3-25-1424/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1424

Määruse kuupäev

15. mai 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

A.I (A.I) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-3140

RESOLUTSIOON

Jätta A.I riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav A.I esitas 13. mail 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi

taotluse, milles sisaldub viide haldusasjale nr 3-24-3140. Taotleja palub anda riigi õigusabi,

et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poole, kuna teda on vanglas ebainimlikult

koheldud, diskrimineeritud ja tema helistamisvõimalusi riigiasutustele on piiratud. Taotluse

kohaselt puudus tõhus uurimine nii vanglas kui kohtumenetluses. Taotleja viitab inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3, 6, 8, 13 ja 14 rikkumisele.

2. Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

haldusasjast nr 3-24-3140 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-24-3140 esitas

taotleja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses helistamise piiramisega 12., 14. ja 16. augustil 2024 ja öörahu tagamata jätmisega 15.

ja 16. augustil 2024. Tartu Halduskohus tagastas 11. aprilli 2025. a määrusega asjas nr 3-24-

3140 A.I kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 24. aprilli 2025. a määrusega A.I

määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu

13. mai 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse A.I määruskaebust Tartu

Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a määruse peale.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa

alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada

riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi

EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes

siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3

järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK

artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

3-25-1424

4. EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK

artikli 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3

järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole

kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega

kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a

juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab

kaebuse sisulist läbivaatamist.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-3140 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid

(määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud

neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi

määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud.

6. A.I riigi õigusabi taotluse kohaselt ei ole Tartu Halduskohus, Tartu Ringkonnakohus ja

Riigikohus tõhusalt uurinud tema õiguste rikkumist Tartu Vanglas. Taotleja leiab, et teda

koheldi vanglas ebainimlikult ja teda diskrimineeriti. Kohus on seisukohal, et A.I kaebus

EIK-ile seoses haldusasjaga nr 3-24-3140 oleks selgelt põhjendamatu. Haldusasjas

nr 3-24-3140 kontrollis kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust ning tõendamist ei leidnud

kaebaja väited õigusvastase helistamise piiramise osas. Haldusasjas tuvastati, et Tartu Vangla

võimaldas A.I-le telefoni kasutamist miinimummahust suuremas ulatuses ning tagas

võimaluse helistada tema soovitud isikutele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Samuti leidis

kohus asjas nr 3-24-3140, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid vangla

õigusvastasele tegevusetusele öörahu tagamisel. Kohus möönis, et isegi juhul, kui

vanglaametnikud ei reageerinud väidetavale lärmile, ei nähtu kaebaja avaldustest asjaolusid,

mis viitaksid võimalusele, et kahel ööl öörahu rikkumine oleks tekitanud kaebajale selliseid

ülemääraseid kannatusi, mis võiksid küündida mittevaralise kahju tekkimiseni. Tõenäosus, et

EIK tuvastaks taotleja EIÕK-s sätestatud õiguste rikkumise, on vähene. Taotleja väited

õiglase menetluse rikkumise osas on selgelt põhjendamatud. Taotleja ei ole esile toonud

konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut, mida saaks EIÕK artikli 6

rikkumisega seostada. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja

hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud

tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid

tema kaebuste lahendamisel, ei tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, punktid 1112). EIK lähtub

üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka

põhjuseta tõendite hindamisse, seega ei oleks kaebusel ka selles osas eduväljavaateid. Taotleja

kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a.

7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A.I riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)