2-25-4360/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4360

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu avaldus A M vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ (välismaa registrikood 110051834) Eesti

filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt

141, Tallinn 11314), lepinguline esindaja A L (4PS OÜ,

e-post: xxx)

Puudutatud isik A M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4360 AB “Lietuvos draudimas“ AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A M vastu kahju hüvitamise

nõudes.

3. Jätta menetluskulud A M kanda.

4. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A Mlt

välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

kasuks menetluskulud 475 eurot (25 eurot riigilõiv + lepingulise esindaja kulud

450 eurot).

6. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Ml (M) tasuda AB-le „Lietuvos

draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu (avaldaja) avaldus A M (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt sai xxx korter 26.09.2023 veekahjustuse korteris xxx lekkinud

nõudepesumasina veevooliku tagajärjel. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas

1775 eurot ja esitab regressnõude puudutatud isikule.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju summas 1775 eurot (põhinõue), viivise

põhinõudelt seisuga 20.03.2025 summas 16,27 eurot, jätkuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 21.03.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

ning avaldaja menetluskulu 450 eurot, millele lisandub avalduse esitamisel tasutud riigilõiv

50 eurot.

2. 06.05.2025 ja 12.05.2025 kirjadega teavitas puudutatud isik kohut, et ta on 05.05.2025

tasunud avaldajale nõude täitmiseks 1800 eurot ning 12.05.2025 täiendavalt 16,21 eurot.

3. 13.05.2025 kirjaga teavitas avaldaja kohut, et ta loeb kahjunõude ja viivised tasutuks ning

seoses sellega loobub kahjunõude avaldusest. Avaldaja palub tsiviilasja menetluse lõpetada ja

menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

4. 13.05.2025 kirjaga määras kohus puudutatud isikule tähtaja avaldaja avaldusest

loobumisele seisukoha esitamiseks kuni 14.05.2025.

5. 13.05.2025 kirjaga teavitas puudutatud isik kohut, et ta palub kohtul mõista avaldajalt välja

kohtukulud seoses kahju hüvitamise nõude tagasivõtmisega.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui

hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti

muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg-st 1 lähtuvalt laieneb regulatsioon ka hagita asjas esitatud

avaldusest loobumisele. Lisaks on õiguskirjanduses märgitud, et kui pärast avaldusest

loobumist menetluse jätkamiseks põhjust ei ole, saab kohus menetluse lõpetada nii nagu

hagimenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V,

Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 69).

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud avaldusega, leiab, et avaldusest

loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku

menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Avalduses loobumine tuleb vastu võtta ning

menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4360 lõpetada.

7. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse.

9. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega

ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud.

Antud juhul on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud peale kohtule avalduse esitamist.

Seega tuleb juhindudes TsMS § 168 lg 4 sätestatust jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse

pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt

tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Avaldaja tasus 20.03.2025 avalduse esitamisel riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 alusel

riigilõivu summas 50 eurot, kuid ei ole esitanud kohtule avaldust tasutud riigilõivust poole

tagastamiseks summas 25 eurot. Avaldajal tuleb esitada kohtule nõuetekohane avaldus poole

menetluses tasutud riigilõivu (s.o 25 eurot) tagastamiseks. Ülejäänud pool tasutud riigilõivust

(s.o 25 eurot) tuleb puudutatud isikult kohtukuluna avaldaja kasuks välja mõista.

12. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita

menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja kandnud õigusabikulusid 3 h ulatuses s.o 450 eurot

käibemaksuta.

Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, avalduse sisu ning lisatud tõendeid, nõustub kohus

avaldaja õigusabitoimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatusega kokku 3 h ulatuses.

13. Mis puudutab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib

kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.11.2013 lahendis tsiviilasjas nr

3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise

esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/

h vastab kohtu hinnangul õigusabi keskmisele tunnitasumäärale.

Kohus rahuldab avaldaja õigusabikulude avalduse 450 euro ulatuses.

14. Kokku määrab kohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskuludena 475 eurot (450 eurot õigusabikulu + 25 eurot riigilõiv).

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik