3-25-353/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-353

Haldusasi

S.P kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse otsuse peale

2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse kohta

Menetlusosalised

Kaebaja S.P

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.P apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada S.P apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsuse peale

läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta S.P riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja temaga seotud juriidiliste isikute

nimed tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 187 lg 7, § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.P esitas 10.01.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse maksta talle 2025. aasta

jaanuarikuu eest toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvat toetust.

2. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond määras 13.01.2025 otsusega nr

25275803480 S.P-le toimetulekutoetuse 351,80 eurot (dtl 7–8). Toetuse määramisel võeti

kaebaja eluasemekulude normkuluna arvesse elektrikulu 41,66 eurot, korterelamu haldamise

kulu 26,88 eurot, olmejäätmeveo kulu 1,68 eurot, soojusenergia kulu 73,92 eurot, vee

soojendamise kulu 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kulu 2,26 eurot, kokku

151,80 eurot.

3-25-353

3. S.P esitas 12.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Põhja-

Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsus nr 25275803480 osaliselt ning kohustada Tallinna linna

arvestama eluasemekulude hulka ka sidekulud ja muud tema deklareeritud kulud.

Kaebuse kohaselt on varem sideteenuste kulusid eluasemekuludena arvesse võetud.

Sideteenused on kaebaja jaoks hädavajalikud. Lisaks tuleb arvesse võtta kaebaja kulusid, mida

ta on olnud sunnitud tegema ema hooldamiseks ja kiirabiteenusteks.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja on tööealine ja töövõimeline isik, kes on loonud endast kuvandi kui pidevast

abivajajast. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 kohaselt ei kuulu sidekulud

eluasemekulude hulka ning neid ei hüvitata Tallinna linna õigusaktide kohaselt üldjuhul ka

linna eelarvest. Üldiselt on sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks võimalik

taotleda lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks, tervise säilitamiseks, taastamiseks ja

abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite puhul. Ema

hooldamisega seotud arve on kaebaja enda välja mõeldud kulu.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist osas, millega jäeti toimetulekutoetuse taotluse

läbivaatamisel eluasemekuludena arvesse võtmata kaebaja kantud sideteenuste kulud

(taotlusele lisatud Elisa Eesti AS 01.01.2025 arve nr JA-804385 summas 32,08 eurot) ning

muud kaebaja eluasemekuludena deklareeritud kulud, milleks on kaebaja ema hooldamisega

seotud kulud (kaebaja taotlusele lisatud OÜ Y 07.01.2025 arve nr 5012025 summas 5580

eurot) ja võlgnevus kommunaalkulude kohta (UÜ X 06.12.2024 arve nr 06012025 summas 115

175 eurot).

SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal,

kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (praegu 200 eurot). SHS §

133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse

§ 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete

arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele

kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3)

korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise

teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6)

kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;

8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne

elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 5

sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna. Kuna seadus ei näe ette

sidekulude arvestamist eluasemekuludena, puudub linnal kohustus arvestada neid kaebaja

eluasemekulude hulka. Sidekulusid ei loeta erakorralisteks kuludeks ning neid ei kompenseerita

ega hüvitata ka Tallinna linna õigusaktide alusel. Samuti puudub linnal kohustus hüvitada

kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Kui

kaebaja tellis endale teenuse (endale kuuluva juriidilise isiku vahendusel), mis pole linna- ega

riigieelarvest hüvitatav, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda nende hüvitamist

toimetulekutoetuse taotlemisel. SHS § 133 lg-s 5 toodud ammendavast loetelust ei tulene

vastustajale kohustust võtta kaebaja eluasemekuludena arvesse ka kolmanda isiku

hooldamisega seonduvaid kulusid. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem

tekkinud võlgnevust ei arvata jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see

ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Kaebaja esitas toimetulekutoetuse saamiseks ning

endast abivajaja kuvandi loomiseks sisuliselt iseendaga sõlmitud üürilepingu alusel tasumisele

2(5)

3-25-353

kuuluva üüri. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida

inimene kannab.

6. S.P esitas 13.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna

Halduskohtu 17.04.2025 otsuse peale.

Eluohtlikku haigust põdeval inimesel on vajalik teha kulutusi sideteenusele haiguse kontrolliks

ning abi kutsumiseks. Seadus, mis sellega ei arvesta, on vastu võetud rumalusest ja mõttetust

kokkuhoiust. Tekib küsimus, kuidas peaks oma lapsega sidet pidama suurema lapsega

üksikema, kes ei saa lapsetoetust ning on sunnitud taotlema toimetulekutoetust. Kaebaja kandis

kulutusi oma ema elus hoidmiseks ja täitekulusid ning ta on edastanud vastustajale selle kohta

tõendid. Kaebajat on menetlustes koheldud lubamatul viisil. Menetluste tulemusel on surnud

kaebaja elukaaslane ja ema. Kaebaja ei saanud ema surma tõttu kohtumenetlusest osa võtta.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kui tema kaebus ei ole korrektne, taotleb ta riigi

õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et S.P apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel

tagastada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui selles esitatud

väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-

s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll

kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5

kohaldamisel lähtub kohus apellandi faktiväidetest ja hindab üksnes õiguslikku

perspektiivikust.

8. Halduskohus leidis õigesti, et Põhja-Tallinna Valitsuse 13.01.2025 otsuse nr

25275803480 tegemisel ei ole eluasemekulusid valesti arvestatud ning S.P nõue otsuse

tühistamiseks eluasemekulusid puudutavas osas on põhjendamatu. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki.

9. Sidekulud ei kuulu SHS § 133 lg 5 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse

võetavate eluasemekulude ega muude SHS § 133 lg 1 alusel netosissetulekust maha

arvatavate kulude hulka. SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute

iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute

ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks. SHS § 131 lg 3 teine lause sätestab, et toimetulekupiiri kehtestamisel

lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Minimaalsed vahendid

sidekuludeks on hõlmatud esmavajaduste rahuldamisega, mille hüvitamiseks

makstaksegi toimetulekutoetust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

märkis 05.05.2020 otsuses asjas nr 5-20-1 (p 21), et orientiiriks toimetulekupiiri

võrdlemisel põhiseadusliku puuduse piiriga saab pidada Statistikaameti arvutatavat

arvestuslikku elatusmiinimumi. Arvestuslik elatusmiinimum võtab arvesse kulutusi

sideteenusele1. Vastustaja ning halduskohus on õigesti põhjendanud, et kaebaja

sidekulusid ei saa hüvitada ka Tallinna linna eelarvest makstavate toetustega.

10. Halduskohus on õigesti leidnud, et kulutused ema hooldamiseks ei kuulu SHS §

133 lg 1 alusel netosissetulekust maha arvatavate kulude hulka. Mitte igasugune

rahaline või varaline tugi alanejale või ülenejale sugulasele pole käsitatav elatise

maksmisena SHS § 133 lg 1 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus asjas nr

1 https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-elatusmiinimum.

3(5)

3-25-353

3-23-2046). Kaebaja ei ole väitnud, et temalt oleks kohtulahendiga välja mõistetud

elatist ema kasuks. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetega ei oleks kooskõlas

olukord, kus toetuse taotleja maksab ära kogu oma sissetuleku või enamiku sellest

(teadmata ulatuses abi vajavale) sugulasele, jäädes niiviisi ise abi vajavasse olukorda

või tekitades kunstlikult toimetulekutoetuse saamise vajaduse. Kuna riigi vahendid

toetuste maksmisel on piiratud, on avalikuks huviks, et toimetulekutoetust makstakse

üksnes inimesele, kellel on selle saamiseks tegelik vajadus. Elatise maksmine peab

olema hädavajalik, s.o toimetulekut taotleval inimesel peab olema võimatu seda kulu

mitte kanda või vähendada. Nii näiteks on reeglina möödapääsmatult vajalik ning

põhjendatud maksta alaealisele lapsele miinimumsuuruses elatist, kui vanem ei ela

lapsega koos ega osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi ei

vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kõikide muude

sugulaste ülalpidamiskohustusest vabaneb inimene PKS § 102 lg 1 järgi ulatuses, milles

ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

inimesele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

11. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei

arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate

eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Tallinna

Ringkonnakohus on 19.12.2024 otsuses asjas nr 3-23-2644 (p-d 11 ja 13) tuvastanud, et

UÜ X on kaebajaga seotud isik (kaebaja on täisosanik) ning kaebajaga seotud äriühingu

esitatud üüriarve kajastab näilikku ja seega tühist tehingut tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu on vastustaja jätnud üüriarve põhjendatult

arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8 sätestatud välistus olnuks selles

asjas kohaldatav või mitte. Seega on halduskohtu otsuse p-s 21 võetud seisukohad UÜ

X 06.12.2024 arve nr 06012025 kohta seadusega kooskõlas.

12. Ehkki see ei puuduta otseselt eluasemekulude arvestamise küsimust ja

täitemenetluse kulusid polnud deklareeritud ka toimetulekutoetuse taotluses, märgib

ringkonnakohus, et kaebusele lisatud kaebaja Swedbank AS konto väljavõttest 2024. a

detsembri kohta ei nähtu, et kaebajalt oleks toimetulekutaotluse taotlemisele eelnenud

kuul täitemenetluses kinni peetud summasid täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132

kohaselt. See on ka loogiline, kuna kaebaja deklareeris toetuse taotlemisel eelnenud kuu

sissetulekuks 0 eurot. Seega ei saanud ka selles osas teha SHS § 133 lg 1 alusel

mahaarvamisi.

13. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja on kohaldanud

SHS §-i 133 õigesti. Muud apellatsioonkaebuse väited ei ole Põhja-Tallinna Valitsuse

13.01.2025 otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel asjakohased. Apellandi väidetud

menetluslikud minetused ei saanud mõjutada asja lõpptulemust. Siinses asjas ei ole

põhjendatud tegeleda apellandi väidetega, mis ei seondu Põhja-Tallinna Valitsuse

13.01.2025 otsuse nr 25275803480 õiguspärasusega, s.o tema elukaaslase ja ema

surmaga seonduvad asjaolud ning etteheiteid erinevate ametiisikute tegevusele. Viimati

nimetatuga seotud nõuded saab kaebaja soovi korral esitada eraldi kaebuses.

Ringkonnakohus mõistab halduskohtu otsuse p-s 25 toodud seisukohti selliselt, et

halduskohus on pidanud põhjendamatuks kaebuse muutmise taotlust täiendada kaebust

uute nõuetega. See seisukoht on HKMS § 49 lg 1 alusel sisuliselt õige, kuna vaidlus

toimetulekutoetuse üle on kiireloomuline ning kahjunõude menetlema asumine oleks

ilmselt oluliselt venitanud menetlust. Samas pidanuks otsustus keelduda kaebuse

muutmise taotluse vastuvõtmisest sisalduma otsuse resolutsioonis. Siinses asjas ei too

see kaasa aga halduskohtu otsuse tühistamist asjaomases osas, kuna kaebuse muutmise

taotlus tuleks lõppkokkuvõttes jätta niikuinii rahuldamata.

4(5)

3-25-353

14. Järelikult ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus

keeldub HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastab selle läbivaatamatult.

15. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda,

et kaebaja pole Tallinna Halduskohtu 17.04.2025 otsuse peale apellatsioonkaebust

esitanud.

16. Kuna kaebaja õiguste kaitse võimalus on perspektiivitu apellatsioonkaebuse tõttu

ilmselt vähene, jääb riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)