3-24-190/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-190

Haldusasi

medTrans Baltic OÜ kaebus Terviseameti otsuse peale

keelduda kiirabiteenuse osutamise tegevusloa

väljastamisest

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja medTrans Baltic OÜ, esindaja v.adv Rene

Varul

Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Terviseameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

02.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Terviseameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.07.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse

põhjendusi vastustajale kaebaja taotluse uueks lahendamiseks antud juhiseid

puudutavas osas.

2. Mõista Terviseametilt välja medTrans Baltic OÜ kasuks menetluskulu katteks 1925

eurot (ilma käibemaksuta). Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi

kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-190

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. medTrans Baltic OÜ esitas 15.01.2023 Terviseametile taotluse kiirabiteenuse osutamise

tegevusloa saamiseks.

2. Terviseamet keeldus 08.11.2023 otsusega nr 6.4-4/23/55 (dtl 52–53) medTrans Baltic

OÜ-le kiirabiteenuse osutamise tegevusloa väljastamisest.

Tegevusluba väljastatakse tervikteenuse osutamiseks. Taotleja on kirjeldanud teenust üritustel

meditsiinilist julgestust pakkuva teenusena. See ei ole käsitatav tervishoiuteenusena. Esitatud

taotlusest ning lisatud dokumentidest nähtuvalt ei osuta medTrans Baltic OÜ kiirabiteenust

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) mõistes (majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse (MSÜS) § 18 lg 1 ja § 25 lg 1 p 2; TTKS § 16 lg 1, § 17 lg-d 1, 11, 3 ja 4).

3. medTrans Baltic OÜ esitas Terviseameti 08.11.2023 otsuse peale vaide, mille

Terviseamet jättis 20.12.2023 vaideotsusega nr 6.4-6/23/7813-3 (dtl 29–30) rahuldamata.

Ürituste ja sündmuste nn meditsiiniliseks julgestamiseks ja meditsiinilise transpordi

korraldamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba. Meditsiinilise transpordi osutamine

ei ole tervishoiuteenus. Kiirabi on tervishoiuteenus, mida on võimalik osutada üksnes

häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Kiirabi

osutamine peab toimuma Tervisekassaga sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel ja

lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest. medTrans Baltic OÜ ei ole Tervisekassaga

sõlminud halduslepingut kiirabiteenuse osutamiseks. Vaide esitaja ei ole kirjeldanud, kuidas

ja kellele ta plaanib hakata kiirabi osutama. Vaide esitaja kodulehe kohaselt tegeleb vaide

esitaja ürituste meditsiinilise julgestusega ning patsientide transpordiga nii Eesti piires kui ka

välismaal. Seega osutab vaide esitaja taotluses näidatud kiirabiautoga transporditeenust. Ta ei

ole soetanud autot eesmärgiga osutada kiirabi, milleks tal puudub tegevusluba. Vaide esitaja

on Terviseametile kinnitanud, et tal puudub vajadus kiirabibaasi ruumide järele, kuna teenust

osutatakse vaid üritustel meditsiinilist julgestust pakkudes.

4. medTrans Baltic OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 08.11.2023

otsuse nr 6.4-4/23/55 ja 20.12.2023 vaideotsuse nr 6.4-6/23/7813-3 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks lahendama kaebaja taotlus kiirabi tegevusloa saamiseks uuesti.

MSÜS § 25 lg 1 p 2 ei ole piisav keelduva otsuse tegemiseks. Tegevusloa kontrollieseme

sätestab täpsemalt TTKS § 42, kuid keelduvas otsuses ei ole sellele normile tuginetud ega

seda vajalikul moel sisustatud. Terviseamet ei ole andnud kaebajale tähtaega kõrvaldada

puudused, millele on tuginetud kohtumenetluses (ravimite olemasolu, lisasõiduk,

haldusleping). Otsuses ei ole täpsemalt põhjendatud ega selgitatud, mil moel kaebaja

kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Vastustaja on

alles lõplikes seisukohtades asunud põhjendama, et kaebaja on tegevusloa taotlemisel

kinnitanud ainult ühe kiirabiauto olemasolu. Vastustaja ei ole menetluse jooksul kaebajale

esitanud nõuet tagada töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi

varustuse ulatuses, s.o vähemalt üks kiirabiauto lisavarustusena, ja seda ei ole käsitatud

taotluse puudusena. Kui Terviseamet oleks seadnud nende sõidukite olemasolu tegevusloa

saamise eelduseks, oleks kaebaja saanud lisasõidukid omandada enne tegevusloa andmise

otsustamist. Keelduvat haldusakti ei ole põhjendatud ravimite puudumisega. Vajalike

retseptiravimite soetamine on võimalik alles pärast tegevusloa saamist ja meditsiinipersonali

töölevõtmist. Tervisekassaga halduslepingu omamise nõue ei kuulu TTKS § 42 kohaselt

tegevusloa kontrolliesemesse. Tervisekassa ei sõlmi lepingut enne tegevusloa saamist. Juhul

kui Terviseamet asunuks seisukohale, et kaebaja soovib tegeleda vaid julgestusteenusega, siis

2(10)

3-24-190

ei oleks saanud kaebaja taotlust menetlusse võtta. Samas on Terviseamet asunud menetlema

kaebaja taotlust kiirabiteenuse osutamiseks. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kirjavahetuse

kaebajaga; kaebaja on 10.07.2023 e-kirjas kinnitanud, et taotleb tegevusluba õebrigaadile.

Taotluse kontrollimisel selgitas kaebaja, kuidas ja kellele ta osutab tegevusloa saamise korral

kiirabiteenust, kuidas patsient temani jõuab, kas tal on olemas kiirabibaas, mis piirkonnas ta

teenust osutab, kuidas on võimalik väikesearvulise personaliga tagada ööpäevaringne teenuse

osutamine jne. Terviseamet jäi selgitustega rahule.

5. Terviseamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on keeldunud kaebajale kiirabi osutamiseks tegevusloa väljastamisest põhjusel, et

teenus, mida kaebaja soovib hakata osutama, ei ole kiirabi TTKS § 16 lg 1 tähenduses. Kiirabi

osutamise tegevusluba antakse üksnes kiirabi osutamiseks, mitte patsientide transportimiseks,

ürituste julgestamiseks vmt. Tegevusloa väljastamisel kiirabi osutamiseks tuleb Terviseametil

eelnevalt sisuliselt kontrollida, kas taotleja ja tema tegevus on teenuse osutamiseks sobivad.

Kaebaja on nii taotluses kui ka hilisemas kirjavahetuses vastustajaga selgitanud, et tegeleb ja

soovib edaspidi tegeleda ürituste meditsiinilise julgestamise ning patsientide transpordiga.

Soov osutada kiirabiteenust tekkis kaebajal alles pärast Terviseameti selgitusi, mille kohaselt

on patsientide meditsiiniline transport ja kiirabi osutamine erinevad teenused ning patsientide

transpordiks kiirabi tegevusluba ei anta. Lisaks põhjendas kaebaja vajadust kiirabi tegevusloa

järele sooviga osaleda pakkumistel kiirabiteenuse pakkujatena, mis viitab sellele, et kuigi

kaebaja ei osuta ega saa osutada kiirabi, tahab ta tegevusloa abil jätta muljet, et tema näol on

tegemist kiirabibrigaadi pidajaga. Kaebaja ei suutnud Terviseametile selgitada, kuidas ja

kellele ta osutab loa saamise korral kiirabiteenust, kuidas jõuab patsient temani, kas tal on

olemas kiirabibaas, mis piirkonnas ta teenust osutab, kuidas on võimalik tagada

ööpäevaringne teenuse osutamine väikesearvulise personaliga jmt. Kiirabi on selgelt seotud

häirekeskusega ning Tervisekassa rahastusega. Mingil muul viisil kiirabi osutamist õigusaktid

ette ei näe. Kaebajal ei ole sõlmitud Tervisekassaga halduslepingut. Kaebaja kiirabibrigaadi

varustus ja koosseis ei vasta nõuetele. Kaebaja on tegevusloa taotlemisel kinnitanud ainult ühe

kiirabiauto olemasolu, samuti puuduvad kaebajal nõutavad ravimid. Seega ei ole täidetud

tegevusloa kontrollieseme nõuded ka kiirabibrigaadi varustust puudutavas osas. Kaebaja võib

osutada teenuseid patsiendi transportimiseks, arsti visiidil saatmiseks, meditsiiniliseks

julgestamiseks jms. Selliste teenuste osutamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba ja

Terviseameti keelduv otsus ei mõjuta kuidagi kaebaja senist tegevust ega selle jätkamist.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.07.2024 otsusega kaebuse.

Vaidlusalused haldusaktid on oluliste põhjendamispuudustega, samuti on vastustaja

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

Vastustaja keeldumine tugineb üksnes argumendile, et kaebaja ei osuta kiirabiteenust TTKS §

16 lg 1 mõistes. Asja materjalidest on üheselt selge, et kaebaja tegelik tahe oli saada

tegevusluba kiirabiteenuse osutamiseks. Kiirabiteenuse tegevusloata ei saa kaebaja

kiirabiteenust osutada, mistõttu on asjakohatu vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole ka ise

pidanud oma tegevust kiirabiteenuse osutamiseks. Kaebajal puudus õiguslik alus ilma

kiirabiteenuse tegevusloata seda teenust osutada, mistõttu ei saa see olla keeldumise aluseks.

Sellist keeldumise alust ei sätesta ka õigusaktid. Vastustaja seisukohad on vastuolulised.

Ühest küljest leiab vastustaja, et kaebaja soovib osutada julgestust ja patsientide meditsiinilist

transporti. Teisalt on haldusaktis viidatud kiirabibrigaadi koosseisule, ehk asutud osaliselt

analüüsima kiirabiteenuse tegevusloa kontrollieseme täidetust. Haldusakt ei ole selliselt selge

ja üheselt mõistetav.

MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaselt keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui

ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse

3(10)

3-24-190

kuuluvale majandustegevuse nõudele. 08.11.2023 otsusest, milles on tuginetud TTKS § 16 lg-

le 1 ja § 17 lg-tele 1, 11, 3 ja 4 ei selgu, millisele kontrolliesemesse kuuluvale

majandustegevuse nõudele kaebaja ei vasta. Vaidlusaluses otsuses ei ole täpsemalt sisustatud

kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid, millele kaebaja ei vasta. Haldusakti põhjenduses

peavad olema loogiliselt seotud faktilised asjaolud õigusnormi eeldustega ning selgelt

nähtuma järeldused, kas õigusnormi eeldused on täidetud ning kaasneb selles kirjeldatud

tagajärg. Vaidlusalune haldusakt sellele nõudele ei vasta.

Vaidlusaluses korralduses pole üldse tuginetud TTKS §-le 42, mis sätestab tegevusloa

kontrollieseme. Vastavalt TTKS § 42 p-le 3 antakse tegevusluba kiirabi osutamiseks, kui

kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele.

Vaidlusalusest otsusest ei selgu, millistele TTKS § 42 p-s 3 nimetatud nõuetele kaebaja ei

vasta. Seega on tegemist oluliste põhjendamispuudustega haldusaktiga, mistõttu on see

õigusvastane.

Kui vastustaja pidas TTKS § 17 lg 3 viite kaudu silmas, et kaebaja kiirabibrigaadi koosseis ja

varustus ei vasta kehtestatud nõuetele, ei ole vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses välja

toodud, millistele nõuetele kiirabibrigaad ja varustus ei vasta. Vaideotsuses on küll leitud, et

kaebaja ei ole kirjeldanud, kuidas, kus ja kellele ta plaanib hakata kiirabi osutama, kuid

viidatud ei ole ühelegi õiguslikule alusele. Samas on vastustaja jätnud tähelepanuta kaebaja

selgitused ning täiendavad dokumendid, sh 29.05.2023 esitatud varustuse nimekirja,

tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud, 05.06.2023 esitatud dokumendid (tegevuseks

vajalike ravimite ja preparaatide loetelu, tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja

vahendite loetelu, sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 lisa 1 vorm „Nõuded

kiirabiteenuse osutamiseks“), 10.07.2023 e-kirjas toodud põhjendused kiirabiteenuse

osutamisest ning lepingu tervise infosüsteemi liidestuse kohta.

Alusetu on vastustaja seisukoht, justkui peaks kaebajal olema esitada tegevusloa taotlemisel

kohe haldusleping Tervisekassaga. Sellist nõuet ei tulene MSÜS § 19 lg-st 2 ega TTKS § 42

lg-st 2. Kiirabiteenuse osutamine ei ole võimalik enne tegevusloa omamist. Samuti ei saa

tegevusloa omaja asuda teenust osutama kohe tegevusloa väljastamisel, kuivõrd kiirabi

rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (TTKS § 172 lg

1) ning kiirabibrigaadi pidaja valikuks korraldab Tervisekassa avaliku konkursi (TTKS § 173

lg 1). Seejuures ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega

(TTKS § 172 lg 2). See tähendab, et tegevusloa andmisest keeldumise aluseks ei saa olla

asjaolu, et Tervisekassaga ei ole sõlmitud halduslepingut. Olukorras, kus Tervisekassa sõlmib

halduslepingu üksnes kiirabiteenuse tegevusloa omajaga ning Terviseamet tegevusluba saaks

taotleda üksnes isik, kellel on haldusleping Tervisekassaga, oleks uutel teenusepakkujatel

välistatud turule sisenemine.

Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et ka juhul, kui kaebaja osutatav teenus vastaks

teenusele, mida kiirabi osutamise tegevusloa alusel on võimalik osutada, oleks tulnud

tegevusloa andmisest keelduda järgmistel põhjustel: 1) kaebajal puudusid ravimid, mis on

kiirabi osutamise eelduseks; 2) kaebajal puudub vajalik personal, et tagada ööpäevaringne

kiirabi osutamine; ning 3) kaebajal on taotluses näidatud üks kiirabiauto. Kaebaja on esitanud

tõendid ühe kiirabiauto olemasolu kohta ja taotles tegevusluba ühele brigaadile, mitte

kolmele. Tervise- ja tööministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja

varustuse nõuded ning tööjuhend“ (määrus nr 65) § 6 lg 3 sõnastusest lähtudes reguleerib

viidatud norm, milline varustus (meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja

preparaadid) peab tegevusloa omajal olema tegevuse alustamise hetkeks, mitte tegevusloa

taotlemise hetkeks. TTKS § 41 lg 2 p-st 3 tulenevalt piisab tervishoiutöötajate kirjalikust

nõusolekust. Kaebaja on ka selgitanud, et ilma tegevusloata ei ole võimalik retseptiravimeid

osta. Vajadusel on vastustajal võimalik sätestada tegevusloas lisakohustused

4(10)

3-24-190

kõrvaltingimusega. Kaebaja taotluse uuel lahendamisel tuleb arvestada kohtuotsuse

põhjendustega, sh sellega, et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse (õebrigaad) tegevusluba,

kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on Harjumaa, olemas on üks kiirabiauto ning

personali nõusolekud.

Taotluse menetlemist 11 kuud, kuigi seaduses on sätestatud 60-päevane tähtaeg, ja kaebajalt

erinevate dokumentide ja selgituste nõudmist ilma nendele lõplikus haldusaktis viitamata, ei

saa pidada hea halduse tavaga kooskõlas olevaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Terviseamet

esitas Tallinna Halduskohtu

14.12.2023

otsuse peale

apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega

kaebus rahuldada.

Terviseamet keeldus kaebajale tegevusloa väljastamisest põhjusel, et teenus, mida kaebaja

soovib osutama hakata, ei ole kiirabiteenus TTKS-i tähenduses. medTrans Baltic OÜ on

kirjeldanud teenust, mida ta plaanib osutama hakata, üritustel meditsiinilist julgestust

pakutava teenusena. Tegevusloa taotlusega koos on medTrans Baltic OÜ esitanud teatise,

milles kinnitab, et tal puudub vajadus kiirabibaasi ruumide järele, kuna teenust osutatakse

vaid erinevatel üritustel meditsiinilist julgestust pakkudes. medTrans Baltic OÜ ei ole

sõlminud Tervisekassaga halduslepingut (kiirabi rahastamise lepingut). Teenus, mida kaebaja

soovib osutama hakata, ei ole kiirabiteenus ega ka ükski muu tervishoiuteenus ning kaebaja ei

pea selle osutamiseks taotlema tegevusluba.

Kiirabi ei ole võimalik osutada igal ettevõtjal, kes on hankinud endale kiirabiauto ja kellel on

suur soov osutada kiirabi. Samuti ei ole kiirabipidajal võimalik ise otsustada, kuidas ja kus

kiirabiteenust osutada või kuidas osutatavat teenust sisustada. Kiirabi on võimalik osutada

üksnes ettevõtjatel, kes on osutunud valituks Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil

(TTKS § 173 lg 1). Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lg-s 2 nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja (TTKS § 17 lg 11). Kiirabibrigaadi pidaja ei või nõuda visiiditasu

kiirabi osutamise eest (TTKS § 19 lg 3). Patsiendini jõuab kiirabi üksnes läbi häirekeskuse

(TTKS § 17 lg 1). Kiirabi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa ja kiirabibrigaadi

pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel (TTKS § 19 lg 1). Terviseamet

kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide

jaotuse teeninduspiirkondade kaupa (TTKS § 171 lg 1 p 2).

Kuivõrd kaebajal ei ole sõlmitud halduslepingut Tervisekassaga, siis on tal võimatu osutada

kiirabiteenust seaduses ettenähtud tingimustel. Kohus ei selgitanud, mis põhjusel on selline

järeldus alusetu ning kuidas on võimalik osutada kiirabi teenust ilma Tervisekassa

rahastuseta, sh arvestades et kiirabiteenuse osutamise eest ei või nõuda visiiditasu. Samuti ei

ole kohus selgitanud piisavalt oma seisukohta vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega.

Terviseamet ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on meelevaldne kohaldada

tegevusloa taotlejale sama rangeid nõudeid kui teenuse osutajale, kuivõrd faktiliselt ei oleks

tegevusloa taotlejal võimalik neid nõudeid täita. Kontrolliesemesse kuuluvad

majandustegevuse nõuded on kehtestatud õigusaktiga ning Terviseamet ei saa valida,

missuguseid nõudeid kontrollida ja missuguseid mitte. Halduskohus on määruse nr 65 § 6 lg-t

7 tõlgendanud vääralt. Taotlejal ei ole võimalik taotleda luba kuni kolmele brigaadile.

Määruse nr 65 § 6 lg-te 1 ja 7 koosmõjus tuleb kuni kolme kiirabibrigaadi pidajal tagada

lisavarustusena vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustus, sh vähemalt üks kiirabiauto.

Terviseamet ei saa tegevusluba TTKS § 42 p 3 alusel väljastada enne, kui tegevusloa taotleja

on hankinud nõutava varustuse, sh ravimid. Tegevusloa saanud ettevõtja ei pea tegevuse

5(10)

3-24-190

alustamise hetkest Terviseametit eraldi teavitama. Kohustus omada vajalikke ravimeid ja

preparaate on majandustegevuse nõue, mistõttu ei saa seda MSÜS § 17 lg 3 kohaselt

kehtestada tegevusloa kõrvaltingimusena. Kiirabibrigaadi teeninduspiirkond on Terviseameti

poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse ala või nende üksuste ala, mille piires sõidab

kiirabibrigaad väljakutsete korral välja (TTKS § 171 lg 2). Seega ei saa ettevõtja taotleda

kiirabi osutamise tegevusluba konkreetses tegevuskohas ega Terviseamet taotluse

lahendamisel arvestada, et kaebaja on taotlenud tegevusluba tegevuskohaga Harjumaa.

8. medTrans Baltic OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Terviseamet kinnitas ise, et ta on asunud menetlema tegevusloa taotlust tervishoiuteenuse

osutamiseks ehk kiirabiteenuse osutamiseks. Kaebaja on enne keelduva otsuse tegemist

korduvalt kinnitanud, et ta soovib hakata osutama kiirabiteenust. Kui Terviseamet asunuks

seisukohale, et kaebaja soovib tegeleda vaid julgestusteenusega, siis ei olekski saanud kaebaja

taotlust menetlusse võtta. Kaebaja ei saa praegu kiirabiteenust osutada, kuna tal puudub

selleks tegevusluba ja haldusleping. Kaebaja alles taotleb luba, kuid Terviseamet põhjendab

oma keeldumist sellega, et kaebaja juba ei osuta loakohustuslikku teenust.

Halduskohus on õigesti järeldanud, et kiirabiteenuse osutamine ei ole võimalik enne

tegevusloa omamist. Samuti ei saa tegevusloa omaja asuda teenust osutama kohe tegevusloa

väljastamisel, kuivõrd kiirabi rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja

halduslepingu (TTKS § 172 lg 1) ning kiirabibrigaadi pidaja valikuks korraldab Tervisekassa

avaliku konkursi (TTKS § 173 lg 1). Tervisekassa korraldatavatel konkurssidel osalemiseks

peab tegevusluba juba olemas olema. Halduskohus ei ole teinud järeldust, et kiirabi teenust on

võimalik osutada Tervisekassa lepinguta. Halduskohtu seisukohalt ei too tegevusloa omamine

automaatselt kaasa võimalust hakata kiirabiteenust osutama, vaid selleks tuleb edukalt osaleda

Tervisekassa konkursil.

Halduskohus on õigesti viidanud, et vaidlusalusest otsusest ei selgu, millisele

kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele kaebaja ei vasta, sh millisele ei vasta

kiirabibrigaad ja varustus. Kaebaja on praeguseks omandanud kiirabiauto koos vajaliku

varustusega, sõlminud lepingu tervise infosüsteemi liidestuse kohta, saanud nõusolekud

isikutelt, kes tuleksid tööle kiirabibrigaadi jne. Vajalike retseptiravimite soetamine on

võimalik alles pärast Terviseametilt tegevusloa saamist ja meditsiinipersonali töölevõtmist.

Kaebajal ei ole praegu õigust osta retseptiravimeid. Samuti ei saa kaebajalt nõuda, et ta oleks

juba praeguseks palganud inimesed tööle. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et õigusnormid

sätestavad nõuded, milline varustus peab olema tegevusloa omajal tegevuse alustamise, mitte

tegevusloa taotlemise hetkeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et

vaidlustatud otsus ja vaideotsus on oluliste põhjendamispuudustega ega vasta

haldusmenetluse seaduse § 56 lg-tele 1 ja 2. Seetõttu on otsus ja vaideotsus õigusvastased ja

tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

10.Vastustaja jäi apellatsioonkaebuses oma seisukoha juurde, et tegevusloa andmisest

keelduti seetõttu, et teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei ole kiirabiteenus TTKS §

16 lg 1 tähenduses.

6(10)

3-24-190

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on tegevusloa taotluse

lahendamisel jätnud kaebaja selgitused tähelepanuta ja lähtunud vaid kaebaja algsest tegevuse

kirjeldusest. Kaebaja on tegevusloa menetluses 22.03.2023 selgitanud, et soovib lisaks

julgestusteenuse ja meditsiinilise transpordi teenuse osutamisele osaleda ka pakkumistel

kiirabiteenuse pakkujana (dtl 185); 21.06.2023 sai kaebaja teavituse tegevusloa taotluse

tervishoiuteenuse osutamiseks menetlusse võtmise kohta; 10.07.2023 täpsustas, et soovib

tegevusluba õebrigaadile (dtl 227–228) ja selgitas 04.09.2023, et taotlusele märgitud teenus

muudeti kiirabiteenuseks vastustaja juhistest lähtuvalt (dtl 37). Samuti nähtub tegevusloa

taotluselt tegevusalana kiirabi (dtl 155–159). Kuigi kaebaja kirjeldas algses taotluses tegevust,

mille jaoks ei ole vastustaja hinnangul vaja tegevusluba, nähtub ringkonnakohtule, et juba

22.03.2023 kirjeldas kaebaja, et soovib osaleda ka pakkumistel (s.o konkurssidel)

kiirabiteenuse pakkujana. Sellest ja 10.07.2023 täpsustusest, et kaebaja soovib tegevusluba

õebrigaadile, pidi vastustaja mõistma, et kaebaja soovib siiski pakkuda algselt kirjeldatud

teenuse kõrval ka kiirabiteenust ja sellest lähtuvalt ka taotluse lahendama.

12. Vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil (alates ajamärgist 08:00), et kaebaja

tegevusloa sisulist kontrolli ei peetud vajalikuks, kuivõrd kaebajal ei ole isegi tegevusloa

väljastamise korral võimalik asuda kiirabiteenust osutama. Vastustaja pidas ilmselt silmas

TTKS §-s 173 sätestatud konkursi läbimise nõuet ja TTKS § 172 lg-s 1 sätestatud

halduslepingu sõlmimise nõuet. Kuigi haldusaktist sellist põhjendust ei nähtu, võib

vaideotsuse punktidest 2.3‒2.5 (dtl 86) järeldada, et vastustaja on pidanud tegevusloa

andmisest keeldumise põhjendusena silmas ka seda, et kaebajal ei ole enne konkursil

osalemist ja Tervisekassaga halduslepingu sõlmimist võimalik hakata kiirabiteenust pakkuma.

MSÜS § 16 lg 1 kohaselt peab tegevusluba olemas olema enne tegevusalal majandustegevuse

alustamist ning lg 4 kohaselt võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates

tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisest või tegevusloal märgitud

ajast, kui viimane on hilisem. Eelnimetatud sätted ei kohusta ettevõtjat majandustegevust

kindlasti kohe alustama, vaid annavad selleks võimaluse. MSÜS § 25 ei näe tegevusloa

väljastamisest keeldumise alusena ette majandustegevusega alustamise võimatust muul

põhjusel, kui tegevusloa saamiseks vajalikud nõuded on täidetud. Majandushaldusasutusel on

küll võimalus MSÜS § 37 lg 2 p 1 alusel kiirabiteenuse kui üldhuviteenuse (MSÜS § 5 lg 3 ja

TTKS § 17 lg 2) osutamise tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui majandustegevust ei ole

alustatud 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest, kuid see ei anna vastustajale alust

tegevusloa väljastamisest üldse keelduda. Seaduses sätestatud muud piirangud

majandustegevuse alustamisele ei anna alust tegevusloa andmisest keelduda, kui sellist

keeldumisalust ei ole sätestatud.

13. Vastustaja hinnangul peab kiirabiteenuse osutajal olema haldusleping Tervisekassaga ja

ilma seda lepingut sõlmimata teenust osutada ei saa. Samuti peab vastustaja hinnangul olema

läbitud kiirabi avalik konkurss. Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja TTKS § 17 lg-le 4

tuginedes, et kiirabi osutatakse lisaks õigusaktides sätestatule ka halduslepingus sätestatud

tingimustel (alates ajamärgist 16:40). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tegevusloa andmisest

keeldumise aluseks olla halduslepingu puudumine või konkursil osalemise võimatus näiteks

seetõttu, et konkurssi ei ole välja kuulutatud. Halduskohtul on õigus selles, et olemasoleva

halduslepingu nõuet ei tule MSÜS § 19 lg-st 2 ega TTKS § 42 lg-st 2. Ringkonnakohtule ei

nähtu ka, et seadus keelaks osutada kiirabiteenust ilma Tervisekassa lepinguta, s.o riigipoolse

rahastuseta.

13.1. Kiirabibrigaadi pidaja õigusliku vormi sätestab TTKS § 18 lg 1, mille kohaselt võib

kiirabibrigaadi pidaja olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja,

sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. Seega tuleneb kiirabibrigaadi pidamiseks

tegevusloa nõue TTKS § 40 lg 1 p 2 kõrval ka § 18 lg-st 1. Arvestades TTKS § 18 lg 1

7(10)

3-24-190

sõnastust ei saa kiirabibrigaadi pidajaks olla isik, kellel puudub sellekohane tegevusluba.

Sellest, et kiirabibrigaadi pidaja saab olla ainult asjaomase tegevusloaga isik, tuleb lähtuda ka

vastustaja väidete analüüsimisel.

13.2. TTKS § 16 lg-s 1 nimetatud kiirabiteenuse osutamine patsiendi kulul ei ole Eestis

võimalik. Selle välistavad koosmõjus TTKS § 5, § 6 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 19 lg-d 1 ja 3.

Seadusandja on ette näinud, et kiirabi oma olemuselt vältimatu abina peab olema kõigile Eesti

territooriumil paiknevatele isikutele tasuta. Sellest aga ei tulene, et Tervisekassaga

halduslepingut sõlmimata ei ole kiirabiteenust üldse võimalik osutada. Seadus ei sätesta

kiirabiteenuse osutaja kohustuslikku rahastusmudelit, s.o et teenust võib osutada ainult

Tervisekassaga halduslepingu sõlmimise kaudu.

13.3. Kiirabi osutatakse TTKS-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning

TTKS § 172 lg 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokku lepitud tingimustel (TTKS § 17 lg 4).

TTKS § 172 lg 1 kohaselt sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja kiirabi rahastamise

lepingu. Lõike 2 kohaselt ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõikide kiirabibrigaadi

pidajatega. Lõike 2 sõnastus lubab ka selliste kiirabibrigaadi pidajate, s.o vastava

tegevusloaga isikute olemasolu, kellega ei ole halduslepingut sõlmitud. Kiirabiteenuse

osutamise kehtiv normistik jõustus 01.01.2007 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

vangistusseaduse muutmise seadusega1. Selle seaduse eelnõu (886 SE; Riigikogu X koosseis)

seletuskirja2 kohaselt kasutati uue normistiku väljatöötamisel haigekassa sõlmitavate ravi

rahastamise lepingute analoogiat ravikindlustuse seaduses (lk 11). Ravikindlustuse seaduse

(RaKS) § 36 lg 2 sätestab analoogilist sõnastust: Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi

rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Seega ei saa kiirabi tegevusloa

taotlejale keelduda tegevusluba andmast põhjusel, et taotlejal ei ole sõlmitud halduslepingut

Tervisekassaga.

13.4. Vastustaja pidas kohtuistungil tegevusloa andmist võimatuks ka seetõttu, et korraldatud

ei ole kiirabi avalikku konkurssi, mistõttu ei olevat kaebajal võimalik alustada teenuse

osutamisega. TTKS § 173 lg 1 kohaselt korraldab Tervisekassa kiirabibrigaadi pidaja valikuks

konkursi. TTKS § 172 lg-tes 1 ja 2 kasutatakse mõistet kiirabibrigaadi pidaja, millest tuleneb,

et konkursil valitakse olemasoleva tegevusloaga isik. Järelikult ei saa parasjagu konkursi

puudumine olla tegevusloa väljastamise takistus.

14. Seda, et kaebaja kiirabibrigaadi varustus, sh nõutav lisavarustus ja ravimid, ning

koosseis ei vasta nõuetele, asus vastustaja väitma alles kohtumenetluses ja ka ringkonnakohtu

istungil kinnitas vastustaja esindaja, et sisuliste nõuete kontrollimiseni vastustaja ei jõudnud.

Kohtupraktikas on lubatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui

haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses

esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-19-292, p 17). Olukorras, kus vastustaja on kinnitanud, et

eelnimetatud kontrollieseme nõuete kontrollimiseni haldusmenetluses ei jõutud ning

põhjendatuks ei peetud võimalike puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist, puudub põhjus

ka järeldada, et vastavad põhjendused võisid olemas olla haldusakti andmise ajal. Nõuetele

vastavuse analüüsimine tähendaks seda, et kohus asuks haldusorgani aseme haldusmenetlust

korraldama, mis ei ole lubatav. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus määruses nr 65 kehtestatud

kontrollieseme (TTKS § 17 lg 3 p 4 ja § 42 p 3) nõuete täitmisel.

1 Kiirabiteenuse osutamist puudutavad sätted jõustusid 01.01.2007, seadus tervikuna

01.01.2008 (§ 3 lg 1 ja 2).

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e66322a9-e342-37b3-bb7c-

057dbff073bd/tervishoiuteenuste-korraldamise-seaduse-ja-vangistusseaduse-muutmise-

seadus/

8(10)

3-24-190

15. Küll aga on kohtumenetluses vaieldud selle üle, kas kõik kontrolleseme nõuded peavad

olema täidetud tegevusloa väljastamise hetkeks, sh kas tegevusloa väljastamise hetkeks

peavad reaalselt olemas olema ka varustus ja ravimid.

Määruse nr 65 § 6 lg 1 kohaselt on kiirabibrigaadi varustus kiirabiauto, meditsiiniseadmed,

tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid. Lõike 3 kohaselt on kiirabibrigaadi

tegevuseks vajalike seadmete, tarvikute ja vahendite loetelu määruse lisas 2 ja vajalike

ravimite ja preparaatide loetelu määruse lisas 3. Lõigete 4 ja 5 kohaselt peab kiirabibrigaadi

pidaja tagama vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide

tagavara kättesaadavuse ööpäevaringselt ning varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks.

Lõike 7 kohaselt tuleb kuni kolme kiirabibrigaadi pidajal tagada lisavarustus vähemalt ühe

brigaadi varustuse ulatuses. Eelnimetatud sätted panevad ravimite olemasolu ja lisabrigaadi

varustuse tagamise kohustuse kiirabibrigaadi pidajale, s.o tegevusloaga isikule. TTKS § 41 lg

2 p 2 kohaselt piisab tervishoiutöötajate nõusolekust. Samuti nähtub ringkonnakohtule, et

tegevusloata ei ole võimalik hankida ravimeid. Ravimiseaduse (RavS) § 28 lg 1 kohaselt on

ravimite hulgiostu õigus kiirabibrigaadi pidajatel, s.o asjaomase tegevusloaga isikul, kes on

kantud asjaomast õigust omavate isikute nimekirja. Samuti saab kiirabiteenuse osutamise

tegevusloa omaja hankida ravimeid haiglaapteegist (RavS § 30 lg 4). Ettevõttel peab olema

võimalik teha majandustegevusega alustamiseks ettevalmistusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu

30.10.2024 otsuse nr 3-23-10, p 9), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa nõuda selliste

asjade füüsilist olemasolu tegevusloa taotlemisel, mille hankimiseks on vajalik taotletav

tegevusluba. Tegevusloa taotleja saab tõendada oma valmisolekut ja võimekust asjade

hankimiseks muul viisil.

16. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi

Terviseametile taotluse uueks lahendamiseks antud juhiste osas.

Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile

kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on

toodud kohtuotsuse põhjendustes (HKMS § 177 lg 1 ja RKHKo 3-3-1-14-15, p 27).

Halduskohus selgitas otsuse punktis 31, et kaebaja taotluse uuel lahendamisel tuleb arvestada

kohtuotsuse põhjendustega, sh sellega, et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse (õebrigaad)

tegevusluba, kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on Harjumaa, olemas on üks kiirabiauto

ning personali nõusolekud.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et taotluse lahendamiselt tuleb arvestada

tegevuskohana Harjumaad. Halduskohtule esitatud kaebaja taotluse nr 1349 detailvaatelt

nähtub tegevuskohana „Mobiilne asukoht (Eesti Vabariik)“ (dtl 156). TTKS § 171 lg 1 p 2

kohaselt kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning

kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa Terviseamet. Kiirabibrigaadi

tegevuskoht ei sõltu seega taotleja eelistusest, vaid sellest, kuidas Terviseamet määrab

teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning brigaadide jaotuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb

vastustajal kaebaja uue taotluse lahendamisel lähtuda tegevusloa taotluse andmetest ning

menetluses antud ja antavatest selgitustest, sh et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse

(õebrigaad) tegevusluba, kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on mobiilne asukoht (Eesti

Vabariik) ja teistest taotluse juurde esitatud ning esitatavatest tõenditest. Vastustajal tuleb

kaebajale vajadusel anda taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.

17. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb õigusabikulude 1925

eurot vastustajalt väljamõistmist ja on esitanud kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1) (dtl 295

jj). Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

9(10)

3-24-190

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ega ületa

esimese astme menetluskulu, ning mõistab need vastustajalt täies ulatuses välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)