2-23-146767/19 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-146767

Tsiviilasi

OÜ Haruharu hagi Hakude Service OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Haruharu (registrikood 12297838),

seaduslik esindaja Markus Marks

Kostja Hakude Service OÜ (registrikood 11992097),

seaduslikud esindajad Jaan Tootsman ja Avo Allikmäe

Asja läbivaatamine

11.03.2025 kohtuistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Haruharu hagi Hakude Service OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista Hakude Service OÜ-lt OÜ Haruharu kasuks välja võlgnevus 3600 eurot.

3. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata kindlaks OÜ Haruharu menetluskuludena 455 eurot ja mõista see

Hakude Sevice OÜ-lt OÜ Haruharu kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Haruharu (hageja) esitas 20.11.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse

Hakude Service OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas

1(7)

makseettepanekule vastuväite ja makseosakond lõpetas 30.11.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse, andes nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Pärnu Maakohtule 14.12.2023 (täpsustatud 24.01.2024) hagiavalduse kostja

vastu 3600 euro väljamõistmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Markus Marks ja Janno Nõu (koos ka autorid) kostjaga

26.04.2013 arendustöö lepingu, milles leppisid kokku tähtajatus litsentsitasus autorite loodud

FORM rattamajade (varasemalt nimetatud ka „triipkood“) eest. Kostja on aastaid tootnud

FORM rattamaju arhitektuurilise ja disaini lahenduse autoritele maksmata. Kostja ning M.

Marks ja J. Nõu allkirjastasid 22.02.2022 protokolli, milles lepiti kokku, et kostja maksab

litsentsitasu perioodil 01.07.2013-28.02.2022 iga toodetud FORM rattamaja, s.o 60 rattamaja

eest 50 eurot + käibemaks. Hageja oli nõus kompromissiga, vähendades ja lihtsustades tasu

määra iga FORM rattamaja eest. Kostja esindaja ja hageja esindaja leppisid selles kirjalikult

kokku 14.03.2022 e-kirjavahetuses. Toodetud FORM rattamajade asukohad on kostja

kodulehel www.hakude.ee välja toodud. Protokollis on nimetatud Tasu 1 ja Tasu 2. Hagi on

esitatud Tasu 1 osas, st juba toodetud majade eest. Kui Tasu 1 saab tasutud, on autorid

kohustatud esitama Tasu 2 osas arve, muidu jääb litsentsitasu õhku.

Autorid loovutasid oma varalised õigused FORM rattamajade hagejale suulise kokkuleppe

alusel ning esitasid selle kohta kirjalikud 12.12.2023 ning 22.01.2024 ja 24.01.2024

allkirjastatud kinnitused.

Hageja esitas 31.08.2022 kostjale arve nr A-22116 (maksetähtaeg 07.09.2022) 60 FORM

rattamaja litsentsitasu eest. Kostja on jätnud arve tasumata, kuigi arve tasumise tähtaega on

hageja korduvalt meelde tuletanud. Samas on kostja aktsepteerinud arvet ja seda, et kostjale

esitatakse litsentsitasu osas arve. Hagi aluseks on maksmata arve, mille aluseks on 2022. a

sõlmitud kolmepoolne kokkulepe ja allkirjastatud protokoll, mitte 2013. a arendustöö leping.

26.04.2013 arendustöö lepingu üleandmis- ja vastuvõtmisakt on allkirjastamata, kuid

üleandmisakti jaoks olulised dokumendid (joonised, pildid ja 3D mudelid) on kostjale

edastatud kirjalikult e-kirjadega. Aastate jooksul on kostja esitanud autoritele lisapäringuid

FORM rattamaja kohta, mis on saanud vastuse ning „tööd“ on tehtud tasuta, eeldusel, et

kostja maksab iga rattamaja pealt autoritele litsentsitasu. Kostja päringud lükkavad ümber

tema väite, et rattamaja on arendanud ainult kostja koos kolmandate isikutega.

Kuna FORM ja EXO rattamajad on teineteisest sõltumatud disainiteosed, siis on kostja

esitatud dokumendid, mis puudutavad EXO maja, ebakohased ja eksitavad. Hagejal pole EXO

disainiteosega pretensioone. Litsentsitasu maksmise kohustus on seotud FORM rattamaja

disaini kasutamise õigusega. Olenemata üleandmisakti olemasolust on disain kostja esindajale

Jaan Tootsmanile üle antud, kuna seda on järjepidevalt kasutatud. Fakti, et autorid on andnud

kostjale litsentsi (loa) FORM rattamaja kasutamiseks, aga autoriõigused jäävad autoritele, on

seletatud kostjale. Kostja pole 2013-2022. a e-kirjavahetustes kordagi heitnud ette ühtegi

puudust ega seadnud kahtluse alla autorlust.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt pöördus kostja 2012. a Eesti Kunstiakadeemia (EKA) poole palvega aidata

mitu aastat mõttes olnud idee paberile saada. Koostööleppe sõlmisel hakkas töögruppi juhtima

professor Heikki Zoova ning tehniliste töötajatena olid kaasatud üliõpilased M. Marks ja J.

2(7)

Nõu, kellede ülesandeks jäi töögrupi ideede visualiseerimine (erinevate mudelite

joonistamine, jooniste tegemine, 3D mudelite koostamine jne). Projekti tulemusel valmis

EXO tüüpi moodulrattamaja. Kuna koostöökogemus oli hea, siis 2014. a alustas kostja teise

mudeli prototüübi valmistamist, mis oleks sarnane EXO-ga. Projekt rauges pikaleveninud ja

ebamõistliku ajakava tõttu. 2022. a tuli e-mail M. Marksilt, et „näha on, et tema projekt on

hästi tööle läinud, ning nad sooviks kohtuda ja teemat arendada“. Kostja lootis, et projekt on

valmis või on M. Marks ja J. Nõu registreerinud enda nimele töögrupis arendatud FORM

mudeli. Kuna kostja sai autoritelt kinnituse meilile, et neil on olemas litsents FORM, siis selle

eest oli kostja valmis maksma. Kui kostja küsis litsentsi registreeringut, siis vastati talle, et

seda polegi vaja teha. Kostja on tegelik moodulrattamajade idee autor ja elluviija.

FORM rattamaja sai samuti EKA koostööleppe raames tehtud, tellitud tööd tasutud ja kostjale

läksid vastavalt lepingule õigused üle, mida kinnitab EKA 28.02.2025 vastus nr 1-18/186-1

kostja esindajale J. Tootsmannile. Jääb arusaamatuks, milliste tööde eest raha nõutakse, kui

2013. a arenduslepingust pole mitte ühtegi punkti täidetud. Lepingus oli ette nähtud

toimingud ja dokumentatsioon, mida J. Nõu ja M. Marks pidid hiljemalt 31.05.2013 esitama.

Ühtegi lepingu punkti täidetud pole.

Kostja ei tasu vaidlusalust arvet enne, kui hageja esitab kehtiva Patendiameti registreeringu

arvel oleva litsentsitasu kohta. Kostja ei aktsepteeri hageja suulist õiguste üleandmist iseenda

firmale. Kostjat ei ole informeeritud, et litsentsiõigused lähevad hagejale. Hagejal tuleb

esitada eskiisjoonised, mis on registreeritud Patendiametis. Mudelid, mille eest raha nõutakse

peavad olema registreeritud Patendiametis. Kuna kostja ei ole näinud ega tutvunud

autoriõiguste ega ainulitsentsiga, pole arve tasutud.

Kostjat on petetud. Ta sai aru protokolli kirjutades, et autoritel on litsents. Kostja sõlmis

heauskselt arenduskoostööleppe eraisikutega M. Marksiga ja J. Nõuga selleks, et ta saaks

projekti lõppedes Patendiametis endale kasuliku toote märgise. Seda ei ole kostja saanud.

Kostjale ei ole esitatud jooniseid, dokumente, mille alusel tal oleks õigus arve esitada.

Litsents on konkreetne asi alates väljastaja organisatsioonist, kuupäevast, litsentsi

parameetritest, kasutamise kohast (riik) jne. Kostja peatas 2024. a märtsis rattamajade

tootmise ja kannab iga kuu kahjumit.

OTSUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning tõendite alusel tuvastatuks:



Markus Marks ja Janno Nõu (koos ka autorid) sõlmisid kostja esindaja Jaan

Tootsmaniga 26.04.2013 allkirjastatud arendustöö lepingu (dtl 34), milles leppisid

3(7)

muuhulgas kokku, et lepingu sisuks olev objekt on Markus Marksi (isikukood

38907040370) ja Janno Nõu (isikukood 38611220311) poolt loodud disainilahendus

moodul rattaturvamajale töönimega "triipkood", mis kinnitatakse üleandmisaktis.

Tasu osas lepiti kokku, et Hakude Service OÜ kohustub maksma iga müüdud

rattamajalt "triipkood" litsentsilepingutasuks autoritele Markus Marksile ja Janno

Nõule summa, mis on sätestatud litsentsilepingutabelis. Litsentsilepingu tasu maksab

Hakude Service OÜ iga rattamaja "triipkood" müügitehingu eest eraldi ühe kuu

jooksul peale müügitehingu eest tasu saamist. Tasumakstakse kahes võrdses osas

Janno Nõu (221030158002) ja Markus Marksi (1105166903)arveldusarvetele.



Autorid ja kostja esindaja J. Tootsman allkirjastasid 22.02.2022 protokolli (dtl 35, 36).

Protokolli järgi toimus 18.02.2022 Nõmme Kõrtsis Raplamaal kokkusaamine, kus

otsustati Tasu 1 ja Tasu 2 kokkulepped.

Tasu 1: Hakude Service OÜ / Jaan Tootsman / või mõni muu Jaan Tootsmaniga

seotud ettevõte maksab litsentsitasu iga toodetud FORM tüüpi maja eest 50€ (+

käibemaks). Toodetud FORM majade kogus arvestatakse perioodil 01.07.2013 kuni

28.02.2022 (arvesse lähevad ka tootmises olevad rattamajad seisuga 28.02.2022).

Rattamajade koguse peavad osapooled kokku leppima. Jaan Tootsman saadab

toodetud majade koguse info esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui 28.02.2022.

Toodetud majade hulka lähevad kõikides suurustes FORM tüüpi järgivad majad.

Arvestusse ei lähe üks kahekordne arhitektuurne maja (Jaan Tootsmani soovil, pilt

brozüüris).

Tasu 2: Janno Nõu ja Markus Marks on nõus müüma tähtajatu ainulitsentsi koos

kõikide varaliste õigustega Hakude Service OÜ-le (või mõnele muule Jaan

Tootsmaniga seotud ettevõttele) 2800€ (+ käibemaks). Jaan Tootsman või temaga

seotud ettevõte nõustub maksma kuue kuu jooksul (alates märts 2022 kuni august

2022) Tasu 1 ja Tasu 2 väljastatud arvete alusel. makse peab olema tehtud hiljemalt

31.08.2022. Arvete väljastamise intervalli ja osamaksete suurused lepitakse kokku

esimesel võimalusel aga mitte hiljem kui märts 2022.

Peale Tasu 1 ja Tasu 2 täielikku tasumist, lähevad kõik FORM tüüpi majade varalised

õigused üle Jaan Tootsmannile ja loetakse 26.04.2013 allkirjastatud litsentsileping

tasutuks.



Hageja esitas 31.08.2022 kostjale arve nr A-22116 (dtl 39) 60 FORM rattamaja

litsentsitasu eest. Arve maksetähtaeg oli 07.09.2022 ning kostja ei ole arvet tasunud.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista FORM rattamajade litsentsitasuna 3600 eurot arve

nr A-22116 alusel. Hageja leiab, et autorid ja kostja leppisid 22.02.2022 protokollis kokku

FORM rattamajade litsentsitasu suuruses ja tasumise kohustuses, mis algselt tulenes

26.04.2013 arendustöö lepingust. Hagejale loovutati 22.02.2022 suuliselt õigus esitada

eelviidatud arve kostjale ning suulist õiguste loovutamist kinnitasid autorid 12.12.2023,

22.01.2024 ja 24.01.2024 allkirjastatud dokumentidega. Kostja ei nõustu vaidlusalust arvet

tasuma enne, kui autorid esitavad talle Patendiameti registreeringu, FORM rattamaja

dokumentatsiooni ja litsentsi. Kostja ei aktsepteeri autorite FORM rattamajade õiguste

loovutamist hagejale. Kostja leiab, et teda on petetud 22.02.2022 protokolli allkirjastamisega.

Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus esitada arve nr A-22116 kostjale

litsentsitasu maksmiseks.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, võlatunnistus.

4(7)

8. Praeguses tsiviilasjas tuleb asja lahendamiseks hinnata, kas autorite ja kostja 22.02.2022

allkirjastatud protokoll sisaldas deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 teise alternatiivi

mõttes ja kui tegu oli võlatunnistusega, siis kas kostja oli kohustatud maksma hagejale arves

märgitud summa (litsentsitasu). Hindamaks seda, kas 22.02.2022 protokoll sisaldas

õiguslikult siduvat võlatunnistust või õigusliku sidumise tahteta antud kinnitust, tuleb esmalt

välja selgitada kostja tegelik tahe väidetava võlatunnistuse andmisel (vt RKTKo 05.02.2025,

2-21-8877, p 11). Lähtuda tuleb dokumendi sisust ja selle sõnastusest, samuti dokumendi

koostamise põhjustest ja eesmärgist. Kostja tegeliku tahte tuvastamisel tuleb kohaldada

üldiseid tahteavalduse tõlgendamise reegleid (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75)

ning selle aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja kui võlatunnistusest tuleneva

nõude esitaja (TsMS § 230 lg 1). Kahtluse korral tuleb õiguslikult siduvat võlatunnistust

eitada ning lähtuda eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega

(vt RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364, p 12).

9. Kohus lähtub sellest, et hageja tugineb hagis 22.02.2022 protokollis kokku lepitud

tasunõudele üks. 22.02.2022 protokolli ja Tasu 1 näol on kohtu arvates tegemist õiguslikult

siduva võlatunnistusega. Protokollis oli märgitud, et kostja maksab 50 eurot (+ käibemaks)

perioodil 01.07.2013 kuni 28.02.2022 (arvesse lähevad ka tootmises olevad rattamajad

seisuga 28.02.2022) iga toodetud FORM tüüpi maja eest ning rattamajade koguse peavad

osapooled kokku leppima, mida autorid (kui teose loojad autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4

mõttes) ja kostja ka 18.02-14.03.2022 e-kirjavahetusest nähtuvalt tegid (dtl 37-38).

Varasemalt oli protokolli osapoolte vahel sõlmitud 26.04.2013 litsentsileping (VÕS § 368 ja

AutÕS § 48 mõttes), mille järgi kostja kohustus FORM („triipkood“) rattamaja kui teose

kasutamise eest autoritele tasuma. Enne protokolli allkirjastamist tasu makstud ei olnud.

Kostja selgitas, et 2013. a projekt oli raugenud kuni M. Marks 2022. a kirjutas. Seejärel

autorid ja kostja kohtusid 18.02.2022 Nõmme Kõrtsis Raplamaal ning kostja allkirjastas

22.02.2022 protokolli (dtl 35) ja kinnitas kirjavahetuses (dtl 40-44), et on valmis litsentsitasu

autoritele maksma 60 maja eest, mis nähtusid kostja kodulehel (dtl 62-63). Sellest tulenes

kohtu hinnangul kostja soov, et autorid ja kostja oleksid võlatunnistuses märgitud tasumata

rattamajade litsentsitasuga (ehk autoritasuga) seotud.

10. Riigikohtu praktikast (vt RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877, p-d 18.1 ja 18.2) tulenevalt

loobub võlgnik (praegusel juhul kostja) deklaratiivse võlatunnistuse andmisega lähtuvalt

võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud

nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik teadis või

pidi teadma oma võimalikke vastuväiteid tunnistatavale võlale ja sai aru nendest

vastuväidetest loobumise tagajärgedest, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest

loobumine lõplik. See tähendab, et võlatunnistuse andjal ei ole hiljem õigust tugineda

vastuväidetele isegi siis, kui ta suudaks vastupidist tõendada. Võlgnik saab võlale esitada

üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta loobunuks. Deklaratiivse võlatunnistusega

muudetakse vaieldav asjaolu vaieldamatuks.

Kuna deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, peab hageja

Riigikohtu selgituste kohaselt lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka alusvõlasuhet

puudutavad asjaolud, sh tõendama oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid. Üksnes

neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on kostja võlatunnistuses loobunud, ei pea

hageja enam tõendama. Küll aga peab ta tõendama asjaolusid, mis võimaldavad järeldada,

millistest vastuväidetest võlgnik loobus. Kostjat saab lugeda loobunuks sellistel asjaoludel

5(7)

põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st mille üle pooled

enne võlatunnistuse andmist vaidlesid või milles valitses ebaselgus.

11. Eeltoodut arvestades tuli hagejal tõendada, millistest vastuväidetest kostja võlatunnistust

andes loobus ning lisaks võlatunnistusele endale tuli hagejal kohtu ette tuua ka alusvõlasuhet

puudutavad asjaolud, sh tõendada oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid osas, milles

kostja ei ole oma vastuväidetest loobunud. Hinnates hageja esitatud tõendeid, s.o kostja ja

autorite alusvõlasuhtest tulenevat 26.04.2013 arendustöö lepingut ja 22.02.2022 protokolli

(kui deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 teise alternatiivi mõttes), leiab kohus, et

kostja loobus oma vastuväidetest litsentsitasule eelkõige tasu suuruse (litsentsilepingutabelis

kokkulepitud tasusuurus) osas ning toodetud rattamajade koguse osas, mis lepiti 2022. a

märtsi, juuli ja augusti kirjavahetuses kokku. Kostja ei loobunud oma õigusest saada FORM

(„triipkood“) rattamaja varalised õigused (litsents) Tasu 1 ja 2 täielikul tasumisel.

12. Seoses kostja väitega, et teda peteti ja talle lubati 22.02.2022 protokolli sõlmimisel ja

Tasu 1 maksmisel esitada FORM rattamajade dokumentatsioon ja litsents, registreering

Patendiametis, märgib kohus, et selgitas kostjale 11.03.2025 istungil tehingu tühistamist

pettuse mõjul ning selle tähtaegu (TsÜS §-d 90-99, dtl 146). Kohus selgitas viidatud istungil

ka seda, et hagimenetlus käib poolte esitatu põhjal ning kohus hindab vaidlusaluse arve

põhjendatust (dtl 145), mis esitati protokollis kokkulepitud Tasu 1 eest. Kostja ei ole

tõendanud (TsMS § 230 lg 1), et neil oli autoritega kokkulepe Patendiameti registreeringuks

või mingiks kindlas vormis litsentsiks (nt varasema 2012. a EKA ja kostja vahel sõlmitud

lepingu järgselt saadud patendiameti tunnistus EXO rattamaja variandi kohta, dtl 79)

samaaegselt Tasu 1 maksmisega. Hagejad on esitanud tõendid, et on kostjale pärast

26.04.2013 arendustöö lepingut edastanud FORM rattamajade jooniseid (dtl 103-118). Oma

väidet teistsuguse dokumentatsiooni esitamise kokkuleppe kohta ei ole kostja tõendanud.

13. Kokkuvõttes leiab kohus, et autorid ja kostja sõlmisid 22.02.2022 protokollis deklaratiivse

võlatunnistuse, millest tulenes kostjale kohustus maksta autoritele litsentsitasu. Protokolli

osapooled leppisid edasises kirjavahetuses kokku, et kostja peab tasuma litsentsitasu 60

FORM rattamaja eest.

14. Järgnevalt hindab kohus kostja vastuväidet nõude (suuliselt) loovutamise kohta hagejale.

Hageja sõnul loovutasid autorid oma varalised õigused FORM rattamaja kui autoriõigusega

kaitstud teose suhtes hagejale 22.02.2022 suulise kokkuleppe alusel ning esitasid selle kohta

kirjalikud 12.12.2023 ning 22.01.2024 ja 24.01.2024 allkirjastatud kinnitused (dtl 32-33, 60-

61). Kohus leiab, et kuigi nt AutÕS § 49 lg 1 sätestab, et autorileping (AutÕS § 48 mõttes)

peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, võisid J. Nõu ja M. Marks anda enda varalised

õigused (loovutada need) teosele üle hagejale ka suulises vormis, mis on autorite poolt

allkirjastatult kinnitatud. AutÕS § 49 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa

autorilepingu tühisust (vt ka RKTKo 13.12.2006, 3-2-1-124-06, p 16). Teose kasutamist

lubava autorilitsentsilepingu tühiseks lugemine kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu

kahjustaks Riigikohtu arvates põhjendamatult autorite õigusi. Praegusel juhul autorid ise ei

vaidlusta enda õiguste rikkumist. Seega on loovutamine kehtiv.

15. Kõike eelnevat ja asjassepuutuvaid tõendeid kogumis hinnates kuulub esitatud hagi

rahuldamisele. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid

(eelkõige EXO rattamaja puudutavad tõendid) tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus

omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

6(7)

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja

menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja menetluskulud põhjendatud ja kohus mõistab menetluskulu kostjalt hageja kasuks

välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

7(7)