2-20-15679/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Mai Grauberg ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15679

Kohtuasi

OÜ JMGR hagi Ramirent Baltic AS vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ JMGR apellatsioonkaebus

Ramirent Baltic AS vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 201 598,90 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 989,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ JMGR (registrikood 16009090), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kostja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Rahel Behrsin ja

Tauno Tark

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 20. veebruaril 2025

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-15679 osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 74 645,43 euro, hagi esitamise

aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise nõude 3638,46 euro

ja alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot

arvestatava võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

nõude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ramirent Baltic AS-lt OÜ

JMGR kasuks täiendavalt välja põhivõlg 74 645,43 eurot, hagi esitamise aja seisuga

(26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivis 3638,46 eurot ja alates 27.

oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatav

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.

2. Jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus muus osas muutmata, osaliselt muutes

ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2-20-15679

3. Rahuldada OÜ JMGR apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta Ramirent Baltic AS vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

6.2. Mõista Ramirent Baltic AS-lt OÜ JMGR kasuks välja põhivõlg 75 521,91 eurot,

hagi esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivis

3681,18 eurot ja viivis põhivõlalt 75 521,91 eurot alates 27. oktoobrist 2020 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

6.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ JMGR (hageja) esitas 26. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hagi Ramirent Baltic AS-i

(kostja) vastu kahjuhüvitise 182 094,80 euro ja viivise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt toimusid 2019. aasta sügisel Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ja

bussijaama ümberehitustööd. OÜ MPT Betoon (edaspidi MPT Betoon) tellijana ja Osaühing

GELLERTON (edaspidi Gellerton) töövõtjana sõlmisid lepingu nr SLM/29/2019

bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde teostamiseks. Gellertoni kohustus oli perioodil

2. september 2019 kuni 11. oktoober 2019 raketise ehitamine koos geodeetilise mõõdistusega,

armeerimine ja detailide paigaldus, raketise lahtirakestamine ja järeltoestus.

1.2. Varikatuse betoonitöödega seotud raketise detailide rentimiseks ja raketise projekti

saamiseks pöördus Gellerton juba 14. märtsil 2019 kostja kui raketiste rendi ja raketiste

projekteerimise alal tegutseva spetsialisti poole. Kostja kohustus projekteerima Gellertoni

tellimusel Jõhvi Bussijaama ümberehituse raames vajalikeks betoonitöödeks raketised ja

andma rendile raketiste püstitamiseks vajalikud osad. Kostja teatas 2. septembril 2019 raketise

projektijärgse pindala ja raketise püstitamiseks vajaliku materjali kuluarvestuse ning edastas

Gellertonile elektrooniliselt raketise projekti DWG joonise. Samas teatas kostja, et varem

pakutud tornide asemel rendib kostja Gellertonile postid. Raketise osad tarniti 3. septembril

2019.

2 (49)

2-20-15679

1.3. Kostja esitatud projekt ei sobinud aga Gellertoni töös kasutamiseks. Raketis purunes 8.

oktoobril 2019 betoonivalu ajal ja varises, bussijaama ootepaviljoni varikatus kukkus kokku

ja töö seiskus. Hiljem andis kostja Gellertonile üle sama töö teostamiseks algsest projektist

erineva projekti, mille järgi oli võimalik ehitustööd lõpule viia.

1.4. Rendileping ja projekteerimisleping moodustasid kompleksse kokkuleppe, millest kostja

rikkus projekteerimise töövõtulepingut puudutavat osa, põhjustades sellega Gellertonile

kahju. Kahju seisneb:

-

MPT Betoonil tekkinud nõudes Gellertoni vastu 50 061,69 eurot, s.o kulud raketise

varisemise ja täiendavate betoonitööde teostamise tõttu materjalide ja teenuste

ostmiseks kokku 17 181,69 eurot; kulud täiendava tööjõu kasutamiseks lepinguliste

tööde lõpuleviimiseks (telgi rajamine) 2880 eurot; MPT Betoonile esitatud

leppetrahvinõue lepinguste tööde tähtaegse mittevalmimise eest 30 000 eurot;

-

Ratelbet OÜ-l (edaspidi Ratelbet) tekkinud nõuetes Gellertoni vastu 66 127,96 eurot,

s.o kulud seoses kraana rentimisega kokku 11 700 eurot; kulud täiendavate parandus-

ja puhastustööde teostamiseks kokku 14 400 eurot; kulud raketise varisemise ja

täiendavate betoonitööde teostamise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile

tekitatud kahju hüvitamiseks 21 723,20 eurot, millele lisandub viivis; kulud

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks: laenusumma 8230 eurot, intress

743,45 eurot ja lisanduv viivis;

-

Gellertonil endal tekkinud lisakuludes raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde

teostamise tõttu ning materjalide ja teenuste soetamiseks kokku 53 065,35 eurot.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja väitel ei ole hageja kahju tekkimise asjaolusid esile toonud. Õige ei ole väide, et

poolte vahel oli töövõtuleping ja rendileping. Pooled sõlmisid kliendilepingu ja selle alusel

üürilepingu. Poolte vahel oli vaid erinevate seadmete üürimiseks üürisuhe, mida kostja ei ole

rikkunud. Hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud.

2.2. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et MPT

Betoonil oleks hagis viidatud kulude kandmise kohustus ega ka seda, et MPT Betoon oleks

selliseid kulutusi kandnud. Samuti on tõendamata, et hagis viidatud tööd on tehtud ja et need

on olnud vajalikud. Tõendamata on ka hagis toodud leppetrahvi summa 30 000 eurot, sh see,

et MPT Betoon oleks leppetrahvi Scruuv OÜ-le tasunud ning seejärel omakorda Gellerton

tasunud leppetrahvi MPT Betoonile. Kraana rentimisega seotud kulude osas ei ole hageja

tõendanud, et Gellerton tellis tõstukauto seoses Jõhvi bussijaama varikatuse töödega ning et

tõstuk jäi varingu alla, mis toimus just vaidlusalusel objektil. Täiendavate parandus- ja

puhastustööde kulude osas ei ole hageja tõendanud, et need tööd oleks tehtud ja Gellerton

oleks need kulutused ka kandnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et Gellerton tellis betoonitööd

ja kandis sõiduki lõhkumisega seotud kulud seoses Jõhvi bussijaama varikatusega.

Tõendamata on väidetavast laenulepingust tulenevad kohustused. Isegi, kui sellised kulutused

oleks Gellertonil tekkinud, ei saaks hageja nõuda kostjalt kahjuna nii kulutuste kui ka

laenusumma kandmist, kuivõrd sellisel juhul taotleks hageja sama nõude rahuldamist

kahekordselt ja hageja rikastuks alusetult. Tõendamata on ka Gellertoni 53 065,35 euro

suurune kahjunõue seoses raketise varisemise, täiendavate betoonitööde ning materjalide ja

teenuste soetamisega.

3 (49)

2-20-15679

2.3. Ka ei ole hageja tõendanud nõude loovutamisega seonduvat. Hageja pole hagile lisanud

loovutamisdokumenti, mis tõttu nõude loovutamine on tõendamata. Sellises olukorras on

tuleb hagi jätta rahuldamata.

2.4. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et hagis toodud asjaoludel on kahju tekkinud ning

selline kahju on ka tõendatud, tuleb kostja hinnangul kahjuhüvitist vähendada nullini.

Raketise paigaldamisega ja muude ehitustöödega seonduvat riski kandis ehitusettevõtjana

Gellerton (või mõni muu ehitusettevõtja vastavalt pooltevahelisele võimalikule vastutuse

jaotusele).

2.5. Lisaks esitas kostja alternatiivne vastuväitena protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Poolte

vahel puudub vaidlus, et kostja on Gellertonile üürinud Jõhvi ehitusobjektile erinevaid

seadmeid. Eeldatavalt puudub poolte vahel ka vaidlus, et Gellerton pole üürile võetud

seadmete eest kostjale tasunud. Seega, kui kohtu hinnangul tuleks hagi kasvõi osaliselt

rahuldada ning kohus seda teeb, palus kostja tasaarvestada kostja nõude summas 47 754,87

eurot kohtu poolt rahuldatud nõudega.

Menetluse edasine käik

3. Harju Maakohus tegi 31. märtsil 2022 vaheotsuse, millega tuvastas, et hageja kahjuhüvitise

nõue kostja vastu on põhjendatud. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse,

mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. veebruari 2023. a otsusega rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas ja muutis

osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 31. märtsil 2023

jõustus ka maakohtu vaheotsus hageja kahjunõude põhjendatuse kohta.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus rahuldas 8. aprilli 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 876,48 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 42,72 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates 27. oktoobrist 2020 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei hinda kohus otsuse tegemisel neid asjaolusid,

mille tuvastamine oli Harju Maakohtu 31. märtsi 2022. a vaheotsuse tegemiseks vajalik, vaid

lähtub vaheotsuses tuvastatust. Kohus hindab üksnes seda, milline on Gellertoni kahjunõude

suurus, mille tasumist on hagejal õigus kostjalt nõuda. Samuti hindab kohus kostja

tasaarvestuseks kasutatavaid nõudeid, mida kostja soovib kasutada hageja nõudega

tasaarvestamiseks, kui kohus peaks tuvastama, et hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist

nõuda.

4.2. Maakohus leidis, et hageja kahjunõude hindamisel ei ole võimalik kohaldada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-t 6. Ka ei ole tegemist olukorraga, kus kahju

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (TsMS §

233 lg 1). Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid

ning hagi aluseks olevaid asjaolusid on võimalik tõendada veel tõenditega, mida hageja ei ole

esitanud (näiteks pangaväljavõtted või TSD deklaratsioonid tööjõukulude kandmise kohta,

tunnistajate ütlused põhjusliku seose tõendamiseks selliste kulude osas, mida vaidlusaluse

objekti või kostja rikkumisega on muidu raske seostada).

4.3. Maakohus hindas esmalt MPT Betoon esitatud 50 061,69 euro suurust nõuet.

4 (49)

2-20-15679

4.3.1. Hageja ei ole tuginenud sellele, et Gellerton või hageja oleks MPT Betooni kahjunõude

rahuldanud, mistõttu lähtus maakohus sellest, et Gellertonile ei ole kuni käesoleva ajani kahju

tekkinud. Seega sõltub hageja nõudeõiguse olemasolu sellest, kas Gellerton rahuldab MPT

Betooni nõude tulevikus ehk kas MPT Betooni nõude tõttu tekkib Gellertonile tulevikus

kahju. Maakohus asus seisukohale, et Gellertoni poolt MPT Betooni nõude tulevikus

rahuldamine on ebatõenäoline. MPT Betoon ei ole pärast 25. veebruari 2020. a nõudekirja

esitamist teinud midagi oma nõude maksma panemiseks ning miski ei anna alust järelduseks,

et MPT Betoon teeks seda tulevikus.

4.3.2. MPT Betooni nõude maksma panemine Gellertoni vastu on ebatõenäoline ka põhjusel,

et hagi alusena esile toodud asjaoludel ei saa MPT Betoonil olla Gellertoni vastu kahjunõuet,

sest MPT Betoon ei ole andnud Gellertonile täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks (VÕS §

115 lg-d 2 ja 3). Seejuures ei ole hageja tuginenud sellele, et MPT Betooni poolt kahjuna

nõutavate kulutuste tegemise ajal oleks esinenud VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud

asjaolusid.

4.3.3. Isegi, kui MPT Betoonil oleks õigus sellise kahju hüvitamist nõuda ning Gellerton

kindlasti rahuldaks tulevikus MPT Betooni kõnealused nõuded, on nõuded kostja rikkumisega

seostatavad vaid 993,60 euro ulatuses. Sellisteks kuludeks on ekskavaator-laaduri rent 366

eurot (Osaühing CONSUMAT 29. oktoobri 2019. a arve nr 190424) ja betooni soojendamine

627,60 eurot (HC Betoon AS 20. novembri 2019. a arve nr 1903786). Ülejäänud 17 181,69

euro suuruse kulu tõendamiseks esitanud tõendid ei võimalda kulu kostja rikkumisega

seostada. Tõendamata on ka hageja väidetav 2880 euro suurune MPT Betooni kahju

tööjõukuludele. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et telgi püstitamise vajadus oli

tingitud kostja rikkumisest.

4.3.4. MPT Betoonile esitatud 30 000 euro suuruse leppetrahvi nõude osas leidis maakohus, et

hagejale ei ole tõendanud, et MPT Betoonil oleks tulnud leppetrahvi maksta kostja rikkumise

tõttu. Hageja esile toodu kohaselt on MPT Betoonile esitatud leppetrahvinõue lepinguliste

tööde tähtaegse mittevalmimise eest. Hageja kahjunõue kostja vastu põhineb aga sellel, et

talle on kahju tekkinud bussijaama katuse teistkordsest valmistamisest. Hageja ei ole

tuginenud sellele, et tööd oleks jäänud lõpetamata. Seega ei saa tööde tegemata jätmisest

tingitud leppetrahvikohustus olla seotud kostja rikkumisega. Vaatamata kostja sellekohastele

vastuväidetele ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks leppetrahvi 30 000 eurot

kujunemist.

4.4. Järgmisena hindas maakohus Ratelbet OÜ (edaspidi Ratelbet) poolt Gellertonile esitatud

nõuet 66 127,96 euro hüvitamiseks. Hageja on tuginenud sellele, et Gellerton on Ratelbeti

nõude rahuldanud vaid 1000 euro ulatuses. Maakohus asus seisukohale, et Gellertoni poolt

Ratelbeti nõude tulevikus rahuldamine on ebatõenäoline. Pärast 28. veebruaril 2020 esitatud

nõudeavaldust ei ole Ratelbet teinud midagi oma nõude maksma panemiseks ning miski ei

anna alust järelduseks, et Ratelbet teeks seda tulevikus. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et

Gellertonil oleks tekkinud Ratelbeti nõudekirjas kajastatud kohustused.

4.4.1. Hagi p 3.1.4.27.4 kohaselt võib aru saada, et hagejale tekkinud kahju seisneb

kohustuses hüvitada Ratelbetile saamata jäänud tulu 11 700 eurot. Hageja ei ole esile toonud,

mida Ratelbet oli teinud selleks, et saada kraana kasutusse andmisest tulu siis, kui hageja

oleks kraana õigeaegselt, s.o 65 päeva tegelikkusest varem Ratelbetile tagastanud. Hageja

põhjendustest ega tõenditest ei nähtu, et Ratelbetil oleks olnud võimalik nendel päevadel

kraanat kellelegi teisele 11 700 euro eest kasutada anda. Seega ei saa Ratelbetil olla kraana

kasutamisvõimaluse kaotamisel põhinevat nõuet hageja vastu nimetatud suuruses. Seejuures

5 (49)

2-20-15679

on kostja vastuväidetes tuginenud sellele, et Volvo paranduskulud hüvitas hagi lisa 22

kohaselt kindlustusandja. Hageja ei ole sellele kostja vastuväitele vastu vaielnud. Seega asus

maakohus seisukohale, et Volvole tekkinud kahju hüvitati Ratelbetile (vähealt omavastutust ja

käibemaksu ületavas osas) kindlustusandja poolt. Selline asjaolu kinnitab, et Ratelbeti 11 700

euro suurune nõue ei saa olla otsese varalise kahju nõue.

4.4.2. Hagi p 3.1.4.27.5 kohaselt seisneb Ratelbeti nõudest tulenev 14 400 euro

(käibemaksuga) suurune kahju ka varikatuse kokku kukkumisest tekitatud elementide

puhastus- ja parandustööde ning selleks vajaliku tehnika eest. Hageja ei ole tõendanud, et

Ratelbet on Gellertoniga sõlmitud lepingu alusel töid teostanud, muuhulgas on esitamata

lepingu p-des 3.3 ja 3.4 ettenähtud töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega ei ole hageja

tõendanud, et Ratelbeti tasunõue oleks 14 400 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud (VÕS §

637 lg 4).

4.4.3. Hagi p-s 3.1.4.27.6 tugineb hageja sellele, et tal tuleb tasuda Ratelbetile täiendavate

betoonitööde teostamise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju

hüvitamiseks 21 723,20 eurot, millele lisandub viivis. Hageja tõendab Ratelbeti nõuet

Gellertoni vastu 31. oktoobril 2019 esitatud arvega „Betoonitööd Jõhvis“ summas 10 864,80

eurot ja 1. detsembril 2019 esitatud arvega „Betoonitööd Jõhvis“ summas 9806,40 eurot.

Maakohus asus seisukohale, et arve selgitus „Betoonitööd Jõhvis“ ei ole piisav, et sellest

järeldada tööde põhjuslikku seost kostja rikkumisega. Samuti tõendab hageja Ratelbeti nõuet

Gellertoni vastu 1. detsembril 2019 esitatud arvega „Volvo lõhkumisega seotud kulud“

summas 2052 eurot. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellise arve alusel asuda seisukohale, et

arve on esitatud sama Volvo kohta, mis oli varingu hetkel vaidlusalusel objektil. Samuti ei

nähtu arvest, milles lõhkumise kulu seisneb.

4.4.4. Hagi p-s 3.1.4.27.7 nimetab hageja endale tekkinud kahjuna ka laenu tagasimakset koos

intressiga kokku 9130 eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud laenulepingu ja

intressiarvestuse. Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu sõlmimine õigustada hageja nõuet

kostja vastu. Laenulepingu põhikohustuse teenindamiseks tehtud kulutused ei saa olla

käsitletavad hageja kahjuna põhjusel, et laenu teenindamise kohustus saab tekkida üksnes

laenu välja maksmisel. Laenu väljamaksmine on hageja kasu. Kahjuhüvitisest tuleb arvata

maha igasugune kasu, mida hageja sai kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Lisaks

sellele, ei ole hageja tõendanud, et laenu võtmise vajadus oleks tingitud kostja rikkumisest.

4.5. Järgnevalt hindas maakohus Gellertoni enda kantud kulusid. Hagi p-s 3.1.4.27.8 tugineb

hageja sellele, et Gellertonil on tekkinud kulud täiendavate betoonitööde teostamise ning

materjalide ja teenuste soetamisega kokku 53 065,35 eurot.

4.5.1. Hageja tugineb sellele, et tal on kostja rikkumise tõttu tekkinud lisatööjõukulud

töödejuhataja ja tööliste töö eest kokku 17 223 eurot. Selliste kulude kandmist tõendab hageja

Gellertoni juhatuse liikme kinnitustega. Maakohtu hinnangul ei piisa Gellertoni juhatuse

liikme kinnitusest Gellertonile tekkinud kulude tõendamiseks. Töötasu maksmist oleks

Gellertonil olnud võimalik lihtsalt ja usaldusväärselt tõendada igale töötajale tehtud töötasu

väljamakset kajastava pangaülekandega. Sellise tõendi on hageja jätnud esitamata, mistõttu on

kõnealune kulu tõendamata.

4.5.2. Hageja kuluks on tasu armatuuri painutuspingi kasutamise eest oktoobris 2019. a

summas 50,16 eurot. Hageja esitatud arvelt nähtub, et armatuuri painutuspinki renditi 1.

oktoobrist 2019 kuni 2. oktoobrini 2019 ja 8. oktoobril 2019. Kuna raketise varing toimus 8.

oktoobril 2019, siis ei saa armatuuri painutuspingi rent olla põhjustatud varingust.

6 (49)

2-20-15679

4.5.3. Hageja kuluks on ehitusmaterjalide tõsteteenus Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019. a

summas 70,20 eurot. Maakohtu hinnangul on OÜ Jako Trans arve nr 1901073 arve seostatav

vaidlusaluse objektiga ning arve koostamise kuupäev (23. oktoober 2019) annab põhjust

järelduseks, et teenuse osutamine jäi varingujärgsesse perioodi. Hageja on tõendanud arve

tasumist maksekorraldusega.

4.5.4. Hageja kuluks on kraana transpordi- ja tõsteteenus Jewe keskuses oktoobris 2019. a

summas 299,40 eurot. Kuigi LIVO TRANS OÜ 25. oktoobri 2019. a arvest nr 2559 nähtuvalt

ei seondu tööd bussijaama varikatusega, on tegemist siiski vaidlusaluse objektiga. Vaidlust ei

tohiks olla selles, et kõnealune bussijaama varikatus oli Jewe Keskuse bussijaama katus ning

asjaolu, et sellele erinevates kohtades osundatakse kui bussijaama katus, ei tähenda, et

tegemist oleks erinevate objektidega. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega.

4.5.5. Hageja kuluks on betoonijäätmete üleandmine 28. ja 31. oktoobril 2019. a summas

506,88 eurot (BRD Mineral OÜ 30. oktoobri 2019. a arve nr 103857). Kohus luges selle kulu

teenuse kirjelduse „Betoonijäätmete vastuvõtt“ ja jäätmete üleandmise aja alusel seotuks

vaidlusaluse objektiga. Hageja on tõendanud arve tasumist maksekorraldusega.

4.5.6. Hageja kuluks on ehitustööd Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019. a kokku 9008 eurot.

Ligare Master OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 3110 on seotud vaidlusaluse objektiga, kuid ei

ole seostatav kostja rikkumisega. Tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton tellis. Vaatamata kostja

sellekohasele vastuväitele, ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde

kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.

4.5.7. Hageja kuluks on ehitusvahendid 18,74 eurot. BAUHOF GROUP AS 30. septembri

2019. a arve nr 1060100223163 on koostatud enne varingut, mistõttu ei saa see kulu olla

põhjuslikus seoses kostja rikkumisega.

4.5.8. Hageja kuluks on raketise ja armeerimise tööd oktoobris 2019. a summas 3024 eurot.

Merlang OÜ 10. novembri 2019. a arves nr 25 kajastatud informatsiooni kohaselt võiks

kõnealune töö seonduda vaidlusaluse objektiga, aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist.

Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning

arvestades arve koostamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et hageja tasuks kõnealuse

arve tulevikus.

4.5.9. Hageja kuluks on ehitustööd Jõhvi bussijaamas novembris 2019. a summas 6400 eurot.

Hageja on tõendanud Ligare Master OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 1511 tasumist 2000

euro ulatuses. Kõnealune töö on seotud vaidlusaluse objektiga, aga ei ole seostatav kostja

rikkumisega. Tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton tellis. Vaatamata kostja sellekohasele

vastuväitele, ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde kirjeldust

kajastavaid tõendeid esitanud.

4.5.10. Hageja kuluks on raketise ja armeerimise tööd novembris 2019. a summas 777,60

eurot. Merlang OÜ 30. novembri 2019. a arvel nr 30 kajastatud informatsiooni kohaselt võiks

kõnealune töö seonduda vaidlusaluse objektiga, aga hageja ei ole tõendanud kulu kandmist.

Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa ulatuses kahju tekkinud ning

arvestades arve esitamisest möödunud aega, ei ole alust arvata, et arve tasutaks tulevikus.

4.5.11. Hageja kuluks on ehitustööd Jõhvi bussijaamas 4646,40 eurot. Ligare Master OÜ 23.

novembri 2019. a arvel nr 2312 kajastatud teenus on seotud vaidlusaluse objektiga, aga ei ole

seostatav kostja rikkumisega. Tõendist ei nähtu, mis töid Gellerton tellis. Vaatamata kostja

7 (49)

2-20-15679

sellekohasele vastuväitele, ei ole hageja tööde tellimist, üleandmist ega muid tellitud tööde

kirjeldust kajastavaid tõendeid esitanud.

4.5.12. Hageja kuluks on betoonijäätmete üleandmine 4. novembril 2019 summas 432,86

eurot. BRD Mineral OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 103899 kirjelduse ja jäätmete

üleandmise aja järgi võiks kulu olla seotud vaidlusaluse objektiga, kuid hageja ei ole

tõendanud kulu kandmist. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejale oleks selle summa

ulatuses kahju tekkinud ning arvestades arve esitamisest möödunud aega, ei ole alust arvata,

et arve tasutaks tulevikus.

4.5.13. Ülejäänud kulude osas leidis maakohus, et need ei ole seostatavad vaidlusaluse

objektiga. Maakohus luges Gellertonile 53 065,35 euro suurusest kahjust tõendatuks kahju

tekkimise 876,48 euro ulatuses. Maakohus asus seisukohale, et hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist alates 18. märtsist 2020. Hageja tõendatud põhinõudelt 876,48 eurot arvestatud viivis

perioodi 18. märts 2020 kuni 26. oktoober 2020 (s.o hagi esitamiseni) on 42,72 eurot.

4.6. Lõpetuseks hindas maakohus kostja tasaarvestuse vastuväidet.

4.6.1. Maakohus asus seisukohale, et kostjal puudub õigus oma üüritasu nõuet hageja

kahjunõudega tasaarvestada ainuüksi tasaarvestusolukorra puudumise tõttu (VÕS § 197 lg 1).

Kostja nõue hageja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta

oleks Gellertonile üürilepingu alusel arveid esitanud ega ole arvete esitamist ka tõendanud

(kliendilepingu p 5.3). Kostja esitatud nõudekirjad ei ole samastatavad arvetega, mille

esitamises kliendilepingus kokku lepiti. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et tema tasunõue

muutus sissenõutavaks tulenevalt seadmete üleandmisest ning arve esitamisel ei ole

sissenõutavaks muutumisel tähtsust. Maakohtu hinnangul ei ole kliendilepingus kostja

viidatud vastuolusid, mistõttu ei saa konkreetsete seadmete väljastamise lepingust järeldada,

et seadmete eest tuleks tasu maksta ilma kostja poolt sellekohast arvet esitamata.

4.6.2. Kostja kahjunõude osas leidis maakohus, et isegi kui kostjal oleks Gellertoni vastu

kahjunõue, siis tuleb seda kostja enda tegevuse (projekteerimisvea) tõttu vähendada nullini

(VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Kostja vastutust ei välista kliendilepingu p 7.2. Kuigi VÕS § 106

võimaldab poolte kokkuleppel vastutust piirata või selle välistada, ei olnud kostja ja

Gellertoni kokkuleppe eesmärk välistada kostja vastutust olukorras, kus üürieseme

kahjustamine tuleneb kostja kohustuse rikkumisest.

4.6.3. Muid kostja tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid ei pidanud maakohus vajalikuks

analüüsida, sest kohus on juba osaotsusega tuvastatud, et kostja vastutab 8. oktoobril 2019

toimunud varingu eest ning pooled ei vaidle selle üle, et kahjustatud seadmed, millel kostja

kahjunõue põhineb, olid kõnealusel objektil kasutatud seadmed. Ka ei ole pooled tuginenud

sellele, et seadmed oleksid võinud kahjustuda muul põhjusel, kui varing. Seega on VÕS § 139

välistab kostja õiguse nõuda Gellertonile üüritud seadmete kahjustumise eest kahjuhüvitist.

4.7. TsMS 163 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas palub

hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

8 (49)

2-20-15679

5.1. Apellatsioonkaebuse

kohaselt on maakohtu otsus kahjuhüvitise suuruse

kindlaksmääramise osas üllatav ja vastuolus asjas tehtud kahjuhüvitise põhjendatust tuvastava

vaheotsusega

ning

sellele eelnevas menetluses avaldatuga. Hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid. Pärast vaheotsuse tegemist

toimunud ainsal istungil arutas kohus eelmenetluse staadiumis rahalise nõudega seonduvast

üksnes kostja protsessuaalset tasaarvestuse avaldust. Vaidlustatud otsuses heidab maakohus

hagejale ette nõude tõendamata jätmist, kuid samas ei ole kohus sellele eelmenetluse jooksul

tähelepanu juhtinud. Vastupidi, maakohus kinnitas kohtuistungil, et esitatud asjaolude ja neid

kinnitavate tõendite alusel ei ole õiglase kahjuhüvitise kindlaksmääramisega probleeme.

Arvestades maakohtu rikkumisi, on põhjendatud uute tõendite vastuvõtmine ringkonnakohtus.

5.2. Maakohtu otsuse kohaselt lähtub kohus vaheotsuses tuvastatust, sh seisukohast, et

Gellertoni kahjunõue kostja vastu tuleb lugeda hagejale loovutatuks. Samas avaldas aga

kohus, et kahjunõude suuruse hindamisel kontrollib kohus kahju põhjuslikku seost kostja

rikkumisega ning sellise kahju ettenähtavust. Selliselt on maakohus asunud samas asjas

sisuliselt teistkordselt kontrollima kahju hüvitamise nõude eelduste täitmist ja kuna ta on seda

teinud vaheotsusega jõustunud ringkonnakohtu otsuse seisukohtadest erinevalt, on tulemuseks

asjas vastuolulised vahe- ja lõppotsus. Pärast vaheotsusega nõude põhjendatuse tuvastamist

saab maakohus järgnevas menetluse osas jätta lõpplahendiga nõude rahuldamata üksnes juhul,

kui rahalise nõude rahuldamise välistab mõni kostja õiguskaitsevahend või mõni pärast nõude

põhjendatuse tuvastamist aset leidnud sündmus. Ühtegi sellist olukorda siinsel juhul ei esine.

5.3. Maakohus keeldus põhjendamatult TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 rakendamisest

olukorras, kus ta ise leidis, et hageja mahuka tõendikogumi alusel ei ole võimalik hagi

rahuldada. Ka eksis maakohus, kui leidis, et siinsel juhul ei ole tegemist hageja nõude

keerulise tõendamissituatsiooniga. See väide on vastuolus kohtu hinnanguga samas otsuses, et

hageja on ikkagi kahju tõendamisega raskustes, kuna kahju kohta esitatud mahukat tõendite

kogumit on kohtul liiga raske seostada vaidlusaluse objektiga. Hageja hinnangul seonduvad

kõik tööd, materjalid, seadmed, vahendid ja teenused, mis kahjunõude suuruse tõendamiseks

esitatud, selgelt ja loogiliselt betoonehitustööde või nende lammutamisega, töömaa

puhastamisega õnnetuse tagajärgedest ja õnnetuse mõjuga kahjustatud varale.

5.4. Maakohus omistas kuluarvetele väära tähenduse. Arve iseseisvaks ega täiendavaks

eesmärgiks ei ole väljaspool selle arve väljastaja ja saaja vahelise finantssuhte raame

eksisteerivate tsiviilsuhetesse puutuvate asjaolude tõendamine. Puutumus asjaga on selgelt

olemas kui paigutada arvelt nähtuv kulu hoone püstitamise betoonitööde ja kahjujuhtumi

konteksti ning arvestada ka kahju tagajärgede likvideerimise aega (hilissügis). Ka leidis

maakohus põhjendamatult, et Gellertoni kuludel puudub seos kostja rikkumisega. Maakohus

seadis hagejale kahju tõendamiseks põhjendamatult kõrge, idealistliku ja ebareaalse

tõendamisstandardi. Olukorras, kus vaidluse all ei ole kostja vastutus poolelioleva

betoonehitise purunemise eest ja selle ehitise purunemisjärgne uus püstitamine, on

ehitustegevusega seotud kahju tekkimine sedavõrd ilmselge, et nii purunemise, puhastamise

kui uuesti ehitamisega seotud kulude tekkimine on üldiselt mõistetav ja teadaolev.

5.5. Maakohus käsitas ekslikult MPT Betoonile reaalselt tekkinud kulusid kahjuna, mis

Gellertonil ja seega nõude loovutuse kaudu hagejal, veel tekkinud ei ole, tulevikus tekkida

võivaks kahjuks. Kostja vastutusalasse jääva kahjusündmuse tõttu MPT Betoonile tekkinud

kahju hüvitamise kohustus ei muutu Gellertoni kahjuks mitte talle esitatud nõude

rahuldamisest, vaid juba hetkest, mil tal vastavalt oma lepingupartneriga MPT Betoon

sõlmitud lepingust tulenevalt vastava kahju hüvitamise kohustus tekkis. MPT Betoon on

esitanud Gellerton vastu nõude 50061,69 euro hüvitamiseks seetõttu, et ta kandis kostja

9 (49)

2-20-15679

põhjustatud varingu tõttu selles ulatuses kahju planeerimatute kulude tekkimise tõttu. Selline

kahju tekkis MPT Betoonile ja selline kahju hüvitamine kuulub Gellertoni kohustuse hulka

sõltumata selle kahju hüvitamiseks mistahes tähtaja määramisest. Täiendava tähtaja andmisest

ei sõltu Gellertoni hüvitamiskohustus MPT Betoon ees ka sellepärast, et tegemist ei ole kahju

hüvitamiseks kohustuse täitmise asemel esitatud nõudega. Seejuures on Gellerton oma

kohustust MPT Betooni ees tunnistanud ja MPT Betoon on teadlik, et Gellertoni kohustuse

täitmise võimalikkus sõltub üksnes siinses tsiviilasjas kostjalt nõutava kahjuhüvitise

saamisest. Samadel põhjendustel jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata Ratelbeti

kahjunõude summas 66 127,96 eurot.

5.6. Maakohus leidis põhjendamatult, et MPT Betooni leppetrahvikohustus ei ole seotud

kostja rikkumisega. Kuna ainus tõendatud viivitus tööde teostamisel tulenes kostja

rikkumisest, on leppetrahvi tasumise kohustus kehtiv ja sellest tulenev kahju nii MPT

Betooni, Gellertoni kui hageja jaoks tegelik. Ka on 30 000 euro suurune osa

kahjuhüvitisnõudest asjas esitatud tõenditega piisava usutavusega kinnitatud.

5.7. Ka jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata valdava osa Gellertoni kantud kuludest.

Maakohtu etteheide, et hageja ei ole esitanud tööjõukulude kandmise kohta just konkreetset

liiki tõendeid (nt TSDsid), on vastuolus TsMS § 232 sätestatuga. On mõistliku kahtluseta, et

varingujärgsel perioodil tegeles Gellerton just vaidlusalusel objektil kostja põhjustatud

varingu tagajärgedega, sh oma töövõtulepingu teistkordse täitmisega ja kõik sellesse samasse

perioodi jäävad kulud on tehtud ja seostatavad just Gellertoni tegevusega, mida Gellerton ei

oleks pidanud tegema kui kostja ei oleks lepingut rikkunud.

5.8. Kokkuvõtvalt on kostjalt välja mõistetud hüvitise suurus näilik, see ei vasta ilmselgelt

kahju hüvitamise eesmärgile ega toimunud kahjujuhtumi asjaoludele. Maakohus ei ole

hinnanud asjas esitatud tõendeid täielikult ega igakülgselt. Osa tõenditest ja väidetest jättis

maakohus hindamata ja nendega mittearvestamise põhjendamata. Maakohtu hinnang

tõenditele tugineb arusaamatul ja jälgimatul siseveendumusel. Maakohtu antud hinnangust

tõenditele nähtub, et kohus ei mõistnud kahjujuhtumiga seotud betoonitööde üldpõhimõtteid,

kuid on jätnud selle eelmenetluses avaldamata. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta

ehitustööde lepingulised maksumused ning tõsiasja, et toimunud õnnetuse tõttu pidid töödega

seotud ettevõtjad teostama sama töö kaks korda ja lisaks kandma kulusid õnnetusega

põhjustatud kahjude likvideerimiseks.

5.9. Hageja ei nõustu ka maakohtu määratud menetluskulude jaotusega. Arvestades asjas

tehtud vaheotsusega tuvastatud kahjuhüvitise nõude põhjendatust, taotleb hageja jätta kostja

kanda kõik vaheotsuse tegemiseni pooltel tekkinud menetluskulud. Mitte mingit õiglust ei ole

hageja suhtes selles, kui jätta tema kanda selle menetlusosaga seotud menetluskulusid, milles

tehti tema nõude osas selgelt positiivne ja hageja huve kaitsev osaotsus. Kuna hageja taotleb

hagi rahuldamata jäänud osas otsuse tühistamist ja uue otsusega hageja nõuet rahuldava

otsuse tegemist, taotleb hageja ka kõigi menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

millega maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas

palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt

juhul, kui kohus hagi osaliselt rahuldab, tasaarvestada kostja üüritasu nõue, kahju- ja

viivisenõuded hageja vastu kohtu poolt rahuldatud hageja nõuetega. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

10 (49)

2-20-15679

6.1. Vastupellatsioonkaebuse kohaselt puudub hagejal kostja vastu kahjunõue 876,48 eurot ja

sellelt arvestatud viivisenõue 42,72 eurot. Hageja ei ole tõendanud, millisteks töödeks ja mille

tõstmiseks tõsteteenust väidetavalt kasutada vaja oli. Maakohus luges kraana transpordi- ja

tõsteteenuse kulu tõendatuks vaid arvelt nähtuva teenuse osutamise kuupäeva alusel.

Maakohus ei selgitanud, miks ta leiab, et antud arve on vaidlusaluse objektiga seotud.

Kuivõrd maakohus rahuldas ekslikult hageja kahjunõude summas 876,48 eurot, mõistis

maakohus sellelt vääralt välja ka viivise.

6.2. Maakohus leidis vääralt, et kostja üüritasu nõue pole sissenõutav ja seetõttu

tasaarvestatav. Maakohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu seadmete kasutamise eest

üüritasu nõue, mida hageja ei ole kostjale tasunud. Küll aga sidus maakohus kostja üüritasu

nõude sissenõutavuse valesti kliendilepingu nr 150709-04 p-s 5.3 viidatud arve esitamise

kohustusega. Kliendilepingu p 2.2 järgi sisaldavad konkreetsed üürilepingud (eelnimetatud ja

lepingutes kui Leping) eritingimusi üldtingimuste ja kliendilepingu suhtes ning lähtuda tuleb

üürilepingutes toodud üüritasu sissenõutavuse tingimustest. Maakohru viide, et üürilepingutes

toodud tasumistingimust 14 päeva loetaksegi alates arve esitamisest, on meelevaldne, sest

selline viide üürilepingutes puudub. Kõigil üürilepingutel on sätestatud üüritasu maksmise

tähtaeg 14 päeva ja toodud üürilepingu sõlmimise kuupäev. Üüritasu nõuded muutuvad

sissenõutavaks seega 15ndal päeval arvates iga üürilepingu sõlmimise kuupäevast. Eeltoodut

kinnitab ka asjaolu, et üürilepingutes olid olemas sisuliselt kõik arvetega analoogselt

vajalikud osad üüritasu maksmiseks. Ka ei teavitanud hageja kordagi kostjat sellest, et soovib

lisaks üürilepingutele saada sisult sarnaseid arveid.

6.3. Ka vähendas maakohus VÕS § 139 alusel ekslikult kostja kahjunõuet. Kõnealust sätet ei

kohaldata, kui pooled on eelnevalt kokku leppinud vastutuse välistamises või piiramises.

Kostja ja Gellerton leppisid üldtingimustes, kliendilepingus ja üürilepingutes kokku, et

Gellerton vastutab täielikult üüriperioodi jooksul seadmete hävimise ja kahjustumise eest

antud kaasuse asjaoludel. Kostja vastutus laienes vaid riketele, mis on tingitud seadme

normaalsest kulumisest või rendileandja poolt temal lasuva remondikohustuse nõuetekohasest

täitmata.

6.4. Juhul, kui kostja põhjendused ei välista VÕS § 139 kohaldamist, tuleb arvestada, et

Gellerton jättis tegemata toimingud, mis oleksid kahju ära hoidnud. Asjas esitatu kohaselt on

Gallerton väitnud, et olemasoleva joonise järgi ei saanud raketist üles seada. Olukorras, kus

ehitusettevõtja teadis, et raketist ei ole võimalik ohutult ehitada, kuid tegi seda eelnevast

hoolimata, mille tagajärjel väidetavalt juhtus õnnetus, on ilmselgelt ehitusettevõtja rikkunud

omapoolset kohustust veenduda oma töö ohutuses. Gellertoni ehitajad ei suutnud ka teisel

korral korrektselt raketist paigaldada, millele pidid tähelepanu juhtima kostja töötajad. Kostja

tegi kõik endast oleneva, et ehitaja poolsetest puudustest, ehitusvigadest ja kohustuste

rikkumistest tulenevat võimalikku kahju teket (varingut) ära hoida. Kuigi kostja on

seisukohal, et VÕS § 139 kohaldamine oli välistatud, ei saanud maakohus igal juhul

kahjunõuet vähendada nullini.

6.5. Kuna maakohus tegi ekslikult osaliselt hagi rahuldava otsuse, jättis kohus kulud vääralt

poolte enda kanda. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohus rahuldas

õigesti hageja hagi 0,5% ulatuses, jättis maakohus valesti kulud poolte endi kanda. Maakohus

jättis kulude jaotamisel ekslikult arvestamata, et kostja nõuded olid esitatud tasaarvestuse

vastuväitena. Lisaks jättis maakohus kulude jaotamisel põhjendamatult arvestamata, et hageja

põhinõuded olid enam kui kolm korda suuremad kostja tasaarvestatavatest põhinõuetest (st

poolte nõuded ei ole mahuliselt võrreldavad). Lisaks tuli kostjal nende menetlemisel teha

ajamahukaid toiminguid. Ka jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et erinevalt

11 (49)

2-20-15679

hagejast tegi kostja jõupingutusi menetluse lõpetamiseks kompromissiga ja kostja

kompromissina pakutavad summad olid kohtulahendiga väljamõistetud summadest oluliselt

suuremad.

Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik

7. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

8. Ringkonnakohus lahendas 20. veebruari 2025. a kohtuistungil hageja taotlused uute

tõendite vastuvõtmiseks ja andis kostjale tähtaja esitada oma seisukohad seoses hageja poolt

istungil esitatud arvete selgitustega. Kostja esitas seisukoha 11. märtsil 2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 74 645,43 euro, hagi esitamise aja

seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise 3638,46 euro ja alates 27.

oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatava VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja põhivõla 74 645,43 eurot, hagi

esitamise aja seisuga (26. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise 3638,46 eurot ja

alates 27. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 74 645,43 eurot arvestatava

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Muus osas tuleb maakohtu otsuse

resolutsioon jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja

vastuapellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vaidlustas maakohtu

otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas, sh lahendas kostja tasaarvestuse vastuväite, ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus vaidlustatud täies

ulatuses.

11. Siinses asjas tuvastas maakohus, et Harju Maakohtu 31. märtsi 2022. a vaheotsusega ja

Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2023. a otsusega, mis jõustusid 31. märtsil 2023, on

tuvastatud järgnev:

-

kostja vastutab 8. oktoobril 2019 Jõhvi bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde

käigus toimunud varinguga põhjustatud kahju eest;

-

kostja vastutus põhineb Gellertoniga sõlmitud lepingu rikkumisel. Lepingu rikkumine

seisnes projekteerimisveas, mis tingis 8. oktoobril 2019 toimunud varingu;

-

Gellerton on loovutanud oma kahjunõude hagejale.

12. Ehkki kostja leiab ka vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et Gellertoni nõuete

loovutamine hagejale ei ole tõendatud, nähtub asja materjalidest, et kostjale on esitatud 12.

oktoobril 2019 Gellertoni juhatuse liikme allkirjastatud kinnitus (I kd, tl-d 111–112) selle

kohta, et Gellerton on loovutanud kõik 8. oktoobri 2019. a varingust tulenevad nõuded ja

kõrvalnõuded hagejale, ning kostja on selle kinnituse hiljemalt 15. oktoobriks 2019 kätte

12 (49)

2-20-15679

saanud (vt I kd, tl 113). VÕS §-st 170 tulenevalt loetakse, et nõude loovutamine on kostja

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

Gellertoni kinnituskirjas on hagejale loovutatud nõuded piisavalt määratletud.

Ringkonnakohus nõustub nõude hagejale loovutamise ja sellest lähtuvalt hageja nõudeõiguse

jaatamise osas maakohtu 31. märtsi 2022. a osaotsuse p-des 53–56 toodud põhjendustega.

Kolleegium märgib, et apellatsioonimenetluses esitas hageja ka 1. augusti 2020. a lepingu

Gellertoni nõuete loovutamise kohta hagejale (IV kd, tl-d 100 – 100 p), mille ringkonnakohus

20. veebruari 2025. a kohtuistungil asja materjalide juurde võttis. Kostja pole toonud esile

selliseid asjaolusid, mis võiks anda alust kahelda dokumendi ehtsuses TsMS § 277 mõttes.

13. Menetluse praeguses etapis vaidlevad pooled hageja kahju hüvitamise nõude ulatuse ja

suuruse üle, samuti selle üle, kas kostja on oma nõuded hageja võimalike nõuetega kehtivalt

tasaarvestanud.

14. Ringkonnakohus kontrollib esmalt apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse alusel

hageja kahju hüvitamise nõuete põhjendatust (I) ning seejärel kostja tasaarvestuse vastuväite

põhjendatust (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused.

I

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja väitega, et maakohus oleks pidanud

määrama hüvitatava kahju suuruse kindlaks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel.

15.1. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja

tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et

kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks

teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte

kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse

oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Riigikohus on leidnud, et VÕS §

127 lg 6 kohaldamiseks peab kahju täpse suuruse tõendamine olema võimatu. Olukorras, kus

tööd, mille tegemise kulud on käsitatavad kahjuna, on lõpetatud, peaks aga olema võimalik

kahju suurus täpselt kindlaks teha (vt nt RKTKo 12.03.2008, 3-2-1-2-08, p 18).

15.2. Hageja nõuab kahjuhüvitist konkreetsete lisakulude eest, mida Gellertonil tuli kostja

lepingurikkumise tõttu kanda, ja konkreetsete kolmandatel isikutel Gellertoni vastu tekkinud

nõuete eest. Nende kulude ja nõuete suurused on hageja esile toonud ning tal tuli neid ka

tõendada. Maakohus märkis õigesti, et siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kahju

kindlaks tegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Hageja

on esitanud oma nõude tõendamiseks hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ja hagi aluseks

olevaid asjaolusid oleks olnud võimalik tõendada ka muud liiki tõenditega. See, kui hageja

esitatud tõendid ei osutu tema väidetud asjaolude ja hagis esitatud nõuete tõendamiseks

piisavaks, ei ole alus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaldamiseks.

16. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohus oleks pidanud talle selgitama, et

hageja esitatud tõendid ei ole kahju tekkimise tõendamiseks piisavad, ja selle tegemata

jätmine on käsitatav menetlusõiguse normi rikkumisena. Hageja kinnitas ringkonnakohtu

istungil, et ta sai maakohtu menetluses aru sellest, et temal oli kohustus kahju tekkimist ja

selle põhjuslikku seost kostja rikkumisega tõendada (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:34:37 ja 00:34:43). Kohtul ei ole kohustust menetlusosalisele menetluse käigus selgitada,

et tema esitatud tõendid ei ole soovitud asjaolu tuvastamiseks piisavad. Kohus hindab

13 (49)

2-20-15679

tõendeid otsuses. Samas nõustub ringkonnakohus hageja etteheitega maakohtule, et maakohus

on kohati rakendanud hageja esitatud tõendite hindamisel liiga kõrgeid standardeid, eeldades

arvete puhul andmeid, mida neile tavapäraselt ei märgita (nt seose kohta konkreetse objekti ja

raketise varinguga). Eelnev toob kaasa vajaduse maakohtu hinnatud tõendeid osaliselt ümber

hinnata.

17. Ühtlasi rikkus maakohus hageja nõuete läbivaatamisel eelmenetluse ülesandeid, jättes

välja selgitamata hageja faktilised väited esitatud nõuete kohta, sh hagejal tekkinud kahju sisu

kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3 rikkumine). Asja materjalidest nähtuvalt ei arutatud 27. septembri

2021. eelistungil hageja kahjunõudega seonduvat sisuliselt, kuna pooled soovisid kostja

vastutuse osas vaheotsuse tegemist ja kohus pidas seda mõistlikuks (vt kohtuotsuse protokoll,

ajamärk 01:51:36). Pärast vaheotsuse jõustumist esitasid pooled küll menetlusdokumente,

kuid ainsal maakohtus toimunud kohtuistungil (20. detsembril 2023) kohus hageja kahjunõuet

ja selle aluseks olevaid asjaolusid pooltega ei arutanud. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu

rikkumise, võimaldades hagejal 20. veebruari 2025. a kohtuistungil selgitada kahjuna

käsitatavaid kulutusi ja nende seost kostja rikkumisega. Kostja sai hageja selgitustele vastata

nii ringkonnakohtu istungil kui ka täiendavalt määratud tähtaja jooksul kirjalikult.

18. Järgnevalt hindab ringkonnakohus hagejale väidetavalt tekkinud kahju tõendatust ja

hüvitatavust, käsitledes nõude elemente samas järjekorras nagu maakohus, s.o:

-

MPT Betooni 50 061,69 euro suurune kahjunõue Gellertoni vastu (A);

-

Ratelbeti 78 967,78 euro suurune kahjunõue Gellertoni vastu (B);

-

Gellertoni kulud materjalide ja teenuste soetamiseks 53 065,35 eurot (C).

(A)

19. Maakohus tuvastas, et:

-

MPT Betoon oli tellinud Gellertonilt alltöövõtulepingu nr SLM/29/2019 alusel Jõhvis

Narva mnt 4a bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööd;

-

MPT Betoon esitas Gellertonile 25. veebruaril 2020 nõudekirja, milles nõudis seoses

kostja lepingurikkumisega tekitatud kulude hüvitamist.

20. Gellertoni ja MPT Betooni lepingu p 1.3 järgi oli lepingu eesmärk „Jõhvis, Narva mnt

4a…r ehitatava bussiterminali varikatuse monoliitbetoontööd“ ja p 2.1 järgi Gellertoni

ülesanne „betoonkonstruktsioonide ehitamiseks vajalikud tööd ja toimingud“, sh saalungite

ehitamine koos geodeetilise mõõdistusega, lae armeerimine vastavalt projektile (tellija toob

raua), Peikko detailide paigaldus (tellija toob detailid) ning saalungite lahtirakestamine ja

järeltoestus (II kd, tl 19). MPT Betooni töö sisu tema ja Scruuv OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel

oli „Jõhvis asuva varikatuse betoonplaat“ (II kd, tl 68). Hageja selgitas ringkonnakohtu

istungil, et Gellerton pidi ehitama raketise, s.o rentima kostjalt detailid ja panema raketise

püsti; pärast seda pidi MPT Betoon ise korraldama betoneerimise (vt 20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:47:40 ja 00:48:00); pärast betoonivalu (kolm päeva

hiljem) pidi Gellerton raketise ära võtma ja tagastama kostjale (samas, ajamärk 00:49:02).

Hageja selgitas, et Gellertoni osa oli OÜ-ga Scruuv sõlmitud lepingus sees (vt samas, ajamärk

00:48:33). Eelnevast järeldub, et MPT Betoon kasutas Gellertoni oma alltöövõtjana OÜ-ga

Scruuv sõlmitud lepingu täitmisel, kusjuures Gellertoni töölõik oli MPT Betooni

lepingulistest kohustustest kitsam. Mõlema kohustused seondusid üksnes bussijaama

varikatuse ehitamisega ning asjas esitatu ei anna alust järeldada, et nad oleksid olnud seotud

Jewe kaubanduskeskuse ja/või bussijaama ehitamisega laiemalt (nagu leidis kostja oma 11.

14 (49)

2-20-15679

märtsi 2025. a menetlusdokumendis). Hageja selgitused Gellertoni ja MPT Betooni

kohustuste kohta selgitavad ka seda, miks mõlema lepingust tulenevate kohustuste täitmise

tähtpäev oli sama, s.o 11. oktoober 2019 / 41. nädala lõpp (II kd, tl-d 19 ja 68). Hageja väitel

lükkus mõlema töö tegemine 8. oktoobri 2019. a varingu tõttu edasi sama aja võrra: kui

algselt pidi töid tehtama 2. septembrist kuni 11. oktoobrini 2019, siis varingu tõttu said tööd

tehtud detsembri 2019. a lõpus, kusjuures õnnestunud betoonivalu toimus 18. novembril 2019

ja raketised tagastati kostjale detsembri lõpus (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 00:49:45–00:51:08).

21. MPT Betooni nõude Gellertoni vastu tekkimise alusena viitas hageja sellele, et Gellertoni

töölõigu ebaõnnestumise tõttu rikkus Gellerton MPT Betooniga sõlmitud lepingut, kuna ta ei

ehitanud raketisi õigeks ajaks valmis. Eelnevaga kaasnes MPT Betoonile vajadus kanda enda

kulusid teistkordselt ja teha ka lisakulutusi, mida MPT Betoon ei oleks pidanud tegema, kui

Gellertoni töö ei oleks kokku varisenud ja Gellerton oleks oma töölõigu õigeaegselt valmis

saanud (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:07:59–01:10:44).

Ringkonnakohus leiab, et nendel asjaoludel sai MPT Betoonil tekkida Gellertoni vastu

lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel.

22. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Gellertonile ei saa olla MPT Betooni

kahjunõude ulatuses kahju tekkinud, kuna ta ei ole MPT Betooni kahjunõuet rahuldanud, ning

tegemist saab olla üksnes võimaliku Gellertonile tulevikus tekkiva kahjuga VÕS § 128 lg 3

tähenduses. Kui MPT Betoonil on Gellertoni vastu põhjendatud nõue kahju hüvitamiseks, on

tegemist Gellertoni rahaliselt hinnatava kohustusega, mis kuulub TsÜS § 66 järgi Gellertoni

vara hulka. Sel juhul on Gellertoni vara vähenenud tal MPT Betooni ees tekkinud rahalise

kohustuse tõttu, mistõttu tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. MPT

Betooni nõude ja sellele vastava Gellertoni kohustuse tekkimine ning sissenõutavus ei sõltu

sellest, kas MPT Betoon on pöördunud oma nõudega kohtusse või astunud muid samme

nõude maksmapanekuks.

23. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et MPT Betooni kahju hüvitamise nõude

Gellertoni vastu välistab see, et MPT Betoon ei andnud Gellertonile täiendavat tähtaega

lepingu täitmiseks. Maakohus on ekslikult märkinud, et MPT Betoon kandis kulutusi nende

tööde tegemiseks, mis nende omavahelise lepingu kohaselt olid Gellertoni kohustuseks,

tellides need tööd kolmandatelt isikutelt. Sellest järeldas maakohus ekslikult, et tegemist on

kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi mõttes,

mille eelduseks on VÕS § 115 lg 2 järgi VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja andmine

kohustuste täitmiseks. Siinsel juhul ei ole hageja väidetest ja esitatud tõenditest nähtuvalt

MPT Betoon täitnud pooltevahelisest lepingust tulenevaid Gellertoni kohustusi ise või

kolmandate isikute abiga ega nõudnud Gellertonilt sellega seotud kulude hüvitamist. Enda

lepingujärgsed tööd tegi Gellerton ise lõpuni, millele viitab otsuse p-s 22 ka maakohus, kuid

MPT Betoon kandis täiendavaid kulusid seoses sellega, et 8. oktoobri 2019. a varingu tõttu

pidi ka tema betoneerimistööd uuesti tegema ja lisakulusid kandma.

24. Kolleegium märgib, et isegi kui MPT Betoonil ei oleks tekkinud lepingu rikkumisest

tulenevat nõuet Gellertoni vastu, tuleks sellises olukorras VÕS § 127 lg-t 1 ja § 128

tõlgendada laiendavalt selliselt, et MPT Betoonile tekkinud kahju tuleb lugeda Gellertoni

kahjuks. Lepingut rikkunud pool ei vabane vastutusest ainult põhjusel, et lepingu rikkumisest

tingitud kahju tekib juhuslikult kolmandal isikul, mitte lepingupoolel (vt RKTKm 09.05.2025,

2-21-11325, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

25. MPT Betooni väidetav nõue Gellertoni vastu seisneb järgnevas:

15 (49)

2-20-15679

-

täiendavate materjalide ja teenuste soetamise kulud 17 181,69 eurot;

-

täiendavad töötasud 2880 eurot;

-

akteerimata osa lepingust 30 000 eurot ehk leppetrahv.

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus pidas MPT Betoonil kahju

tekkinuks kulude 993,60 euro osas, kuid kolleegiumi hinnangul arvestas maakohus vastavaid

kulusid ekslikult koos käibemaksuga.

26.1. Maakohus pidas põhjendatuks (kuid jättis muudel põhjustel kostjalt välja mõistmata)

järgmisi MPT Betooni kulusid:

-

traktor (ekskavaator-laaduri rent) 366 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta

305 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Consumat OÜ 29. oktoobri 2019. a arve

nr 190424 (dtl 76; I kd, tl 45 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 459; II

kd, tl 49));

-

betooni soojendamine 627,60 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 523

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS HC Betoon 20. novembri 2019. a arve nr

1903786 (dtl 83; I kd, tl 49) ja selle tasumist kinnitav maksekorralduse (dtl 478; II kd,

tl 63)).

Nende kulude põhjendatuse ja kostja rikkumisega seotuse osas nõustub kolleegium maakohtu

otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 23.1 ja 23.2) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei

korda.

26.2. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kolleegium järgmist.

26.2.1. Consumat OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud MPT Betoonile ekskavaator-laaduri

rendi eest 28. oktoobril 2019 seoses betooni laadimisega. Hageja selgitas 20. veebruari 2025.

a kohtuistungil, et ekskavaatori rent oli seotud vana kokku kukkunud betooni lammutamise ja

peale laadimisega, s.o koristamisega (kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Arve sisu ja

ekskavaator-laaduri rendi aega arvestades on veenev hageja väide, et masinat oli vaja

kasutada kõnealusel objektil (Jõhvi bussijaam) seoses varikatuse kokku kukkumisega. Seda,

et ekskavaator-laadurit kasutati 20 päeva pärast varingu toimumist, selgitavad hageja väited,

et varingu tagajärgede kõrvaldamine toimus mitmes osas, kusjuures esialgu koristati vaid

suuremahuline materjal (betoonitükid, raketis, raud), mis segas teistkordset ehitamist, ja kõige

muuga tegeleti pärast teistkordset betoonivalu (vt nt apellatsioonkaebuse p 2.13.6).

26.2.2. AS HC Betooni arvelt nähtuvalt on see esitatud MPT Betoonile seoses objektiga

„Narva mnt 4a, Jõhvi“ betooni (pump), betooni lähtematerjalide soojendamise, pumba

paigalduse, sõidu ja pesu eest, kuid hageja nõuab hüvitist üksnes betooni lähtematerjalide

soojendamise kulu eest. Hageja selgitas betooni soojendamise lisakulu tekkimist sellega, et

varingu tõttu lükkus betoneerimine edasi külmale ajale (20. veebruari 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:58:04). Aadressil Narva mnt 4a asub Maa-ameti kaardirakendusest

nähtuvalt Jõhvi bussijaama varikatus; bussijaam ise koos Jewe kaubanduskeskusega asub

Narva mnt 8 kinnistul. Arvestades arve sisu, väljastamise aega ja sellel näidatud objekti, on

hageja tõendanud, et kulu seondub kõnealuse objektiga ja kostja rikkumisega. Hageja

selgitused betooni soojendamise kulu vajalikkuse kohta on ringkonnakohtule veenvad. Kulu

vajalikkuses ei anna alust kahelda üksnes see, et koormakatte ning laudade ja prusside arved,

mida hageja väitel kasutati telgi ehitamiseks, esitati ajaliselt hiljem. Seejuures võidi osad

arved esitada ka tagantjärgi.

16 (49)

2-20-15679

26.3. Samas on maakohus põhjendamatult arvestanud neid summasid koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus leiab, et MPT Betooni kantud käibemaks ei ole käsitatav talle tekkinud

kahjuna, mille hüvitamist tal oleks õigus Gellertonilt nõuda.

26.3.1. Riigikohus on olukorras, kus kahjuhüvitist on nõutud koos käibemaksuga, leidnud, et

kohus peab hindama, kas kahjuna käsitatavate kulutuste näol on tegemist maksustatava

käibega käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 mõttes, millelt kahju kannatanud isikul on õigus

arvata sisendkäibemaks maha. Selleks tuleb hinnata, kas kulutusi teinud isik on

käibemaksukohustuslane ning kas kahjuna käsitatav kulu on tema maksustatava käibega

seotud kulu. Kui hagejal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole

käibemaksu osa kulu, mille kostja peaks talle hüvitama. Olukorras, kus hageja on

käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei

ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5

sätestatuga. Kui hageja nõutav kahjuhüvitis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, ei ole kostjal

õigust nõuda hagejalt kahjuhüvitise maksmiseks ka käibemaksu sisaldava arve esitamist

(RKTKo 12.06.2019, 2-17-11269, p 12.2).

26.3.2. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et MPT Betoon on käibemaksukohustuslane.

Käive on KMS 4 lg 1 p 1 kohaselt mh kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse

käigus. Consumat OÜ 29. oktoobri 2019. a arvelt nr 190424 ja AS HC Betoon 20. novembri

2019. a arvelt nr 1903786 nähtuvad kulud on seotud MPT Betooni majandustegevusega ja on

seega seotud tema maksustatava käibega. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et

MPT Betoon ei oleks saanud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Vastupidi,

ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et MPT Betoon on käibe deklaratsioonides

kajastanud ja sellelt sisendkäibemaksu arvestanud (20. veebruari 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 01:22:31 ja 01:22:40). Eelnevat arvestades ei ole MPT Betoonil õigust

nõuda Gellertonilt nendele arvetele lisatud käibemaksu hüvitamist.

26.3.3. Seega on kõnealustelt Consumat OÜ ja AS HC Betoon arvetelt nähtuvad kulud

käsitatavad Gellertoni kahjuna kokku 828 euro ulatuses (305 + 523).

27. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et ülejäänud MPT

Betooni materjalide ja teenuste soetamise kulude puhul ei võimalda esitatud tõendid seostada

kulu kostja rikkumisega.

27.1. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et MPT Betooni kahju hüvitamise nõude

põhjendatuse hindamisel ei ole tähtsust sellel, et osa kuludest (10 777,28 eurot, ilma

käibemaksuta 8981,07 eurot) kandis esialgu MPT Betooni eest MPT Ehitus AS (edaspidi

MPT Ehitus). Hageja väitel on viimane nõudnud MPT Betoonilt nende kulude hüvitamist 18.

septembri 2020. a arve nr 200057 (dtl 57; I kd, tl-d 50 – 53 p) alusel. Ekslik on maakohtu

seisukoht, et arvest ei nähtu, milliste kuludega MPT Ehituse nõue seondub. Kuludokumendid,

millelt nähtuvad kulud, mille kandmise eest MPT Ehitus nõuab MPT Betoonilt hüvitist, on

arvele lisatud. Seega leidis maakohus põhjendamatult, et hageja ei ole tõendanud oma väidet,

et MPT Ehitus on osa kostja põhjustatud kuludest kandnud MPT Betooni eest ja nõudnud

viimaselt nende kulude hüvitamist (vt maakohtu otsuse p 30). Hageja põhjendas seda, miks

MPT Ehitus algselt osad kulud MPT Betooni eest kandis, sellega, et pikemalt tegutsenud

MPT Ehitusel oli tarnijatega sõlmitud lepingute alusel võimalik saada kaupu kiiremini ja

odavamalt kui MPT Betoonil (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:24:35). Seega ei täitnud MPT Ehitus mitte MPT Betooni kohustusi VÕS § 78 lg 1 mõttes,

vaid sisuliselt omandas MPT Betoonile vajalikud kaubad esmalt ise ja võõrandas need

seejärel MPT Betoonile edasi.

17 (49)

2-20-15679

27.2. Järgnevalt põhjendab kolleegium oma seisukohti konkreetsete kulude põhjendatuse

kohta.

27.2.1. Kile 247,10 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 205,92 eurot), mille

tõendamiseks esitas hageja Topfloor OÜ 15. oktoobri 2019. a arve nr 311459 MPT Ehitusele

(dtl 75; I kd, tl 45) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 47). See arve on

lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele nr 200057 (I

kd, tl 50 pöördel).

Arvelt nähtuvalt osteti kilet kokku 480 m2. Hageja selgituste kohaselt oli kilet vaja telgi

katmiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04) ning telgi vajadus

tulenes sellest, et varingu tõttu lükkus betoneerimine külmemasse perioodi. Ringkonnakohtu

hinnangul on hageja selgitused kile vajalikkuse kohta veenvad. Pole alust arvata, et MPT

Betoon oleks vajanud sel perioodil sellises mahus kilet mõne teise objekti jaoks. Maakohtu

seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu

hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1).

Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud kile arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat,

s.o 205,92 eurot.

27.2.2. Detailid (nihkearmatuur) 458,68 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 382,24

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Peikko Eesti OÜ 28. oktoobri 2019. a arve nr 18382

MPT Ehitusele (dtl 77; I kd, tl 46) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 51).

See arve on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele

nr 200057 (I kd, tl 51).

Arvelt nähtuvalt osteti kolmes eri suuruses nihkearmatuuri. Hageja selgituste kohaselt on

nihkearmatuur osa armatuurterasest, täpsemalt armeeringul olevad terasdetailid (postide

otsas), mis kukkusid varinguga kokku ja mis oli vaja asendada. Kulu tekkis MPT Betoonil,

kuna MPT Betooni ja Gellertoni omavahelise lepingu kohaselt oli armatuurterase tagamine

MPT Betooni kohustus (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused nihkearmatuuri vajalikkuse kohta veenvad.

Pole alust arvata, et MPT Betoon oleks vajanud sel perioodil sellises koguses nihkearmatuuri

mõne teise objekti jaoks. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei

ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus

(vt praeguse otsuse p 27.1).

Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud nihkearmatuuri

arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta

summat, s.o 382,24 eurot.

27.2.3. Betoon ja pump 5410,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 4509 eurot),

mille tõendamiseks esitas hageja AS HC Betoon 9. oktoobri 2019. a arve nr 1903255 (dtl 78; I

kd, tl 46 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 53).

Arvelt nähtuvalt on ostetud betooni (61 m2) ja tellitud pumba paigaldus, sõit ja pesu. Arve on

esitatud MPT Betoonile ja sellele on märgitud objektina „Narva mnt 4a, Jõhvi“. Hageja

selgituste kohaselt on arvel kajastatud selle betooni maht ja maksumus, mis varinguga hävines

ja mis on seega käsitatav MPT Betooni kahjuna (apellatsioonkaebus, p 2.11.17; 20. veebruari

2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Maakohus on ekslikult eeldanud (selle

18 (49)

2-20-15679

kohta hagejalt selgitusi küsimata), et tegemist on uue betooni kuluga, ja lugenud kulu

tekkimise sellest lähtuvalt ebausutavaks (vt maakohtu otsuse p 26). Ringkonnakohus leiab, et

arvestades arve sisu, väljastamise aega ja sellel märgitud objekti aadressi, on usutav, et

tegemist on 8. oktoobri 2019. a varingu käigus hävinud betooni arvega. Kuna see betoon

hävines ja tuli asendada, mistõttu betooni hankimiseks tehtud kulutused muutusid MPT

Betoonile kasutuks, on tegemist MPT Betoonile tekkinud kahjuga. MPT Betoon ei nõua

Gellertonilt uue, 18. novembril 2019 edukalt valatud betooni hüvitamist.

Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud betooni arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat,

s.o 4509 eurot.

27.2.4. Raud (armatuuri sirgestamine) 9256,24 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta

7713,53 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 11. oktoobri 2019. a arve

nr 1201006598 (dtl 79; I kd, tl 47) ja 28. oktoobri 2019. a arve nr 1201020083 MPT Ehitusele

(dtl 80; I kd, tl 47 p) ning nende tasumist kinnitavad maksekorraldused (II kd, tl-d 55 ja 57).

Need arved on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud

arvele nr 200057 (I kd, tl-d 51 p ja 52).

Arvetelt nähtuvalt on ostetud kaubaks armatuuri sirgestamine, armatuurteras ja rangid, 28.

oktoobri 2019. a arvel on märgitud ka transport. Mõlemal arvel on objektiks „Jõhvi“. Hageja

selgitas nende arvete kohta kohta, et armatuurvardad on poolemeetrise pikkusega terasjupid,

mida müüaksegi tonni kaupa. Tegemist on uue raua hinnaga, mis tuli asemele osta, kuna vana

armatuurteras ei olnud pärast varingut enam kasutatav (20. veebruari 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused uue

armatuurterase ja armatuuri sirgestamise vajalikkuse kohta veenvad. Arvetelt nähtuv objekt

„Jõhvi“ kinnitab, et kaupa oli vaja just Jõhvi bussijaama varikatuse tööde jaoks, ning arvete

väljastamise aeg kinnitab, et tegemist oli varingu järgsete kuludega. Pole alust arvata, et MPT

Betoon oleks vajanud sel perioodil sellises mahus armatuurterast mõne teise Jõhvis asuva

objekti jaoks. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega

põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt

praeguse otsuse p 27.1). Kulu põhjendatuses ei anna alust kahelda see, et armatuuri

sirgestamist osteti kahel eri kuupäeval. Mõlemad arved on esitatud pärast varingu toimumist.

MPT Betoon ei nõua Gellertonilt vana, 8. oktoobri 2019. a varinguga kasutuks muutunud

armatuurterase kulude hüvitamist.

Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud armatuurterase ja

selle sirgestamise arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna

käsitada käibemaksuta summat, s.o 7713,53 eurot.

27.2.5. Koormakate 311,97 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 259,98 eurot),

mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 2. detsembri 2019. a arve nr

1121100097213 MPT Ehitusele (dtl 81; I kd, tl 48) ja selle tasumist kinnitava

maksekorralduse (II kd, tl 59).

Arvelt nähtuvalt on ostetud suures koguses (110 m2 × 3 tk) koormakatet. Hageja selgitas

koormakatte vajalikkust sellega, et kuna ilmad läksid külmaks ja betoon ei kivinenud, oli vaja

ehitada sellele peale poolemeetrine telk ja panna alla puhurid, andmaks betoonile lisasoojust

ja soodustamaks kivinemist. Koormakate oli osa telgist, see pandi kile peale (20. veebruari

2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

selgitused koormakatte vajalikkuse kohta veenvad. Pole alust arvata, et MPT Betoon oleks

19 (49)

2-20-15679

vajanud sel perioodil sellises koguses koormakatet mõne teise objekti jaoks. Maakohtu

seisukoht, et kulu ei ole seotud vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu

hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1).

Koormakatte vajalikkust hageja väidetud põhjustel ei sea kahtluse alla ka kostja viide, et kile

telgi püstitamiseks oli ostetud juba 15. oktoobril 2019. MPT Betoon ei pidanud hankima kõiki

telgi püstitamiseks vajalikke vahendeid üheaegselt, lisaks võidi osad arved esitada MPT

Ehitusele ka tagantjärgi.

Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud koormakatte arve

alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta

summat, s.o 259,98 eurot.

27.2.6. Prussid, teenus 503,30 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 419,42 eurot),

mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 10. detsembri 2019. a arve nr 1201054805

MPT Ehitusele (dtl 82; I kd, tl 48 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 61).

See arve on lisatud ka MPT Ehituse poolt MPT Betoonile 18. septembril 2020 esitatud arvele

nr 200057 (I kd, tl 53).

Arvelt nähtuvalt on ostetud laudu (254,40 m), prusse (42 tk) ja mahalaadimisteenust. Arvel on

objektiks märgitud „Jõhvi, Narva mnt 4“. Hageja väitel olid lauad ja prussid vajalikud telgi

ehitamiseks: nendest ehitati poole meetri kõrgune puitkarkass, sinna peale tõmmati

koormakate ja pandi kruvidega kinni. Sinna alla pandi puhurid (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:04). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused

laudade ja prusside vajalikkuse kohta veenvad. Seda, et materjal oli vajalik just kõnealuse

objekti jaoks, kinnitab arvelt nähtuv viide objektile. Maakohtu seisukoht, et kulu ei ole seotud

vaidlusaluse objektiga, ei ole seega põhjendatud. Kulu hüvitatavust ei välista ka see, et esmalt

kandis selle MPT Ehitus (vt praeguse otsuse p 27.1). Laudade ja prusside vajalikkuses hageja

väidetud põhjustel ei anna alust kahelda üksnes see, et need osteti 10. detsembril 2019, samas

kui muud telgi püstitamiseks vajalikud vahendid osteti varem (kile 15. oktoobril 2019 ja

koormakate 2. detsembril 2019) ning teistkordne betoonivalu toimus 18. novembril 2019.

MPT Betoon ei pidanud hankima kõiki telgi püstitamiseks vajalikke vahendeid üheaegselt,

lisaks võidi osad arved esitada MPT Ehitusele ka tagantjärgi.

Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud laudade ja prusside

arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta

summat, s.o 419,42 eurot.

27.3. Seega on MPT Betooni materjalide ja teenuste soetamise kulud põhjendatud täiendavalt

13 490,09 euro ulatuses (205,92 + 382,24 + 4509 + 7713,53 + 259,98 + 419,42), koos

maakohtu põhjendatuks peetud kuludega kokku 14 318,09 euro ulatuses (13 490,09 + 828).

28. Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja nõude rahuldamata ka seoses MPT Betoonil

telgi ehitamisega kaasnenud tööjõukuludega.

28.1. MPT Betooni tööjõukulud 2880 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 2400

eurot), mille hüvitamist ta Gellertonilt nõuab, seonduvad hageja väitel telgi rajamisega ning

seisnevad 3 inimese 4 päeva töös, 10 tundi/päevas, hinnaga 24 eurot/tund. Kulu tekkimise

tõendamiseks esitas hageja MPT Ehituse 31. detsembri 2019. a arve nr 219104 MPT

Betoonile selgitusega „Jewe kaubanduskeskuse telgi montaaž-demontaaž“ (dtl 64; I kd, tl 54)

ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 461; II kd, tl 65), samuti MPT Betooni

juhatuse liikme kinnituse (dtl 462; II kd, tl 67).

20 (49)

2-20-15679

28.2. Arvelt nähtuvalt on MPT Betoon sisuliselt tellinud MPT Ehituselt teenust, mis seisnes

telgi montaažis ja demontaažis. Hageja selgitas, et kulu seondub telgi rajamisega, milleks

MPT Betoon pidi palkama lisatööjõudu, mida telliti MPT Ehituselt teenusena (vt kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 01:05:15–01:06:17). MPT Betooni juhatuse liikme kinnituse kohaselt

seonduvad arvelt nähtuvad täiendavad tööjõukulud Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ehitamisel

2019. a detsembris konstruktsiooni peale soojendustelgi ehitamisega, et kindlustada betooni

puhuritega soojendamine ja kivinemine jahenenud õhutemperatuuri tingimustes. Montaaž

toimus 4.–5. detsembril ja demontaaž 16.–17. detsembril 2019 (II kd, tl 67).

28.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused teenuse tellimise vajalikkuse kohta

veenvad ja kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega, sh telgi ehitamiseks vajalike vahendite

(kile, koormakate, lauad ja prussid) ostmist kajastavate arvetega. Kolleegium ei nõustu

maakohtuga, et MPT Betooni juhatuse liikme kinnitusest ei nähtu, et telgi püstitamise vajadus

oli tingitud kostja rikkumisest. Kui 8. oktoobril 2019 ei oleks varingut toimunud, ei oleks

betooni valamine ja kivinemisaeg jäänud novembri lõppu / detsembrisse ning betooni poleks

olnud vaja kivinemise soodustamiseks spetsiaalselt soojendada, sh konstruktsioonile telki

ümber ehitada. Arvestades, et tegemist oli lühikese aja jooksul tehtava lisatööga, on

õigustatud selle tellimine kolmandalt isikult selle asemel, et ehitada telk MPT Betooni enda

töötajatega. Alusetu on maakohtu hinnang, et telk võis olla seotud mingi muu osaga Jewe

kaubanduskeskuse töödest, mitte bussijaama varikatuse ehitusega. Asjas esitatud MPT

Betooni ja Scruuv OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 29/19 kohaselt oli lepingu objektiks

Jõhvis asuva varikatuse betoonplaat (II kd, tl 68). Asja materjalid ei anna alust arvata, et MPT

Betoon oleks teinud Jewe kaubanduskeskuses ka mingeid muid töid. Esile pole toodud ühtegi

asjaolu, mis võiks viidata sellele, et MPT Betoon võis ehitada telki ülejäänud

kaubanduskeskuse jaoks.

28.4. Eelnevat arvestades on MPT Betooni kulu telgi montaažile ja demontaažile

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ja kuulub hüvitamisele. Kuna hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et MPT Betoon ei oleks saanud selle teenuse arve alusel sisendkäibemaksu maha

arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat, s.o 2400 eurot.

29. MPT Betooni kahju, mis seisneb Scruuv OÜ-le tasutud leppetrahvis, on käsitatav

Gellertonile tekkinud kahjuna osaliselt.

29.1. MPT Betooni kulu, mis seisneb akteerimata osas lepingust 30 000 eurot, on hageja

väidetest nähtuvalt sisuliselt kahju MPT Betoonile Scruuv OÜ poolt esitatud

leppetrahvinõude näol tulenevalt sellest, et MPT Betoon ei saanud Svruuv OÜ-ga sõlmitud

lepingu alusel töid õigel ajal valmis. Selle kahju tekkimist tõendab hageja tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktiga (dtl 65; I kd, tl 55), töövõtulepinguga nr 29/19 Scruuv OÜ ja MPT

Betoon vahel (dtl-d 463–468; II kd, tl-d 68 – 70 p) ja East Capital Real Estate AS esindaja 21.

novembri 2019. a e-kirjaga Scruuv OÜ esindajale (dtl-d 469–470; II kd, tl-d 71 – 71 pöördel).

29.2. Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et tööde tegemata jätmisest tingitud leppetrahvi

tasumise kohustus ei saanud olla seotud kostja rikkumisega. Hageja selgitas, et MPT Betoonil

tekkis leppetrahvi tasumise kohustus töödega hilinemise tõttu, mitte tööde tegemata jätmisest.

MPT Betoon ja Scruuv OÜ vahelise töövõtulepingu kohaselt oli tööde tegemise aeg 2019.

aasta 36–41 nädal (II kd, tl 68), s.o 13. oktoobriks 2019 (pühapäev). Arvestades, et 8.

oktoobril 2019 toimunud varingu tõttu tuli betoonitööd uuesti teha, on selge, et MPT Betoon

hilines lepingu alusel tehtava töö üleandmisega. See, et töid tehti veel novembris-detsembris,

nähtub hageja esitatud arvete väljastamise aegadest. Hageja väitel said MPT Betooni tööd

valmis detsembri lõpuks selliselt, et lõppakt sõlmiti 31. detsembril 2019 (20. veebruari 2025.

21 (49)

2-20-15679

a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:37:48). Kostja ei esitanud tööde lõpetamise aja osas

vastuväiteid ega pole menetluses väitnud, et tööd oleks lõpetatud mingil muul ajal.

29.3. Hageja väitel pidi MPT Betoon tasuma Scruuv OÜ-le hilinemise tõttu leppetrahvi 30

000 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selle summa kujunemine on ebaselge. Hageja

ringkonnakohtu istungil antud selgitustest nähtub, et MPT Betoon leppis Scruuv OÜ-ga pärast

varingut kokku, et maksab leppetrahvina 30 000 eurot (20. veebruari 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 01:32:29). See summa vastas hageja väitel umbes sellele summale, milles

Jewe kaubanduskeskuse üürnikud olid kaubanduskeskuse avamise hilinemise tõttu esitanud

kahjunõudeid üürileandja vastu (samas, ajamärk 01:33:23). Ringkonnakohus leiab, et hageja

esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et Scruuv OÜ-l oleks tekkinud MPT Betooni vastu

kahju hüvitamise nõue 30 000 euro ulatuses, mida MPT Betoon saaks omakorda nõuda

kahjuna Gellertonilt. See, kui MPT Betoon leppis ise Scruuv OÜ-ga kokku mingi summa

hüvitamises (või selles, et vastav summa arvestatakse MPT Betoonile makstavast tasust

maha), ei anna alust käsitada seda summat MPT Betoonile tekkinud kahjuna, mille hüvitamist

ta saaks nõuda Gellertonilt.

29.4. MPT Betooni poolt Scruuv OÜ-le tasutud leppetrahvi käsitamine MPT Betoonile

tekkinud kahjuna, mida tal tekkis õigus Gellertonilt nõuda, on põhjendatud üksnes MPT

Betooni ja Scruuv OÜ omavahelises lepingus kokku lepitud leppetrahvi ulatuses. Leppetrahvi

kujunemist käsitleb MPT Betooni ja Scruuv OÜ töövõtulepingu p 9.5, mille kohaselt

leppetrahv on „0,2% lõpetamata tööde maksumusest iga ületatud kalendripäeva eest“. Alates

14. oktoobrist 2019 kuni aasta lõpuni oli 79 päeva, mille eest MPT Betoon ja Scruuv OÜ

vahelise lepingu p 9.5 järgi arvutatud leppetrahv on 20 129,20 eurot (127 400 × 0,002 × 79).

Põhjendatud ei ole lisada leppetrahvile käibemaksu, kuna tegemist ei ole maksustatava

käibega KMS § 4 lg 1 järgi. Ka MPT Betooni ja Scruuv OÜ töövõtulepingu p-i 9.5 koosmõjus

p-ga 3.1 mõistab lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4 mõttes) selliselt, et

leppetrahvi tuleb arvestada lepingu maksumusest ilma käibemaksuta. Nimelt on lepingu

maksumus toodud lepingus välja ilma käibemaksuta, lisades, et sellele lisandub käibemaks.

29.5. Eelnevat arvestades on MPT Betoonil õigus nõuda Gellertonilt kahju, mis seisneb

Scruuv OÜ-le tasutud leppetrahvis, hüvitamist 20 129,20 euro ulatuses, mis on omakorda

käsitatav Gellertonile kostja rikkumisest tuleneva kahjuna.

30. MPT Betoonile kahju tekkimist ja selle hüvitatavust Gellertoni poolt ei mõjuta kostja

viide, et MPT Betooni majandusaasta aruanded ei kajasta kahju kandmisest tulenevat nõuet

Gellertoni ega hageja vastu.

31. Kokku on MPT Betooni nõue Gellertoni vastu põhjendatud 36 847,29 euro ulatuses (14

318,09 + 2400 + 20 129,20). Tegemist on Gellertonile tekkinud kahjuga, mis on põhjuslikus

seoses kostja rikkumisega VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuna kui kostja ei oleks projekteerimisviga

teinud ja raketis ei oleks 8. oktoobril 2019 varisenud, ei oleks Gellertonile neid kohustusi

MPT Betooni ees tekkinud. Kuna kulud, mille eest MPT Betoonil on õigus nõuda Gellertonilt

hüvitist, seonduvad varingu tagajärgede kõrvaldamisega ja varingu käigus hävinud töö uuesti

tegemisega, on tekkinud kahju hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Nõuetekohase projekti eesmärgiks on hoida ära puudustega

ehitise püstitamist ning sellega seotud kahju tekkimist. Asjaolu, et projekteerimisvea korral

võib raketis variseda ja sellega võib kaasneda tehtud töö hävimine ja vajadus teha uus töö (sh

ehitada uus raketis ja korraldada uus betoneerimine), pidi olema kostjale Gellertoniga raketise

projekteerimise lepingut sõlmides ka VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav. Seejuures pidi

kostjale olema ettenähtav, et lisakulusid võib tekkida ka kolmandatel isikutel, kellel on õigus

22 (49)

2-20-15679

nõuda Gellertonilt nende hüvitamist, ning kolmandatel isikutel võib tekkida Gellertoni vastu

ka leppetrahvi nõudeid. Siinsel juhul pole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või

§ 140 alusel. Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et MPT Betoonil või Gellertonil oleks olnud

roll kahju tekkimises või kahju oleks tekkinud mingi sellise ohu tagajärjel, mille eest MPT

Betoon või Gellerton vastutab.

(B)

32. Hagiavalduse kohaselt on Gellertonile tekkinud kahjuks ka Ratelbetil Gellertoni vastu

tekkinud nõuded kokku 66 127,96 eurot, mis tulenevad sellest, et Gellerton tellis Ratelbetilt

varikatuse ehitamiseks vajaliku tõstukauto teenuse ja varingu käigus kahjustatud elementide

puhastus- ja parandustöid ning võttis Ratelbetilt varinguga seotud lisakulude kandmiseks

laenu. Objektile saabunud Ratelbeti tõstukauto Volvo jäi kokku kukkunud varikatuse alla, sai

vigastada ja oli varingust tingitud kahjustuste tõttu kasutuskõlbmatu kokku 65 päeva, mis

tekitas Ratelbetile kahju. Ratelbeti nõuete tõendamiseks esitas hageja mh Ratelbeti 28.

veebruari 2020. a nõudekirja Gellertoni vastu (dtl 74). Hageja väitel on Gellerton Ratelbeti

nõudeid rahuldanud 1000 euro ulatuses.

33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et osas, milles Gellerton ei ole Ratelbeti nõuet

rahuldanud, ei saa Gellertonile olla kahju tekkinud, vaid tegemist on võimaliku tulevikus

tekkiva kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis oleks hüvitatav vaid siis, kui Ratelbeti nõude

rahuldamine Gellertoni poolt oleks kindel. Sarnaselt MPT Betooni nõudega (vt praeguse

otsuse p 22) leiab kolleegium, et kui Ratelbetil on tekkinud Gellertoni vastu põhjendatud

nõuded, on tegemist Gellertoni rahaliselt hinnatava kohustusega, mis kuulub TsÜS § 66 järgi

Gellertoni vara hulka. Sel juhul on Gellertoni vara vähenenud tal Ratelbeti ees tekkinud

rahalise kohustuse tõttu, mistõttu tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes.

Ratelbeti nõude ja sellele vastava Gellertoni kohustuse tekkimine ning sissenõutavus ei sõltu

sellest, kas Ratelbet on pöördunud oma nõudega kohtusse või astunud muid samme nõude

maksmapanekuks.

34. Ratelbeti väidetav nõue Gellertoni vastu seisneb järgnevas:

-

kraana kasutamise (rentimise) võimatusest tulenev kahju 11 700 eurot;

-

kulud täiendavate parandus- ja puhastustööde tegemiseks vastavalt Ratelbetiga

sõlmitud töövõtulepingule 14 400 eurot;

-

kulud raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde teostamise tõttu vajalike

teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks (tasumata arved) 21

723,20 eurot, millele lisandub viivis;

-

kulud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 9130 eurot (laenusumma

8230 eurot + intress 743,45 eurot + 447,93 viivis).

35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Ratelbetil ei ole Gellertoni vastu kraana

kasutusvõimaluse kaotamisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet 11 700 eurot.

35.1. Hageja väitel oli Gellertoni ja Ratelbeti vahel leping kraana kasutamiseks. Tõstukauto

Volvo 570BYN jäi kokku kukkunud varikatuse alla, sai vigastada ja oli varingust tingitud

vigastuste tõttu kasutuskõlbmatu 65 päeva, mis tekitas Ratelbetile kahju saamata jäänud

tuluna kraana välja rentimisest arvestusega 180 eurot/päev 65 päeva eest, s.o kokku 11 700

eurot. Seda, et kraana jäi varingu alla ja oli sellest lähtuvalt mõnda aega kasutuskõlbmatu,

kinnitab hageja esitatud foto (II kd, tl 6 p).

23 (49)

2-20-15679

35.2. Kui kraana sai kahjustada ajal, mil Gellerton seda Ratelbetilt üüris, võis Ratelbetil

iseenesest tekkida Gellertoni vastu üürilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh kahju

hüvitamise nõue VÕS § 334 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel.

35.3. Siinsel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Ratelbeti väidetav kahju seoses

kraana kasutusvõimaluse kaotamisega seisneb saamata jäänud tulus VÕS § 128 lg 4 järgi ning

hageja ei ole tõendanud, et Ratelbet oleks kraana rendist tõenäoliselt kasu saanud, kui

varingut ei oleks esinenud ja kraana ei oleks kahjustada saanud. Kolleegium nõustub selles

osas maakohtu otsuse põhjendustega (vt maakohtu otsuse p 42.1) ja neid TsMS § 654 lg 6

järgi ei korda. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ehitusalases ettevõtluses

kasutatava vara puhul tuleb eeldada vara maksimaalset kasutatavust. Hageja ei tugine siinsel

juhul sellele, et Ratelbet oleks ise kaotanud võimaluse kraanat kasutada või oleks pidanud

rentima asenduskraanat ja sellest lähtuvalt kahju kandnud, vaid väidab, et Ratelbet oleks

saanud tulu kraana välja rentimisest. Sellekohaseid asjaolusid ja tõendeid ei ole hageja aga

esitanud. Muu hulgas pole hageja väitnud, et Ratelbeti tegevusala oleks olnud ehituses

kasutatavate vahendite ja seadmete rendile andmine. Seda, et Ratelbet oleks kraanat ka

teistele isikutele rentinud ja saanud seda teha kogu 65-päevase ajavahemiku jooksul, ei saa

järeldada sellest, et Ratelbet oli andnud kraana kasutada Gellertonile.

35.4. Samuti ei ole hageja tõendanud kraana rendihindu ja seega Ratelbetil väidetavalt

saamata jäänud tulu suurust. Sellise kraana rendi keskmist turuhinda ei tõenda üksnes

Ratelbeti nõudekiri Gellertonile. Ringkonnakohtu istungil leidis hageja, et kraana rendi hinda

tõendab ka hagi lisana 39 esitatud OÜ Klarias Compani arve nr 312 Gellertonile (I kd, tl 90),

millelt nähtub autokraana rent hinnaga 65 eurot/tund (20. veebruari 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 02:03:13). Samas ei võimalda asjas esitatu järeldada, et tegemist oleks

olnud sarnase autokraanaga kui see, mis jäi 8. oktoobril 2019 varingu alla.

36. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Ratelbeti nõue Gellertoni vastu seoses

varikatuse puhastus- ja parandustööde tegemisega ei ole tõendatud.

36.1. Hageja väitel tekkisid Ratelbetile kulud varikatuse kokku kukkumisest põhjustatud

elementide puhastus- ja parandustööde tegemisest koos selleks vajaliku tehnikaga kokku 14

400 eurot (ilma käibemaksuta 12 000 eurot). Selle tõendamiseks esitas hageja Gellertoni ja

Ratelbeti vahel 1. detsembril 2019 sõlmitud töövõtulepingu 2019-12-1 (dtl-d 91–96; I kd, tl-d

58 – 60 p).

36.2. Kolleegium märgib, et tegemist ei ole Ratelbeti kahjuga, mille hüvitamist tal võib olla

õigus Gellertonilt nõuda, vaid võimaliku Gellertoni kahjuga. Nimelt on Ratelbetil hageja

väitel tekkinud kõnealuses summas nõue Gellertoni vastu. Isik, kellel väidetavalt tekkis tööde

tegemisega seoses kohustus ja kelle vara võib olla seetõttu vähenenud, on Gellerton. Sellega

nõustus ringkonnakohtu istungil ka hageja (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:42:35).

36.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud töövõtulepingus 2019-

12-1 märgitud tööde tegemist ja Ratelbeti tasunõude sissenõutavaks muutumist (vt maakohtu

otsuse p-d 42.3–42.5) ning selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei

korda. Vaatamata sellele, et kostja vaidlustas tööde tegemise ja viitas nende dokumentide

puudumisele, ei esitanud hageja menetluses töövõtulepingu p-des 3.3 ja 3.4 viidatud töö

üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka Ratelbeti poolt Gellertonile esitatud arvet. Arvestades

mh seda, et töövõtulepingust nr 2019-12-1 nähtuvalt on Ratelbet ja Gellerton seotud isikud

24 (49)

2-20-15679

(sama aadress, sama perekonnanimega seaduslik esindaja), ei saa tööde tegemist ja tasu

sissenõutavaks muutumist järeldada üksnes lepingu sõlmimisest.

37. Ringkonnakohus leiab, et Ratelbeti betoonitööde tegemise kulude ja renditud sõidulike

tekitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt.

37.1. Kolmandaks väidab hageja, et Gellertonil tuli tasuda Ratelbetile täiendavate

betoonitööde tegemise tõttu vajalike teenuste eest ja renditud sõidukile tekitatud kahju

hüvitamiseks kokku 21 723,2 eurot. Neid Ratelbeti nõudeid Gellertoni vastu tõendab hageja

31. oktoobri 2019. a arvega „Betoonitööd Jõhvis“ 10 864,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 9054 eurot) (dtl 97; I kd, tl 61), 1. detsembri 2019. a arvega „Betoonitööd

Jõhvis“ 9806,40 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 8172 eurot) (dtl 98; I kd, tl

62) ning 1. detsembri 2019. a arvega „Volvo lõhkumisega seotud kulud“ 2052 eurot (koos

käibemaksuga; ilma käibemaksuta 1710 eurot) (dtl 99; I kd, tl 63).

37.2. Hageja väitel on arved selgitusega „Betoonitööd Jõhvis“ esitatud renditud tööjõu eest

ning arvel märgitud hind „18.00“ ning kogus 503 tk (ja 454 tk) tähendab 503 (ja 454) töötundi

hinnaga 18 eurot tunnis (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:46:25–

01:47:04). Ka nendelt arvetelt nähtuvate kulude osas leiab kolleegium, et tegemist ei ole

Ratelbeti kahjuga, mille hüvitamist tal võib olla õigus Gellertonilt nõuda, vaid võimaliku

Gellertoni kahjuga. Nimelt on Ratelbetil hageja väitel tekkinud kõnealuses summas nõue

Gellertoni vastu. Isik, kellel väidetavalt tekkis tööde tegemisega seoses kohustus ja kelle vara

võib olla seetõttu vähenenud, on Gellerton.

37.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluses, sh 20. veebruari 2025. a kohtuistungil

veenvalt selgitanud, et varingust tulenevalt oli Gellertonil vaja teha oma lepingulised tööd

uuesti ning lisandusid ka vana betooni eemaldamisega seotud tööd. Seega on usutav, et

Gellerton vajas lisatööjõudu, mida ta sai mh Ratelbetilt. Seda, et Ratelbetilt tellitud

betoonitööd seondusid Jõhvi bussiterminali varikatusega, kinnitab arvete selgitusest nähtuv

viide Jõhvile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31. oktoobri 2019. a arvelt nähtuvad

betoonitööd võisid seonduda ka Ratelbetilt tellitud töödega varikatuse esmakordsel

püstitamisel, arvestades arve väljastamise aega. Samas 1. detsembril 2019 väljastatud arvelt

nähtuvad tööde seondumine oktoobri alguses toimunud betoonitöödega ei ole usutav.

Arvestades, et arved on samasuguse selgitusega ja tellitud on töid sarnases mahus (esimesel

korral 503 tundi ja teisel korral 454 tundi) sama hinnaga, võis 31. oktoobril 2019 väljastatud

arve seonduda varikatuse esmakordse püstitamisega ja 1. detsembri 2019. a arve sama

varikatuse teistkordse püstitamisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Ratelbeti

nõudekirja sõnastusest, milles Ratelbet eristas endal varingust tekkinud kulusid ja Gellertoni

tasumata arveid, saaks järeldada, et tasumata arved ei seondu varikatuse kokku kukkumisega.

Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus Gellertoni kahjuks, mis tekkis tulenevalt kostja

lepingurikkumisest, 1. detsembri 2019. a arvelt nähtuva kulu; 31. oktoobri 2019. a arvelt

nähtuva kulu seos kostja rikkumisega ei ole piisavalt tõendatud. Kuna hageja ei ole väitnud

ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud betoonitööde teenuse arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata, saab talle tekkinud kahjuna käsitada käibemaksuta summat,

s.o 8172 eurot. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks käsitada Gellertonile tekkinud

hüvitatava kahjuna Ratelbeti viivisenõuet 1. detsembri 2019. a arve tasumisega viivitamiselt,

kuna hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et Gellerton oleks sattunud varingu tagajärjel

makseraskustesse ja Ratelbeti arve tasumata jätmine oleks olnud tingitud kostja rikkumisest.

37.4. Volvo lõhkumisega seotud kulud on hageja väitel Ratelbeti omavastutus, sest kindlustus

hüvitas u 9000 eurot (millele lisandus käibemaks) ja omavastutuse pidi kandma Ratelbet.

25 (49)

2-20-15679

Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli Volvo remondiarve nr 6052731 (I kd, tl-d 57 – 57

pöördel) 8847 eurot, millele lisandus käibemaks (1769,49 eurot). 12. detsembril 2019 saatis

Volvo Estonia OÜ esindaja kindlustusandjale ja Ratelbetile e-kirja (I kd, tl 56), kus palus

kindlustusandjal tasuda hüvitamisele kuuluv summa (ilma käibemaksuta ja omavastutuseta)

ning Ratelbetil tasuda arve nr 6052731 käibemaksu ning omavastutuse osa. Siinses

menetluses väitis hageja, et kindlustusandja küsis Ratelbetilt ainult omavastutuse osa, mitte

käibemaksu hüvitamist (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:48:02–

01:50:31).

37.5. Nagu kolleegium eespool märkis, võis Ratelbetil iseenesest tekkida Gellertoni vastu

renditud kraana kahjustamisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid (vt praeguse otsuse p

35.2). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et arve ei pruugi olla esitatud sama Volvo

kohta. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Gellerton võiks olla

lõhkunud samal ajavahemikul (s.o 2019. a sügisel) veel teisegi Volvo, millega seotud kulusid

Ratelbet võiks temalt nõuda. Samas nõustub kolleegium kostjaga, et hageja ei ole tõendanud

omavastutuse suurust, mida kindlustusandjal oleks õigus Ratelbetilt nõuda ja mida saaks

seega käsitada Ratelbetil tekkinud kahjuna. Erinevalt hageja väidetust ei nähtu omavastutuse

suurus Volvo Estonia OÜ e-kirjast kindlustusandjale ja Ratelbetile. Samuti ei nähtu see Volvo

remondiarvelt. Seega ei ole hageja tõendanud, et Ratelbetil oleks tekkinud Gellertoni vastu

Volvo lõhkumisega seoses 2052 euro suurune kulu (koos käibemaksuga).

37.6. Eelnevat arvestades on Gellertonil tekkinud kostja rikkumise tõttu Ratelbetile tasumisele

kuuluvate betoonitööde osas kahju 8172 eurot.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Gellertoni hüvitatava kahjuna ei saa käsitada

Ratelbetilt võetud laenu koos intressi ja viivistega.

38.1. Hageja käsitleb Gellertoni kahjuna ka 9421,38 eurot, millest 8230 eurot on laenusumma,

743,45 eurot tasumisele kuuluv intress ja 447,93 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud seadusjärgne viivis. Nõue tuleneb sellest, et Gellerton võttis 20. septembril 2019

sõlmitud laenulepingu alusel Ratelbetilt varinguga seotud lisakulude kandmiseks laenu 8230

eurot tagastamise tähtajaga 20. veebruar 2020. Varingu tagajärgedega põhjustatud raske

majandusliku olukorra tõttu ei ole Gellertonil olnud võimalik laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt täita. Selle nõude tõendamiseks esitas hageja laenulepingu (dtl 120;

I kd, tl 69), maksekorralduse laenusumma (8000 euro) väljamaksmise kohta (II kd, tl 74) ja

intressiarvestuse (dtl 121; I kd, tl 70).

38.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenu põhikohustuse teenindamiseks tehtud

kulutused ei saa igal juhul olla käsitatavad Gellertoni kahjuna, kuna tagasimaksetele vastavas

ulatuses oli Gellerton saanud Ratelbetilt raha laenuna. Seega ei halvenenud Gellertoni

varaline seisund laenu tagasimaksete võrra (VÕS § 127 lg 1). Maakohus jättis õigesti

rahuldamata ka Gellertoni nõuded intressi ja viivise hüvitamiseks, kuna hageja ei ole

tõendanud, et Gellerton oleks pidanud võtma laenu just kostja lepingurikkumise tõttu (vt

maakohtu otsuse p 43, millega ringkonnakohus nõustub). Maakohus viitas põhjendatult

sellele, et laenuleping sõlmiti enne raketise varingu toimumist. Hageja ei ole menetluses ka

välja toonud, kuidas Gellerton saadud laenu kasutas ja miks kostja rikkumine oleks toonud

talle kaasa vajaduse võtta laenu.

39. Gellertonile tekkinud kahju seoses Ratelbetile 1. detsembri 2019. a arvelt nähtuvate

betoonitööde eest tasumise kohustusega on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127

lg 4 mõttes, kuna kui kostja ei oleks projekteerimisviga teinud ja raketis ei oleks 8. oktoobril

26 (49)

2-20-15679

2019 varisenud, ei oleks Gellertonile seda kulu tekkinud. Kuna kulu seondus varingu

tagajärjel hävinud töö uuesti tegemisega, on see hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Nõuetekohase projekti eesmärgiks on hoida

ära puudustega ehitise püstitamist ning sellega seotud kahju tekkimist. Asjaolu, et

projekteerimisvea korral võib raketis variseda ja sellega võib kaasneda tehtud töö hävimine ja

vajadus teha uus töö (sh ehitada uus raketis ja korraldada uus betoneerimine), pidi olema

kostjale Gellertoniga raketise projekteerimise lepingut sõlmides ka VÕS § 127 lg 3 mõttes

ettenähtav. Siinsel juhul pole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel.

Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et Gellertonil oleks olnud roll kahju tekkimises või kahju

oleks tekkinud mingi sellise ohu tagajärjel, mille eest Gellerton vastutab.

40. Vastuseks kostja vastuväitele märgib kohus, et Gellertonile kohtu põhjendatuks peetud

ulatuses kahju tekkimist ja selle hüvitatavust ei mõjuta kostja viide, et Ratelbeti

pankrotihalduri sõnul ei ole talle teatatud Ratelbeti nõuetest Gellertoni vastu ja need ei kajastu

ka Ratelbeti pankrotivaras.

(C)

41. Hageja väitel on Gellertonil endal tekkinud raketise varisemise ja täiendavate

betoonitööde tegemise ning materjalide ja teenuste soetamise tõttu kulusid kokku 53 065,35

eurot. Maakohus luges tõendatuks kahju tekkimise 876,48 euro ulatuses.

42. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus pidas Gellertoni nõuet

põhjendatuks kulude 876,48 euro osas, kuid kolleegiumi hinnangul arvestas maakohus

vastavad kulud ekslikult Gellertoni kahjuks koos käibemaksuga.

42.1. Maakohus pidas põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks järgmisi Gellertoni kulusid:

-

ehitusmaterjalide tõsteteenus Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019. a 70,20 eurot (koos

käibemaksuga; ilma käibemaksuta 58,50 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Jako

Trans OÜ 23. oktoobri 2019. a arve nr 1901073 (dtl 134; I kd, tl 79) ja selle tasumist

kinnitava maksekorralduse (dtl 493; II kd, tl 81);

-

kraana transpordi- ja tõsteteenus Jewe keskuses oktoobris 2019. a 299,40 eurot (koos

käibemaksuga; ilma käibemaksuta 249,50 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja

Livo Trans OÜ 25. oktoobri 2019. a arve nr 2559 (dtl 100; I kd, tl 80) ja selle tasumist

kinnitava maksekorralduse (dtl 494; II kd, tl 82);

-

betoonijäätmete üleandmine 28. ja 31. oktoobril 2019 kokku 506,88 eurot (koos

käibemaksuga; ilma käibemaksuta 422,40 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja

BRD Mineral OÜ 30. oktoobri 2019. a arve nr 103857 (dtl 104; I kd, tl 82) ja selle

tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 497; II kd, tl 85).

Nende kulude põhjendatuse ja kostja rikkumisega seotuse osas nõustub kolleegium maakohtu

otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 44.6, 44.7 ja 44.11) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi

ei korda.

42.2. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kolleegium järgmist.

42.2.1. Jako Trans OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud tõsteteenuse eest Jõhvi bussijaamas.

Hageja selgituste kohaselt oli tegemist ehitusmaterjalide tõstmisega: armatuurterast tõsteti

üles, betoonist välja (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:10:05).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvelt nähtuv viide Jõhvi bussijaamale ja arve

27 (49)

2-20-15679

väljastamise aeg kinnitavad, et teenust osutati kõnealusel objektil pärast 8. oktoobri 2019. a

varingut. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused tõsteteenuse vajalikkuse kohta

veenvad. Arvelt nähtuva teenuse mitteseotust Jõhvi bussijaamas tehtud töödega ei saa

järeldada sellest, et arvel ei ole märgitud, et tõstetud oleks ehitusmaterjale (kostja

vastuapellatsioonkaebus, p 3.1.3). Praktikas arvetel teenuse sisu sellise täpsusega ei esitata.

Selgitus „Tõsteteenus Jõhvi bussijaamas“ on kolleegiumi hinnangul piisavalt täpne.

Põhjendamatu on kostja väide, et Gellertonil ei saanud sellist kulu tekkida, kuna

armatuurterasega seonduvad kulud ei kuulunud Gellertoni kohustuste hulka. MPT Betooniga

sõlmitud alltöövõtulepingu SLM/29/2019 p 2.1 kohaselt oli Gellertoni kohustus teha

betoonkonstruktsioonide ehitamiseks vajalikud tööd ja toimingud, mh saalungite ehitamine

koos geodeetilise mõõdistusega, lae armeerimine vastavalt projektile (tellija toob raua),

Peikko detailide paigaldus (tellija toob detailid) ning saalungite lahtirakestamine ja

järeltoestus (II kd, tl 19). 8. oktoobril 2019 toimunud varingu tõttu rikkus Gellerton oma

kohustusi MPT Betooni ees ning pidi töö uuesti tegemiseks esmalt varingu tagajärjed

kõrvaldama, arvestades et varingu põhjus oli Gellertoni töölõigus. Seega on kõik varingu

tagajärgede kõrvaldamisega ja Gellertonil uue töö tegemisega seotud kulud käsitatavad

Gellertoni kahjuna. Armatuurterase betoonist välja tõstmine on seotud varingu tagajärgede

likvideerimisega.

42.2.2. Livo Trans OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud transporditeenuse eest Erra-Jõhvi-Erra

ja kraana tõsteteenuse eest 25. oktoobril 2019 Jewe keskuses. Hageja selgituste kohaselt on

tegemist jäätmete, sodi äraveoga ning vana betooni utiliseerimine võttiski kokku kaks nädalat

aega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:10:17). Arve selgituses olevad

viited Jõhvile ja Jewe keskusele kinnitavad, et teenust osutati seoses kõnealuse objektiga.

Seejuures on usutav, et bussijaama varikatusele viidati kui Jewe keskusele, sest katus oli Jewe

keskuse küljes ning bussijaam ja Jewe keskus asuvad ühes hoones. Teenuse osutamise aeg

kinnitab selle seost 8. oktoobri 2019. a varinguga. Asja materjalid ei anna alust arvata, et

sellise sisuga teenust oleks olnud 25. oktoobril 2019 Jewe kaubanduskeskuses vaja mingil

muul põhjusel. Kuna asjas esitatu ei võimalda järeldada, et MPT Betoon oleks teinud Jewe

keskuse ehitusel ka mingeid muid töid peale bussijaama varikatuse ehitamisega, pidi teenus

olema seotud bussijaama katuse varinguga.

42.2.3. BRD Mineral OÜ arvelt nähtuvalt on see esitatud betoonijäätmete vastuvõtu eest 28.

ja 31. oktoobril 2019. Hageja selgituste kohaselt oli tegemist jäätmete vastuvõtmisega

prügijaamas (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:12:51).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve sisu ja teenuse osutamise aeg kinnitavad seda,

et teenus oli seotud vaidlusalusel objektil 8. oktoobril 2019 toimunud varinguga. Asja

materjalid ei anna alust arvata, et Gellertonil oleks olnud vaja sel ajal ka mingil muul põhjusel

sedavõrd suurt kogust betoonijäätmeid (kokku 52,8 tonni) utiliseerida.

42.3. Samas on maakohus põhjendamatult arvestanud neid summasid koos käibemaksuga.

Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata (vt ka praeguse otsuse p-s 26.3 toodud põhjendused). Seega on

kõnealustelt Jako Trans OÜ, Livo Trans OÜ ja BRD Mineral OÜ arvetelt nähtuvad kulud

käsitatavad Gellertoni kahjuna kokku 730,40 euro ulatuses (58,50 + 249,50 + 422,40).

43. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus ei pidanud Gellertoni

kulusid tõendatuks ja hüvitatavaks Ligare Master OÜ ja Merlang OÜ kulude osas.

43.1. Ligare Master OÜ-ga ja Merlang OÜ-ga seonduvad järgmised kulud:

28 (49)

2-20-15679

-

ehitustööd Jõhvi bussijaamas oktoobris 2019 9008 eurot (ilma käibemaksuta), mille

tõendamiseks esitas hageja Ligare Master OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 3110 (dtl

105; I kd, tl 83) ja selle tasumist kinnitava maksekorraldus (II kd, tl 86);

-

raketise ja armeerimise tööd oktoobris 2019 3024 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 2520 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Merlang OÜ 10.

novembri 2019. a arve nr 25 (dtl 113; I kd, tl 87 p);

-

ehitustööd Jõhvi bussijaamas novembris 2019 6400 eurot (ilma käibemaksuta), mille

tõendamiseks esitas hageja Ligare Master OÜ 15. novembri 2019. a arve nr 1511 (dtl

119; I kd, tl 91) ja selle 2000 euro ulatuses tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl

504; II kd, tl 95);

-

raketise ja armeerimise tööd novembris 2019 777,60 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 648 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Merlang OÜ 30. novembri

2019. a arve nr 30 (dtl 150; I kd, tl 95 p);

-

ehitustööd Jõhvi bussijaamas 4646,40 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta

3872 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Ligare Master OÜ 23. novembri 2019. a

arve nr 2312 (dtl 151; I kd, tl 96) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 510;

II kd, tl 101).

43.2. Ligare Master OÜ arvetelt nähtuvalt on need esitatud ehitustööde eest ning objektina on

märgitud Jõhvi bussijaam. Arvete summad on kujunenud tunnihinna (16 eurot) ja tundide

arvu (vastavalt 563, 400 ja 242) korrutisena. Merlang OÜ arvetelt nähtuvalt on need esitatud

Jõhvi kaubamaja raketise ja armeerimise eest. Ühel juhul on arve summa kujunenud hinna (18

eurot) ja koguse (140) korrutisena, teisel juhul komplektihinnana. Hageja selgitas Ligare

Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt tellitud töid sellega, et pärast 8. oktoobri 2019. a varingut

tegutseti selle nimel, et õnnetuse tagajärjed võimalikult kiiresti likvideerida ja tööd lõpule

viia, et vältida peatöövõtjaga kokku lepitud tähtaegade ületamist ja rikkumisega kaasnevat

trahvi. Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt tellis Gellerton lisatööjõudu (mida esimese

raketise ehitusel ei olnud kasutatud), et varingu tagajärjed ära koristada ja paigaldada uus

raketis. Hageja selgitas, et uue raketise paigaldamine oli esimesest kordades keerukam, kuna

seda osa, mis püsti jäi, tuli hakata altpoolt ära võtma ja uut asemele panema. Armatuurterase

kogus oli 4–6 m kõrgusel ja ühe posti pidi ära võtma nii, et see armatuur, mis jäi pidama, alla

ei kukuks, ja panema uue konstruktsiooni sinna alla; lisaks olid projektlahenduse detailid

muutunud (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:52:23, 00:54:04 ja

00:54:50, 00:55:53 ja 00:56:05).

43.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt

tellitud tööde sisu ja vajalikkuse osas usutavad. Seejuures on usutav see, et lisatöid oli vaja

tellida just tulenevalt 8. oktoobril 2019 toimunud varingust. Hageja väiteid kinnitavad arvetelt

nähtuvad viited Jõhvi bussijaamale, arvete sisu ja väljastamise aeg ning arvetelt nähtuvate

tööde tegemise aeg. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kantud kulud ei

ole seostatavad kostja rikkumisega. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et nende kulude

ulatuses Gellertonile kahju tekkimise eeldus on arvete tasumine (vt selle kohta praeguse

otsuse p 22).

43.4. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud kõnealuste

arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on Ligare Master OÜ-lt ja Merlang OÜ-lt

tellitud teenustega seotud kulud käsitatavad Gellertoni hüvitatava kahjuna 22 448 euro

ulatuses (9008 + 2520 + 6400 + 648 + 3872).

44. Järgnevalt hindab ringkonnakohus Gellertoni ülejäänud kulude hüvitatavust.

29 (49)

2-20-15679

44.1. Lisatööjõukulud töödejuhataja ja tööliste töö eest 2019. a oktoobri eest 9489 eurot ja

novembri eest 7734 eurot, s.o kokku 17 223 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja Gellertoni

juhatuse liikme 31. oktoobri 2019. a ja 30. novembri 2019. a kinnitused (dtl-d 123–124; I kd,

tl-d 72–73).

44.1.1. Juhatuse liikme kinnitustest nähtuvalt on Gellerton Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse

ehitamisel 2019. a oktoobris ja novembris kandnud täiendavaid tööjõukulusid seoses betooni

lammutuse, katkise raketise eemaldamise, uue raketise ehituse ja vahelae teistkordse

armeerimisega, et kindlustada vahelae nõuetekohane valamine. Kinnitusest nähtub töödejuhi

ajakulu 7–10 tundi päevas ja tööliste ajakulu 13–20 tundi päevas, mis viitab ühe töödejuhataja

ja kahe töölise tööajale. Hageja selgitas, et töötajatega olid sõlmitud projektipõhised lepingud

ja kui projekt venis, tuli neile pikema aja eest palka maksta (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:55:43).

44.1.2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et Gellertoni juhatuse liikme

kinnitused ei tõenda hageja väidet, et Gellerton kandis kostja rikkumise tõttu täiendavaid

tööjõukulusid 17 223 eurot. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega

(maakohtu otsuse p 44.1) ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.

44.1.3. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui Gellerton tasus töötajatele oma juhatuse liikme

kinnituses välja toodud summad, ei annaks asja materjalid alust järeldada, et tegemist oleks

olnud lisakuluga, mida ei oleks tekkinud, kui varingut poleks toimunud. Hageja möönis

ringkonnakohtu istungil, et Gellertonil võis olla püsivalt keskmiselt kuus töötajat (samas,

ajamärk 01:57:23). Hageja tõi ise välja, et teatmik.ee kohaselt oli Gellertonil 2019. a IV

kvartalis neli töötajat (samas, ajamärk 01:58:35). Kui Gellertonil Jõhvi bussijaama objekti

peal kolm töötajat, siis see mahub Gellertoni püsivate töötajate arvu sisse, kellele tuli niikuinii

iga kuu palka maksta. Hageja ei ole tõendanud, et kõnealused kolm töötajat oleksid olnud

täiendav tööjõud, kelle Gellerton oleks palganud projektipõhiselt. Seega ei saaks esitatud

tõendite põhjal järeldada, et nendele kolmele töötajale oktoobris ja novembris makstud tasu

oleks olnud Gellertonile tekkinud lisakulu, st põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Samuti

pole hageja väitnud ega tõendanud, et vaidlusalusel objektil töötamise aja pikenemise tõttu

oleks Gellertonil jäänud töötajad mingil järgmisel objektil kasutamata ja neilt eeldatav tulu

saamata.

44.1.4. Kokkuvõttes ei ole kõnealune kulu käsitatav Gellertonile tekkinud hüvitatava kahjuna.

44.2. Armatuuri painutuspingi kasutamine oktoobris 2019 50,16 eurot (koos käibemaksuga;

ilma käibemaksuta 41,80 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Stroman OÜ 15. oktoobri

2019. a arve nr R 19462 (dtl 125; I kd, tl 74) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl

486; II kd, tl 76).

44.2.1. Arvelt nähtuvalt renditi painutuspinki 1.–2. oktoobril 2019 ja 8. oktoobril 2019.

Hageja selgitas, et painutuspinki on vaja selleks, et anda sirgele rauale vajalik kuju. Kuna

tegemist oli seadmega (mitte materjaliga), pidi selle hankima Gellerton (mitte MPT Betoon)

(20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:06:53).

44.2.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et armatuuri painutuspingi rentimise aeg viitab

sellele, et rentimise vajadus ei olnud tingitud 8. oktoobril 2019 toimunud varingust.

Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 44.2) ja neid

TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Hageja ei ole neid põhjendusi apellatsioonimenetluses ümber

lükanud. Seega ei ole kõnealune kulu käsitatav Gellertonile tekkinud hüvitatava kahjuna.

30 (49)

2-20-15679

44.3. Ehitusdokumendi lamineerimisteenus oktoobris 2019 11,52 eurot (koos käibemaksuga;

ilma käibemaksuta 9,60 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Jovi 16. oktoobri 2019. a

arve nr 1019 (dtl 126; I kd, tl 74 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 77).

44.3.1. Arvelt nähtuvalt on osutatud teenuseks joonise A2 kuumlamineerimine. Hageja

selgitas, et tegemist oli uue projekti jooniste kiletamisega, et neid saaks ka niiskusega väljas

lugeda (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:07:33).

44.3.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Seda, et

kuumlamineerimise teenust kasutati seoses Jõhvi bussijaama objektiga ja see oli tingitud 8.

oktoobri 2019. a varingust, kinnitab teenuseosutaja asukoht (arvele on märgitud Jõhvis asuv

aadress) ja arve väljastamise aeg. Maakohus on seega põhjendamatult leidnud, et see kulu ei

ole vaidlusaluse objektiga seostatav (maakohtu otsuse p 44.3).

44.3.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on OÜ-lt Jovi tellitud teenustega

seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 9,60 euro ulatuses.

44.4. Autokraana teenus 18., 21. ja 22. oktoobril 2019 kokku 1926 eurot (koos käibemaksuga;

ilma käibemaksuta 1605 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Klarias Compani 17.

oktoobri 2019. a arve nr 275, 21. oktoobri 2019. a arve nr 286 ja 22. oktoobri 2019. a arve nr

287 (dtl-d 127–129; I kd, tl-d 75–76) ning arvete nr 275 ja 286 tasumist kinnitavad

maksekorraldused (II kd, tl-d 78–79).

44.4.1. Arvetelt nähtuvalt on need väljastatud autokraana teenuse eest 18., 21. ja 22. oktoobril

2019, mis hõlmab läbisõitu objektile ja renti (kokku 21 tundi). Hageja selgituse kohaselt oli

kraanat vaja selleks, et utiliseerida vana armatuurteras, kõik asjad (vana betoon, raud) üles

tõsta (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:08:08).

44.4.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Ehkki

arvetel ei ole märgitud objekti, mille jaoks kraanat renditi, viitab arvetelt nähtuv

teenusepakkuja enda asukoht (Toila, Ida-Virumaa) koos arvetelt nähtuva läbisõiduga objektile

(40 km) sellele, et kraanat võidi kasutada Jõhvis (arvestades Jõhvi ja Toila vahelist kaugust).

Arvetelt nähtuv rendi aeg kinnitab, et teenust kasutati pärast 8. oktoobri 2019. a varingut.

Maakohus leidis seega põhjendamatult, et teenus ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (vt

maakohtu otsuse p 44.4). Asjaolu, et hageja ei ole esitanud tõendeid arve nr 287 tasumise

kohta, ei välista sellelt arvelt nähtuva kulu käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna. Kuna

kulu oli vajalik varingu tagajärgede kõrvaldamiseks, mis oli toimunud Gellertoni töölõigus, ei

mõjuta selle käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga

sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide (sh armatuurterase) hankimine MPT Betooni

ülesanne.

44.4.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on OÜ-lt Klarias Compani

tellitud teenustega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 1605 euro ulatuses.

44.5. Ehitusmaterjalid oktoobris 2019 kokku 79,61 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 66,35 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 22. oktoobri

2019. a arved nr 1061100243349 ja 1060100227281, 23. oktoobri 2019. a arve nr

1060100227344 ja 24. oktoobri 2019. a arve nr 1061100243657 (dtl-d 130–133; I kd, tl-d 77

– 78 p) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 80).

31 (49)

2-20-15679

44.5.1. Arvetelt nähtuvalt on ostetud ehitusämber tilaga, lõikekettaid (7 tk), veoauto

koormarihmu (2 tk), tänavaharja (2 tk), reha ja rehavars. Hageja selgitas nende kaupade

vajalikkust sellega, et ehitusämber oli vajalik lammutusest tekkinud sodi kokku korjamiseks;

harja oli vaja sodi (lõhkumisest tulenevad liiva ja betooni jäätmed) ära pühkimiseks;

lõikeketas oli armatuurterase lõikamiseks; koormarihm oli armatuuri pakkide üles tõstmiseks

(n-ö troppimiseks) ja liigutamiseks; tänavahari oli vajalik puhastamiseks (20. veebruari 2025.

a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:08:56).

44.5.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad.

Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab lisaks

kuluartiklitele see, et need on ostetud Jõhvi Bauhofist ja ajal, mil asja materjalidest nähtuvalt

toimus varingu tagajärgede likvideerimine. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et need

materjalid ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.5). Kuna kulud oli

vajalikud varingu tagajärgede kõrvaldamiseks, mis oli toimunud Gellertoni töölõigus, ei

mõjuta nende käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga

sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Kuna

tegemist on selliste materjalidega, mis kasutamisega kiiresti kuluvad, ei ole alust arvata, et

Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka teistel objektidel.

44.5.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on nende Bauhof Group AS-lt

ostetud kaupadega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 66,35 euro ulatuses.

44.6. Evakueerimise teenus oktoobris 2019 192 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 160 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Mettro Tehnika 28. oktoobri

2019. a arve nr T281019-5 (dtl 101; I kd, tl 80 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse

(II kd, tl 83).

44.6.1. Arvelt nähtuva kirjelduse kohaselt osutati teenust „evakueerimise teenus Scania

111MTP“, mis hageja väitel oli kahjustada saanud Volvo äravedu (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:11:05).

44.6.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus teenuse vajalikkuse kohta usutav. Arvelt

nähtub, et OÜ Mettro Tehnika asub Tammiku alevikus, Jõhvi vallas, mis kinnitab seda, et

teenust telliti seoses Jõhvis asuva objektiga (teenuse osutamise aeg oli kokku 2 tundi, mistõttu

sihtkoht ei saanud olla kaugel). Arve esitamise aeg ja seega eeldatav teenuse osutamise aeg

vastab sellele ajale, mil 8. oktoobri 2019. a varingu alla jäänud Volvo vajas objektilt

äravedamist. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et teenus ei ole vaidlusaluse objektiga

seostatav (maakohtu otsuse p 44.8). Teenus oli vajalik varingu tagajärgede kõrvaldamiseks.

44.6.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on selle teenusega seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 160 euro ulatuses.

44.7. Ohutusrõivastus ehitusele 60,70 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 50,58

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 29. oktoobri 2019. a arve nr

1060100228133 (dtl 102; I kd, tl 81) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 80).

44.7.1. Arvelt nähtuvalt on ostetud talve turvasaapad ja tööpüksid. Hageja selgitas kulu

vajalikkust sellega, et ilm läks külmaks ja libedaks ning armatuuritöödega tegeledes on riided

sisuliselt kulumaterjal (arvestades lõikekettaid, riietesse auke põletavaid sädemeid ja riideid

32 (49)

2-20-15679

lõhkuvaid rauaotsi; samuti ei ole betooniseid riideid võimalik puhastada) (20. veebruari 2025.

a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:11:33).

44.7.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad.

Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende

tegemise aeg. Ehkki kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist on selliste töövahenditega, mis

ei ole objektispetsiifilised, on usutavad hageja selgitused, et sellised tööriided on betoonitööde

puhul sisuliselt kulumaterjal. Seega kaasnes 8. oktoobri 2019. a varingu tagajärgede

kõrvaldamise ja Gellertoni poolt uue töö tegemisega eelduslikult ka mingis osas uute tööriiete

hankimise vajadus. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei ole

seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.9). Kuna kulu oli vajalik varingu

tagajärgede ja uue töö tegemiseks kõrvaldamiseks, ei mõjuta selle käsitamist Gellertonile

tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli

materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud ka töömaterjaliga, mille

oleks pidanud lepingu kohaselt hankima MPT Betoon. Arvestades tööriiete kulumist ehitusel

üldiselt ja betoonitöödel konkreetsemalt ei ole alust arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata

nende kasutamist ka teistel objektidel.

44.7.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on nende kaupadega seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 50,58 euro ulatuses.

44.8. Transporditeenused oktoobris 2019 396 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta

330 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Arkona Grupp OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr

686 (dtl 103; I kd, tl 81 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 84).

44.8.1. Arvelt nähtuvalt on osutatud 31. oktoobril 2019 transporditeenuseid 11 tundi. Hageja

selgitas, et tegemist oli betoonijäätmete äraveoga kastiautoga prügimäele, kusjuures auto on

käinud ilmselt mitu korda (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:12:24).

44.8.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused teenuse vajalikkuse osas usutavad,

arvestades, et hageja on esitanud ka BRD Mineral OÜ 31. oktoobri 2019. a arve

betoonijäätmete vastuvõtu kohta (kokku 52,8 tonni) 28. ja 31. oktoobril 2019. Seda, et teenust

osutati seoses Jõhvi bussiterminali varinguga kinnitab ka see, et Arkona Grupp OÜ on arvelt

nähtuvalt Kohtla-Järve asukohaga äriühing. Üldjuhul on mõistlik valida transporditeenuse

osutamiseks võimalikult lähedal asuv teenusepakkuja. Eelnevat arvestades ei nõustu

kolleegium maakohuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p

44.10).

44.8.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on selle teenusega seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 330 euro ulatuses.

44.9. Ehitustööliste rõivastus 681,66 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 568,05

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Kinhor OÜ 31. oktoobri 2019. a arve nr 95564-L (dtl

106; I kd, tl 83 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 87).

44.9.1. Arvelt nähtuvalt on ostetud erinevaid tööriideid, sh tööjopesid (3 tk), turvajalatseid (2

paari) ja töösaapaid (1 paar), tööpükse (2 tk), erinevaid kindaid (108 paari). Hageja selgituste

kohaselt oli tööriideid vaja, kuna ilmad läksid külmaks ja riideid osteti Ligare Master OÜ-st

kasutatud töötajatele (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:13:16 ja

33 (49)

2-20-15679

02:13:24).

44.9.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad.

Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende

tegemise aeg. Ehkki kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist on selliste töövahenditega, mis

ei ole objektispetsiifilised, on usutavad hageja selgitused, et sellised tööriided on betoonitööde

puhul sisuliselt kulumaterjal. Seega kaasnes 8. oktoobri 2019. a varingu tagajärgede

kõrvaldamise ja Gellertoni poolt uue töö tegemisega eelduslikult ka mingis osas uute tööriiete

hankimise vajadus. Samuti oli hageja saanud Ligare Master OÜ-st ja Merlang OÜ-st

lisatööjõudu, kellele võis olla vaja tagada sobivad tööriided. Eelnevat arvestades ei nõustu

ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse

p 44.13). Kuna kulu oli vajalik varingu tagajärgede ja uue töö tegemiseks kõrvaldamiseks, ei

mõjuta selle käsitamist Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga

sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei

olnud ka töömaterjaliga, mille oleks pidanud lepingu kohaselt hankima MPT Betoon.

Arvestades tööriiete kulumist ehitusel üldiselt ja betoonitöödel konkreetsemalt ei ole alust

arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka teistel objektidel.

44.9.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on kaupadega seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 568,05 euro ulatuses.

44.10. Ehitusmaterjalid oktoobris 2019 kokku 30,49 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 25,42 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 31. oktoobri

2019. a arved nr 1061100245159 ja 1060100228285 (dtl-d 108–109; I kd, tl 84 p – 85) ning

nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 88).

44.10.1. Arvetelt nähtuvalt osteti erinevaid ehitusmaterjale (reha ja lumelabidas) ja töökindaid

(5 paari). Hageja selgituste kohaselt oli tegemist kulumaterjaliga, mis seondus mh objekti

koristamisega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:14:17).

44.10.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad.

Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende

tegemise aeg. Ehkki kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist on selliste töövahenditega, mis

ei ole objektispetsiifilised, on usutavad hageja selgitused, et koristusvahendid ja kindad on

betoonitööde puhul sisuliselt kulumaterjal (vt ka praeguse otsuse p-des 44.7.2 ja 44.9.2

toodud põhjendused). Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kulu ei

ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.14). Kuna kulud olid vajalikud

varingu tagajärgede ja uue töö tegemiseks kõrvaldamiseks, ei mõjuta selle käsitamist

Gellertonile tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel

oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud ka töömaterjaliga, mille

oleks pidanud lepingu kohaselt hankima MPT Betoon. Arvestades selliste vahendite ja

kinnaste kulumist ei ole alust arvata, et Gellerton oleks saanud jätkata nende kasutamist ka

teistel objektidel.

44.10.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on kaupadega seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 25,42 euro ulatuses.

44.11. Tööriistade rent perioodidel 18.–24. oktoober 2019 ja 31. oktoober 2019 kokku 62,21

eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 51,84 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja

34 (49)

2-20-15679

Cramo Estonia AS 31. oktoobri 2019. a arve nr 10536154 (dtl 110; I kd, tl 86) ja selle

tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 89).

44.11.1. Arvelt nähtuvalt on renditud kaks ketaslõikurit, piik ja piikvasar. Hageja selgituste

kohaselt olid need vajalikud alla kukkunud betooni jäätmete lammutamiseks ja vanade

armatuurteraste tükkideks lõikamiseks, et need saaks ära utiliseerida (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:14:47).

44.11.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused nende seadmete vajalikkuse kohta

usutavad. Seadmete rendi seost Jõhvi bussiterminali varikatuse varingu tagajärgede

likvideerimisega kinnitab ka arvel märgitud ehitusobjekt „Selver“ ja seadmete rentimise aeg.

Nimelt ei vaidle pooled selle üle, et Jewe kaubanduskeskuses, mis asub Jõhvi bussijaamaga

ühes hoones, asub Selver. Asja materjalidest ei nähtu, et Gellerton oleks teinud töid Selveris,

vaid usutav on see, et seadmete rendile andjale võis ehitusobjekt seonduda Selveriga kui

keskuse suurrentnikuga. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arve ei ole

seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.15). Kuna seadmed olid vajalikud

varingu tagajärgede kõrvaldamiseks, ei mõjuta nende renditasu käsitamist Gellertonile

tekkinud kahjuna kostja väide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli

materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnudki materjalidega.

44.11.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on seadmete rendiga seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 51,84 euro ulatuses.

44.12. Mootorsõidukite kütus 1289,72 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 1073,22

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS Alexela 31. oktoobri 2019. a arve nr 22602301-

19101 (dtl 111; I kd, tl 86 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 90).

44.12.1. Arvelt nähtuvalt on ostetud kolme liiki kütust (98 PUHAS KULD, B95 ja D) kokku

964,08 liitrit. Hageja selgitas, et kütust oli vaja töömeeste sõitmiseks objektile edasi-tagasi.

See on meeste kasutuses olevate autode ja mehhanismide liigutamiseks (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:16:06).

44.12.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud

selle kütusekulu seost vaidlusaluse objektiga. Arvestades ostetud kütuse kogust ja seda, et

ostetud on kolme eri liiki kütust, ei ole usutav hageja väide, et kütust kasutati töömeeste

transpordiks. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli töömeeste kasutuses ajavahemikul 23.

oktoober – 24. oktoober 2019 üks Škoda Fabia (vt praeguse otsuse p 44.19), millele ei oleks

saanud sellises koguses kütust kuluda. Hageja ei ole esile toonud, milliste täiendavate

sõidukite jaoks kütust kasutati. Asjas esitatu ei võimalda hinnata ka seda, kui suur osa arvelt

nähtuvast kütusest võis kuluda viidatud Škoda Fabiale. Eelnevat arvestades leidis maakohus

põhjendatult, et kõnealune kulu ei ole Gellertonile kahjuna hüvitatav.

44.13. Ehitusvahendid 18,74 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 15,62 eurot),

mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 30. septembri 2019. a arve nr

1060100223163 (dtl 112; I kd, tl 87).

44.13.1. Arvelt nähtuvalt on Bauhofi Jõhvi kauplusest ostetud märkepulbrit ja

märkenöörirulli. Hageja selgitas, et märkenööri on vaja raketiste püsistamisel selleks, et teha

nööriga konkreetne sirge joon ette ja tagada, et raketise serv oleks sirge (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:16:52).

35 (49)

2-20-15679

44.13.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna arve on esitatud juba 30. septembril

2019, s.o enne 8. oktoobri 2019. a varingut, ei saanud arvel märgitud vahendite soetamine olla

põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (maakohtu otsuse p 44.17). Hageja ringkonnakohtu

istungil avaldatud arvamus, et võib-olla jäi märkenöör varingu alla ja läks raisku, on oletuslik

ja tõendamata. Seega ei ole kõnealune kulu käsitatav Gellertonile tekkinud hüvitatava

kahjuna.

44.14. Tööjõurent ja transport objektile 2140,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 1784 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Pärnu Sovhoos OÜ 18. novembri

2019. a arve nr 165107 (dtl 114; I kd, tl 88) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd,

tl 91).

44.14.1. Arvelt nähtuvalt on Gellertonile osutatud tööjõurendi teenust 90 tundi hinnaga 16

eurot/tund, ning transporti objektile 557 km ulatuses. Hageja selgituse kohaselt oli selleks, et

oleks võimalik teha uus betoneerimine 18. novembril 2019, vaja võtta juurde veel inimesi (20.

veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:18:16).

44.14.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused lisatööjõu vajalikkuse kohta

usutavad. Arvelt nähtuvalt on tööjõudu renditud 11.–15. novembril 2019 Jõhvis, mis viitab, et

seda tehti seoses Jõhvi bussijaama varikatuse töödega. Tööjõu rendi aeg viitab sellele, et

töölisi kasutati ilmselt uue raketise püstitamisel. Asja materjalid ei anna alust arvata, et

Gellertonil oleks olnud kõnealusel ajal Jõhvis veel teisigi objekte, millega tööjõu rent oleks

võinud seonduda. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kulu ei ole vaidlusaluse

objektiga seostatav (maakohtu otsuse p 44.19).

44.14.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on arvelt nähtuv kulu käsitatav

Gellertoni hüvitatava kahjuna 1784 euro ulatuses.

44.15. Kraana transpordi- ja tõsteteenus novembris 2019 kokku 561,84 eurot (koos

käibemaksuga; ilma käibemaksuta 468,20 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Livo Trans

OÜ 1. novembri 2019. a arve nr 2571 ja 4. novembri 2019. a arve nr 2572 (dtl-d 115–116; I

kd, tl-d 89 – 89 p) ning arve nr 2572 tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 494; II kd, tl

93).

44.15.1. Arvetelt nähtuvalt osutati Gellertonile transporditeenust Erra-Jõhvi ja kraana

tõsteteenust kokku 7 tundi. Hageja selgituste kohaselt seondus arve utiliseerimisega (20.

veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:18:49).

44.15.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus tõsteteenuse vajalikkuse osas usutav.

Seda, et teenus seondus vaidlusaluse objektiga, kinnitab arvelt nähtuv marsruut Erra-Jõhvi.

Teenuse seost 8. oktoobri 2019. a varingu tagajärgede likvideerimisega kinnitab selle

osutamise aeg. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arve ei ole vaidlusaluse objektiga

seostatav (maakohtu otsuse p 44.20).

44.15.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on arvelt nähtuv kulu käsitatav

Gellertoni hüvitatava kahjuna 468,20 euro ulatuses.

44.16. Autokraana teenus 14. novembril 2019 252 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 210 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Klarias Compani 14. novembri

36 (49)

2-20-15679

2019. a arve nr 312 (dtl 117; I kd, tl 90) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl

92).

44.16.1. Arvelt nähtuvalt on Gellertonile renditud autokraanat 2 tunniks, millele lisandus

sõidukulu objektile (kokku 40 km). Hageja selgituste kohaselt oli autokraanat vaja uue

armatuuri tõstmiseks või ka nt raketise komplektide maha tõstmiseks, see võis seonduda

juurde toodud armatuurterasega (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

02:19:51).

44.16.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Ehkki

arvetel ei ole märgitud objekti, mille jaoks kraanat renditi, viitab arvetelt nähtuv

teenusepakkuja enda asukoht (Toila, Ida-Virumaa) koos arvetelt nähtuva läbisõiduga objektile

(40 km) sellele, et kraanat võidi kasutada Jõhvis (arvestades Jõhvi ja Toila vahelist kaugust).

Arvetelt nähtuv rendi aeg kinnitab, et teenust kasutati pärast 8. oktoobri 2019. a varingut.

Maakohus leidis seega põhjendamatult, et teenus ei ole vaidlusaluse objektiga seostatav (vt

maakohtu otsuse p 44.21). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud

töövõtulepingu alusel oli materjalide (sh armatuurterase) hankimine MPT Betooni ülesanne.

Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku

seadmega.

44.16.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on OÜ-lt Klarias Compani

tellitud teenustega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 210 euro ulatuses.

44.17. Tööriistade rent perioodidel 1.–7. november 2019, 5.–15. november 2019 ja 8.– 15.

november 2019 kokku 373,02 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 310,85 eurot),

mille tõendamiseks esitas hageja Cramo Estonia AS 15. novembri 2019. a arve nr 01543328

(dtl 118; I kd, tl 90 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 94).

44.17.1. Arvelt nähtuvalt on Gellerton rentinud ketaslõikurit, lasernivelliiri, mõõtelatti,

armatuuri käsipainutit, kerghaagist, naelapüssi gaasiga ja gaasi. Hageja selgituste kohaselt oli

ketaslõikurit vaja armatuuriterase tükkideks lõikamiseks; lasernivelliiri koos vastuvõtjaga ja

mõõtelatti selleks, et mõõta korrektselt kõrguseid, et paika pandav armatuurteras oleks õigel

kõrgusel; armatuuri käsipainutit selleks, et sirgele armatuurile pöörata sisse vajalikud kraadid;

kerghaagist selleks, et armatuuri käsipainuti objektile viia; gaasiga naelpüssi ja gaasi selleks,

et kinnitada servadesse naeltega saalungid (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 02:20:35).

44.17.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused nende seadmete vajalikkuse kohta

usutavad. Seadmete rendi seost Jõhvi bussiterminali varikatuse varingu tagajärgede

likvideerimisega kinnitab ka arvel märgitud ehitusobjekt „Selver“ (vt selle kohta praeguse

otsuse p 44.11.2) ja seadmete rentimise aeg. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium

maakohtuga, et arve ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.22).

Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli

materjalide ja armatuurterase hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud

materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku seadmega.

44.17.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on seadmete rendiga seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 310,85 euro ulatuses.

37 (49)

2-20-15679

44.18. Tööriistade kasutamine novembris 2019 43,70 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 36,42 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Stroman OÜ 15. novembri 2019.

a arve nr R 21835 (dtl 144; I kd, tl 92) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl

96).

44.18.1. Arvelt nähtuvalt on Gellerton rentind piikvasara, piigi lõhkumisvasarale - maakiilu ja

armatuuri painutuspingi ajavahemikul 12.–13. november 2019. Hageja selgituste kohaselt on

maakiil ja lõhkumisvasar vajalikud alla kukkunud betooni lammutamiseks; armatuuri

painutuspinki on vaja terase (armatuuri) painutamiseks, talle vajaliku pöörde andmiseks (20.

veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:22:44).

44.18.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Seda, et

renditud seadmeid kasutati seoses Jõhvi bussijaama objektiga ja neid oli vaja 8. oktoobri

2019. a varinguga hävinud töö uuesti tegemiseks, kinnitab arvele märgitud objekt „Jõhvi“ ja

seadmete rentimise aeg. Maakohus on seega põhjendamatult leidnud, et see kulu ei ole kostja

rikkumisega seostatav (maakohtu otsuse p 44.25). Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT

Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne.

Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku

seadmega.

44.18.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on seadmete rendiga seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 36,42 euro ulatuses.

44.19. Sõiduauto rent perioodil oktoober–november 2019 595 eurot (koos käibemaksuga;

ilma käibemaksuta 495,83 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja OÜ Privalon 21. novembri

2019. a arve nr 2385-R (dtl 145; I kd, tl 92 p) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II

kd, tl 97)

44.19.1. Arvelt nähtuvalt rentis Gellerton ajavahemikul 23. oktoober – 23. november 2019

sõiduautot Škoda Fabia. Hageja selgitas kulu sellega, et tegemist oli töömeeste autoga –

töömehed elasid objektist natuke eemal ja kuna nad olid Pärnust pärit, oli vaja

nädalavahetustel ka kodus käia ning Jõhvist Pärnusse bussiga ei saa (20. veebruar 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:23:13).

44.19.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav.

Sõiduautot renditi ajavahemikul, mis järgnes 8. oktoobril 2019 toimunud varingule ning pole

alust arvata, et Gellerton oleks seda vajanud ka siis, kui varingut ei oleks toimunud ja ta oleks

saanud oma töö Jõhvi bussijaama varikatusega lõpetada juba 13. oktoobriks 2019. Samuti

pole alust arvata, et Gellerton oleks ajavahemikul 23. oktoober – 23. november 2019 igal

juhul oma töötajatele sõidukit rentinud. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kulu ei

ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.25).

44.19.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on sõiduki rendiga seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 495,83 euro ulatuses.

44.20. Ehitustööliste rõivastus 238,50 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 198,75

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Kinhor OÜ 27. novembri 2019. a arve nr 96398-L

(dtl 146; I kd, tl 93) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 98).

38 (49)

2-20-15679

44.20.1. Arvelt nähtuvalt ostus Gellerton töösokke (2 paari), tööjopesid (2 tk) ja tööpükse (2

tk). Hageja põhjendas tööriiete vajadust sellega, et töö uuel teostamisel kaasas Gellerton

varasemast rohkem tööjõudu, kellele oli vaja tagada sobiv varustus, ilmad läksid jahedamaks

ja tööriided on ehitustööde tegemisel ja eriti betoonitöödel kulumaterjal (20. veebruari 2025. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:23:39 ja 02:11:33).

44.20.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused kaupade vajalikkuse kohta usutavad.

Seda, et ostud olid seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse varinguga, kinnitab ka nende

tegemise aeg. Kolleegium viitab siinkohal praeguse otsuse p-des 44.7.2 ja 44.9.2 toodud

põhjendustele, neid kordamata. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et

kulu ei ole seostatav vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.26).

44.20.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on kaupadega seotud kulu

käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 198,75 euro ulatuses.

44.21. Tööriista rent 2019. a novembris 9,35 eurot (ilma käibemaksuta), mille tõendamiseks

esitas hageja Cramo Estonia AS 30. novembri 2019. a arved nr 10549748 ja 10549749 (dtl-d

147–148; I kd tl 93 p – 94) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 99).

44.21.1. Arvetelt nähtuvalt on Gellerton rentinud ajavahemikul 16.–19. november 2019

naelapüssi gaasiga, vee- ja tolmuimeja, pikendusjuhme ja kerghaagise. Hageja selgitas nende

seadmete vajalikkust sellega, et naelapüssi on vaja servadesse puitvineeri kinnitamiseks, et

betoon üle serva alla ei vajuks; vee- ja tolmuimejat on vaja, et betooni valupäeva hommikul

alt (vineeri pealt) ära tõmmata sinna kogunenud lumi ja vesi, et see ei hakkaks betooni

rikkuma; kerghaagistreilerit on vaja, et see suur tolmuimeja objektile viia ja tagasi tuua (20.

veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:24:02).

44.21.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Seda, et

seadmeid oli vaja rentida just vaidlusalusele objektile ja seoses 8. oktoobril 2019 toimunud

varinguga, kinnitab esiteks arvetele märgitud ehitusobjekt – ühel juhul „Selver“ (vt praeguse

otsuse p 44.11.2) ja teisel juhul „Jõhvi“, samuti seadmete rentimise aeg. Seega ei nõustu

kolleegium maakohtuga, et arved ei ole seostatavad vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse

p 44.27). Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et erinevatel arvetel ehitusobjekti erineval

viisil nimetamisest („Selver“ või „Jõhvi“) ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud erinevate

objektidega. Asjakohatu on kostja vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu

alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid

Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks vajaliku seadmega.

44.21.3. Arvestades, et hageja nõudis menetluses nende seadmete rendiga tekitatud kahju

hüvitamist 9,35 eurot, loeb ringkonnakohus seadmete rendiga seotud kahju suuruseks 9,35

eurot.

44.22. Mootorsõidukite kütus 1025,80 eurot (koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta 854,40

eurot), mille tõendamiseks esitas hageja AS Alexela 31. detsembri 2019. a arve nr 22602301-

19121 (dtl 149; I kd, tl 95) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 100).

44.22.1. Arvelt nähtuvalt on ostetud nelja liiki kütust (98 PUHAS KULD, B95, D ja LPG)

kokku 770,42 liitrit. Hageja selgitas, et kütust oli tõenäoliselt vaja töömeeste transpordiks (20.

veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:25:22).

39 (49)

2-20-15679

44.22.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud

selle kütusekulu seost vaidlusaluse objektiga. Arvestades ostetud kütuse kogust ja seda, et

ostetud on nelja eri liiki kütust, ei ole usutav hageja väide, et kütust kasutati töömeeste

transpordiks. Arvelt nähtuvalt on kütust ostetud perioodil 1.–31. detsember 2019. Hageja ei

ole esile toonud ega tõendanud, et sel ajal oleks töömeeste käsutuses olnud sõidukeid või et

hageja oleks neile kütust kompenseerinud. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli töömeeste

kasutuses ajavahemikul 23. oktoober – 24. november 2019 üks Škoda Fabia (vt praeguse

otsuse p 44.19), kuid see oli erineval ajavahemikul ja ühele autole ei oleks ka saanud sellises

koguses (ja eri liiki) kütust kuluda. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et

kõnealune kulu ei ole Gellertonile kahjuna hüvitatav.

44.23. Ehitusmaterjalid kokku 308,62 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja Teemu-E OÜ

31. oktoobri 2019. a arve nr 21911950 summas 257,28 eurot (ilmakäibemaksuta) ja 15.

novembri 2019. a arve nr 21912610 summas 139,80 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl-d 152–

153; I kd, tl-d 96 p – 97)) ning nende tasumist kinnitava maksekorralduse (II kd, tl 102).

44.23.1. Arvetelt nähtuvalt on hageja ostnud keermelatti (22 tk), faasiliistu (kokku 60 tk), ja

ehituskiile (kokku 2300 tk). Hageja selgitas, et kulud seonduvad uue raketisega: keermelatti

on vaja, et fikseerida raketise poste; faasiliiste on vaja, et betooni üles serva tekiks 1–2 cm

faas, st ta ei oleks täisnurkne ja ei mureneks; ehituskiili on vaja, et raketist õigele kõrgusele

timmida (viimased millimeetrid) (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

02:26:01).

44.23.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Hageja

väiteid selle kohta, et ostetud kaubad on seotud Jõhvi bussiterminali varikatuse teistkordsete

töödega, kinnitavad arvete kuupäevad. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kulud ei

ole seostatavad vaidlusaluse objektiga (maakohtu otsuse p 44.31). Asjakohatu on kostja

vastuväide, et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT

Betooni ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö

tegemiseks vajalike vahenditega.

44.23.3. Arvestades, et hageja nõudis menetluses nende kulude kandmisega tekkinud kahju

hüvitamist 308,62 eurot, loeb ringkonnakohus hüvitatava kahju suuruseks 308,62 eurot.

44.24. Betoonijäätmete üleandmine 4. novembril 2019 432,86 eurot (koos käibemaksuga;

ilma käibemaksuta 360,72 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja BRD Mineral OÜ 15.

novembri 2019. a arve nr 103899 (dtl 154; I kd, tl 97 p).

44.24.1. Arvelt nähtuvalt seisneb kulu betoonijäätmete vastuvõtus 4. novembril 2019 kokku

30,06 tonni. Hageja selgituse kohaselt oli osa jäätmetest esialgu kõrvale lükatud, et saaks

hakata uuesti ehitama; need olid viimased osad, mis ära viidi, mistõttu ka kogused olid

väiksed (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:27:12).

44.24.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitus kulu vajalikkuse osas usutav. Kulu

seost vaidlusaluse objektiga kinnitab see, et jäätmed viidi Kohtla-Järvel asuva ettevõtte

juurde, kuna mõistlik on viia rasked betoonijäätmed lähimasse kogumiskohta, samuti jäätmete

vastuvõtmise aeg. Erinevalt maakohtust (maakohtu otsuse p 44.32) leiab ringkonnakohus, et

Gellertonile kahju tekkimise tuvastamisel ei ole oluline see, et hageja ei ole tõendanud

kõnealuse arve tasumist (vt ka praeguse otsuse p 22).

44.24.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

40 (49)

2-20-15679

kõnealuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on betoonjäätmete

vastuvõtmisega seotud kulu käsitatav Gellertoni hüvitatava kahjuna 360,72 euro ulatuses.

44.25. Ehitusmaterjalid ja -vahendid kokku 329,57 eurot (koos käibemaksuga; ilma

käibemaksuta 274,64 eurot), mille tõendamiseks esitas hageja Bauhof Group AS 13.

novembri 2019. a arve nr 1061100247914, 15. novembri 2019. a arve nr 1060100230908, 14.

novembri 2019. a arve nr 1061100248072, 13. novembri 2019. a arve nr 1061100247948, 11.

novembri 2019. a arve nr 1061100248793, 14. novembri 2019. a arve nr 1060100230726, 6.

novembri 2019. a arve nr 1061100246402, 4. novembri 2019. a arve nr 1061100245975, 1.

novembri 2019. a arve nr 1060100228362, 13. novembri 2019. a arve nr 1070100146930 ja

21. novembri 2019. a arve nr 1140100305104 (dtl-d 155–164; I kd, tl-d 98–104).

44.25.1. Arvetelt nähtuvalt on ostetud klaasliist, kruviotsikuhoidja, punast aerosoolvärvi,

muhve (kokku 5 tk), kraaniliitmik, nurgaliiste (15 tk), laudu (50 tk), ehituskiile (5 pakki),

markereid (4 tk), tugiköisi (3 tk), sepavasar, veel nurgaliiste (10 tk) ja teemantketas. Hageja

selgitas nende kaupade vajalikkust järgnevaga: kruviotsikuhoidja on akutrelli

kruviotsikuhoidja, kulumaterjal; muhvi ja kraaniliitmikku oli vaja varingu aluse platsi puhtaks

pesemiseks, need on vajalikud veeühenduse tegemiseks (kraaniliitmikuga ühendatakse voolik

olemasoleva veevõrguga); aerosoolvärvi on vaja, et piirid ära märkida; nurgaliist on

plastmassist V-tähe kujuline detail, mis pannakse saalungisse kahe vineeri vahele, et sealt ei

hakkaks betoonipiim (betoonine vesi) alla jooksma asfaldi peale; õhkkuiva lauda on vaja

jooksvalt raketise toestamiseks; ehituskiil on õigete kõrguste tagamiseks, fikseerimiseks;

markerpliiatsid on kulumaterjal ja vajalikud selleks, et armeerimisel valge markeriga raketise

peale märgid teha, et mis sammudega õiged armatuurid jooksevad; tugiköis on kulumaterjal,

mida kasutatakse millegi kinni sidumiseks, et see tuulega alla ei lendaks; sepavasarat on vaja

lammutamiseks ja seda kasutatakse ka raketise reguleerimiseks, paika tagumiseks;

teemantketast on vaja betooni lõikamiseks (20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 02:27:45).

44.25.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja selgitused ostetud kaupade vajalikkuse kohta

usutavad. Seda, et kaupu on kasutatud vaidlusalusel objektil ja pärast 8. oktoobri 2019. a

varingut, kinnitab see, et kaubad on ostetud Jõhvi Bauhofist ning kaupade ostmise aeg.

Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga, et arved ei ole vaidlusaluse objekti ega

kostja rikkumisega seostatavad (maakohtu otsuse p 44.33). Asjakohatu on kostja vastuväide,

et MPT Betooniga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli materjalide hankimine MPT Betooni

ülesanne. Tegemist ei olnud materjaliga, vaid Gellertoni töölõigus oleva töö tegemiseks

vajalike vahenditega.

44.25.3. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et Gellerton ei oleks saanud

kõnealuste arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on arvetelt nähtuvad kulud

käsitatavad Gellertoni hüvitatava kahjuna 274,64 euro ulatuses.

45. Kokku on Gellertonile tema kantud kuludega seoses tekkinud tõendatud kahju suurus

seoses varingu tõttu kantud lisakulutustega 30 502,62 eurot (730,40 + 22 448 + 9,60 + 1605 +

66,35 + 160 + 50,58 + 330 + 568,05 + 25,42 + 51,84 + 1784 + 468,20 + 210 + 310,85 + 36,42

+ 495,83 + 198,75 + 9,35 + 308,62 + 360,72 + 274,64). Need kulud on kostja rikkumisega

põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuna kui kostja ei oleks projekteerimisviga teinud

ja raketis ei oleks 8. oktoobril 2019 varisenud, ei oleks Gellertonile neid kulusid tekkinud.

Kuna kõik kulud seondusid varingu tagajärgede kõrvaldamisega ja uue töö tegemisega, on

need hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses.

Selliste kulude tekkimine pidi kostjale olema Gellertoniga raketise projekteerimise lepingut

41 (49)

2-20-15679

sõlmides ka VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav. Siinsel juhul pole alust kahjuhüvitise

vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel. Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et Gellertonil

oleks olnud roll kahju tekkimises või kahju oleks tekkinud mingi sellise ohu tagajärjel, mille

eest Gellerton vastutab.

46. Arvestades kokku nii MPT Betoonil Gellertoni vastu tekkinud nõuded kui ka Gellertonil

endal tekkinud kulud, on Gellertonile kostja lepingurikkumisest tekkinud kahju suurus kokku

75 521,91 eurot (36 847,29 + 8172 + 30 502,62), mille hüvitamist hagejal on õigus kostjalt

nõuda. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

47. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tema ja Gellertoni vahel sõlmitud lepinguga on

kostja vastutust Gellertonile siinsel juhul tekkinud kahju eest piiratud, sh välistatud igasugune

kostja vastutus kolmandate isikute poolt Gellertonile esitatud nõuete eest (kostja 19. juuni

2024. a menetlusdokumendi p-d 2.4.29 ja 2.4.30; 11. märtsi 2025. a menetlusdokumendi p

2.3). Kostja tugineb enda ja Gellertoni 9. juulil 2015 sõlmitud kliendilepingu p-s 7.3 kokku

lepitule, et „Rendileandja ei vastuta Seadme funktsioonide osalise või täieliku lakkamise

korral rendiperioodi jooksul Rentnikule sellega seotud mistahes kahju eest, sh Rentniku poolt

planeeritud tööde edasilükkumisest või viivitusest tulenevate võimalike kahjude eest“, ja

seadmete rendi üldtingimuste p-le 9.5, mille kohaselt „Rendileandja ei vastuta

kasutusjuhendis sisalduvast veast tuleneva kahju ega Seadme funktsioonide osalise või

täieliku lakkamise korral Rendiperioodi jooksul Rentnikule sellega seoses tekitatud mistahes

kahju eest, sh Rentniku poolt saamata jäänud tulu või kolmandate isikute poolt Rentnikule

esitatud nõuete eest, Rentniku poolt planeeritud tööde edasilükkumisest või viivitusest

tuleneva võimaliku kahju eest.“ Need lepingupunktid reguleerivad kostja vastutust seadmete

üürilepingu rikkumise eest, mitte raketise projekteerimise lepingu rikkumise eest, mida kostja

siinsel juhul rikkus ja millest Gellertonile kahju tekkis. Seejuures puudutavad viidatud

punktid konkreetselt kahju, mis tekib üüritud seadme funktsioonide lakkamisest. Siinsel juhul

tekkis kahju raketise projekteerimisveast tingitud varingust.

