2-24-110376/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-110376

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

1091,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sirgrid Rahkema

Kostja: J.G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu

Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-

toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.06.2024 hagi J.G (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 797,75 eurot, intressi 49,76

eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 104,17 eurot

ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja

11.03.2016 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT0000078734, mille alusel kostjale võimaldati

krediidilimiidi 0 euro kasutamist, päevast makselimiiti 50 eurot ja päevast sularahalimiiti

100 eurot. Lepingu krediidikulukuluse määr on 0%, intressimäär 19,9% aastas ja

tagasimakse suurus 0 eurot kuus.

3. Hagiavalduse kohaselt on Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud veel seitse sama

numbriga lepingut (lepingu muudatust). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga

antud tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja ütles 30.10.2023 lepingu üles ja loovutas

30.10.2023 nõude kostja vastu hagejale.

4. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja tegi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringu

maksehäireregistrisse ning analüüsis saadud teavet koos taotluses kostja esitatud andmetega.

Kostja oli taotlusse märkinud enda sissetulekuks 600 eurot ja igakuiseks kohustuseks 0

eurot. Seega leidis esialgne võlausaldaja, et peale krediidi igakuiste tagasimaksete

mahaarvamist jääb kostjale igapäevasteks majandamiskuludeks 552 eurot (600-48). Esialgse

võlausaldaja hinnangul oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

5. Kohus jättis hagi 22.04.2025 määrusega käiguta ning palus hagejal selgelt ja konkreetselt

välja tuua, kui palju tagasimakseid on kostja lepingu alusel teinud (põhivõlg, intress,

viivised, lepingu haldamistasu). Kohus palus hagejal selgitada, kuidas intressinõue

kujunenud on (millistel perioodidel ning millistelt summadelt on intressi arvestatud). Kohus

palus hagejal välja tuua, kuidas on krediiti andes kontrollitud kostja maksevõimet. Kohtule

nähtus hagist, et laenuandja on kostja maksevõimet hinnanud vaid esialgsel lepingu

sõlmimisel, mil lepingu kohaselt sai kostja krediiti 0 eurot. Lepingu muutmiste korral, kus

kostjale anti ostulimiiti kuni 800 eurot ei ole laenuandja kostja maksevõimet hinnanud.

Seega kohustas kohus hagejat tegema ka arvutused, mis on kostja kohustused juhuks, kui

hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hagejal tuleb hinnata, kas

juhul, kui kostja tasutud maksed arvestatakse põhinõude katteks, on kostja olnud viivituses

vähemalt kolme järjestikuse maksega, mis oleks andnud aluse leping 30.10.2023 üles öelda.

6. Hageja esitas 06.05.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise. Puuduste kõrvaldamisel hageja

kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei selgitanud. Hageja märkis, et

vastavalt viimasele lepingule tuli tagastada igakuiselt 48 eurot kuus. Oste on kokku

sooritatud 10 488,65 eurot ja tagasimakseid tehtud lehe „CCS laekumised“ alusel 10 496,32

eurot. Seega puudub ümberarvestuse kohaselt kostjal võlgnevus.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

9. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata

teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

10. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei

saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta

nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest

nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et laenuandja oleks pärast esmase lepingu (millega

kostjale tegelikult krediiti ei antud) sõlmimist üldse kostja maksevõimet kontrollinud.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.

Hageja toob hagiavalduses välja, et ka esmase lepingu analüüs teostati krediidiandja

väljatöötatud automatiseeritud metoodika alusel. Kohus leiab, et selliste automatiseeritud

lahenduste kasutamine ei võimalda analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega

asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning

ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid

üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu).

11. Hageja on puuduste kõrvaldamisel kohtule ümberarvestuse osas selgitanud, et

ümberarvestuse kohaselt puudub kostjal võlgnevus. Ümberarvestuse kohaselt on kostja

tasunud hagejale 7,67 eurot rohkem (10496,32-10488,65).

12. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole kõrvalnõuete osas ümberarvestust esitanud

ning põhiosa nõue on kostja poolt täidetud, tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata.

13. Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik