. Linnaplaneerimisamet tegeleb peamiselt

planeerimise ja ehituslubadega. Tema ülesannete hulka ei kuulu selliste väärtegude menetlemine,

kus on tegemist valeandmete teadliku esitamisega otseselt väärteo (KarS § 280) alusel. Juhul, kui

Tallinna linna ametiasutusele edastatakse süüteoteade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või

tegevust, milles võivad esineda KarS § 280 lg-s 1 väärteotunnused, kuid ametil puudub pädevus

väärteomenetluse alustamiseseks, edastab amet süüteoteate koos kaaskirjaga pädevale ametile

väärteomenetlemise alustamise osas otsustamiseks (sealjuures PPA-le).

Artur Boiko kirjalik seisukoht

11. Esimeses, s.o 11. mai 2025 kirjalikus seisukohas selgitab A. Boiko, et Tallinna Linnavalitsuse 20.

detsembri 2024 ja 19. märtsi 2025 kirjade kohaselt puudub kohalikul omavalitsusel volitus uurida

väärtegusid ja karistada väärteokorras. Kohalik omavalitsus on korrakaitseseaduse § 6 lg 1 järgi

õiguskaitseorgan. Ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 3 järgi teostab kohalik omavalitsus riiklikku

järelevalvet. VTMS § 9 p 2 kohaselt on kohalik omavalitsus üks väärteomenetlejatest. Lisaks

selgitab A. Boiko, et ehitusseaduse § 55 p 10 ja KarS § 280 vahel esineb konflikt.

12. Teises, s.o 13. mai 2025, kirjalikus seisukohas selgitab A. Boiko seoses Linnaplaneerimise ameti

ülesannetega, et ettekirjutuses nr 2412899/00033 on sama amet korrakaitseseaduse § 28 lg 1

määratlenud end pädeva korrakaitseorganina. Samuti on viidatud ehitusseaduse § 130 lg-le 2, mille

kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet. Eelnevast tuleneb A. Boiko

hinnangul, et Linnaplaneerimise amet tunnistab oma õigust hinnata ehitusprotsessi osaliste

tegevust ja rakendada nende suhtes sanktsioone. Järgnevalt selgitab A. Boiko, mil viisil on Tallinna

Lennujaam ja MagneticMRO rikkunud kehtivat õigust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse ning saadab A. Boiko

kaebuse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

14. Maakohtu määruses märgitud kaebekorra kohaselt pole see kohtumäärus vaidlustatav VTMS § 191

p 12 kohaselt. Viidatud menetlusnormis sätestatud kaebepiirang kehtib kohtumäärustele, mis on

tehtud VTMS § 79 alusel. Vaidlustatud määruses tõdes maakohus, et kohtul polnud võimalik teha

ühtegi VTMS § 79 lg-s 3 sätestatud otsustust. Maakohus jättis A. Boiko kaebuse läbi vaatamata

ehk ei asunud kaebust VTMS § 79 korras lahendama. Nii ei ole tegemist VTMS § 191 p-s 12

3(5)

4-25-1472

nimetatud määrusega (vrd sarnaselt kriminaalmenetluses, nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.

mai 2020. a määrus nr 1-20-79/9, p-d 22-23) ja maakohtu määrus on VTMS § 189 kohaselt

vaidlustatav. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebusmenetluses hinnata, kas maakohtu otsustus A.

Boiko kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta oli õiguspärane või tulnuks kohtul kaebus sisuliselt

lahendada.

15. Maakohus leidis, et kuna kohtuvälise menetleja juht pole lahendanud A. Boiko kaebust Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 19. märtsi 2025 e-kirjale, polnud A. Boikol võimalik VTMS § 79 alusel

kaebust esitada. Lisaks märkis kohus, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. aprilli 2025 vastuse

kohaselt oli amet edastanud A. Boiko pöördumise PPA-le, kuna ameti hinnangul puudus tal

pädevus viia läbi väärteomenetlust. Maakohus tõdes, et kohtumääruse tegemise aja seisuga oli

teadmata, mis otsustuse PPA asjas teeb.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud maakohtu argumendid alust kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks.

17. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine on reguleeritud VTMS §-des 76-80.

Esmalt tuleb kohtuvälise menetleja tegevus vaidlustada kohtuvälise menetleja juhi juures (VTMS §

76 lg 1). Kohtuvälise menetleja juhi määrusega mittenõustumise korral on see võimalik vaidlustada

maakohtus (VTMS § 78 lg 1). Kui isik ei ole kirjeldatud kaebekorda järginud (nt on esitanud

kaebuse otse maakohtule) või on mööda lasknud seaduses sätestatud kaebetähtaja, tuleb maakohtul

jätta kaebus läbi vaatamata.

