Legislator Case Law & Legislation
2-24-141569/10 AI generated

2-24-141569/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-141569/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt A. K. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 0,05%

Legislator headnote

AI generated

2-24-141569/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt A. K. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 0,05%

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141569

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. K. vastu

põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

59,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post XXX

Kostja A. K. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt A. K. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja

T AS vahel 13.04.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 32,51

eurot, viivis perioodi 19.01.2024–27.02.2025 eest 6,27 eurot ja sissenõudmiskulud

12 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 0,05%

päevas alates 28.02.2025 kuni põhivõla (32,51 eurot) tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 242 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (242 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A. K.-lt (kostja) 92,24 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

13.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.02.2025 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 32,51 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

19.01.2024–27.02.2025 eest 6,27 eurot ning viivise alates 28.02.2025 põhivõla tasumata osalt

määras 0,05% päevas kuni põhivõla (32,51 eurot) tasumiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 100

eurot ja õigusabikulud 447 eurot.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T AS ja kostja 13.04.2023 liitumislepingu nr xxxx,

mille alusel pakkus T AS kostjale sideteenust. Kostja kohustus sideteenuse eest tasuma

vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud arveid alates 01.01.2024 arvest. Viimase arve

tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest summas

32,81 eurot, millest hageja on maha arvestanud viivised 0,3 eurot. Lepingu punkti 2 ja

üldtingimuste punkti 3 alusel piirab T AS kliendi teenused, kui klient on tasumisega

viivitanud üle 14 päeva. Üldtingimuste punkti 3 alusel piiras T AS kostja teenused alates

10.03.2024 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T AS lepingu ülesöelduks alates

12.04.2024.

2.2.

30.06.2024 loovutas T AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile Xxxx ja e-posti

aadressile XXX kätte toimetatud.

2.3.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja

nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 15 euro ulatuses 23.07.2024 meeldetuletuskirja

saatmine eest.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2025. Kostja

ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

5. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Sissenõudmiskulude hüvitis jääb 3 euro

ulatuses rahuldamata. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lõiked 1 ega 2 ei ole seadustatud

hinnakiri, vaid piirmäär sissenõudmiskulude hüvitisele. Kuivõrd Eesti AS teenuste hinnakirja

kohaselt on võlgnevuse teatise edastamise tasu peale lepingu lõpetamist 12 eurot (dtl 33), ei

saa hageja nõuda ühegi lepingu lõpetamise järel saadetud meeldetuletuskirja eest kostjalt

sellest suuremat summat. Arvestades, et hageja nõuab hüvitist ühe meeldetuletuskirja

saatmise eest, on sissenõudmiskulude hüvitis 12 eurot.

6. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. Hagiavaldusest ja sellele lisatud menetluskulude nimekirjast (dtl 47) nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot,

sh käibemaks). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

9. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

10. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kulud 20 eurot.

11. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on

seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja

muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund.

Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades

nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga,

mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.

Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad

sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja

tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu

hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi.

Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu

ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma

raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest

sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne

tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“

12. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (lisandub käibemaks) on kohtu

hinnangul põhjendatud.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku

242 (100+122+20) eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

15. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik