1-24-1319/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

16. mai 2025

Kohtuasja number

1-24-1319

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid

Kullerkann

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Ken Koldeki süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a otsus

Apellant

Ken Koldek

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Ken Koldek, isikukood 38009085213, elukoht XXX, ei

tööta, varem kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole

kohaldatud

Kaitsja

-

Indrek Repnau (lepinguline kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. mai 2025, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Ken Koldek

Kaitsja Indrek Repnau

Prokurör Marge Voogma

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

Jätta Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Ken Koldekit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 12.

juulil 2023 ajavahemikul kella 21.40 kuni 21.50 Rakvere linnas mootorsõidukit Dacia Duster. K.

Koldeki alkoholijoove tuvastati uuringuaktiga nr 1374T. Tema veres oli etanoolisisaldus 2,47

+/- 0,06 mg/g kohta. Ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a otsusega tunnistati K. Koldek süüdi KarS § 424 lg 1 järgi

ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Seda suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu

15. juuli 2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks

moodustati 3 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p-le 1 tuginedes võeti K.

Koldekilt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

3. K. Koldek tunnistas end täielikult süüdi. Lisaks on tema süü tõendatud teiste isikuliste ja

dokumentaalsete tõenditega. Näiteks tunnistaja D.D: , kes töötab patrullpolitseinikuna, sõnas, et

ta liikus 12. juulil 2023 töövälisel ajal koju, kui nägi poe suunas kõndides talle ametialaselt

tuttavat autot, mida D.D: le teadaolevalt juhtis süüdistatav. Tunnistaja märkas, et K. Koldek

paistis alkoholijoobes ja tal oli käes kaks pudelit, millest üks oli alkoholipudel. Süüdistatav istus

enda autosse juhikohale ja hakkas sõitma. D.D: järgnes talle ja helistas politseile. K. Koldek

sõitis ühe maja juurde ja väljus autost ning tal oli endiselt käes kaks pudelit. Tunnistaja pidas

süüdistatava kinni. Patrullpolitseinikuna töötanud K.R. andis ütlusi, et läks K. Koldeki juurde

koos teise politseiniku Veiko Oskiniga. Süüdistatav oli agressiivne ja hakkas vastu, mistõttu

paigaldati talle käerauad. Kuna K. Koldek keeldus indikaatorvahendisse puhumast, toimetasid

politseinikud ta haiglasse vereproovi võtmiseks. Süüdistatav ütles politseinikele, et on

alkoholijoobes ja sõitis enda autoga.

4. Süüdistatavale tuleb mõista vangistus. Karistust kergendab siiras kahetsus, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Teda on varem korduvalt nii

kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, sealhulgas alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. K.

Koldekil on olnud raskusi rahatrahvide tasumisega, mitmed tasumata rahatrahvid on asendatud

arestiga ja omakorda üldkasuliku tööga. Rahaline karistus pole põhjendatud. Ajavahemikul 2019

kuni 2021 on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Viru Maakohtu 15.

juuli 2021. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 121 lg 1 järgi. Karistus jäeti tingimisi

täitmisele pööramata ja talle pandi muu hulgas kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Menetletava kuriteo pani K. Koldek toime katseajal. Eelmisedki kuriteod toimusid katseajal.

Seega on talle antud korduvalt võimalusi, aga varasemad karistused pole piisavat mõju

avaldanud. Süüdistatav on küll asunud tasuma võlgnevusi ja allunud nii psühhiaatrilisele ravile

kui ka sõltuvusravile, ent seda vaid range karistuse vältimiseks. K. Koldeki püüete siiruses on

põhjust kahelda, sest isegi praeguse kohtumenetluse kestel pani ta toime väärteo, juhtides

mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus ta ühtlasi alkoholi tarvitamise keeldu.

Sõltuvusravile allus süüdistatav alles pärast väärtegu.

Apellatsioon

5. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes taotleb selle tühistamist karistuse osas ja rahalise

karistuse mõistmist. K. Koldek leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Kuritegu toimus

12. juulil 2023. Ta manustas retseptiravimit ja kuna see ei aidanud ärevuse vastu, siis hakkas ta

2(5)

viina tarvitama. Mingist hetkest alates ei mäleta süüdistatav enam toimunut ega oska selgitada,

miks ta läks purjuspäi autoga poodi. K. Koldek kahetseb tehtut väga. Pärast seda hakkas ta

käima anonüümsete alkohoolikute tugigrupis ja talle tehti 14. märtsil 2024 alkoholivastane süst,

mille mõju kestab üks aasta. Süüdistatav soovib olla toeks enda vanematele ja elukaaslasele ning

viimase lastele. Ta on motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Vangla pole raviasutus.

Seadusest ei tulene kohustust karistada K. Koldekit vangistusega. Ta on võimeline rahalist

karistust täitma. Kuigi süüdistatav on töövõimetu ja talle on määratud hüvitis, käib ta enda

võimete piires ehitusel abitööl. Tema elukaaslane ei saa haiguse tõttu töötada. Peres kasvab kaks

alaealist last, keda K. Koldek aitab kasvatada. Kui ta peaks minema vanglasse, asetaks see nad

raskesse olukorda. Süüdistatav on vahepeal tasunud võlgnevused. Kriminaalmenetluse ajal

tuvastati tema isal diabeet, mistõttu viibis viimane pikalt haiglas. Isa vajab kõrvalist abi, mida K.

Koldek on talle ka osutanud.

Ringkonnakohtu istung

6. K. Koldek jäi kohtuistungil apellatsiooni juurde. Ta tunnistab enda sõnul alkoholiprobleemi

olemasolu ja tegeleb sellega. Muu hulgas laseb ta teha uue alkoholivastase süsti. K. Koldek

soovib olla perega, kes vajab teda. Lisaks on tal eakad vanemad. K. Koldek muutus pärast

elukaaslasega tutvumist. Kaitsja toetas apellatsiooni, märkides muu hulgas, et K. Koldek saab

täita rahalist karistust. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata. Prokuröri väitel ei saavuta

rahaline karistus K. Koldeki karistamise eesmärke. Ta on varem toime pannud eriliigilisi

kuritegusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes K. Koldeki karistust. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest

väljumiseks, on käesolevas otsuses piirdutud üksnes karistamist puudutava osaga. Kolleegium

leiab, et maakohus ei teinud karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis tooks kaasa vaidlustatud

otsuse muutmise. Kordamata KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes kõiki maakohtu asjakohaseid ja

nõustumisväärseid kaalutlusi, märgib kolleegium vastuseks apellatsioonile ja ringkonnakohtu

istungil kõlanule järgmist.

8. Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema

KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda

edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel

(üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud,

sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne

kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida

ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda

varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes.

Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra

kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26,

20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

9. Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva

otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes,

saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige

siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on

3(5)

toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse

mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on

teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel

kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises,

kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või

mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja

28 koos viidetega.)

10. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et K. Koldekile pole võimalik mõista rahalist karistust.

See ei vastaks tema süü suurusele ega täidaks karistuse eesmärke. Lisaks on K. Koldekil varem

olnud korduvalt raskusi rahatrahvide tasumisega ja talle on seetõttu kohaldatud asenduskaristusi

(vt nt II kd, tl 10 ning 13 jj). K. Koldeki karistamise eesmärke saab praegu saavutada vaid

vangistusega, mistõttu tuleb talle see KarS § 56 lg 2 ls 1 järgi mõista. Võttes arvesse KarS § 56

lg-st 1 juhindudes K. Koldeki süü suurust ja kaaludes võimalusi, mis paneksid teda enda

hoiakuid senisest suurema tõenäosusega muutma ja mõjutaksid teda edaspidi kuritegudest

hoiduma, ning arvestades ka õiguskorra kaitsmise huve, nõustub kolleegium maakohtuga 6-

kuulise vangistuse mõistmises (millele maakohus liitis KarS § 65 lg 2 alusel varasema

kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa). Kolleegium möönab, et vaidlustatud otsuses

on karistust mõistes arvestatavas osas tuginetud prokuratuuri seisukohtadele. Öeldu ei tingi aga

maakohtu otsuse muutmist, sest otsuses on toodud kohtu kaalutlused, mille põhjal valis kohus

karistuse liigi ja määra (vt maakohtu otsuse lk 11).

11. K. Koldek selgitab apellatsioonis juhtunut sellega, et ta võttis ravimit ja kuna see väidetavalt ei

toiminud, siis hakkas ta viina tarvitama, mispeale ta ei mäletanud enam edasist. Kolleegium

leiab, et see ei osuta väiksemale süüle ega mõjuta hinnangut süü suurusele. K. Koldeki süüd

mõjutavad hoopis järgmised vaidlustatud otsuses tuvastatud faktilised asjaolud. Ta tarvitas

kanget alkoholi ja otsustas minna linnas autoga päris suures alkoholijoobes olles sõitma ning tal

oli see alkoholipudel, millest ta parasjagu jõi, endaga kaasas isegi autoga sõitmise ajal. Lisaks on

kõnekas, et K. Koldek hakkas teda kinni pidanud politseinikele vastu ja talle tuli käerauad

paigaldada. Seepeale viisid politseinikud ta haiglasse vereproovi võtmiseks. (Vt maakohtu

otsuse lk 3.) Apellatsioonis on märgitud, et süüdistatav kahetseb tehtut. Seda kergendavat

asjaolu võttis juba maakohus arvesse karistust mõistes (vt maakohtu otsuse lk 8).

12. Kuigi K. Koldek on viimase aasta jooksul hakanud tegelema alkoholiprobleemiga, on talle siiski

tarvis mõista vangistus. Kolleegium leiab, et tema motivatsioon muutuda ja valmidus teha

selleks pingutusi (sh tasuda võlgnevusi) väärivad tähelepanu, ent need on kantud ilmselt suuresti

soovist mitte kanda vangistust. Samuti võib pidada küsitavaks, kas K. Koldek suudab praegu

vabaduses jääda õiguskuulekaks, pidades silmas tema tausta. Ehkki kolleegium ei kahtle K.

Koldeki sõnades ringkonnakohtu istungil, et teda kannustas muutuma perekond, pole see praegu

kuigi määrav, sest pere väidetav olemasolu ei heidutanud K. Koldekit alkoholijoobes autot

juhtimast (2023. ega 2024. aastal). Teda on varem korduvalt karistatud, sealhulgas

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Menetletava kuriteo pani K. Koldek toime

katseajal ja ta on ka varem pannud kuritegusid toime katseajal. Viimati tunnistati K. Koldek

süüdi Viru Maakohtu 15. juuli 2021. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 121 lg 1 järgi.

Karistus jäeti KarS §-le 74 tuginedes tingimisi täitmisele pööramata ja talle kohaldati

käitumiskontrolli ning tal tuli hoiduda muu hulgas alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamisest

hoidumise kohustust rikkus ta aga korduvalt. K. Koldekit ei heidutanud rikkumisest hoidumast

isegi see, et parasjagu oli käimas praegune kriminaalmenetlus, sest ta otsustas 8. märtsil 2024

taas alkoholi tarvitanuna rooli istuda (vt II kd, tl 96). Varem on K. Koldek süüdi tunnistatud

näiteks Viru Maakohtu 8. juuni 2020. a otsusega KarS 183 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning ka siis jäeti

4(5)

talle mõistetud karistus KarS § 74 kohaldades tingimisi täitmisele pööramata ja kohaldati

käitumiskontrolli. (Vt II kd, tl 8–20.) Varasemad püüded K. Koldekit muuta on luhtunud ja

karistused pole talle mõju avaldanud. (Vt ka maakohtu otsuse lk 8–9.) Kuna riik on andnud talle

varem korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses ja ta on seda usaldust järjepanu

kuritarvitanud, peab praegu mõistetavas karistuses avalduma lisaks muule see, et õiguskord

taunib kuritegude korduvat toimepanemist ja suhtub sellesse rangelt, et kinnistada keelunormi

kehtivust (vt ka RKKK 05.03.2003, 3-1-1-26-03, p 5 ja 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 8). Samuti

tuleb karmilt suhtuda korduvasse alkoholijoobes auto juhtimisse, kuna purjus autojuhid on

liikluses ohtlikud ja kõnealune süütegu on üsna levinud (vt nt

https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/liikluskuriteod/, vt ka RKKK 05.03.2003, 3-1-1-26-03,

p 5). Kolleegium peab mõistetavaks apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil toodud asjaolusid,

et K. Koldekil on temast sõltuv pere ja tema isa vajab haiguse tõttu tema abi, kuid need ei lükka

ümber seisukohti, mis tingivad vangistuse.

13. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 12. veebruari 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)