3-25-360/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-360

Haldusasi

B.J-i kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks ja kambrite lukustamise õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2025. a määrus ja 9.

aprilli 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – B.J

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.J-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lugeda B.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2025. a määruse

haldusasjas nr 3-25-360 resolutsiooni punkti 1 peale esitatuks seaduses sätestatud

tähtaega rikkudes ja jätta määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Tagastada B.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2025. a määruse

haldusasjas nr 3-25-360 resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult selle esitajale.

3. Võtta menetlusse B.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-360.

4. Jätta B.J-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2025. a

määrus haldusasjas nr 3-25-360 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 187 lg 7, § 207 lg 1, §

235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.J esitas Tallinna Halduskohtule 13.02.2025 kaebuse, milles palus mõista Tallinna

Vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitis 10 000 eurot ja tuvastada kaebaja kambrisse

lukustamise õigusvastasus. Kaebaja oli Tallinna Vangla 01.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/796

3-25-360

vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel lukustatud kambrisse ajavahemikuks 01.05.2024

kell 9.20 kuni 02.05.2024 kell 17.42. Käskkirja peale esitatud 30.06.2024 vaie tagastati

kaebajale 01.08.2024. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 22.08.2024 tema liikumisvabaduse

piiramisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse, mille Tallinna Vangla jättis 08.10.2024

otsusega nr 5-37/24/108-2 rahuldamata. Kaebaja sai kahjunõude rahuldamata jätmisest teada

11.10.2024.

2. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2025 määrusega B.J-i kaebuse käiguta ja andis talle

kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

VangS § 11 lg-st 8, HKMS § 47 lg-st 2 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2

tulenevalt tulnuks hüvitamiskaebus esitada halduskohtule 30 päeva jooksul Tallinna Vangla

08.10.2024 otsuse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai vangla 08.10.2024 otsuse kätte

11.10.2024, mistõttu tulnuks hüvitamiskaebus esitada hiljemalt 11.11.2024, kuid B.J esitas

kaebuse 13.02.2025 ehk üle 3 kuu hiljem. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ega kaebuse esitamisega viivitamist põhjendanud.

3. Tallinna Halduskohus lõpetas 28.03.2025 määrusega B.J-i kaebuse menetluse kahju

hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse tuvastamisnõudes käiguta ja andis

kaebajale tuvastamisnõude esitamiseks põhjendatud huvi selgitamiseks aega 10 päeva

määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sai 11.03.2025 määruse kätte samal päeval ning

seega tulnuks kohtule vastata hiljemalt 26.03.2025. Kaebaja ei ole kohtule seniajani vastanud.

Kuna hüvitamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja kaebaja ei ole taotlenud tähtaja

ennistamist, siis tuleb asja menetlus hüvitamisnõudes HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2

alusel lõpetada. Tuvastamisnõude osas tuleb kaebajal põhjendada, kuidas kaitseb

tuvastamiskaebuse esitamine tema õigusi ja mida ta soovib kaebusega saavutada.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 09.04.2025 määrusega B.J-i kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel läbivaatamatult. Kohus selgitas 28.03.2025 määruses, et kaebajal tuleb esitada

põhjendused, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS §

38 lg 4). Kaebaja sai 28.03.2025 määruse kätte samal päeval ning seega tulnuks kaebuse

puudus kõrvaldada hiljemalt 07.04.2025. Kaebaja ei ole kohtule senini vastanud ega kaebuse

puudust kõrvaldanud. Kaebuse puudus ei võimalda kaebust menetlusse võtta ja see tuleb

tagastada.

5. B.J palub 19.04.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.03.2025 määruse

resolutsiooni p 1 ja 09.04.2025 määrus. Kaebaja palub ühtlasi ennistada halduskohtu

28.03.2025 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg, kuna 09.04.2025 määrust ei ole

võimalik vaidlustada ilma 28.03.2025 määrust tühistamata. Määruskaebuse esitamise tähtaja

ületamise tingis halduskohtu eksitav tegevus, sest kohus käsitas kaebaja nõudeid

iseseisvatena, ehkki tuvastamisnõue oli hüvitamisnõude vältimatuks osaks (vt RVastS § 7 lg 1

ja § 9). HKMS § 152 lg 2 keelab menetlust lõpetada, kui kaebaja soovib hüvitamiskaebuse

tähtaja ennistamata jätmise korral minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

Halduskohus ei andnud kaebajale enne hüvitamiskaebuse menetluse lõpetamist võimalust

taotleda HKMS § 152 lg 2 alusel üleminekut õigusvastasuse tuvastamise nõudele, mille puhul

ei ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 toodud piirangutega, vaid käsitas tuvastamisnõuet

põhjendamatult iseseisva kaebusena. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on

kaebajale vajalik, sest praktikas on tekkinud pidevalt olukordi, kus üksuse juht või korrapidaja

lukustab VangS § 8 lg-le 2 viidates osakonna ning lõpetab osakonna lukustamise alati ajal,

mil tühistamisvaiet ega -kaebust ei ole võimalik enam sisuliselt menetleda.

Tuvastamiskaebuse menetlemiseta saaks vangla sellist õigusvastast ja VangS § 8 lg-s 2 antud

volitust kuritarvitavat praktikat jätkata. Kaebajal ei ole ühtegi muud tõhusat

2(5)

3-25-360

õiguskaitsevahendit. Halduskohtu määrusest ei nähtu, kuidas takistas tuvastamisnõude

vajalikkuse põhjendamata jätmine kaebuse menetlusse võtmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Tallinna Halduskohtu 28.03.2025 määrus

6. HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse

võtmise otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud

tähtajast kinni pidades. HKMS § 204 lg 1 näeb ette, et määruskaebus esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates. HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 kohaselt määruskaebus

tagastatakse, kui määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist

ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.

7. B.J-i 19.04.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.03.2025 määruse peale on

esitatud tähtaega ületades. Kohtute infosüsteemi andmetel sai kaebaja halduskohtu 28.03.2025

määruse kätte samal päeval ning seega tulnuks HKMS § 204 lg 1 kohaselt määruskaebus

esitada hiljemalt 14.04.2025. Taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb

HKMS § 71 lg 1 alusel rahuldamata. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset takistust

määruskaebuse tähtaegseks esitamiseks (vrd HKMS § 150 lg 1) ja ringkonnakohtu hinnangul

ei saanud kaebajat eksitada ka halduskohtu tegevus. Halduskohus lõpetas üheselt arusaadavalt

B.J-i kaebuse menetluse kahju hüvitamise nõude osas, mistõttu juhul, kui kaebaja hinnangul

tulnuks temale eelnevalt anda võimalus taotleda HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist

õigusvastasuse tuvastamise nõudes või käsitada sellekohase taotlusena (s.o ilma HKMS § 45

lg 2 piiranguteta) tema 13.02.2025 kaebuses välja toodud tuvastamisnõuet, pidi kaebajale

olema äratuntav, et tal tuleb halduskohtu 28.03.2025 määrus vaidlustada. Määrus sisaldas

selget vaidlustamisviidet ja kaebajal on olemas arvestatav halduskohtumenetluses osalemise

kogemus.

8. Halduskohtule ei ole alust heita ette B.J-i kaebuse tõlgendamist viisil, et kaebaja on

esitanud eraldiseisvad nõuded kahju hüvitamiseks ja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks. B.J-i 13.02.2025 kaebuses on „nõuded“ toodud välja eraldi alajaotuses kahe

punktina, millest esimene puudutab kahju hüvitamise nõuet ja teine tuvastamisnõuet. Kaebuse

põhjendus ei vii samuti järeldusele, et kaebaja oleks esitatud tuvastamisnõuet käsitanud

pelgalt hüvitamisnõude rahuldamise ühe eeldusena, mitte iseseisva nõudena. Asjaolu, et

halduskohus eristas kaebuse põhjal eraldi hüvitamis- ja tuvastamisnõudeid, pidi kaebajale

olema arusaadav juba halduskohtu 11.03.2025 määrusest, millele ta sellele vaatamata ei

reageerinud.

9. Eelnevast lähtudes jätab ringkonnakohus B.J-i määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

28.03.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse võtmata ja tagastab selle HKMS § 187

lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et

määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

II

Tallinna Halduskohtu 09.04.2025 määrus

10. B.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.04.2025 määruse peale tuleb võtta HKMS

§ 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

3(5)

3-25-360

121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja

205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

11. Halduskohtu 09.04.2025 määruse tegemise ajaks oli jätkuvalt lahendamata üksnes nõue

tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes kaebaja kambri lukustamises

01.–02.05.2024. Halduskohus tagastas tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, leides,

et kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole halduskohtu 28.03.2025

määruses toodud tähtajaks ega hiljem kaebuse puudust kõrvaldanud ning kaebuse puudus

takistab asja läbivaatamist. Kohtupraktika järgi ei takista puudused kaebuse menetlusse

võtmist, kui need on mõistlikult ületatavad halduskohtul lasuva uurimis- ja

tõlgendamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4) abil. Samuti saab kaebuse nõudeid ja eesmärke

täpsustada pärast kaebuse menetlusse võtmist toimuvas eelmenetluses (vt HKMS § 122; nt

Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 11 ja 13). Siiski on vaidluse eseme (HKMS

§ 41 lg 1) piiritlemine ehk kaebuse nõude (HKMS § 37) ja aluse (HKMS § 41 lg 2)

väljatoomine esmajoones kaebaja enda ülesanne ning selgus vaidluse esemes on kaebuse

lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega

abistada, kuid kohus ei peaks hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja eest (vt

Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 16).

12. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses muu

hulgas selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See tähendab, et

kaebajal tuleb näidata ära, kuidas aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste

kaitsele (nt preventiivne või rehabiliteeriv eesmärk). N-ö põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse

esitamiseks peab välja tooma kaebaja ning kohus ei saa asuda seda kaebaja eest välja mõtlema

(nt Riigikohtu 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 13). Kui kaebuse käiguta jätmisele ja kohtu

selgitustele vaatamata jätab kaebaja selgitamata, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik

tema õiguste kaitseks, siis saab tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada (vrd

Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-101-08, p 23). Kui kaebaja on enda põhjendatud huvi

väljendanud, ent tuvastamiskaebus ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega

sobiv, siis on tuvastamiskaebus võimalik tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

puudumise tõttu.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et B.J-i 13.02.2025 kaebuse pinnalt ei ole

võimalik aru saada, kuidas aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaitsta kaebaja õigusi. Isegi

kui kaebuses kirjeldatud juhtumi asjaoludest ja kaebaja seisukohtadest oleks võimalik

järeldada kohtusse pöördumist preventiivsel eesmärgil (st vangla edasise tegevuse

suunamiseks, kuivõrd tavapärane järelkontroll on meetme lühiajalise rakendamise tõttu

raskendatud või isegi võimatu – nt Riigikohtu 14.10.2024 määrus nr 3-23-1578, p 8), siis

tuleb arvestada, et määruskaebusest nähtuvalt ei pidanud kaebaja ise tuvastamisnõuet üldse

eraldi nõudeks, vaid hüvitamiskaebuse elemendiks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja

eesmärk kohtusse pöördumisel oli kahju hüvitamine ning kohus ei saanud ega pidanud

lugema algsest kaebusest välja muid võimalikke eesmärke. Kuna kaebaja jättis eraldi

tuvastamiskaebuse esitamise vajalikkuse kohta selgitused esitamata ka halduskohtu

28.03.2025 määrusega antud tähtajaks, siis tagastas halduskohus 09.04.2025 määrusega

tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õiguspäraselt. Kaebuse tagastamine ei võta

kaebajalt õigust pöörduda vajaduse korral kohtusse uue kaebusega (HKMS § 43 lg 2 ).

14. Eelneva põhjal jääb B.J-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

09.04.2025 määrus muutmata.

4(5)

3-25-360

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)