3-24-2556/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2556

Haldusasi

Y.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2024

lahkumisettekirjutuse nr 1052281936 ning 31.07.2024

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise

otsuse nr 15.3-3.1/1921-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Y.D

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, §

155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet jättis 31.07.2024. a otsusega nr 15.3-3.1/1921-1 Y.D

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata, kuna taotleja ei vastanud PPA esitatud

küsimustele legaalse sissetuleku olemasolu kohta.

2. PPA kohustas Y.D-d 09.09.2024. a lahkumisettekirjutusega nr 1052281936 Eestist

vabatahtlikult lahkuma 10 päeva jooksul, kuid hiljemalt 20.09.2024. Sama ettekirjutusega

kohaldati sissesõidukeeldu kaheks aastaks.

3. Y.D esitas 11.09.2024 kaebuse 09.09.2024. a lahkumisettekirjutuse tühistamiseks.

3-24-2556

4. Tallinna Halduskohus võttis 18.09.2024. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

menetlusse.

5. Kaebaja esitas 20.09.2024 kohtule e-posti teel avalduse, kus selgitas, et taotleb elamisloa

taotluse läbivaatamise tähtaja ennistamist ning sissesõidukeelu tühistamist.

6. Tallinna Halduskohus lubas 10.10.2024. a määruse resolutsiooni p-ga 1 täiendada kaebust

nõudega tühistada PPA 31.07.2024. a otsus.

7. Tallinna Halduskohus luges 07.04.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

31.07.2024. a otsuse tühistamiseks tähtaegselt esitatuks ning resolutsiooni p-ga 2 jättis PPA

taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused:

1) kaebaja esitas 19.04.2024 tähtajalise elamisloa taotluse abikaasa juurde elama asumiseks.

Kaebaja kontaktandmetena oli märgitud e-posti aadress xxx. Vastustaja saatis 13.06.2024

kaebajale e-kirja taotluses märgitud e-posti aadressile ja palus kaebajal vastata elamisloa

taotluse menetluses tekkinud küsimustele ning esitada tõendid kaebaja legaalse sissetuleku

olemasolu kohta hiljemalt 27.06.2024. Kaebaja vastustaja kirjale ei reageerinud. Vastustaja

saatis 22.07.2024 kaebajale meeldetuletuse ja palus küsimustele vastata ning tõendeid esitada

hiljemalt 25.07.2024. Kaebaja vastustaja kirjale ei reageerinud. Vastustaja edastas 31.07.2024

kaebajale välismaalaste seaduse (VMS) § 31 lg 2 alusel tähtajalise elamisloa taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuse. Vastustaja palus kaebajal kinnitada otsuse kättesaamist kirjalikult

hiljemalt 06.08.2024. Kaebaja otsuse kättesaamist ei kinnitanud. Vastustaja avaldas

14.08.2024 otsuse resolutiivosa vastustaja veebilehel;

2) vastustaja leiab, et kuna kaebaja otsuse kättesaamist õigeaegselt ei kinnitanud, tehti otsus

14.08.2024 kaebajale teatavaks veebilehel avaldamisega. Kaebaja leiab, et esmakordselt sai ta

teada elamisloa taotluse läbi vaatamise peatamisest 28.08.2024 migratsiooninõustajalt ja otsus

tehti talle esmakordselt teatavaks alles 09.09.2024;

3) vastustaja proovis 31.07.2024 otsust kätte toimetada elektrooniliselt (VMS § 37 lg 1).

Viidatud norm ei sätesta tingimusi, millal loetakse haldusakt kätte toimetatuks. VMS § 37 lg 1

lõpp rõhutab, et tagatud peab olema elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamise

kinnitamine. Kättesaamise tingimused sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 2,

mille kohaselt peab adressaat kinnitama elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist.

Asjas ei nähtu, et kaebaja oleks 31.07.2024 otsuse kättesaamist kinnitanud;

4) tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsus on isiku jaoks koormav

haldusakt. Vastustaja ei saa antud juhul põhjendada üksnes e-posti aadressi teel ühendust

võtmist sellega, et see e-posti aadress oli elamisloa taotlusele märgitud. Minimaalselt pärast

13.06.2024 saadetud kirjale vastuse mitte saamist oleks vastustaja pidanud esmalt selgitama

välja, kas kaebaja viibib veel Eestis. On selge, et kaebaja seaduslik viibimisalus Eestis lõppes

mais 2024 viisa lõppemisega ning poolte vahel ei ole selle osas vaidlust. Kohtule ei nähtu, et

vastustaja oleks teinud mõistlike jõupingutusi kaebaja riigis viibimise ja seega ka koormava

haldusakti kättetoimetamise tagatuse välja selgitamiseks;

5) kaebaja edastas 19.04.2024 vastustajale tervisekindlustuspoliisi teiselt e-posti aadressilt

ning vastustaja kinnitas selle elamisloa taotlusele lisamist. Olukorras, kus vastustaja ei saanud

taotluses esitatud e-posti aadressilt kaebajaga ühendust ning menetluse käigus on esitatud ka

teine e-posti aadress, saab pidada mõistlikuks pingutuseks ka teise e-posti aadressi kasutamist.

Korraga kahele e-posti aadressile teavituste saatmist ei saa pidada ka vastustajale

ebamõistlikult koormavaks;

6) VMS § 37 lg 2 sõnastusest tuleneb, et koormava haldusakti kättetoimetamiseks vastustaja

veebilehel avaldamise kaudu, peavad kättetoimetamise eeldustena olema VMS § 37 lg-s 1

2(5)

3-24-2556

nimetatud viisid ammendunud. VMS § 37 lg 2 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.

Vastustaja ei proovinud kaebajat teavitada teisel haldusmenetluse toimikusse lisatud aadressil.

Kaebaja tähtajalise elamisloa taotlusele oli lisatud ka elukoha aadress Eestis. Vaatamata

sellele, et kaebaja viibimisalus oli selleks ajaks lõppenud, ei ole vastustaja väitnud, et

kontrollis selle aja seisuga, et kaebaja oli Eesti Vabariigist lahkunud. Seega ei proovinud

vastustaja ka VMS § 37 lg s 1 toodud võimalust toimetada 31.07.2024 otsus kätte posti teel

tähtkirjaga. Täidetud ei olnud avaliku kättetoimetamise eeldused VMS § 37 lg 1 ja HMS § 31

lg 1 p 2 mõttes. Nii ei saanud lugeda 31.07.2024 otsust vastustaja veebilehel avaldamisega

kättetoimetatuks;

7) kaebaja sai tema suhtes tehtud otsuse olemasolust teada 09.09.2024, kui tema suhtes viidi

läbi kontroll. Seega on kaebaja järginud HKMS § 46 lg-s 1 nimetatud kaebetähtaega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

PPA taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) 31.07.2024. a otsuse tühistamiseks esitatud kaebus pole tähtaegne. Helisalvestiselt nähtub,

et kaebaja sai otsuse kätte 25.08.2024. Seega ei saanud kaebaja vaidlustatud otsusest teada

mitte 09.09.2024;

2) kuna kaebaja sai 31.07.2024 otsuse kätte 25.08.2024, ei tule kohaldada HKMS § 46 lg-t 7.

VMS § 222 lg 1 kohaselt oli otsuse vaidlustamise viimane tähtpäev 04.09.2024;

3) VMS § 37 lg 1 näeb ette alternatiivsed kättetoimetamise viisid;

4) PPA 31.07.2024 otsus saadeti kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile. Kaebaja pole

oma väidet, et postkast polnud töökorras, tõendanud. PPA-le veateadet ei esitatud;

5) kuna kaebaja ei kinnitanud otsuse kättesaamist määratud tähtaja jooksul, lähtus PPA VMS

§ 37 lg-st 2 ja avaldas haldusakti resolutiivosa veebilehel;

6) PPA ei pidanud kaebajaga ühendust võtma teise e-posti aadressi kaudu. Seda aadressi pole

isik märkinud enda kontaktaadressina;

7) VMS § 37 lg 1 kohusta PPA-d dokumente kätte toimetama VMS § 37 lg-s 1 sätestatud

kõikidel viisidel. Enne elamisloa taotluse esitamist viibis kaebaja Venemaal ning saabus

Eestisse viisa alusel, mille kehtivus lõppes 2024. a maikuus. Piiriületuse infosüsteem ei

pruugi näidata, kas isik Eestist lahkus, kui ta tegi seda Soome või Läti kaudu;

8) VMS § 37 lg 1 ei näe ette kohustust kasutada kõiki võimalikke kättetoimetamise viise enne

veebilehel avaldamist.