18. Ehkki VTMS § 78 lg 1 sõnastuse järgi saab maakohtus vaidlustada kohtuvälise menetleja juhi

poolt VTMS § 77 lg 2 alusel tehtud määrust, allub maakohtu kontrollile ka see, kui sellist määrust

– väärteomenetluse seadustiku nõudeid rikkudes – tähtaegselt tehtud ei ole. Vastasel juhul sõltuks

VTMS §-s 78 sätestatud kohtuliku kontrolli õigus sellest, kas kohtuvälise menetleja juht soostub

kaebust lahendama või mitte. Kui maakohus tuvastab, et kohtuvälise menetleja juht on VTMS § 77

nõudeid eirates jätnud kaebuse lahendamata, on maakohtul VTMS § 79 lg 3 p 2 alusel muu hulgas

võimalik tunnistada isiku õiguste rikkumist ning kohustada kohtuvälise menetleja juhti kaebust

lahendama.

19. Kuna A. Boiko kaebas maakohtule selle peale, et kohtuvälise menetleja juht ei lahendanud tema

kaebust VTMS §-s 77 sätestatud korras, ei andnud VTMS § 79 maakohtule õiguslikku alust A.

Boiko kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebust läbi vaatamata jättes rikkus maakohus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. See toob VTMS § 194 lg 3, § 148 p 3 ja §

152 kohaselt kaasa maakohtu määruse tühistamise ja väärteoasja saatmise maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus.

20. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul selgitada, kas kohtuvälise menetleja juht või tema

volitatud ametnik (vt ka Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2020. a määrus nr 38

„Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalevad ametnikud“ § 6) on vahepealsel ajal

lahendanud A. Boiko kaebuse kohtuvälise menetleja 19. märtsi 2025 e-kirjale. Juhul, kui see on

toimunud tähtaega rikkudes või kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt ei oleks

enam muul põhjusel otstarbekas, on maakohtul võimalik VTMS § 79 lg 3 p 2 alusel tunnistada A.

Boiko õiguste rikkumist. Olukorras aga, kus A. Boiko kaebus on endiselt lahendamata, on

maakohtul võimalik sama menetlusnormi alusel kõrvaldada õiguste rikkumine, kohustades

kohtuvälise menetleja juhti kaebust lahendama. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et

kohtuvälise menetleja juhil tuleb omakorda anda hinnang sellele, kas kohtuväline menetleja

lahendas 19. märtsi 2025 e-kirjaga väärteoteate seaduslikult ja põhjendatult VTMS-s 59 sätestatud

4(5)

4-25-1472

korras, sealjuures otsustada, kas väärteomenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ning tagada

väärteoteate korrakohane lahendamine.

21. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt ka käsilolevas asjas tõusetunud küsimust pädeva kohtuvälise

menetleja osas.

22. KarS § 280 lg-s 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on VTMS § 52 lg 10 järgi Politsei- ja

Piirivalveamet ning andmete saamiseks õigustatud haldusorgan. Väärteoteates kirjeldatud

asjaolude kohaselt küsis Tallinna Linnaplaneerimise Amet (ehk Tallinna linna ametiasutus) riikliku

järelevalve menetluse käigus andmeid AS-lt Tallinna Lennujaam. See nähtub süüteoteatele lisatud

ettekirjutusest nr 2412899/00033. Nimetatud ettekirjutuses on viidatud ehitusseaduse § 130 lg-le 2,

mille kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet samas sättes ette nähtud

ülesannete korral. Nii on andmete saamiseks õigustatud haldusorganiks VTMS § 52 lg 10 mõttes

Tallinna Linnavalitsus oma vastava ametiasutuse kaudu. Kui haldusorgan, kellele valeandmeid

esitatakse, on linna ametiasutus, on väärteo menetlemise pädevus VTMS § 52 lg 10 ja VTMS § 9 p

2 järgi linnavalitsusel. Milline linna ametiasutus või muu struktuuriüksus linnavalitsuse nimel

väärteomenetlust läbi viib, on VTMS § 10 lg 2 järgi linnavalitsuse otsustada. Linnavalitsusele

seadusest tuleneva pädevuse olemasolu ei mõjuta see, kas linnavalitsus on Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile väärteomenetluse läbiviimise pädevuse andnud või mitte.

23. Olukorras, kus väärteo menetlemispädevus on seadusega antud ka Politsei- ja Piirivalveametile,

menetleb väärteoasja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu

(VTMS § 11 lg 1). Kui kõne all on väärteomenetluse alustamine, otsustab väärteomenetluse

alustamise üldjuhul see kohtuväline menetleja, kellele väärteoteade esitati. Ringkonnakohus ei

välista, et ka sel juhul võivad menetlemispädevust omavad menetlejad omavahel kokku leppida, et

väärteo alustamise üle otsustab teine pädev menetleja (vt VTMS § 11 lg 1 teine lause). Selline

kokkulepe ei tohi aga viia otsustamatuseni ega olukorrani, kus väärteoteate esitaja jäetakse

väärteomenetluse alustamise otsuse osas sisuliselt teadmatusse. Nagu A. Boiko avaldustest nähtub,

siis suure tõenäosusega praegu nii juhtuski. Väärteoteate esitajale peab olema selge, kumb

menetleja väärteomenetluse alustamise üle VTMS §-s 59 sätestatud korras otsustab ja kellele on

võimalik väärteomenetluse alustamata jätmise teate peale VTMS § 59 lg 4 järgi VTMS §-s 76

sätestatud korras kaebus esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)