3-24-1431/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-1431

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1431

Määruse kuupäev ja koht

15.5.2025, Jõhvi

Kohtunik

Kohtuasi

RESOLUTSIOON

Ülle Polluks

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla vastu

1. Jätta kaebaja taotlus kaebuse nõude

muutmiseks rahuldamata so, tühistamisnõudelt

tuvastamisnõudele ülemineku osas.

2. Lõpetada haldusasja 3-24-1431 menetlus.

3. Tagastada määruse jõustumisel kaebajale

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

4. Kohustada kaebajat teatama, kelle nimele ja

millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. 15.2.2024 esitas kinnipeetav Romeo Kalda Viru Vanglale pöördumise, mis

registreeriti numbriga 6-10/24/2743-1, milles taotles enda avavanglasse

ümberpaigutamise otsustamiseks haldusmenetluse algatamist.

2. 26.3.2024. a vastuskirjaga nr 6-10/24/2743-2 jättis Viru Vangla kinnipeetav Romeo

Kalda taotluse rahuldamata.

3. 30.3.2024. a esitas kinnipeetav Romeo Kalda Viru Vanglale vaide, mis registreeriti

numbriga 6-12/24/72-1.

Vaide esitaja vaidlustab Viru Vangla 26.3.2024. a otsust nr 6-10/24/2743-2, taotleb

otsuse kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist 15.2.2024. a taotluse uueks

otsustamiseks.

Vaide esitaja leiab, et avavanglasse paigutamise taotluse lahendamisel kaalutlusõiguse

teostamata jätmisel on rikutud kaebaja põhiõigusi; täitmisplaan § 17 lg 2 punkt 3 on

vastuolus põhiseadusega, paludes vaide lahendamisel eelmainitud punktiga jätta

arvestamata; teda on koheldud ebavõrdselt teiste eluaegsete vangidega võrreldes;

Tartu Ringkonnakohtu määruses 20.2.2023. a asjas nr 1-07-8640, punktis 52, on kohus

soovitanud järk-järgulist vabanemist.

3-24-1431

4. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule 13.5.2024 kaebuse Viru Vangla vastu

(kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse või avavanglaosakonda), kaebaja palub

kohtul Viru Vangla 26.3.2024.a otsuse nr 6-10/24/2743-2 "Taotluse rahuldamata

jätmine" ja Viru Vangla 30.4.2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/72-2 tühistamist ning

Viru Vangla direktorile ettekirjutuse tegemist, millega kohustada kaebaja taotlust

(15.2.2024, nr V.V-1656) avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks

uuesti läbi vaatama.

5. Tartu Halduskohtu 12.8.2024 määrusega võeti haldusasi menetlusse.

6. Kaebaja vastas 9.12.2024 kohtunõudele ja märkis, et kaebaja soovib üle minna

tuvastamisnõudele.

Kaebaja kannab edasi karistust kinnises vanglas ja tulevikus võib Tallinna Vangla

kaebaja tagasi saata Viru Vanglasse supermax osakonda, siis oleks olemas kohtuotsus

mis annaks õiguskindluse antud küsimuses ja kaebaja ei pea otsast peale alustama

samas asjas kohtumenetlust. Samuti on Viru Vangla aastaid rikkunud kaebaja õigusi,

et keelduti menetluse alustamisest kaebaja avavanglasse paigutamiseks, millega on

põhjustatud kaebajale mittevaralist kahju ja käesolevas asjas oleks positiivne

kohtuotsus kaebajale moraalse kahju eest hüvituseks.

7. Vastustaja vastas kaebusele 1.10.2024; 6.12.2024; 9.12.2024;15.1.2025.

8. Vastustaja ei toeta tuvastamisnõudele üleminekut. HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2

tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning tuvastamiskaebuse saab

esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kui muud

õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad

õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine

lubatav (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Samuti ei anna hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 teine

lause).

Kaebaja esitab hüpoteetilise põhjenduse, et esineb võimalus tema tagasi saatmiseks

Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda ning käesolevas kohtuasjas tehtav

otsus annaks õiguskindluse antud küsimuses ja kaebaja ei peaks otsast peale alustama

samas asjas kohtumenetlust. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebusele üleminekut

asjaoluga, justkui vastustaja oleks aastaid rikkunud kaebaja õiguseid, et keelduti

menetluse alustamisest kaebaja avavanglasse paigutamiseks, millega on talle tekitatud

mittevaraline kahju ja käesolevas asjas oleks positiivne kohtuotsus kaebajale moraalse

kahju eest hüvituseks.

Vastustaja hinnangul ei ole taotluses esitatud põhjendused tuvastamiskaebusele

üleminekuks piisavad ning kaebaja põhjendused on meelevaldsed ja ekslikud.

Praegusel juhul ei aitaks tuvastamisnõudele üleminek hilisemates sarnastes

vaidlustades kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

Kaebajal on hetkel võimalik Tallinna Vanglas taotleda enda avavanglasse paigutamise

haldusmenetluse algatamist.

Kaebaja on paigutatud Tallinna Vanglasse täitmisplaani § 5 lg 2 alusel, kuivõrd ei

esine täitmisplaani § 5 lõikes 1 sätestatud alust ehk riskihinnangust tulenevalt puudub

kaebajal hetkel tugevdatud järelevalve vajadus.

Võimalus, et kaebaja paigutatakse tagasi Viru Vangla tugevdatud järelevalvega

osakonda, on võimalik üksnes juhul, kui kinnipeetav sooritaks Tallinna Vanglas

seadusevastaseid tegusid või ilmneksid muud asjaolud, mis tingiks tema riskihinnangu

muutmise ja sellest tulenevalt tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise.

Kaebajal on võimalik oma õiguskuuleka käitumisega vältida sellise olukorra

tekkimist. Samuti on kaebajal võimalik tema ümberpaigutamise korral

ümberpaigutamine vaidlustada. Käesoleval juhul oleks tuvastamiskaebuse

3-24-1431

menetlemine ressursi ebaratsionaalne kasutamine. Eeltoodut arvestades palub vangla

mitte minna üle tuvastamisnõudele ja jätta kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude

tõttu kaebus läbi vaatamata.

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav,

kuid praeguseks on kaebaja Viru Vanglast üle viidud Tallinna Vanglasse. Seega ei saa

Viru Vangla toimingud või haldusaktid avaldada avavanglasse mittepaigutamise kohta

kaebaja õigustele enam mõju. Kuigi kaebaja viibib Tallinna Vanglas, ei saa kaebajal

olla vajadust kaebuse esitamiseks seonduvalt Viru Vangla avavanglaosakonda

ümberpaigutamisega.

10. Halduskohus nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid.

11. Kaebaja poolt kaebuses vaidlustatud

Viru Vangla haldusaktid:

kaebaja

ümberpaigutamine avavanglasse või avavanglaosakonda st. Viru Vangla 26.03.2024.a

otsus nr 6-10/24/2743-2 "Taotluse rahuldamata jätmine"; Viru Vangla 30.04.2024. a

vaideotsus nr 6-12/24/72-2, mille tühistamist kaebaja taotles ning Viru Vangla

direktorile ettekirjutuse tegemist, millega kohustada kaebaja taotlust (15.02.2024, nr

V.V-1656) avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks uuesti läbi

vaatama - reguleerisid üksnes kaebaja kui vanglas viibiva kinnipeetava õigusi ja

kohustusi konkreetselt Viru Vanglas.

12. Kaebaja on paigutatud Viru Vanglast Tallinna Vanglasse täitmisplaani § 5 lg 2 alusel,

kuivõrd ei esine täitmisplaani § 5 lõikes 1 sätestatud alust ehk riskihinnangust

tulenevalt puudub kaebajal hetkel tugevdatud järelevalve vajadus. Kuna kaebaja on

Viru Vanglast üle viidud Tallinna Vanglasse, siis ei avalda vaidlustatud haldusaktid

kaebajale enam mõju. Seega ei ole haldusaktide tühistamine ja vangla kohustamine

kaebaja taotlust (15.02.2024, nr V.V-1656) avavanglasse ümberpaigutamise menetluse

algatamiseks uuesti läbi vaatama kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.

13. Kuna haldusaktid on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult

lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast

HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014.

a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12; 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34).

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on

antud või toiming tehtud.

14. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

15. Kuna tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu, soovib kaebaja jätkata haldusasja

menetlust vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks st. üle minna

tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.

16. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse

abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku

positsiooni paranemist.

Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et

haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal

viidatud kohtupraktika).

Kuna kaebaja on Viru Vanglast üle viidud Tallinna Vanglasse, siis on preventiivsel

eesmärgil tuvastamisnõude esitamine on välistatud. Võimalus, et kaebaja paigutatakse

tagasi Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda, on võimalik üksnes juhul, kui

kinnipeetav sooritaks Tallinna Vanglas seadusevastaseid tegusid või ilmneksid muud

3-24-1431

asjaolud, mis tingiks tema riskihinnangu muutmise ja sellest tulenevalt tugevdatud

järelevalvega osakonda paigutamise.

Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse

rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole

vajalik eraldiseisvas menetluses

vaidlusaluste haldusaktide

õigusvastasuse

kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik.

17. Kuigi reeglina hindab kohus kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga, siis praegusel

juhul tuleks kaebuse lubatavust hinnata praeguse aja seisuga.

HKMS § 44 lõike 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul,

kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on tuvastamiskaebuse

esitamine lubatud juhul, kui isikul on kaebeõigus s.t see on isiku õiguste kaitseks

vajalik ning puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Riigikohus on sedastanud, et

seadus ei anna õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku kaebaja õigusi.

Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole

kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti

seaduslikkust (RKHKm 7. juunist 1999, 3-3-1-26-99, p 4).

18. Kirjeldatu alusel jätab kohus kaebaja taotluse tuvastamiskaebusele üleminekuks

rahuldamata HKMS § 44 lg 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

19. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas

asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

20. Tartu Halduskohus peab vajalikuks märkida, et Tallinna Vangla esitas 10.4.2025. a

Harju Maakohtule taotluse Romeo Kalda tingimisi vanglast vabastamiseks. Kohtule

teadaolevalt toimubki käesoleval ajal Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas asjas 1-07-

8640 kohtumenetlus Tallinna Vangla taotluse osas Romeo Kalda tingimisi

vabastamiseks talle Harju Maakohtu 24.5.2010. a kohtuotsusega nr 1-07-8640

mõistetud karistuse kandmiselt. Käesoleva määruse tegemise ajaks veel selles asjas

lahendit pole, sest toimub riskihindamise (kohtupsühholoogia) ekspertiis.

21. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot

(HKMS § 104 lg 5 p 4). Selleks peab kaebaja kohtule teatama, kelle nimele ja

millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva

jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)