8. Kaebaja enda seisukohta määruskaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. VMS § 37 lg 1 sätestab, et VMS-i alusel antud koormava haldusakti võib isikule kätte

toimetada posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui on tagatud elektrooniliselt edastatud

dokumendi kättesaamise kinnitamine. Kui haldusakti kättetoimetamine VMS § 37 lg-s 1

nimetatud viisil ei õnnestunud, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed

ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani

veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks (VMS § 37

lg 2).

3(5)

3-24-2556

10. VMS § 222 lg 1 kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa andmise taotluse läbi vaatamata

jätmise otsuse peale kaebus esitada kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast

arvates.

11. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et siinses asjas pole põhjendatud

kaebetähtaga hakata lugema 31.07.2024. a otsuse resolutiivosa avaldamisest haldusorgani

veebilehel 14.08.2024 ja ei korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Seejuures

ei tähendanud resolutiivosa avaldamine, et haldusakt tervikuna oleks kaebajale kätte

toimetatud ja et kohaldada oleks tulnud HKMS § 46 lg-t 1.

12. Teiseks on vaidluse all küsimus, kas kaebaja sai 31.07.2024. a otsusest teada 09.09.2024

või varem.

13. Vaidlust pole selle üle, et tähtajalise elamisloa taotlusele märkis kaebaja enda

kontaktaadressina e-posti aadressi, millele PPA edastas 31.07.2024. a otsuse ja palus

kinnitada kirja kättesaamist hiljemalt 06.08.2024. Kaebaja e-posti teel 31.07.2024. a otsuse

kättesaamist ei kinnitanud.

14. PPA on seisukohal, et 28.08.2024. a helisalvestise väljavõttest nähtub, et kaebaja oli

31.07.2024. a otsusest saanud teada hiljemalt 25.08.2024 ja seetõttu pole tühistamisnõue

tähtaegne. Väljavõttest nähtub järgnev: „Mulle saadeti selle tähtaja jooksul paar küsimust

e-postile. Mul oli kas mingi viirus postkastis või midagi muud. Ehk siis kiri tol ajal ei jõudnud

kohale, kuigi ma kontrollisin pidevalt. Nüüd on kirjas, et minu menetlus on peatatud. Mida

ma pean tegema, et uuesti esitada dokumendid või tähtaeg ennistada. [---]“ PPA esindaja

küsimusele, kas otsuse annulleerimise kohta saite samuti alles nüüd [28.08.2024] kätte vastas

kaebaja järgmist: „Faktiliselt jah, 3 päeva tagasi. Ma ei saanud Teiega ühendust telefoni teel.

Kirjutasin KK-le ja ei tea, kas jõudis kohale või mitte. Mingi arusaamatu asi postiga [---].“

(Dtl 271).

15. Kaebaja on öelnud tõesti PPA esindajale vastuseks küsimusele, kas ta on otsusest

annulleerimise kohta teada saanud 28.08.2024, et faktiliselt jah, kolm päeva tagasi. Samas ei

tule ringkonnakohtu hinnangul sellele kaebaja välja öeldud fraasile omistada otsustavat

tähendust. Kas annulleerimise otsusena pidi kaebaja mõistma just 31.07.2024. a otsust,

millega jäeti taotlus läbi vaatamata, siis seda pole võimalik üheselt tema antud vastusest

järeldada. Kaebaja on korduvalt viidanud sellele, et tema postkastiga toimub midagi

arusaamatut. Näiteks ka PPA 09.09.2024. a küsitluste protokollist nähtub, et PPA esindaja

küsis kaebajalt, kas ta teab, mis staatuses on elamisloa taotluse menetlemine? Sellele

küsimusele vastas kaebaja järgmist: „Mina ei teadnud, hetkeni kuni helistasin migratsiooni

nõustajale, helistasin 28.08.2024, seal minule öeldi, et see on peatatud, ning siis ma läksin

Narva, sest taotlesin elamisluba seal.“ Kaebaja lisas: „Meili mida andsin taotluses sai vist

mingi viiruse või maht on täis.“ (Dtl 100). PPA saatis korduvalt kaebajale samale e-posti

aadressile teistes küsimustes dokumente, millele kaebaja samuti ei reageerinud. Arvestades

asjaoluga, et kaebaja soovis saada elamisluba ehk riigi poolt antud soodustust, siis ei saa

pidada usutavaks, et kaebaja selles küsimuses oleks tahtnud hoiduda PPA-ga suhtlemast. See

oli tema enda huvides. Eeltootust tulenevalt ei loe ringkonnakohus tõendatuks PPA väidet, et

kaebaja sai vaidlustatud otsusest teada juba 25.08.2024.

16. Küll aga nähtub eelnevast, et kaebajat ajendas 28.08.2024 PPA-sse helistama asjaolu, et

tema tähtajalise elamisloa taotlus oli jäetud läbi vaatamata: „Nüüd on kirjas, et minu menetlus

on peatatud. Mida ma pean tegema, et uuesti esitada dokumendid või tähtaeg ennistada.“

Samuti nähtub 09.09.2024. a küsitluste protokollist, et kaebaja oli hiljemalt 28.08.2024

4(5)

3-24-2556

teadlik asjaolust, et tema tähtajalise elamisloa taotlus jäeti läbi vaatamata: „Mina ei teadnud,

hetkeni kuni helistasin migratsiooni nõustajale, helistasin 28.08.2024, seal minule öeldi, et see

on peatatud [---]. Seega ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebaja sai

vaidlustatud otsusest teada 09.09.2024.

17. Kaebaja pidi olema hiljemalt 28.08.2024 tutvunud tema e-posti aadressile saadetud PPA

31.07.2024 otsusega, vastaselt korral poleks ta 28.08.2024 PPA-sse helistanud.

Kümnepäevast tähtaega tuleb seega asuda lugema alates 28.08.2024 (HKMS § 46 lg 1).

Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes seega 09.09.2024. Kaebaja esitas kaebuse 11.09.2024 ehk

tähtaja rikkumisega.

18. Kaebaja taotleb 20. septembri 2024. a menetlusdokumendis 31.07.2024. a otsuse

kaebetähtaja ennistamist, toomata välja põhjuseid, miks kaebaja tähtaja ennistamist taotleb

(Dtl 137). Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab

kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).

19. Vaidlusaluses otsuses oli refereeritud VMS § 222, millest nähtus, et kaebuse

halduskohtule võib esitada 10 päeva jooksul.

20. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel

juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma

käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Näiteks võib küllaldane põhjus tähtaja

ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes (Vt RKHKm 3-3-1-75-08, p 17). Praegusel juhul saab ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja õiguslikku kogenematust käsitada kaebetähtaja ennistamise mõjuva

põhjusena. Kaebaja esindab ennast ise ja ta pole kasutanud haldusmenetluses

õigusteadmistega isikut. Kaebetähtaeg oli lühike, s.o 10 päeva. Asjaoludest on võimalik

järeldada, et kaebajal pole õigusalaseid teadmisi sellest, mida ja millal ta peaks vaidlustama,

kaitsmaks enda õigusi. Näiteks, et lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel ei saa hinnata

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise õiguspärasust. Eeldada saab, et alles

halduskohtumenetluses koostöös halduskohtu selgitustega mõistis kaebaja, et oma eesmärgi

saavutamiseks peab ta vaidlustama lisaks lahkumisettekirjutusele veel ka tähtajalise elamisloa

läbi vaatamata jätmise otsust. Siinses asjas ei saa kaebajale ette heita seda, et ta kohe pärast

28.08.2024 ei pöördunud kaebusega kohtusse, vaid ta asus oma probleemile lahendust otsima

koostöös PPA-ga. Kuigi 31.07.2024. a otsuses oli vaidlustamisviide, siis oli see seal üksnes

seaduse sõnastuse väljavõttena, puudusid selgitused selle kohta, mis on selle tagajärjeks, kui

10 päeva jooksul kohtusse ei pöörduta. Lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel ei saanud

kaebaja aru, et oma õiguste kaitseks tuleb tal vaidlustada ka 31.07.2024. a otsust. Sellest

tulenevalt esines ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õigusalases küsimustes kogenematuse

näol mõjuv põhjus, ennistamaks kaebetähtaeg.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb PPA määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)