3-25-678/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-678

Haldusasi

Q.R kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 07.11.2024

korralduse osaliseks tühistamiseks ja 13.02.2025

vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.R, esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.R määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Q.R määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-678.

2. Jätta Q.R määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-678 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.R-ile kuulub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Loo alevikus Loo kinnistu

(katastritunnus 24504:002:1170).

2. Jõelähtme Vallavalitsus seadis 07.11.2024 korraldusega nr 834 kinnisasjale

sundvaldused vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektrimaakaabelliini ning reservtoru tarbeks

(korralduse p-d 1 ja 2).

3. Q.R esitas 07.11.2024 korralduse peale vaide, mille Jõelähtme Vallavalitsus jättis

13.02.2025 vaideotsusega nr 96 rahuldamata.

3-25-678

4. Q.R esitas 19.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse

07.11.2024 korralduse tühistamiseks osas, millega seati kaebajale kuuluvale kinnistule

sundvaldused, ning 13.02.2025 vaideotsuse tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis

kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kaebetähtaja ületamise põhjenduste esitamiseks 7-

päevase tähtaja.

6. Q.R esitas 04.04.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt oli kaebaja

lepinguline esindaja 17.02.‒18.02.2025 töölt eemal seoses haigusega.

7. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2025 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas kaebuse menetluse.

Algses kaebuses põhjendas kaebaja esindaja kaebuse tähtaegsust sellega, et vaideotsus

toimetati talle tema hinnangul kätte 17.02.2025. Kohus selgitas 27.03.2025 määruses, miks

tuleb vaideotsuse kaebaja esindajale kättetoimetamise ajaks lugeda 14.02.2025. Kaebetähtaeg

oli seega kaebuse esitamise ajaks 19.03.2025 möödunud. Kaebaja esindaja nõustus sellega

04.04.2025 avalduses.

Kaebetähtaja ennistamise taotluse järgi oli kaebaja esindaja 17.02.‒18.02.2025 töölt eemal

seoses haigusega. Esitatud haiguslehe järgi oli kaebaja esindaja aga haigestunud 17.03.‒

18.03.2025. Kaebaja esindaja võimalik haigestumine 17.02.‒18.02.2025 ei tingiks

kaebetähtaja ennistamist. Hoolimata kaebaja esindaja haigusest kaebetähtaja esimestel

päevadel oli kaebajal piisavalt aega tähtaegse kaebuse esitamiseks. Seega ei takistanud

esindaja haigus kaebetähtaja järgimist. Lisaks tuleks haiguse tõttu tegemata jäänud toiming

teha 14 päeva jooksul pärast selle tegemist takistanud asjaolu äralangemist (HKMS § 71 lg 2).

Ka ei ole kaebaja esindaja haigestumine 17.02.‒18.02.2025 millegagi tõendatud. On võimalik,

et kaebaja esindaja eksis taotluses kuupäevade märkimisega ning tahtis tegelikult väita, et oli

haigestunud 17.03.‒18.03.2025. Selle kohta esitas kaebaja esindaja ka tõendi (haigusleht, dtl

130‒131).

Kohus ennistab kaebetähtaja juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Praegu pole tegu sellise olukorraga. Kaebetähtaja ületamise

tingis kaebaja esindaja eksimus menetlustähtaja kulgemise arvestamisel. Kaebaja esindaja

arvas, et tähtaeg hakkas kulgema 17.02.2025. Sellisel juhul oleks kaebuse esitamise tähtajaks

19.03.2025, mil kaebus esitatigi. Kaebuses pole kaebaja pööranud tähelepanu sellele, et

kaebetähtaeg on ületatud, ega taotlenud tähtaja ennistamist. Väite, et kaebaja esindaja oli

haigestunud, esitas kaebaja alles pärast seda, kui kohus juhtis tähelepanu kaebaja esindaja

eksimusele kaebetähtaja kulgemise osas. Seega ei olnud kaebaja esindaja võimalik

haigestumine 17.03.2025 ja 18.03.2025 põhjuslikus seoses kaebetähtaja ületamisega.

Kohus peab tõenäoliseks, et esitatud haiglusleht on vormistatud tagantjärele selleks, et

kaebaja esindaja eksimus parandada ja saavutada kaebetähtaja ennistamine. Tõendi järgi on

töövõimetusleht sisestatud alles 07.04.2025 ning suletud samal päeval. Selline haigusleht ei

tõenda, et kaebaja esindaja oleks olnud 17.03.2025 ja 18.03.2025 tegelikult haige ja võimetu

tähtaegset kaebust esitama.

8. Q.R palub 23.04.2025 määruskaebuses halduskohtu 07.04.2025 määrus tühistada ja

ennistada kaebetähtaeg.

Kaebaja esindaja eksis kaebetähtaja ennistamise taotluses kuupäevade märkimisega ning

tahtis tegelikult väita, et oli haige 17.03.‒18.03.2025, esitades selle kohta halduskohtule ka

haiguslehe. Esindaja haigestumine on kohtupraktika kohaselt mõjuv põhjus, mille tõttu ei

2(4)

3-25-678

saanud kaebaja kaebetähtaega järgida. Seetõttu on vale halduskohtu järeldus, et kaebaja

esindaja haigestumine ei ole põhjuslikus seoses kaebetähtaja ületamisega. Esindaja naases

tööle 19.03.2025 ning esitas samal päeval kaebuse. Esindaja taotles kaebetähtaja ennistamist

seoses haigestumisega. Kohus ei ole selgitanud, kuidas ja millal peab olema digiloosse

sisestatud haigusleht. Kaebaja esindaja pöördus seoses haigestumisega perearsti poole ja palus

vormistada perearstil haigusleht pärast seda, kui oli tutvunud halduskohtu 27.04.2025

määrusega. Perearst sisestas haiguslehe digiloosse 07.04.2025. Esindaja laadis samal päeval

tõendi digiloost alla ja esitas halduskohtule. Haiguslehe digiloosse salvestamise aeg ei tohiks

vähendada selle tõenduslikku väärtust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47

lg 2). Vaidlust ei ole, et kaebajale tehti 13.02.2025 vaideotsus teatavaks 14.02.2025 ning

kaebus esitati halduskohtule 19.03.2025, seega kaebetähtaega ületades.

11. HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks

objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Subjektiivse

asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et tähtaja

ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt 01.01.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p

19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebetähtaja ennistamiseks peab mõjuva

põhjusena käsitatav takistus kaebuse esitamiseks olema püsiv (Riigikohtu 13.10.2009 määrus

nr 3-3-1-65-09, p 16). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid,

mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu

19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).

12. Praeguses asjas on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist põhjendatud kaebaja esindaja

haigestumisega. Seejuures on kaebaja määruskaebuses kinnitanud, et esindaja eksis

04.04.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluses kuupäevadega ning tegelikult oli esindaja haige

17.03.‒18.03.2025, mitte 17.02.‒18.02.2025.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamise

taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, mis takistas tal

kaebuse tähtaegset esitamist.

14. Kaebaja esindaja haigestumine 17.03.‒18.03.2025 ei anna alust kaebetähtaja

ennistamiseks. Kuigi haigus võib olla objektiivne takistus, mis õigustab kaebetähtaja

ületamist, on kaebetähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja

kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt ka Riigikohtu

3(4)

3-25-678

19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Praegusel juhul ei ole tegu sellise olukorraga.

Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 15.02.2025 ning kaebuse esitamise viimane päev

oli 17.03.2025. Kaebaja esindaja haigestumine kaebetähtaja viimasel päeval 17.03.2025 ei ole

praegusel juhul käsitatav objektiivse ja kestva takistusena kaebuse tähtaegseks esitamiseks,

sest kaebuse esitamine oli võimalik ka haigestumisele eelneval 30-l päeval ehk 15.02.‒

16.03.2025. Asjas ei ole esile toodud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebuse

esitamist sel ajavahemikul. Isegi kui kaebaja esindaja planeeris kaebust esitada viimasel

päeval ehk 17.03.2025, ei kinnita tõendid, et haigus oleks muutnud (kasvõi puudustega)

kaebuse esitamise võimatuks.

15. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas

halduskohus õigesti HKMS § 124 lg-le 2 ning § 152 lg 1 p-le 2 tuginedes haldusasja

menetluse.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

08.04.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)