Hageja viivisenõue

48. Hageja nõuab seadusjärgses määras viivist alates 18. märtsist 2020, s.o 14 päeva pärast

Gellertoni poolt nõudekirja saatmist kostjale. VÕS § 113 lg 2 annab õiguse nõuda viivist

alates kahjunõudest teatamisest võlgnikule. Maakohus tuvastas, et kostja sai Gellertoni

kahjunõude 3. märtsil 2020 (maakohtu otsuse p 48). Pooled ei ole selle asjaolu tuvastamist

apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Kõigi nende kulude ja kohustuste, mida kohus luges

Gellertonile tekkinud kahjuna põhjendatuks, hüvitamist nõudis Gellerton kostjalt juba 3.

märtsi 2020. a nõudekirjas (I kd, tl-d 105–108). Vastavalt hageja taotletule tuleb viivist

arvestada 18. märtsist 2020.

49. Põhinõudelt 75 521,91 eurot arvestatud seadusjärgne viivis ajavahemiku 18. märts 2020

kuni 26. oktoober 2020 (s.o hagi esitamiseni) on viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt

3681,18 eurot. Sealt edasi on hagejal õigus nõuda kostjalt TsMS § 367 järgi seadusjärgses

määras viivist kuni kohustuse täitmiseni.

II

50. Kostja esitas menetluses tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus peaks hagi tema vastu

rahuldama. Tasaarvestuseks kasutatava nõude (aktiivnõue) summaks nimetas kostja 28.

detsembri 2020. a hagi vastuses 47 754,87 eurot (vt menetlusdokumendi p-d 2.8.3 ja 2.8.8).

Kostja täpsustas (suurendas) aktiivnõuet 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendi p-s 2.3.9

42 (49)

2-20-15679

ning märkis, et kui kohtu hinnangul tuleks hagi kas või osaliselt rahuldada, palub kostja

tasaarvestada oma nõude kokku 114 252,38 eurot (48 377,42 + 8748,77 + 57 126,19) kohtu

poolt rahuldatud nõudega. Kostja nõude aluseks on Gellertoniga 9. juulil 2015 sõlmitud

kliendileping (dtl-d 264–267; I kd, tl-d 166–169) ning selle alusel konkreetsete seadmete

Gellertonile kasutada andmiseks sõlmitud üürilepingud (dtl-d 558–575; II kd, tl-d 129–146).

Tasaarvestuseks kasutatav nõue on 48 377,42 euro ulatuses üüritasu nõue, 8748,77 euro

ulatuses kahju hüvitamise nõue ja 57 126,19 euro ulatuses eelnevatelt arvestatud viivise nõue.

51. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Kostja üürinõue

52. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga et Gellertoni ja kostja vahel seadmete kasutusse

andmiseks sõlmitud lepingud on üürilepingud VÕS § 271 tähenduses (mitte rendilepingud

VÕS § 339 tähenduses). Kostja 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendi p 2.1.3 kohaselt on

tal üüritasu nõue Gellertoni vastu 48 377,42 eurot. Maakohus tuvastas, et Gellerton ei ole

üürile võetud esemete eest kostjale mitte midagi tasunud (maakohtu otsuse p 52). Hageja ei

ole seda asjaolu apellatsioonkaebuses vaidlustanud, vaid kinnitas 20. veebruari 2025. a

kohtuistungil, et Gellerton ei ole tasunud kostjale ei nende seadmete üüri, mida ta kasutas 8.

oktoobril 2019 toimunud varingu ajal, ega ka kostjalt hiljem saadud seadmete üüri, mille abil

tööd lõpuni tehti (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:36:48–02:37:03).

53. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja üürinõude tasaarvestamine on

välistatud tasaarvestusolukorra puudumise tõttu, kuna kostja üürinõue Gellertoni vastu ei ole

muutunud sissenõutavaks.

53.1. Maakohus leidis, et Gellerton ja kostja olid omavahelise kliendilepingu p-s 5.3 kokku

leppinud, et üüritasu kuulub tasumisele üürileandja poolt väljastatava sellekohase arve alusel.

Maakohus tuvastas, et kostja ei ole Gellertonile vaidlusaluse üüritasunõude aluseks olevaid

arveid esitanud, ning leidis, et kostja esitatud nõudekirjad ei ole arvetega samastatavad,

mistõttu kostja üürnõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonimenetluses

vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas arve esitamine oli kostja üüritasunõude

sissenõutavaks muutumise eelduseks. Kostja on seisukohal, et üür muutus sissenõutavaks 14

päeva möödumisel üürilepingu sõlmimist.

53.2. VÕS § 271 kohaselt on üürileandjale üüritud asja kasutamiseks andmise eest tasu

maksmine üürniku üürilepingust tulenev põhikohustus. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on

arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja

parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole

kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri,

kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel. Viidatud norm aga

dispositiivne, st pooltel on võimalik üüri nõude sissenõutavaks muutumise osas ka teisiti

kokku leppida (vt VÕS II komm (2019), § 294, p-d 3 ja 4).

53.3. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese

lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et üks pool ei ole esitanud

43 (49)

2-20-15679

nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest. Arve esitamisel

võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik

tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Nõude

sissenõutavus on seotud arvete esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises

sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte

praktikast. Lisaks võib lepingus kokku lepitud või seaduse järgi nõutava teate esitamata

jätmine anda osal juhtudel aluse keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 alusel

(RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

53.4. Siinsel juhul nähtub Gellertoni ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja sellega seotud

dokumentidest järgnev:

-

9. juulil 2015 sõlmitud kliendilepingu nr 150709-04 (I kd, tl-d 166 – 167)

(kliendileping) p-s 5.3: „Renditasu kuulub tasumisele Rendileandja poolt väljastatava

sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved

Rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal

kalendripäeval“;

-

kliendilepingu lisas 1 (I kd, tl 167 pöördel): „Maksetähtaeg: 14 päeva arvates arve

väljastamise kuupäevast“;

-

kostja seadmete rendi üldtingimuste (kehtivad alates 22. mai 2018) (I kd, tl-d 170–

173) (üldtingimused) p 5.2 kohaselt: „Renditasu kuulub tasumisele Rendileandja poolt

väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Juriidilisest isikust Rentnikele

väljastatakse rendiarved Rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina

15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui Rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub

Rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast.

Füüsilisest isikust Rentnikule väljastatakse rendiarve Seadme tagastamisel või

Lepingu lõppemisel. Arve mittesaamine ei vabasta Rentnikku maksmise kohustusest.

Rentnik kohustub Rendileandjat teavitama arve mittesaamisest 10 (kümne) päeva

jooksul. Pooled loevad, et Rentniku poolset arve kättesaamist tõendab muuhulgas

Rendileandja poolt arvete väljastamisel kasutatava kolmandast isikust teenusepakkuja

sellekohane logifail.“

-

konkreetsete seadmete üleandmise-vastuvõtmise aktides / rendilepingutes (II kd, tl-d

129–146): „Tasumistingimus 14 päeva“.

Seejuures näeb kliendilepingu p 2.2 ette, et „Käesolevas Kliendilepingus ja selle lisades

sisalduvaid Seadmete rendi raam- ja eritingimusi kohaldatakse mistahes Seadme igakordsele

Rentniku kasutusse andmisele sellekohase eraldi konkreetse rendilepingu (edaspidi:

„Leping“) alusel. Poolte vahel konkreetsete Seadmete osas tekkiv rendisuhe on reguleeritud

Lepingu (koos lisadega), käesoleva Kliendilepingu (koos lisadega) ning Lepingu pöördel

olevate AS Ramirent Baltic Seadmete Rendi Üldtingimustega (edaspidi: „Lepingu

dokumendid“). Vastuolude korral Lepingu erinevate dokumentide vahel lähtuvad Pooled

alljärgnevast prioriteetsusest: Leping, Kliendileping, Lepingu pöördel olevad AS Ramirent

Baltic Seadmete Rendi Üldtingimused.“

53.5. Üldjuhul tuleb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtuda

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Siinsel juhul ei ole see võimalik, kuna lepingupooleks

olev Gellerton ei ole menetlusosaline ning hageja ja kostja on lepingu tõlgendamise osas eri

meelt. Seega tuleb Gellertoni ja kostja lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures tuleb

44 (49)

2-20-15679

lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg-s 5 loetletud asjaoludega. Lepingutingimust

tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleb lepingu

kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).

53.6. Lähtudes lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast, nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et Gellertoni ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja üürinõude sissenõutavaks

muutumise eelduseks arve esitamine. See tuleneb selgelt nii kliendilepingu p 5.3 kui ka kostja

seadmete rendi üldtingimuste p 5.2 sõnastusest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

konkreetsete seadmete üleandmisel sõlmitud lepingutes märgitud tingimus „Tasumistingimus

14 päeva“ ei ole eelnevaga vastuolus (mis annaks aluse sellest lähtuda, jättes kliendilepingus

ja üldtingimustes sätestatu kõrvale), vaid seda tuleb mõista koosmõjus kliendilepingu ja

üldtingimustes sätestatuga selliselt, et üür tuleb tasuda 14 päeva jooksul üürileandja poolt arve

väljastamisest (vt maakohtu otsuse p 60). Eelnevaga on kooskõlas ka 9. juuli 2015. a

kliendilepingu lisas 1 kokku lepitu, et maksetähtaeg on 14 päeva arvates arve väljastamise

kuupäevast. Seega ei saa üürilepingutes sisalduvast tasumistingimusest järeldada, et üür oleks

tulnud tasuda 14 päeva jooksul vastava üürilepingu sõlmimisest, nagu leiab

vastuapellatsioonkaebuses kostja. Ka kostja poolt Gellertonile Käbi 22, Pärnu ehitusobjektiga

seoses esitatud arvelt nähtub, et tasumistähtaeg 14 päeva algas arve väljastamisest (II kd, tl

205), mis viitab sellele, kuidas lepingupooled lepingus ette nähtud tasumistingimusi praktikas

mõistsid. Seejuures oli arve esitamine tasu maksmise eeldusena praktikas vajalik ka seetõttu,

et konkreetse seadme üürilepingu sõlmimisel ei pruukinud olla teada, kui kaua Gellerton

seadet tegelikult kasutab ja milliseks kujuneb seega üüri suurus. Osades üürilepingutes

puuduvad ka üüri ühiku- ja või koguhinnad ja/või (eeldatav) üüriperioodi kestus. Seega ei

saanud üür muutuda sissenõutavaks seadme üürilepingu sõlmimisel.

53.7. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et praktikas kostja Gellertonile arveid ei

väljastanud, vaid tasumine toimus üürilepingutelt nähtava teabe (hinnad ja kogus) põhjal. Asja

materjalidest nähtub, et vähemal ühel korral on kostja Gellertonile seadmete üüri eest arve

esitanud, s.o seoses Käbi 22, Pärnu objektiga (II kd, tl 205), kusjuures see oli Jõhvi

bussijaamas toimunud töödega sarnasel ajal (septembris 2019).

53.8. Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole vaidlusaluse üüri nõude aluseks

olevaid arveid esitanud. Kostja maakohtu tuvastatut, et ta ei ole Gellertonile vaidlusaluse

üüritasunõude aluseks olevaid arveid esitanud, vastuapellatsioonkaebuses ega

apellatsioonkaebuse vastuses ei vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

kostja esitatud nõudekirjad ei ole arvetega samastatavad, kuna need ei vasta seaduses arvele

esitatud nõuetele (vt maakohtu otsuse p 56). Samuti ei saa arvetena käsitada konkreetsete

seadmete üüri kohta sõlmitud „üleandmise-vastuvõtu akte / rendilepinguid“ (II kd, tl-d 129–

146), nagu viitab kostja vastuapellatsioonkaebuse p-s 3.2.8.

53.8.1. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 2 kohaselt peab arve kui raamatupidamise

algdokument sisaldama vähemalt andmeid majandustehingu toimumisaja, majandusliku sisu

kirjelduse ning arvnäitajate (nt kogus, hind ja summa) kohta. Kui

raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, peab kauba

võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama RPS § 7 lg 3 kohaselt ka

arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid

andmeid. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida järgmised andmed: 1) arve

järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress,

maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja

aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui

tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus

45 (49)

2-20-15679

või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise

kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on

kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma

käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa

käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe

summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

53.8.2. RPS § 7 lg-tes 2 ja 3 ning KMS § 37 lg-s 3 toodud nõuetele vastavat dokumenti ei ole

kostja Gellertonile ega hagejale esitanud. Nendele nõuetele ei vasta kostja nõudekirjad ega

„üleandmise-vastuvõtu aktid / rendilepingud“. Muu hulgas ei vasta nendele nõuetele kostja

15. detsembri 2020. a e-kirjale (I kd, tl-d 187 – 187 pöördel) lisatud „Kahjuakt rent Gellerton

12.12.2019.xls“ (I kd, tl 188), mille arvena käsitamise võimalikkust ringkonnakohus pooltega

20. veebruari 2025. a kohtuistungil arutas. Tegemist on kostja nõudekirja lisaga, mida kostja

ka ise arvena ei käsitanud (kostja nimetas seda e-kirjas „teenuste eest esitamata arvete

nimekirjaks“) ning millel puudub mh arve järjekorranumber, maksukohustuslase nimi, aadress

ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba soetaja või teenuse saaja aadress ja

tasumisele kuuluv käibemaksusumma.

53.9. Asjakohane ei ole kostja viide üldtingimuste p-st 5.2 nähtuvale, mille kohaselt arve

mittesaamine ei vabasta rentnikku maksmise kohustusest ja rentnik kohustub rendileandjat

teavitama arve mittesaamisest 10 päeva jooksul. Siinsel juhul ei ole kostja arveid

väljastanudki, mistõttu ei ole alust rääkida sellest, kas Gellerton sai arve kätte ja kumb

lepingupool kannab riski, et arve ei jõua kohale.

53.10. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et üüri nõuded, mida kostja

soovib siinses asjas hageja nõuetega tasaarvestada, ei ole muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes

sissenõutavaks, mistõttu kostjal ei ole VÕS § 197 lg 1 järgi õigust neid nõudeid hageja

nõudega tasaarvestada.

Kostja kahju hüvitamise nõue

54. Kostja tugines oma kahjunõudele esmakordselt 28. detsembri 2020. a hagi vastuse p-s

2.8.3 ja 7. septembri 2021. a menetlusdokumendi p-s 2.3.5, kus väitis, et tema kahjunõue

kahjustatud seadmete eest on 5395,80 eurot. Kostja 12. detsembri 2023. a menetlusdokumendi

p 2.2.4 kohaselt on tal Gellertoni vastu kahju hüvitamise nõue 8748,77 eurot. Seejuures viitas

kostja oma hagi vastuse lisaks 11 olevale Exceli failile pealkirjaga „Kahjuakt“ (I kd, tl 189).

Kostja selgituste kohaselt tuleneb tema kahju hüvitamise nõue üürilepingu rikkumisest

Gellertoni poolt (vt 20. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:56:56 ja

02:57:03).

55. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isegi kui kostjal oleks Gellertoni vastu

kahjunõue, tuleks seda kostja enda tegevuse (projekteerimisvea) tõttu vähendada nullini.

55.1. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

55.2. Siinsel juhul on jõustunud osaotsusega tuvastatud, et kostja vastutab 8. oktoobril 2019

toimunud varingu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kahjunõue puudutab üksnes

selliseid seadmeid, mis said kahjustada 8. oktoobri 2019. a varingus, ja kostja pole väitnud, et

46 (49)

2-20-15679

seadmeid oleks kahjustanud miski muu kui varing (vt ka 20. veebruari 2025. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 02:56:17–02:56:39). Neil asjaoludel asus maakohus põhjendatult

seisukohale, et VÕS § 139 välistab kostja õiguse nõuda Gellertonile üüritud seadmete

kahjustamise eest kahjuhüvitist (vt maakohtu otsuse p 65).

55.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et VÕS § 139 kohaldamine on siinsel juhul

välistatud, kuna Gellerton ja kostja olid üürilepingus (kliendilepingus ja üldtingimustes)

vastutuse jaotust reguleerinud.

55.3.1. Kostja on viidanud kliendilepingu p-dele 7.1 ja 7.2 ning üldtingimuste p-dele 9.2 ja

9.6, millest tuleneb järgnev:

-

kliendilepingu p 7.1: „Pooled on kokku leppinud, et Seadme juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko, samuti vastutus Seadme säilimise eest läheb Rentnikule üle

arvates Rendileandja poolt Seadme üleandmisest Rentniku poolt volitatud isikule“;

-

kliendilepingu p 7.2: „Rentnik vastutab arvates Seadme juhusliku hävimise riisiko

temale üleminekust kogu oma varaga Seadme kahjustumise, hävimise või

kaotsimineku eest“;

-

seadmete rendi üldtingimuste p 9.2: „Rentnik vastutab Rendiperioodi aja jooksul

Seadmete kadumise, hävimise ja kahjustumise eest, sh Seadmete rikete eest, välja

arvatud rikked, mis on tingitud Seadme normaalsest kulumisest või Rendileandja poolt

temal lasuva remondikohustuse nõuetekohasest täitmata jätmisest. […]“;

-

seadmete rendi üldtingimuste p 9.6: „Seadme juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko, samuti Seadme valdamisega seotud suurema ohu allika poolt tekitatud kahju

hüvitamise kohustus läheb Rentnikule üle arvates Seadme üleandmisest Rentnikule.“

55.3.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nende üürniku vastutust reguleerivate punktide

eesmärk ja sisu ei olnud välistada kostja vastutust olukorras, kus üürieseme kahjustamine

tuleneb kostja enda kohustuste rikkumisest (maakohtu otsuse p 64, millega ringkonnakohus

nõustub). Selliselt mõistab neid punkte lepingupooltega sarnane mõistlik isik VÕS § 29 lg 4

tähenduses. Siinsel juhul ei olnud tegemist seadmete juhusliku hävimise või kahjustumisega,

mille riisikot oleks kandnud Gellerton. Olukorras, kus seadmete kahjustumise põhjustas kostja

enda tegevus, oleks üürilepingu punktidele, mis näevad ette üürniku vastutuse seadmete

säilimise eest, tuginemine kostja poolt ja nende kohaldamine ka hea usu mõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu VÕS § 6 lg 2 järgi.

55.4. Põhjendatud ei ole kostja väide, et Gellerton teadis enne õnnetust, et kostja koostatud

joonised on vigased ja nende alusel ei ole võimalik toimivat raketist ohutult üles seada. Seda

ei saa järeldada Gellertoni 13. septembri 2019. a kirjast kostjale (I kd, tl-d 20 pöördel – 21).

Lisaks vastas kostja raketise projekteerija Gellertonile ja selgitas, kuidas Gellerton peaks

raketise ülesseadmisel toimima. Kostja kirjast nähtuvalt ei pea ta Gellertoni viidatud

probleeme põhjendatuks (vt I kd, tl-d 20 – 20 pöördel). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud,

et Gellertonil oleks olnud raketise projekteerimise alal eriteadmisi, mistõttu ta oleks pidanud

projekteerimisveast aru saama. Selliste teadmiste olemasolu ei saa järeldada üksnes sellest, et

Gellerton tegeles betoonitöödega. Paljasõnaline on kostja väide, et Gellerton ei lähtunud

esimese raketise paigaldamisel kostja esitatud eskiisist. Samuti pole kostja toonud esile

asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et Gellerton ei kasutanud raketise

paigaldamisel piisavalt kvalifitseeritud ehitajaid. Seega ei ole alust järeldada, et Gellertonil

oleks endal olnud osa varingus ja sellega kaasnenud kahju tekkimises. Jõustunud osaotsusega

on siinses asjas tuvastatud, et 8. oktoobri 2019. a varingu ja sellest tekkinud kahju eest

47 (49)

2-20-15679

vastutab kostja.

55.5. Olukorras, kus 8. oktoobri 2019. a varing oli põhjustatud üksnes kostja

lepingurikkumisest ja asjas esitatu ei anna alust järeldada, et Gellertonil oleks olnud kahju

tekkimises mingi roll, leidis maakohus põhjendatult, et kostja nõutavat kahjuhüvitist tuleks

vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel nullini. Kostja esile toodu ei anna alust järeldada, et

Gellerton oleks saanud ja pidanud tegema midagi selleks, et kahju tekkimist ära hoida. Seega

ei ole kostjal Gellertoni vastu nõuet, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Eelnevat

arvestades ei pidanud maakohus asja lahendamisel hindama, kas kahju hüvitamise nõude

üldised eeldused oleksid olnud täidetud.

56. Eelnevat arvestades tuleb hagi rahuldada maakohtu rahuldatud ulatusega võrreldes

täiendavalt põhinõude 74 645,43 euro (75 521,91 - 876,48), hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise nõude 3638,46 euro (3681,18 - 42,72) ja põhivõlalt 74

645,43 eurot alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise nõude osas.

Menetluskulude jaotus

57. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb see

üle vaadata ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Samuti tuleb jaotada

apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 173 lg 1).

58. Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jaotada menetluskulud vastavalt

TsMS § 163 lg-le 1. Lähtudes tsiviilasja hinnast, rahuldatakse hagi ringkonnakohtu otsuse

tulemusel 42% ulatuses (85 245 ÷ 202 588 × 100%). Samas tuleb Riigikohtu praktika kohaselt

arvestada menetluskulude jaotamisel ka menetluses esitatud kostja tasaarvestuse vastuväitega

ja selle lahendamise tulemusega (vt RKTKm 28.06.2025, 2-21-2998, p-d 12–14). Siinsel

juhul ei pidanud kohtud kostja tasaarvestuse vastuväidet põhjendatuks. Samas tekkis pooltel

menetluses ka kostja tasaarvestuse vastuväitega seoses kulusid, ehkki vähem kui hagis

esitatud nõuetega seoses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tasaarvestuse vastuväite

aluseks olevate nõuete suurust (võrreldes hagis esitatud nõuetega) ja seda, millises mahus

käsitlesid poolte menetluses esitatud seisukohad kostja tasaarvestuse vastuväidet, on

ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kuna pooled on esitanud hageja kahju ja kostja

tasaarvestuse vastuväitega seonduvaid seisukohti ka enne asjas vaheotsuse tegemist, ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks eristada menetluskulude jaotamisel vaheotsuse tegemisele

eelnevaid ja järgnevaid menetluskulusid. Seega jääb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse

osas kokkuvõttes muutmata, kuid ringkonnakohus asendab maakohtu sellekohased

põhjendused siin esitatud põhjendustega.

59. Kuna hagi ei rahuldatud sellesarnases ulatuses, nagu oli 28. detsembril 2023 või 8.

jaanuaril 2024 kompromissina pakkunud kostja (vastavalt 25 000 eurot ja 33 000 eurot), ei ole

põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 2.

60. Kuna maakohus ei määranud kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2

järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

48 (49)

2-20-15679

61. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

49 (49)