2-23-144273/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144273

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi A. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

137,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490,

lepinguline esindaja: Ahto Järvela

Kostja A. T., isikukood xxxx, lepinguline esindaja Kristjan

Tuul

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Jätta hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna

kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Harju Maakohus menetleb AS Ühisteenused hagi A. T. vastu (esitatud 21.12.2023, dtl 30-36).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja:

- leppetrahvide võlgnevused, kokku 80 eurot,

- sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 18,19 eurot,

- viivis tagastamata põhinõudelt (80,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates hagi esitamisest 22.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

- sissenõudekulude ja postikulude nõue 30,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks 2 parkimislepingu rikkumine:

1) Leppetrahv nr 0204037955, koostamise aeg 23.03.2021, Kopli tn, 3, Tallinn parklas,

summa 40,00 eurot;

2) Leppetrahv nr 0204043152, koostamise aeg 01.10.2021, Töökoja tn, 3, Tallinn parklas,

summa 40,00 eurot;

Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvid on kostja jätnud tasumata. AS Ühisteenused

korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga

sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või

parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse

leppetrahv summas kuni 57€. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14

päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi,

mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõuded kokku summas 80,00 EUR, mis kostja on

jätnud tasumata. Lepingu rikkumine leppetrahvi nr 0204037955 osas seisnes parkimistasu

maksmata jätmises ning leppetrahvi 0204043152 osas parkimiskorraldusnõuete eiramises.

Lepingute sõlmimise ajal oli sõiduki xxxx omanik või vastutav kasutaja kostja.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning vaidleb vastu hagile täies ulatuses. Kostja avaldab, et

Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud oma väiteid kinnitavaid

tõendeid. Hagiavalduses on väidetud, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli

parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel, tegemist on

tõendamata väitega. Hageja ei ole tõendanud kostja seost sõiduautoga reg. nr xxxx. Hageja ei ole

samuti tõendanud, millised parkimistingimused kehtisid vaidlusalusel ajal nimetatud

parkimisaladel. Samuti märgib kostja, et hageja on seaduses antud pädevust ületades väljastanud

leppetrahvi nr 0204043152, kuigi väidetava rikkumise – parkimiskorraldusnõuete eiramine – eest

võib liiklusseaduse (LS) § 242 kohaselt trahvi teha Politsei- ja Piirivalveamet või kohalik

omavalitsus.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd

kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5

kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei

pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

5. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

8. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS §

158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse

leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud

lepingupoole huvides tegema.

9. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kostja on vaielnud hagile tervikuna vastu, mistõttu on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

hagejal kohustus tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid.

10. Hageja ei ole vaatamata kostja vastuväidetele ning kohtu selgitustele tõendanud, et hageja oli

vaidlusalustel aegadel ja parkimisaladel parkimist korraldav ettevõte, s.o et hageja on

lepingupool. Kostja on nimetatud asjaolu vaidlustanud. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud

tõenditega (fotod dtl 39-47) tõendatud, et leppetrahvide väljastamise ajal sõlmiti parkimisleping

hagejaga. Hageja poolt esitatud fotodega ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt

opereeritava parkimisalaga, kuivõrd hageja pole esitanud ühtegi fotot suuremas plaanis, millelt

oleks võimalik eristada hageja poolt hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki

ega ka parkimistingimusi kehtestavaid märke. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud,

et parkimisalad Kopli tn 3 ja Töökoja tn 3 on hageja poolt opereeritavad ning et hagejal on õigus

antud parkimisaladel väljastada leppetrahve. VÕS § 9 kohaselt tulnuks hagejal lepingu

sõlmimiseks esitada kostjale pakkumus ning kostjal vastata hageja pakkumusele nõustumusega.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale pakkumuse sellise üürilepingu

sõlmimiseks, mille rikkumisel oleks võinud kostjal tekkida leppetrahvi maksmise kohustus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud parkimislepinguid.

Kohus ei analüüsi seetõttu teisi leppetrahvi edukaks esitamiseks nõutavaid eelduseid. Kuna

kohus jätab hagi leppetrahvide võlgnevuse nõudes rahuldamata, ei saa hageja nõuda ka

leppetrahvide nõudmise eest VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid, sest viimane

eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi.

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole

soovinud menetluskulude välja mõistmist hagejalt, mistõttu jätab kohus hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik