2-25-2390/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2390

Tsiviilasi / hagi ese

SIA Citadele Leasing hagiavaldus OÜ Lesman2 vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

SIA Citadele Leasing (Läti Vabariigi registreerimisnumber

40003423085, SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood

11453650) kaudu, aadress Narva mnt 63/1, 10120 Tallinn)

Lepinguline esindaja Aivar Jurs

Kostja

OÜ Lesman2 (registrikood 14532640, aadress Päikese pst 69,

10913 Tallinn)

Seaduslik esindaja juhatuse liige K. K.

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali

(registrikood 11453650) kasuks 11 972 (üksteist tuhat üheksasada seitsekümmend kaks)

eurot 92 (üheksakümmend kaks) senti.

3. Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali

(registrikood 11453650) kasuks viivis põhinõude 7923 (seitse tuhat üheksasada

kakskümmend kolm) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti tasumata osalt viivisemääraga

0,3% (null koma kolm protsenti) päevas alates 12.02.2025.a (kaheteistkümnendast

veebruarist kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 6433 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot 37 (kolmkümmend

seitse) senti.

4. Jätta SIA Citadele Leasing (Läti Vabariigi registreerimisnumber 40003423085, SIA

Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kaudu) hagi OÜ Lesman2

(registrikood 14532640) vastu rahuldamata osas, milles SIA Citadele Leasing (SIA Citadele

Leasing Eesti filiaali kaudu) palub mõista OÜ-lt Lesman2 välja SIA Citadele Leasing Eesti

filiaali kasuks viivis põhinõuet, see on 7923 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend kolm)

eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti ületavalt osalt viivisemääraga 0,3% (null koma

kolm protsenti) päevas alates 12.02.2025.a (kaheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande

kahekümne viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8027

(kaheksa tuhat kakskümmend seitse) eurot 8 (kaheksa) senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 92,03% (üheksakümmend kaks koma null kolm protsenti) OÜ

Lesman2 (registrikood 14532640) kanda ja 7,97% (seitse koma üheksakümmend seitse

protsenti) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kanda.

7. Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali

(registrikood 11453650) kasuks riigilõiv 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot ja 32

(kolmkümmend kaks) senti.

8. Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali

(registrikood 11453650) kasuks viivis menetluskulude 966 (üheksasada kuuskümmend

kuus) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9. Jätta OÜ Lesman2 (registrikood 14532640) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse

asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka

esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

2 (6)

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab

käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohus

märgib otsuses hagi osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise

põhjendused.

2. SIA Citadele Leasing (SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kaudu) (hageja) nõuab OÜ-lt

Lesman2 (kostja) vara soetamisega seotud kuluhüvitise 112,92 eurot, liisingumaksete võla 2632,46

eurot (sh 766 eurot lepingu nr xxxx ja 947,41 eurot lepingu nr xxxx liisingu põhiosa tagasimaksete

võlg; 227,03 eurot lepingu nr xxxx ja 331,32 eurot lepingu nr xxxx liisingu intressimaksete võlg;

153,21 eurot lepingu nr xxxx ja 207,49 eurot lepingu nr xxxx liisingumaksete käibemaksu võlg);

kindlustuse võla 113,49 eurot, kindlustuse leppetrahvi 11,35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 1490,60 eurot (sh 621,81 eurot lepingu nr xxxx ja 868,79 eurot lepingu nr xxxx viivis),

liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu 2000 eurot (sh 1000 eurot lepingu nr xxxx ja 1000

eurot lepingu nr xxxx vara tagastusega seotud haldustasu hinnakirja alusel), liisingueseme

tagastamise, müügiks ettevalmistamise ja müügiga seotud kuluhüvitise 5612,10 eurot (sh 136,36

eurot lepingu nr xxxx, 250 eurot lepingu nr xxxx ja 250 eurot lepingu nr xxxx vara tagastusteenus

Reeborn OÜ; 438,53 eurot lepingu nr xxxx hooldus ja transport Autolink OÜ;

918,04 eurot lepingu nr xxxx siduri vahetus ja transport; 100 eurot lepingu nr xxxx, 200 eurot

lepingu nr xxxx ja 200 eurot lepingu nr xxxx vara välispesu ja sisepesu; 270 eurot lepingu nr xxxx

kleebiste eemaldamine sõiduki kerelt; 75 eurot lepingu nr xxxx, 75 eurot lepingu nr xxxx ja 75

eurot lepingu nr xxxx hindamisakt; 14,34 eurot lepingu nr xxxx kütus; 1172,13 eurot lepingu nr

xxxx, 700 eurot lepingu nr xxxx ja 737,70 eurot lepingu nr xxxx müügi vahendustasu) tasumist.

Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates hagi esitamisest 12.02.2025

võla 8511,05 eurot tasumata osalt viivise määraga 0,3% päevas tasumist kuni põhivõla tasumiseni,

kuid mitte rohkem kui 8027,08 eurot. Nõuete aluseks on liisinguandja SIA Citadele Leasing Eesti

filiaali ja liisinguvõtja OÜ Lesman2 vahel sõlmitud järgmised lepingud: 12.07.2021 sõlmitud

liisinguleping nr xxxx; 22.02.2022 sõlmitud liisinguleping nr xxxx ning juunis 2022 sõlmitud

liisinguleping nr xxxx. Liisingulepingu nr xxxx kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale

liisingueseme (Volkswagen Transporter) omandamist kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingu

nr xxxx kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Citroėn Berlingo)

omandamist kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingu nr xxxx kohaselt liisinguandja finantseeris

liisinguvõtjale liisingueseme (Cupra FORMENTOR) omandamist kasutusrendilepingu alusel.

Liisingulepingute lahutamatuks osaks on ka 08.03.2021 kinnitatud liisinguandja liisingulepingu

tüüptingimused (Tüüptingimused) ja hinnakiri. Liisinguvõtja on Tüüptingimustega ja hinnakirjaga

tutvunud ning kinnitab seda liisingulepingute põhitingimuste punktis 9.6. Liisingulepingute

põhitingimuste punkti 5.1 ja 5.2 alusel kohustus liisinguvõtja tasuma osamakseid ja intressimakseid

igakuiselt graafikus näidatud kuupäevadel ja summades. Liisinguvõtja igakuist liisingumaksete

tasumise kohustust kohaselt ei täitnud, millega rikkus lepingut. Võlgnevuse tõttu saatis

liisinguandja liisinguvõtjale 02.05.2024 teatise võlgnevuse kohta, andis võla tasumiseks täiendava

tähtaja kuni 19.05.2024 ja hoiatas, et võla tasumata jätmise korral on liisinguandjal õigus

liisingulepingud üles öelda. Hoiatuse koostamise hetkel oli liisinguvõtja võlgnevuses kõikide

liisingulepingute järgi juba 3 järjestikust kuumakset (29.02.2024, 31.03.2024 ja 30.04.2024).

Hoiatusele vastas liisinguvõtja, et maksab võla 29.09.2024. Ka selleks päevaks võlga ei tasutud.

31.05.2024 lisandus juba ka uus kuumakse võlg. Kuna liisinguvõtja võlgnevusi ei tasunud, ütles

liisinguandja liisingulepingud erakorraliselt üles 03.06.2024. Ülesütlemisega muutusid

3 (6)

sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute järgsed jääkmaksumused. Liisinguvõtja rikkus ka

kindlustamise kohustust. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 6.1 alusel kohustub

kindlustuslepingu olemasolu tagama kogu liisingulepingu vältel liisinguvõtja ja punkti 6.2 järgi

esitama liisinguandjale vastava poliisi. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 6.3 järgi puudub

liisinguvõtjal õigus muuta kindlustus maksevabaks või lõpetada see. Liisingulepingu

põhitingimuste punkt 6.4 järgi, juhul, kui liisinguvõtja kindlustust ei sõlmi, sõlmib selle

liisinguvõtja eest liisinguandja ja sellisel juhul hüvitab liisinguvõtja liisinguandjale viimase poolt

tasutud kindlustusmakse ja kohustub tasuma lisaks ka leppetrahvi 10% tasutud kindlustusmakse

summast. Kuna liisinguvõtja rikkus kindlustamise kohustust, tasus liisinguandja kindlustusarve ise,

et kindlustuskaitse ei katkeks. Howden Kindlustusmaakler edastas liisinguandjale 24.04.2024 arve

summas 113,49 eurot. Peale seda edastas liisinguandja liisingulepingu alusel 24.04.2024 nõude

edasi liisinguvõtjale summas 124,84 eurot, millest 113,49 eurot on hüvitamisele kuuluv

kindlustusmakse ja 11,35 eurot on liisingulepingu punkti 6.4 järgne leppetrahv 10%

kindlustusmaksest. Seega kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kindlustuse kulu kokku

summas 113,49 eurot ja kindlustuse leppetrahvi 11,35 eurot. 03.06.2024 saatis liisinguandja

liisinguvõtjale e-mailiga ka nõude liisinguobjekti tagastamiseks mille järgi kohustus liisinguvõtja

liisinguobjektid tagastama 07.06.2024. Kuna liisinguvõtja vabatahtlikult liisinguobjekte ei

tagastanud, siis tegi liisinguandja liisinguobjektide otsimise ja tagastamise ülesandeks

inkassofirmale Reeborn OÜ. Inkassofirma töö tulemusel nõustus liisinguvõtja lõpuks

liisinguobjektid üle andma 17.06.2024. Liisinguobjektide tagasisaamise eest esitas inkassofirma

liisinguandjale koondarve summas 915,00 eurot, millest käibemaksuta osa summas 750,00 eurot

(250 eurot ühe auto kohta) kuulub liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele. Liisinguobjekti

tagasi saamisega seoses ja vara vastuvõtmisest tingituna esitas hageja hinnakirja alusel ka vara

tagastamisele järgnevate toimingute ja kooskõlastuste haldustasuks miinimumnõude summas

1000,00 eurot. Sõidukile Cupra Formentor tehti enne müüki hooldus summas 438,53 eurot

(käibemaksuta). Hooldus oli vajalik sellepärast, et tehase garantii ei katkeks. Tehtud kulu oli

hageja väitel põhjendatud kulu, sest garantii katkemine vähendab koheselt turuväärtust ja

garantiiga sõiduk on müügiturul selgelt eelistatum, kui garantiita sõiduk. Sõidukil Volkswagen

Transporter vahetati enne müüki suunamist ära sidurikomplekt maksumusega 918,04 eurot

(käibemaksuta), kuna siduri pedaal vajus põhja ega vahetanud käike. Siduri parandus oli vajalik

sellepärast, et ostja saaks teha proovisõitu ja katkisega siduriga sõidukit müües oleks see

vähendanud vara turuväärtust oluliselt suuremas ulatuses, kui seda oli remondikulu. Seega oli

tehtud kulu siduri parandamiseks põhjendatud kulu ja kuulub hüvitamisele. Peale liisinguobjektide

tagastamist määrati autodele eeldatavad võimalikud turuväärtused. Kuna määratud turuväärtused

olid madalamad, kui liisingu jääkväärtused, siis kõrgeima võimaliku müügitulemi saavutamiseks

otsustati panna autod müüki määratud turuväärtusest kõrgema hinnaga, et turu hinnakauplemise

tulemusel jääks lõpphind võimalikult kõrge. Cupra Formentor ja Citroen Berlingo õnnestuski

hinnakauplemise tulemusel müüa eeldatavast turuväärtuses kõrgema hinnaga. Volkswagen

Transporter õnnestus müüa kahjuks määratud turuväärtuses veidi odavamalt, kuid selle müügihind

jääb kohtupraktikas aktsepteeritud lubatud 10% suuruse hinnaerinevuse piiridesse. Liisinguandja

loeb liisinguobjektide turuväärtuseks nende tagastamise hetkel müügihinna. Liisinguobjektid

müüdi esmalt Autolink OÜ-le ja Autolink OÜ müüs siis varad edasi ostjale. Varad müüakse

müügikorraldaja kaudu sellepärast, et liisinguandja, kes ise vahetult müügiga ei tegele, vabaneks

müüja vastutusest. Müügi vahendamise eest esitas Autolink OÜ hagejale arved, millest

käibemaksuta osad kuuluvad liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele. 29.11.2024 edastas

liisinguandja liisinguvõtjale teatise liisinguobjektide müügi kohta ja esitas tasumiseks nõude, mis

jäi järgi pärast varade müüki. Kostja võlga ei tasunud. Liisingulepingute ülesütlemisega muutusid

sissenõutavaks ka liisingu graafiku järgsed tasumata jäägid. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu

jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses sissenõutavaks. Tagastatud liisinguobjektide

turuväärtusega (müügihinnaga) vähendas hageja varade tagastamise päeval VÕS § 367 lg 3 alusel

liisingu jääkmaksumust ja viivist arvestatakse edasi turuväärtusega katmata jäänud osale. Viivise

määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. Liisinguesemete

tagastamise päeva (s.o 17.06.2024) seisuga arvestatud liisingulepingute järgne sissenõutav viivis

on kokku 2818,84 eurot. Liisingulepingu nr xxxx müügihind kattis aga täies ulatuses ka

4 (6)

liisingulepingu nr xxxx järgse sissenõutava viivise summas 1328,24 eurot. Peale seda jäi järgi veel

113,64 eurot, millega vähendati samas lepingus ka 250 euro suurust inkassotasu. Inkassotasuks jäi

järgi 136,36 eurot (250 – 113,64). Sissenõutav viivis hagi esemes on seega kokku 1490,60 eurot

(2818,84 eurot – 1328,24 eurot = 1490,60 eurot). Ajas kasvavat viivist arvestab liisinguandja

summalt 8511,05 eurot. Hageja piirab ajas kasvavat viivist summani 8027,08 eurot ja ei nõua hagi

esemes sellest rohkem. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna asjas tasutud riigilõivu hüvitamist.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt

asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata.

4. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates hagi esitamisest

12.02.2025 võla 8511,05 eurot tasumata osalt viivise määraga 0,3% päevas tasumist kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 8027,08 eurot. Hageja põhjendab viivise nõuet sellega, et viivise

määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama

liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja

kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1

kohaselt, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik

kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja

ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse punktist 6.5 nähtuvalt (dtl 8) arvestab hageja alates hagi esitamisest edasiulatuvat

viivist summalt 8511,05 eurot, mis koosneb järgnevast: 700 eurot lepingu nr xxxx liisingu

jääkmaksumus; 766 eurot lepingu nr xxxx ja 947,41 eurot lepingu nr xxxx liisingu põhiosa

tagasimaksete võlg; 153,21 eurot lepingu nr xxxx ja 207,49 eurot lepingu nr xxxx liisingumaksete

käibemaksu võlg; 124,84 eurot lepingu nr xxxx kindlustus; 136,36 lepingu nrxxxx, 250 eurot

lepingu nr xxxx ja 250 eurot lepingu nr xxxx vara tagastusteenus Reeborn OÜ; 438,53 eurot

lepingu nr xxxx hooldus ja transport Autolink OÜ; 918,04 eurot lepingu nr xxxx siduri vahetus ja

transport; 100 eurot lepingu nr xxxx, 200 eurot lepingu nr xxxx ja 200 eurot lepingu nr xxxx vara

välispesu ja sisepesu; 270 eurot lepingu nr xxxx kleebiste eemaldamine sõiduki kerelt; 75 eurot

lepingu nr xxxx, 75 eurot lepingu nr xxxx ja 75 eurot lepingu nr xxxx hindamisakt; 14,34 eurot

lepingu nr xxxx kütus; 1172,13 eurot lepingu nr xxxx, 700 eurot lepingu nr xxxx ja 737,70 eurot

lepingu nr xxxx müügi vahendustasu. Summalt 8511,05 eurot arvestatuna viivis 0,3% päevas 365

päeva eest on kokku 9319,60 eurot. Hageja piirab ajas kasvavat viivist summani 8027,08 eurot (dtl

8). Hagiavalduse punktis 6.5 märgitud lepingu nr xxxx liisingu jääkmaksumus 700 eurot ei ole

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Liisingu lõplik jääkmaksumus on liisingulepingu

ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud liisingu jääkmaksumuse ja vara müügihinna vahe.

Lepingu nr xxxx vara Citroen Berlingo müügihind oli 10245,90 eurot, lepingu nr xxxx liisingu

esialgne jääkmaksumus enne vara müügihinna mahaarvestamist oli 10358,82 eurot (dtl-d 4, 9, 35,

78). 10358,82 - 10245,90 = 112,92. Seega on asjaoludega õiguslikult põhjendatud lepingu nr xxxx

5 (6)

liisingu lõplik jääkmaksumus 112,92 eurot, mida kostja hagejale võlgneb. Seega on põhinõude

summaks 7923,97 eurot (112,92 eurot lepingu nr xxxx liisingu jääkmaksumus + 766 eurot lepingu

nr xxxx ja 947,41 eurot lepingu nr xxxx liisingu põhiosa tagasimaksete võlg + 153,21 eurot lepingu

nr xxxx ja 207,49 eurot lepingu nr xxxx liisingumaksete käibemaksu võlg + 124,84 eurot lepingu

nr xxxx kindlustus + 136,36 lepingu nr xxxx ja 250 eurot lepingu nr xxxx ning 250 eurot lepingu

nr xxxx vara tagastusteenus Reeborn OÜ + 438,53 eurot lepingu nr xxxx hooldus ja transport

Autolink OÜ + 918,04 eurot lepingu nr xxxx siduri vahetus ja transport + 100 eurot lepingu nr

xxxx ja 200 eurot lepingu nr xxxx ning 200 eurot lepingu nr xxxx vara välispesu ja sisepesu + 270

eurot lepingu nr xxxx kleebiste eemaldamine sõiduki kerelt + 75 eurot lepingu nr xxxx ja 75 eurot

lepingu nr xxxx ning 75 eurot lepingu nr xxxx hindamisakt + 14,34 eurot lepingu nr xxxx kütus +

1172,13 eurot lepingu nr xxxx ja 700 eurot lepingu nr xxxx ning 737,70 eurot lepingu nr xxxx

müügi vahendustasu = 7923,97), mille tasumata osalt kuulub edasiulatuv viivis alates hagi

esitamisest kostjalt väljamõistmisele.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja ajas kasvav viivis võlalt 8511,05

eurot alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni, hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse edasiulatuva viivise nõudes osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 7923,97 eurot tasumata osalt viivisemääraga

0,3% päevas alates 12.02.2025.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6433,37 eurot

(põhinõue 7923,97 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis 1490,60 eurot = 6433,37 eurot). Kohus

jätab rahuldamata hagiavalduse edasiulatuva viivise tasumise nõudes, milles hageja palub mõista

kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõuet 7923,97 eurot ületavalt osalt viivisemääraga 0,3%

päevas alates 12.02.2025.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8027,08 eurot.

5. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõiv 1050 eurot) hüvitamist. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

6. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 20000 eurot. Kohus rahuldas

hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 18406,29 eurot. Eeltoodust

tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 92,03% ulatuses ja jättis rahuldamata 7,97% ulatuses

(18406,29 on 20000-st 92,03%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 92,03% ulatuses ning

hageja kanda 7,97% ulatuses.

7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

1050 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu

1050 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel

tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõivu

966,32 eurot (92,03% 1050-st on 966,32).

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)