1-24-5958/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-24-5958 (23231552982)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Kriminaalasi

Sander Falilejev süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Toomas Tomberg

Süüdistatav

Sander Falilejev - ik 37405260216, emakeeleks xxx

keel, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx,

kehtivad karistused puuduvad, oli kahtlustatavana

kinnipeetud 12.09.2023

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Laid

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Sander Falilejev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks

vangistus 1 aasta.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2023, s.o 1

päev, seega kandmisele jääks vangistus 11 kuud 29 päeva.

KarS § 73 lg 1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Sander Falilejev 2-aastase

katseaja jooksu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 30.04.2025.a.

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu A M tsiviilhagi

osaliselt ning välja mõista Sander Falilejevilt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju katteks

kannatanu A M kasuks 773 eurot ja mittevaralise kahju katteks 500 eurot, mis kanda A M

arveldusarvele XXX Swedbank.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sander Falilejevilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud: kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 259,20

eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1588,20 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK

EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925700013506.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid - CD-plaadid ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutati 30.04.2025.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus

tervikuna koostatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva pärast.

SÜÜDISTUS

Sander Falilejevit süüdistatakse selles, et tema 12.09.2023 kella 07:50 paiku Harjumaal Rae

vallas Tallinna ringtee 12ndal kilomeetril, s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise

üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-st 55 /Avalikus kohas on

keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata,

kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil

vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata,

hirmutada või ähvardada/ ja KorS §-st 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile

kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või

selle osa, samuti ühissõiduk/, sõitis enda juhitud sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx ette

A Mi juhitud sõidukile xxx registreerimismärgiga xxx, sundides A Mi peatuma, liikus seejärel

A Mi juhitud sõiduki ukse juurde ja peksis sõiduki ust rusika ja jalaga, takistas A Mi juhitud

sõiduki ette liikudes sõiduki liikumist paremale teeäärele ja hüppas sõiduki mootorikattele, lõi

korduvalt jalaga vastu esiklaasi ja hüppas kahe jalaga vastu esiklaasi, tehes selle katki, hüppas

seejärel sõiduki mootorikattelt maha, lüües hüppamise ajal sõidukist väljunud A Mile jalaga

rindkere piirkonda ning lõi seejärel A Mit veel vähemalt ühe korra rusikaga näo piirkonda,

põhjustades kannatanule füüsilist valu ning häirides kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate

sündmuskohal viibinud isikute rahu ning ohustades nende turvatunnet.

Sellega pani Sander Falilejev oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetlus

1. Kohtuistungil Sander Falilejev ennast süüdi ei tunnistanud.

2. Kaitsja hinnangul ei ole Sander Falilejevi käitumisaktides tuvastatud KarS § 263

inkrimineerimiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid.

3. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu A M ja tunnistaja H

L. 4. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses

süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes.

Kohtuotsuse põhjendused

5. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

6. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik

kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kaitsja on tõstatanud küsimuse, kas esitatud

salvestised on täielikud (kõne lk 15), salvestiste võrdlemisel ei ole kohus tuvastanud

erinevusi.

7. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest,

kui see on toime pandud vägivallaga.

8. Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukoha järgi eeldab KarS § 263 objektiivsete

tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega

objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda

teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva

koosseisutunnuse kindlakstegemist (nt 3-1-1-15-17 p 24).

9. Kuna süüdistusaktis näidatud sündmus leidis aset Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 12-

ndal kilomeetril, kuhu ligipääs ei ole piiratud, on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõttes,

ehk kohaga, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute

ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

10. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS § 55 ning vastava paragrahvi

lõige 1 punktide 1,2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu

seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või

asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; samuti teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

11. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas viibisid üheaegselt nii

süüdistatav Sander Falilejev (sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx) kui ka kannatanu A M

(sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx) ning nende vahel toimus konflikt.

12. Vaidlus on tõusetunud süüdistatava ja kannatanu käitumises sündmuskohal, sh sündmuse

detailides ning kumb neist tegutses õiguspäraselt.

13. Süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks toob kohus esmalt

kannatanu ja süüdistatava ütluste pinnalt välja sündmuse konkreetse osa kirjelduse ning

kannatanu ja süüdistatava vastavad ütlused.

14. Sündmusele eelnenud aeg.

Kannatanu A Mi ütluste kohaselt ei oska ta öelda, mille pärast isik ärritus, ei teinud see päev

midagi valesti.

Süüdistatava Sander Falilejevi ütluste kohaselt lähenedes Jüri ringile nägi enda ees sõitvat

sedasama xxx, mis tohutul kiirusel enne tema eest ära läks, vahetas lubamatult sõiduradasid,

mängis niinimetatud kabet nagu räägitakse. Üritas peatada selle mehe (kannatanu), kes teda

korduvalt kaks korda rammis, tekitas avariiohtliku situatsiooni Viljandi maanteelt Tartu

maantee ringteele välja sõites. Sundis xxx sõidukit peatuma, kuna selle autojuhi sõidustiil,

käitumine, ridade vahetamine, vilgutamine, rammimine viitas sellele, et kas sellel autojuhil on

narkojoove, alkoholijoove või tervisehäire. Aga kui arvestada seda, et xxx juht näitas talle

kaks korda fakki, siis tervisehäire see tõenäoliselt ei olnud. Autojuht võis olla ohtlik endale ja

teistele. On lõpetanud Sisekaitseakadeemia pääste eriala ja seal oli üks hüüdlause kirjutatud

seina peale, et julge sekkuda, täida kodaniku kohust. Otsustas sekkuda, et selline inimene

tuleb liikluses peatada, kohale kutsuda politsei. Tal puudus autos pardasalvestuskaamera ja

sellises olukorras ei pruugi auto numbrid meelde jääda.

Seega kannatanu hinnangul ei andnud ta põhjust süüdistatava poolseks käitumiseks,

süüdistatava hinnangul eelnes sündmusele konflikt.

15. Ummiku olemasolu sündmuskohal.

Kannatanu ütluste kohaselt oli 12.09.2023 hommikul kell 7:50 liiklus Tallinna ringteel väga

tihe, seal oli ummik. Enne ummikut oli võimalik sõita 110 km/h, siis sõitis ühest autost, mis

liikus aeglasemalt kui 110 km/h, mööda.

Süüdistatava ütluste kohaselt olid sel hetkel kõikidel autodel kiirused ühesugused,

mingisugust ummikut tee peal ees ei olnud, ükski auto seal ees ei seisnud.

Seega kannatanu hinnangul oli sündmuskohal ummik, süüdistatava ütluste kohaselt mitte.

16. Kannatanu seisma jäämine, võimalik äkkpidurdus.

Kannatanu ütluste kohaselt sõitis kiiresti, tuli ummik ette, pidurdas, avastas, et keegi sõidab

päris kiiresti tema järel suht lähestikku. Sai pidama, tagant tulev auto sõitis kahe raja vahele

ehk siis kahe auto vahele sinna. Seal oli piisavalt õnneks ruumi, muidu oleks süüdistatav talle

tagant sisse sõitnud. Siis sõitis see isik edasi, keeras oma auto talle risti ette tee peale,

blokkides praktiliselt ka mõlemad sõidurajad. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas, et

pidurdas enne ummikut, pidi korralikult pidurdama, et seisma jääda, kogu see voor sõitis

ühtlases kiiruses, kõik pidurdasid suht järsku seal kuni seisma jäämiseni.

Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta rahulikult, reastusid samasse ritta paremale poole ja kui

see autojuht teda nägi, siis autojuht näitas talle läbi tagaklaasi uuesti fakki ja tegi

põhjendamatu äkkpidurduse, mille tagajärjel oli ka tema sunnitud tegema äkkpidurduse ja et

vältida xxx tagant otsasõitu, keeras vasakule kahe rea vahele. Selle tulemusena ka tema kõrval

auto tegi äkkpidurduse ja keeras vasakule, et vältida otsasõitu bordüüri. Kuna tema ees olevad

autod ei pidurdanud ja tee oli vaba, sõitis Mist paremalt mööda ja jäi pärisuunavööndis

ohutult seisma niimoodi, et ei põhjustanud avariid.

Seega kannatanu hinnangul sõitis süüdistatav enne seisma jäämist tema taga liiga lähedal,

süüdistatava hinnangul tegi kannatanu põhjendamatu äkkpidurduse.

17. Süüdistatava tegevus pärast kannatanu sõiduki seisma jäämist.

Kannatanu ütluste kohaselt tuli süüdistatav autost välja, kangutas tema ust lahti. Kuna auto

uksed on sõidu ajal lukus, siis isik neid lahti ei saanud ja hakkas jalgade ja kätega klaasi ja ust

peksma. Isik peksis peeglit, esiklaasi ja lõi ka küljeukse mõlki. Falilejevi poolt toimus auto

peksmine minut või kaks.

Süüdistatava ütluste kohaselt kui A M seisma jäi, kiirustas ta tema juhi ukse juurde, palus tal

avada juhiuks. Hõikas talle, et tee uks lahti, et mida sa teed, et jää seisma, et kas sa mees üldse

annad endale aru mida sa teed. M talle ust ei avanud. Kaks korda prõmmis rusikaga talle vastu

klaasi, et võta mõistus pähe. Siis ta käega lükkas juhipeegli kokku ja läks kiiresti auto juurde,

et võtta telefon ja pildistada seda autot, auto numbrit, juhti ja kutsuda kohale politsei. Ta ei

tekitanud autole mitte ühtegi vigastust ja jalaga ta kindlasti ei löönud. Prõmmis parema käega

vastu juhiukse küljeklaasi.

Seega mõlemad küll kinnitasid sõiduki löömist, kuid kannatanu ütluste kohaselt peksis

süüdistatav pärast sõiduki seisma jäämist sõiduki peeglit, klaasi ja ust käte ja jalgadega, lõi

küljeukse mõlki, süüdistatava ütluste kohaselt prõmmis aga kaks korda rusikaga vastu klaasi

ja lükkas käega juhipeegli kokku, autole ühtegi vigastust ei tekitanud ja jalaga kindlasti ei

löönud.

18. Süüdistatava ja kannatanu tegevus pärast süüdistatava poolt vastu autot löömist.

Kannatanu ütluste kohaselt üritas ta tee äärde sõita ja välja tulla, et mitte liiklust takistada,

kuna oli ummik ja praktiliselt kaks rida oli seal kinni, aga see ei õnnestunud koheselt. Siis isik

hüppas auto ette ja ronis kapotile. Auto ette hüppamine toimus siis, kui ta hakkas tee äärde

sõitma. Kui keeras sinna tee servale, siis isik oli kapoti peal. Isik ronis juba autole enne ette ja

siis ta ronis kapoti peale. Tee äärde sõitis sealt poolteist meetrit. Isik ronis kapotile, et ta ära ei

sõidaks, isiku arvates tahtis ta ära sõita. Tal ei olnud mingit põhjust ära sõita, kui isik peksis

ust mõlki. Tahtis üle vaadata, mis toimub, aru saada, mis inimest häiris. Kui ta liikuma

hakkas, siis Falilejevit auto ees ei olnud. Selleks tuli Falilejev auto ette, siis ronis kapotile.

Tema jäi praktiliselt seisma, hästi vaikselt liikus. Kui Falilejev ees oli, siis ta ei liikunud, aga

kui Falilejev ronis kapoti peale, siis liikus. Kui sõitis tee äärde ja Falilejev ronis kapoti peale,

siis võib-olla auto liikus paar meetrit või paar sentimeetrit jah, ei mäleta täpselt, kuidas see

kõik oli. Oli piisavalt šokis sel hetkel, et üldse midagi mäletada.

Süüdistatava ütluste kohaselt kui võttis autost telefoni, teatas Mile, et ta helistab praegu

politseisse, et M ei tohi sündmuskohalt lahkuda ja alustas foto tegemist. Sel momendil seisis

auto ees numbrimärgi kõrval ja esilaterna vahel, ta ei olnud mitte auto nurgas, vaid auto

keskel ees. M üritas sündmuskohalt põgeneda, hakkas tagurdama, et tema autost mööda

manööverdada. Tema liikus auto suunas, et takistada Mil alustada sõitmist edasi. M tagurdas

umbes meetri, siis alustas M äkilist otse liikumist ja sõitis talle paremasse jalga. Tema seisis

auto nurga suhtes siis vasaku esilaterna ees. Üritas eest ära astuda, M sõitis talle niimoodi

sisse, et küljega rammis teda. Üritas eest ära tulla, aga see oli nii vahetu kiirus, et see oli

murdosa sekundite mäng, ei jõudnud eest ära. M sõitis meelega otsa, tema ei takistanud Mi

juhitud sõiduki liikumist. Kui M oleks tahtnud auto paremale keerata, oleks ta keeranud rooli

paremale välja. Auto rattad olid enne otse, kui ta tagurdas, hakkas liikuma, siis ta keeras

kergelt paremale ja andis gaasi. M sõitis talle niimoodi sisse, et keerutas teda ümber selle

esitiiva, siis ta langes selle küljega sinna auto peale. Sellel hetkel, kui M oli talle otsa sõitnud

ja ta selle pirueti seal tegi, jäi M seisma. Karjus Mile, et mida ta teeb, et kas ta endale üldse

aru annab, et ta sõitis talle otsa. Siis astus talle uuesti auto ette, hakkas valima 112, M julmalt

vajutas gaasi, sõitis talle niimoodi otsa, et ta vasak jalg täielikult jäi asfaldi ja stange vahele,

keeras tal selle tagurpidi ja ta kukkus talle kapoti peale ette. Ei hüpanud kapoti peale, teda

lihtsalt julmalt paisati Mi juhitud auto poolt kapoti peale otsasõidu tagajärjel. Fotode peal on

selgelt näha tema käejäljed, kuidas ta meeleheitlikult võitles elu eest, et oma jalg saada auto

alt kätte, et M temast lihtsalt üle ei sõidaks. Suutis ennast tõmmata sinna kapoti peale, jala

sealt alt välja. Kui kukkus kapoti peale, M kiirendas ja sõitis edasi, üritas teda maha raputada.

Süüdistatav selgitas, et M sõitis temale kaks korda otsa. Esimene otsasõit toimus siis, kui ta

käis telefoni järgi ja seisis talle sinna ette ja kui ta hakkas tagurdama. Pärast seda jäi ta seisma,

siis ta astus talle ette, siis M alustas uuesti liikumist, andis gaasi ja vot siis paisati ta kapoti

peale. Ei jõudnud tahapoole astuda, see oli ootamatu.

Seega kannatanu ütluste kohaselt üritas ta tee äärde sõita, kui liikuma hakkas, süüdistatavat

kapoti peal ei olnud, isik hüppas auto ette ja ronis kapotile. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis

M talle kaks korda otsa, M vajutas julmalt gaasi, sõitis talle meelega otsa ning ta kukkus

kapoti peale, ta ei hüpanud sinna.

19. Süüdistatava tegevus kannatanu sõiduki peal olles.

Kannatanu ütluste kohaselt hakkas süüdistatav peksma auto esiklaasi siis, kui ta auto juba

seisis. Süüdistatav peksis kapoti peal esiklaasi nii kaua kui jalg oli läbi esiklaasi tal

armatuurlaua peal. Esiklaas läks täielikult katki, sest ta jalg tuli sealt läbi klaasi.

Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta kogu oma jõu kokku, tõusis kapoti peale püsti ja lõi

jalaga esiklaasi ja alles pärast seda kannatanu peatus, mitte enne. Auto peatamiseks purustas

jalaga esiklaasi. Sõidu pealt tegi vist üks või kaks lööki, siis ta jäi juba seisma ja siis ta

purustas klaasi lõplikult, et vältida tema edasist edasisõitmist, kuna see oli tema elule ohtlik.

See oli hädaseisund, puhas hädaseisund, ohu kõrvaldamine, et ta ei jätkaks sõitmist

sellepärast, et kui M oleks ta sealt veel maha ka paisanud, oleks ta tõenäoliselt olnud teiste

auto rataste all või saanud peavigastused või mida iganes.

Seega ei ole vaidlust, et süüdistatav purustas kannatanu esiklaasi. Vaidlus on selles, millal

kannatanu sõiduki peatas, kas pärast esimesi jalalööke või pärast esiklaasi purunemist.

20. Süüdistatava tegevus pärast sõiduki esiklaasi purunemist.

Kannatanu ütluste kohaselt kui ta autost välja tuli, hüppas süüdistatav kapoti pealt jalgadega

talle rinda, löögi tagajärjel kukkus maha. Süüdistatav vehkis kätega, sai paar korda pihta ka,

aga kõike ei mäleta, sest see oli tema jaoks suht šokk, mida see inimene tegi seal.

Süüdistatava ütluste kohaselt kui M sai aru, et edasi sõita ei saa, avas M autoukse ja tuli

agressiivselt karjudes tema poole, siis ründe ohu tõrjumiseks hüppas ta Mi suunas. Kukkus

külili maha vasaku külje peale. Hüppas, kuna oht oli veel olemas, M tormas tema suunas ja oli

täiesti selge, et M tahab teda rünnata. Kuigi videolt tundub nagu ta oleks Mile pihta hüpanud,

siis tegelikult seda ei ole, mida ka A M tunnistab nii Häirekeskuse kõnedes kui ka korduvates

ütlustes politseile, mida ta hiljem muutis. Video pealt on väga selgesti näha, et ühtegi jalajälge

ega ühtegi märki ei ole tema särgi peal. M hüppas eest, M lausa kiitles sellega. Ei vasta tõele,

et lõi Mi näo piirkonda. Kui seda videot vaadata, siis on näha, et seda ei ole. See on

tagantjärgi väljamõeldis. Tema Mi ei puudutanud rohkem, kuna oht oli kõrvaldatud. Videol

on näha ainult see, kuidas A M vehib agressiivselt kätega tema suunas ja see on videost

selgelt näha. Ei vasta tõele, et M oleks olnud pikali maas, A M andis kohtus teadvalt

valeütlusi, et end süüst puhtaks pesta, et eksitada kohut, et mis tegelikult seal toimus. M

irvitas tema üle, keeras selja, rääkis telefoniga, helistas seal kellelegi.

Seega väidab kannatanu, et autost väljudes hüppas süüdistatav kapoti pealt jalgadega talle

rinda, kukkus löögi tagajärjel maha, sai pärast veel süüdistatava kätega vehkmise tagajärjel

löögi, kannatanu ütlustest ei nähtu, et ta oleks soovinud süüdistatavat rünnata. Süüdistatava

ütluste kohaselt tahtis kannatanu teda autost väljudes rünnata, ei hüpanud kannatanule pihta,

M hüppas eest ära, kannatanu ei kukkunud ning ta ei löönud Mi.

21. Teiste juhtide tegevus, tähelepanu sündmusel.

Kannatanu ütluste kohaselt oli nii kaua pikali maas, kui kõrval seisvad autojuhid tulid välja ja

tirisid isiku ta pealt ära. See sündmus pälvis kõrval sõitvate autojuhtide tähelepanu. Isikuid

huvitas, et Falilejev selle auto ära sealt koristaks, sest see takistas liiklust. Jäid politseid

ootama.

Süüdistatava ütluste kohaselt häiritust ja ohustatust küll seal keegi üles ei näidanud. Küll

mõningad näitasid üles uudishimu, tulid vaatama, mis seal juhtus ja kui nad nägid, et

mingisugust kähmlust, kaklust ega agressiivset käitumist seal rohkem ei toimunud, siis

inimesed lahkusid. Nägi seal 2-3 inimest kindlasti. Nendest autodest, mis jäid sinna seisma,

tulid inimesed välja vaatama mis toimub. Kindlasti ei häirinud ta seal kedagi, kellegi

turvatunnet ei ohustanud. Seal oli pigem ainult uudishimu. Kannatanu ei olnud pikali maas,

inimesed ei tõstnud teda kannatanu pealt ära.

Seega kannatanu ütluste kohaselt oli ta pikali maas ning teised isikud tirisid süüdistatava ta

peal ära, sellekohaseid väiteid süüdistatav ei kinnita.

22. Kannatanu ja süüdistatava tegevus pärast sündmust.

Kannatanu ütluste kohaselt helistas 112, rääkis liiklusraevust füüsiliselt vägivalda kasutades.

Sel hetkel ei tulnud selle peale, et enda kehavigastustest rääkida. Kui politsei tuli, siis ei

allunud süüdistatav isegi politseile, pidi tal käed raudu panema ja maha suruma. Inimene oli

nii närvis, et ei suutnud isegi politseiga vaherahu teha.

Süüdistatava ütluste kohaselt kutsus tema kohale politsei, helistas Häirekeskusesse, sest

tegemist oli otsasõiduga inimesele. Kui politseid ootas, hakkas šokk ja adrenaliin üle minema

ning tal hakkas vasak jalg tohutult valutama, helistas uuesti ja palus saata talle kiirabi.

Mõlema isiku kõne Häirekeskusele nähtub vaatlusprotokollidest.

Vastavalt 18.10.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile helistas 12.09.2023 kell 07:47

Häirekeskuse numbrile 112 A M ja andis teada, et Jüri ringil tuli inimene kallale, tee peal,

peksis ta auto segamini, sõitis risti ette, hüppas tema auto peale, katuse peale ja peksis auto

segamini, peksis ka teda (kannatanut), väga vägivaldne mees, vehib kätega, sõimab, palus

kiiresti politsei saata, tema ise otseselt viga ei saanud.

Kell 07:50 helistas numbrile 112 Sander Falilejev ja palus saata politsei Jüri ringi peale

suunaga Rapla poole, kuna auto sõitis talle ette, tahtis teda külje pealt rammida, tegi

ootamatult äkkpidurduse, sõitis talle (Falilejevile) otsa, lükkas ta auto alla ja vedas teda kolm

meetrit kapoti peal edasi, selleks, et auto seisma jääks, pidi klaasi sisse lööma. Andis teada, et

kiirabi tal vaja ei ole, aga politseid on kindlasti kohe vaja, sai viga, aga kiirabi ei ole vaja.

Süüdlane tahtis ära põgeneda, ta ei lasknud ära sõita.

Kell 07:57 helistas Sander Falilejev uuesti Häirekeskusele ja andis teada, et talle sõitis auto

otsa, et tema käest küsiti, et kas tal midagi viga ei ole, ta alguses kohe ei tundnud seda, aga

praegu valutab tal väga tugevasti vasak jalg, mille isik tal pamperiga auto alla surus. Isik sõitis

talle otsa, surus ta stange alla, ta ronis, sai kuidagi püsti ja siis sõitis ta kapoti peale, vedas

kolm meetrit edasi teda kapoti peal, ei tahtnud seisma jääda, kui käskis tal seisma jääda.

23. Vigastused.

Kannatanu ütluste kohaselt sai isiku tegevuse tagajärjel pindmise kaela põrutuse. Tundis valu

ikka paar päeva. Sündmuskohale saabunud meedikud teda üle ei vaadanud, käis EMOs.

Tõendil märgitud tervisekahjustused on tekkinud isiku tegevuse tagajärjel. Videos ütles, et

vigastusi ei ole, kuna sel hetkel ta tõesti valu ei tundnud, oli šokiseisundis. Tal ei olnudki

väliseid vigastusi, välja arvatud põrutused.

Süüdistatava ütluste kohaselt ei öelnud M mitte midagi füüsilise valu kohta. Tuli kiirabi,

vaatas ta üle, osutas talle esmaabi, kiirabiautos vaatas jala üle, pani sinna rõhksideme peale.

Palus kiirabitöötajal teha ka fotod põlvest mis jäi sinna sideme alla ja mis olid tema

jalavigastused. Kiirabi vaatas ta täielikult üle, võttis ka ta ülakeha kõik paljaks ja vaatas selle

üle kõikide vigastuste kohta, tegi talle ka EKG sellepärast, et tal olid rinnus tohutud valud.

Talle tehti väga tugev valuvaigistav süst ja öeldi, et tal on vaja kiiremas korras pöörduda

traumapunkti. Samal päeval pöördus veel meditsiinilise abi saamiseks. Esimene pöördumine

oli arestikambris, kus palus kutsuda talle kiirabi, kuid sellest keelduti. Pöördus arsti juurde

pärast arestikambrit, liikus otsekohe xxx EMO-sse. Valvearstiks oli ortopeed x x, kes kutsus

ta eriarsti vastuvõtule. Käis ortopeedi vastuvõtul 16.09.2023. On tegelikult korduvalt käinud

ortopeedi vastuvõtul, on korduvalt tehtud ultraheli uuringuid, kompuuteruuringuid mõlemast

põlvest ja kõik need on olemas tegelikult tema haigusloos. Praegu on jalgadega lood kehvasti,

pikka aega ei saa seista püsti ja ei saa käia, vahepeal peab istuma, peab pidevalt muutma jala

asendit. Praeguseks on tuvastatud, et tal on seal jääv närvivigastus selle otsasõidu tagajärjel, et

põhimõtteliselt on elu lõpuni nüüd invaliid selle jalaga. Praegu on väga tugevad valuvaigistid

tal igapäevaselt peal, et ta üldse liikuda saaks. Kaotas tänu sellele ka oma töökoha Tallinna

Toiduvedudes, et ei suutnud enam tegeleda rasketehnikaga. See kõik on tekitatud sellest

otsasõidust, kui see Kia talle otsa sõitis ja ta jala sinna tagurpidi stange alla sõitis, umbes 3m

lohistas teda seal, enne kui sai selle jala välja tõmmata sealt stange alt. Pöördus xxx poole, sai

antidepressandid.

Esimese otsasõiduga vigastas M ta paremat põlve, teise otsasõiduga purustas vasaku jala

põlve ja sellega ongi praegu probleemid. Põlv tagurpidi tähendab seda, et kui on põlv sirgu ja

liiges liigub ühtepidi ja nüüd kui sõidetakse vastu liigest tagurpidi, jalg jäi asfaldi külge kinni

ja põlvest tõukas teda stangega. Nüüd kui kukkus sinna kapoti peale, siis ta keha tõusis ja

tõmbas jala välja.

24. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütlusi on järelikult nende seisukohad erinevad olulistes

sündmust kui tervikut mõjutavates detailides nagu sündmusele eelnenud aeg, ummik

sündmuskohal, võimalik äkkpidurdus kannatanu poolt, süüdistatava poolt kannatanu sõiduki

lõhkumine pärast esmast sõiduki seismajäämist, kannatanu poolt süüdistatavale otsasõitmine,

süüdistatava poolt sõiduki mootorikattele saamise ja seal olemise asjaolud, mootorikattelt

hüppamise põhjused ning tagajärjed kannatanule ning mõlema terviseseisund pärast sündmuse

lõppemist.

25. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on sisuliselt sarnased vaid osas, mis puudutavad

kannatanu sõiduki esiklaasi lõhkumist, politsei ja kiirabi saabumist ning mõnede sündmust

vaatamata tulnud isikute olemasolus.

26. Järelikult on sündmusest tervikliku pildi saamiseks oluline kõrvutada kannatanu ja

süüdistatava ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega.

27. Kohtu hinnangul on antud juhtumi valguses oluliseks tõendiallikaks sündmust reaalselt

kajastanud videosalvestis. Kohus tutvus salvestisega nii asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu

põhjal kui ka videot vaadates. Esmalt toob kohus välja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu.

28. 17.10.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud CD-le

talletatud Transpordiameti kaamera videosalvestisi 12.09.2023. Vaatluse käigus on näha

mitme sõidurajaga sõiduteed, kus liigub tihedalt sõidukeid (hommikune tipptund). Video

19ndal sekundil on näha, kuidas esimesest reast reastub tumedat värvi sõiduk (puudub

vaidlus, et tegemist on Sander Falilejevi poolt juhitud sõidukiga) kiiresti valget värvi sõiduki

(puudub vaidlus, et tegemist on kannatanu juhitud sõidukiga) ette ja jääb äkiliselt (koheselt)

seisma. Valget värvi sõiduk jääb samuti seisma. Tumedast värvi sõidukist väljub kiiresti

Falilejev, liigub kiiresti kannatanu sõiduki juhiukse juurde, võtab sellest kinni, seejärel lööb

käega mitu korda vastu sõidukit. Falilejev seisab veidi kannatanu sõiduki juures, seejärel

läheb oma sõiduki juurde, kus avab ukse ning siis liigub kannatanu sõiduki juurde tagasi,

liigub kannatanu sõiduki esiosa vasakusse nurka ette. Video 00:57 sekundil hakkab kannatanu

sõiduk liikuma, Falilejev takistab liikumist, ta ei tule eest, vaid liigub kiiresti sõidukile veel

rohkem ette. Seejärel hakkab Falilejev kannatanu sõiduki kapotile ronima, sõiduk liigub

aeglaselt, Falilejev on ennast sõiduki kapotile püsti ajanud, kannatanu sõiduk jääb seisma.

Falilejev annab jalaga esimese hoobi kannatanu sõidukile vastu esiklaasi, edasi taob Falilejev

korduvalt parema jalaga kannatanu sõiduki esiklaasi ning seejärel hüppab Falilejev kahe

jalaga sõiduki esiklaasi. Kannatanu väljub sõidukist, seejärel sooritab Falilejev ninja hüppe

õhku üks jalg ees, puutudes eespool oleva parema jalaga kannatanut kehasse selliselt, et

viimane põrkub mitu sammu kaugemale, kuid jääb püsti. Falilejev kukub maha, seejärel ajab

ennast püsti ja liigub kannatanu juurde, kus teeb tema suunas löögitaolise liigutuse. Heledat

tooni sõidukist väljub isik, kes liigub osapoolte juurde, seisma jääb ka mikrobuss, millest

väljunud isik liigub osapoolte juurde. Siis liiguvad kõik kannatanu sõiduki juurde.

29. Järelikult toetab asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu suuremas osas kannatanu ütlusi. Nii

on ka vaatlusprotokollis kirjeldatud sündmuskohal olevat tihedat liiklust, süüdistatava poolt

enda sõiduki äkilist ettekeeramist kannatanu sõidukile ning Falilejevi poolt mitu korda vastu

kannatanu sõiduki löömist. Puuduvad andmed kannatanu poolt tehtud äkkpidurduse kohta.

Samuti on kirjeldatud, kuidas Falilejev takistab kannatanu sõiduki liikumist, Falilejev ronib

ise sõiduki kapotile, ning kannatanu sõiduk jääb seisma pärast seda, kui Falilejev on ennast

kapotil püsti ajanud. Pärast seda, kui kannatanu sõidukist väljub, hüppab Falilejev sõiduki

kapotilt üks jalg ees õhku, puutudes eespool oleva parema jalaga kannatanut kehasse, pärast

mida teeb veel kannatanu suunas löögitaolise liigutuse.

30. Vaatlusprotokollis kajastatu põhjal on süüdistatava ütlustega kooskõlas vaid asjaolu, et

pärast mootorikattelt tehtud hüpet kannatanut jalaga lüües kannatanu ei kukkunud, vaid jäi

püsti. Samuti ei nähtu protokollist, et Falilejev oleks kannatanu sõidukit jalaga löönud.

31. Veendumaks vaatlusprotokollis kajastatu objektiivsuses ning kontrollimaks kannatanu ja

süüdistatava ütluste usaldusväärsust tutvus kohus videol talletatuga vahetult. Ka videot

vaadates on üldpilt sündmusest sarnane kannatanu poolt avaldatuga.

32. Kohus nõustub, et sündmuskohal oli liiklustihedus pigem suur ning seega kannatanu

väiteid ummiku olemasolu kohta ei saa kuidagi pidada valeks. Kuigi kaitsja hinnangul

kohapeal viibinud ja kohtus ütlusi andnud tunnistaja H L ummikut ei jaatanud, siis pelgalt

tunnistaja ütlustest lähtuvalt ei saa kuidagi asuda sündmuse talletanud videost teistsugusele

seisukohale. Seda enam, et ka tunnistaja H Li ütluste kohaselt sõidab ta sealt iga hommik ja

põhimõtteliselt on seal ummik ja pikk rodu. Kaitsja poolt osundatu, mille kohaselt andis H. L

ütlusi, et enne teda oli 2 autot, kes ootasid Jüri ringile sõitu, ei kinnita ummiku puudumist.

Just ringteele sõitmise võimalust ootavate sõidukite tõttu tihe liiklusvool tekkiski ning see,

mitmes oli kellegi sõiduk nö tekkinud järjekorras, ei saa olla määravaks liikluse üldpildi

hindamisel.

33. Edasi on video hoolikal vaatlusel näha, kuidas enne kannatanu sõiduki autole ette

keeramist püüab Falilejevi sõiduk esmalt mööduda kannatanu sõidukist vasakpoolse raja

kaudu, blokeerides korraks isegi vasakpoolse sõiduraja (nö surub valge mikrobussi korraks

teelt välja vasakule). Kui Falilejevil ei õnnestu vasakult poolt mööduda, keerab ta kannatanu

sõiduki tagant parempoolsele teepervele, möödub sealt kaudu kannatanu sõidukist ning

koheselt pärast kannatanu sõidukist möödumist keerab kannatanu sõidukile ette ja jääb

seisma. Video ei jäta kahtlust, et äkkpidurduse teeb Falilejev, mitte kannatanu. Enne

ristmikule jõudes võib küll näha kerget pidurdamist kannatanu poolt, kuid pigem võtab M hoo

maha, vältimaks otsasõitu eesseisvale sõidukile. Kuigi Falilejevi hinnangul pidurdas M järsku

ning just seetõttu pidi ta oma autoga kahe raja vahele sõitma, on vasakul liikuvale sõidukile

ette sõitmine etteheidetav siiski Falilejevile. Nimelt piisava pikivahe hoidmise korral oleks

Falilejev saanud rahulikult ka enda sõiduki vajadusel seisma jätta ning liiklusohtlikku

olukorda ei oleks tekkinud. Videolt on selgelt näha, et Falilejevi ja Mi sõiduki vahel piisav

vahemaa puudus, mistõttu saab õigeks lugeda kannatanu väiteid tema taga suht lähestikku

sõitva sõiduki kohta. On loogiline, et tihedalt kannatanu järel sõites mõjutas igasugune

kannatanu poolt tehtud pidurdus, aeglustus vms Falilejevi sõiduki liikumist. Kohus ei nõustu

kaitsja seisukohaga, et kannatanu võtab omaks liiga järsu pidurdamise. Kohtu hinnangul võib

kannatanu ütlustest aru saada, et ta otsib siiani põhjuseid Falilejevi vägivaldsele käitumisele

ning üheks selliseks arvamuseks on just see, et ta võis just Falilejevi jaoks liiga järsult seisma

jääda, arvestades pikivahe puudumist. Samuti ütles kannatanu, et äkiline pidurdus tähendab

seda, kui rattad blokeerivad, aga sellist asja ei juhtunud.

34. Pärast sõiduki peatumist väljub Falilejev koheselt sõidukist ning kiirustab kannatanu

sõiduki juurde, tirides hoogsalt kannatanu sõiduki juhipoolset ust. Videolt on näha kaks hoopi

vastu kannatanu sõidukit, samuti lööki vastu juhipoolset peeglit. Arvestades Falilejevi kohest

tegutsemist pärast sõidukist väljumist on usutav prokuröri seisukoht et Falilejevi väidetud

sõnalise suhtluse jaoks videost nähtuvalt aega ei ole, Falilejev käitus kohe auto juurde jõudes

agressiivselt ja vägivaldselt, mispärast on ka igati mõistetav, miks M talle ust ei avanud.

35. Mööduvate sõidukite tõttu ei ole kahjuks detailselt näha sündmus pärast seda, kui

Falilejev oli sõidukit löönud ja enda sõiduki juurde läinud. Küll on aga selgelt näha, kuidas

Faililejev seisab kannatanu sõiduki ees, kannatanu hakkab tagurdama ning Falilejev liigub ise

kannatanu sõidukile järele. Seejärel on taaskord näha Falilejevit kannatanu sõiduki ees,

kannatanu keerab paremale ning kannatanu liigub kätega sõiduki moorikattele toetudes

sõidukiga kaasa, sõiduk liigub selliselt mõned meetrid kui Falilejev kapotile ronib. Videol

talletatu ei jäta kahtlust, et Falilejev justnimelt ronib sõiduki kapotile, mitte teda ei paisatud

sinna kannatanu poolt nagu väitis Falilejev. Nimelt on näha, kuidas sõidukile saamiseks tõstab

ta kapotile vasaku jala, toetudes paremale jalale ning tõmbab ennast seejärel kapotile. Sellist

Falilejevi tegevust (esmalt auto ette seismine, seejärel tagurdava auto kõrval kaasa liikumine,

siis edasi sõitva autoga kaasa liikumine ning lõpuks kapotile ronimine) ei saa kohtu hinnangul

kuidagi nimetada ka kannatanu poolseks tahtlikuks otsasõiduks nagu väitis Faililejev. Kohtu

hinnangul on usutav ja loogiline, et sõidukiga tagurdades oli kannatanu eesmärgiks teda

ründavast isikust eemalduda ning sõita teepeenrale, kus ta teisi sõidukeid ei sega.

36. Pärast Falilejevi poolt tehtud esimest jalahoopi vastu esiklaasi jääb sõiduk seisma ning

pärast kahe jalaga tehtud hüpet vastu esiklaasi kannatanu väljub, toimub vaatlusprotokollis

kajastatud hüpe vastu kannatanut.

37. On ka kahtlusteta selge, et pärast mootorikattelt tehtud hüpet tabas süüdistatav kannatanut

jalaga rinda. Nimetatut toetab ilmekalt videol nähtu, kuidas pärast jalalööki põrkub kannatanu

mitu sammu tagasi. Selliselt saab liikuda vaid isik, kes on saanud tugeva löögi ning ei saa

kuidagi nõustuda Falilejevi seisukohaga, justkui oleksid löögi jäljed pidanud nähtuma

kannatanu riietelt või et kannatanu kiitles löögi eest ära hüppamisega. Midagi sellist

kannatanu tema suunas tehtud jalalöögi kohta ei rääkinud. Videot vaadates on ka selge, et

igasugune vajadus kannatanut rünnata Falilejevil puudus, kuna väljudes jäi kannatanu enda

juhiukse juurde seisma ning ei lähenenud Falilejevile isegi pärast jalahoopi rindu. Agressiivne

oli jätkuvalt vaid Falilejev, liikudes kannatanu suunas ning kohus ei kahtle, et videol nähtav

Falilejevi käeliigutus oli löök kannatanu näo pihta. Siinjuures on prokurör õigustatult

osundanud ka kannatanul tuvastatud tervisekahjustustele.

38. Kannatanu tervise kahjustamine on fikseeritud AS Ida-Tallinna Keskhaigla

haigusjuhtumis, mille kohaselt tuli A M ise 12.09.2023 erakorralise meditsiini vastuvõttu

(algus 12.09.2023 kell 17:33, lõpp 12.09.2023 kell 20:11), leitud vasaku silma kõrgusel

juuksepiiri ja silma vahel oimupiirkonnas minimaalse turse visuaalselt, olulist punetust ei

sedasta, hematoomi ei esine. Kuklal vasaku kõrva taga juuste sees väike ebakorrapärane

punetav ala ca 0,5x2cm. Valu 10 roiet mööda vasakul küljel, visuaalselt ei sedasta vigastust.

Just turse vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel toetab kannatanu löömist

süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud viisil.

39. Küll aga ei nähtu videolt, et pärast jalalööki oleks kannatanu kukkunud ning et teistest

sõidukitest väljunud isikud oleksid Falilejevit tema pealt ära tirinud. Samuti nõustub kohus

kaitsjaga, et video põhjal ei saa jaatada kannatanu ütlusi selle kohta, et Falilejev blokkis talle

risti ette keerates mõlemad sõidurajad, et Falilejev peksis vastu tema sõidukit minut või kaks,

et Falilejev oleks vahepeal tema auto juurest lahkunud, et ajal, mil Falilejev oli tema sõiduki

ees, kannatanu sõiduk ei liikunud ning et Falilejevi jalg oleks läinud läbi esiklaasi sõiduki

armatuurlauale. Nimetatu ei tähenda aga automaatselt seda, et kannatanu ütlused oleksid

seetõttu tervikuna ebausaldusväärsed. Kohus ei kahtle, et kannatanu oli sellisest tema suunas

tehtud rünnakust šokis ning võis seetõttu eksida sündmust mitteoluliselt mõjutavates

detailides. Ilmselgelt ei keskendu agressiivse ründe sihtmärgiks olev isik sündmuskohal

sellele, et jätta üksikasjalikult meelde enda või teda rünnanud isiku iga liigutus või ajaline

kestvus. Pigem keskendub vägivaldse isiku mõjuvallas olev isik enda ohutusele, vägivallast

pääsemisele ning on usutav, et pingelises ja ärevas situatsioonis võib isik tajuda ka ajakulgu

erinevalt tegelikkusest. Seda enam, et ajal, mil kannatanu andis kohtus ütlusi, oli sündmusest

möödunud rohkem kui aasta ning ütluste mõningane erinevus videol talletatuga ei muuda neid

seetõttu veel sündmust moonutavateks. Ka kohtuistungil avaldas kannatanu mitmel korral, et

ei mäleta kõike täpselt, nt Falilejevi kannatanu sõiduki juurest lahkumist, mitu korda Falilejev

teda ja tema sõidukit lõi. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et olulistest detailides on

kannatanu ütlused kooskõlas sündmust reaalselt edasiandva salvestisega, mistõttu puudub alus

kannatanu ütlustes kahelda ning need saab lugeda usaldusväärseks.

40. Kuigi salvestiselt ei nähtu ka süüdistatava poolt kannatanu sõiduki jalaga löömine, ei

tähenda see automaatselt sellise tegevuse puudumist. Süüdistatava tegevus kannatanu sõiduki

juures ei ole kogu aeg nähtav süüdistatavast mööduvate sõidukite tõttu. Samas ei nõustu

kohus prokuröriga, et jalalööke vastu sõidukit toetavad ka kannatanu sõidukist tehtud fotod,

kuna fotode visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada mõlgi olemasolu sõidukil.

Sõidukitel tuvastatud konkreetsete vigastuste kindlaks tegemiseks oleks menetleja pidanud

need ka nõuetekohaselt fikseerima, kuid sõidukite vaatlusprotokolle kohtule esitatud ei ole.

Seega leiab kohus, et on põhjendatud jätta süüdistusest välja Falilejevile etteheidetud tegevus

sõiduki jalaga löömise osas. Nimetatu ei muuda aga sündmust kui tervikut ning ei sea

kahtluse alla Falilejevi tegevusi, mille kohta on esitatud asjakohased tõendid.

41. Nii võib fotode visuaalsel vaatlusel kindlalt tuvastada kannatanu sõiduki esiklaasi ning

kojameeste kahjustamist, mis on selges seoses Falilejevile etteheidetava tegevusega, s.o

korduvalt jalaga vastu esiklaasi löömisega ning sinna kahel jalal hüppamisega. Kohus ei

kahtle selleski, et mootorikattel hüppamisega sai kahjustada ka sõiduki mootorikate ning

juhipeegli kokku lükkamist ning kojameestest haaramist sõiduki kapotile saamiseks ei eitanud

Falilejev ise.

42. Süüdistatava ja kaitsja vastupidiseid väiteid kannatanu tegevuse osas sündmuskohal ei

toeta ka S. Falilejevil tuvastatud vigastused. Kohtule on esitatud järgmised S. Falilejevi

terviseseisundit iseloomustavad tõendid.

12.09.2023 on Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS koostanud erakorralise abi tõendi selle kohta,

et hädaabiteade oli 12.09.2023 kell 08:00, sündmuskohal Lääne tee 2, Kurna küla, Rae vald,

Harju mk enne Jüri ringi kell 08:18. Kaebusena on märgitud konflikt teise autojuhiga, patsient

kaebab valu vasakus jalas. Sander Falilejevil fikseeriti pindmine säärevigastus,

hospitaliseerimine ei olnud vajalik, patsient kergelt ärevuses, vas. põlve peal marrastus,

luumurde ei esine, kõnnib, mujal trauma tun.ta. Analoogsed andmed on toodud ka Põhja-Eesti

Regionaalhaigla SA välja antud digiloo haigusjuhtumis nr xxx.

12.09.2023 on Sihtasutus Raplamaa Haiglas toimunud Sander Falilejevi eriarsti vastuvõtt.

Anamneesis on märgitud, et peale seda, kui kiirabi oli patsiendi üle vaadanud, siis

politseinikud tulid patsiendile kallale (patsiendi sõnade kohaselt). Politsei töötajate tekitatud

vigastused – xxx. Diagnoosina on märgitud, xxx. Rö-mõlemad põlveliigesed, vas hüppeliiges,

luumurdusid ei sedasta. Analoogsed andmed on toodud ka Sihtasutus Raplamaa Haigla välja

antud digiloo haigusjuhtumis nr xxx, diagnoosidena on märgitud xxx. Anamneesis on

märgitud, et valu vasakus põlveliigeses tugevam, parem põlveliiges veidi vähem valulik.

16.09.2023 on Sihtasutus Raplamaa Haiglas toimunud Sander Falilejevi eriarsti vastuvõtt.

Anamneesis on märgitud, et täiendavalt tuvastatud hematoom vasaku reie tagumisel pinnal,

mida varasemalt pole kirjeldatud. Analoogsed andmed on toodud ka Sihtasutus Raplamaa

Haigla välja antud digiloo haigusjuhtumis nr xxx, kus diagnoosina on märgitud xxx.

Anamneesis on muuhulgas märgitud, et obj efusiooni liigeses ei sedasta, raviks põlveliigesele

ortoos, hoida jalga kõrgemal.

Dr. xxx OÜ poolt 18.03.2024 antud tõendi kohaselt on toimunud Sander Falilejevi eriarsti

vastuvõtt 14.02.2024-18.03.2024, põhjuseks xxx. Anamneesis on märgitud, et viimase kahe

nädala jooksul valud ägenenud. Obj: põlved väliselt ei erine, põletikutunnuseid ei tähelda,

pataloogilist patella liikuvust ei ole. Valud püsivad, lõikava valu sööstud, vaatamata

valuvaigistitele. Olukord põhjustab vaimseid probleeme, unehäired, töövõimeline jätkuvalt ei

ole, haigusleht 16.02.2024-16.03.2024.

18.09.2023 on Sihtasutus Raplamaa Haigla koostanud digiloo haigusjuhtumi nr xxx, kus

diagnoosina on märgitud xxx.

Anamneesis on märgitud, et probleemiks püsiv valu vasakus põlveliigeses, obj efusiooni

liigeses ei sedasta. Lachmann testimine raskendatud valu foonil. xxx. Samuti stress-testimine

valu tõttu raskendatud. Täiendavalt tuvastatud hematoom vasaku reie tagumisel pinnal, mida

varasemalt pole kirjeldatud.

Objektiivse leiuna on märgitud parema põlve MRT kohta: xxx. xxx

Vasaku põlve MRT: Vasaku põlve xxx.

Kaitsja osundas veel tõenditele Falilejevi terviseseisundi kohta, mis kajastavad 03.10.2024

MRT teostatud uuringut, andmed on kajastatud haigusjuhtumis nr xxx.

20.03.2024 on Sihtasutus Raplamaa Haigla poolt välja antud ambulatoorses epikriisis

märgitud diagnoosina xxx.

Eesti Töötukassa 07.05.2024 otsusest nähtub, et Sander Falilejevil on osaline töövõime.

Kohtule on esitatud ka fotod Falilejevi vigastustest, mis on tehtud kiirabis telefoniga, 12.09.

arestikambris telefoniga, 12.09. Rapla erakorralises vastuvõtus ning seejärel paar päeva hiljem

telefoniga. Fotodelt on näha verevalumid vasakul käel ning vasakul jalal põlveõndla juures

ning jalasääre allosas.

43. Kohtu hinnangul ei toeta kohtule esitatud tõendid kuidagi S. Falilejevi poolt avaldatut,

justkui oleks M sõitnud talle paremasse jalga ning vasakusse jalga nii, et vasak jalg jäi

täielikult asfaldi ja stange vahele, et kannatanu keeras tal selle tagurpidi ning ta pidi

meeleheitlikult võitlema, et oma jalg auto alt kätte saada. Kohus ei kahtle, et Falilejevi poolt

kirjeldatud olukorras oleks tema vigastused jalgadel olnud ulatuslikumad ning nähtavad ka

teda samal päeval üle vaadanud arstidele. Sisuliselt on 12.09.2023 fikseeritud Falilejevil vaid

pindmine säärevigastus ning vasaku põlve peal marrastus, luumurde ei esinenud. Seda enam,

et 12.09.2023 tehti SA Raplamaa Haiglas S. Falilejevi alajäsemetest (vasakust hüppeliigesest,

mõlemast põlveliigesest) ka röntgeniülesvõte, kuid luumurdusid ei sedastatud, kummaski

põlveliigeses fraktuuri ega pehmekoe tihenemist ei leitud.

44. Kohtule jääb mõistmatuks, kuidas saaks teha isik, kellel väidetavalt on niimoodi julmalt

jalgadesse sõidetud, et üks jalg on lausa tagurpidi, peksta jalgadega täie jõuga vastu sõiduki

esiklaasi (kusjuures esimese löögi tegi Falilejev vasaku jalaga) ning teha seejärel veel sellise

hüppe mootorikattelt nagu seda tegi Falilejev – hüpe õhku parem jalg ees ning sellega

kannatanut rindkeresse lüües. Sellest lähtuvalt ei kahtle kohus, et Falilejev võis

tervisetõendites näidatud jalavigastused (põrutused) saada just enda eelnimetatud tegevuse

tagajärjel ning puuduvad mistahes tõsiseltvõetavad viited sellele, et Faililejevi poolt näidatud

vigastusi saaks ette heita kannatanule. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et Falilejev maandus

hüpet tehes vasakule jalale, mis ilmselgelt võis saada sellisest hüppest/kukkumisest ka suure

koormuse. Seda enam, et S. Falilejev ei ole kleenuke ning on eluliselt usutav, et kogu

keharaskusega (ükskõik millise keharaskusega) ühele jalale maandumine võib jätta tervisele

oma jälje. Videosalvestisel kajastatu ei veena kohut, et kannatanu tahe oli süüdistatavale otsa

sõita. On näha, kuidas kannatanu sõiduk tagurdab ehk kannatanu soovis olukorrast

eemalduda. Selline kannatanu käitumine, arvestades süüdistatavast eelnevalt lähtuvat

agressiivsust, ettearvamatust ja ohtlikkust (kannatanu sõidukile järsk ette keeramine ja selle

kahjustamine), on ka igati loogiline. Süüdistatava järgmist ettearvamatut käitumist, s.o

kannatanu sõiduki mootorikattele ronimist, ei saa kuidagi ette heita kannatanule. Selliselt

käitudes ning tema järgmisi vägivallaakte arvestades võttis süüdistatav ise selge riski enda

tervise kahjustamises.

45. Seega kokkuvõtvalt märgib kohus, et Sander Falilejevi ütlused on pigem ennastõigustavad

ja enda osalust pisendavad ning need ei haaku videosalvestisel kajastatuga. Salvestisel

kajastatu ning kannatanu ütlused kogumis toetavad veenvalt süüdistuses kajastatut, välja

arvatud kannatanu sõiduki ukse jalaga löömist.

46. Tõendatud on ka kannatanu väited tema tervise kahjustamise kohta süüdistatava poolt.

Nagu kohus juba eespool punktis 23 välja tõi, siis kannatanu ütluste kohaselt sai ta pindmise

kaela põrutuse, tundis valu ikka paar päeva, sündmuskohale saabunud meedikud teda üle ei

vaadanud, käis EMOs ning tõendil märgitud tervisekahjustused on tekkinud isiku tegevuse

tagajärjel.

Seda, et kannatanut sündmuskohal läbi ei vaadatud, kinnitab Tallinna Kiirabi poolt

16.09.2024 antud vastus xxx, mille kohaselt ei ole Tallinna Kiirabi andmebaasis registreeritud

väljakutset A Mi juurde aadressile Rae vald, Kurna küla, Tallinna Ringtee 12. km.

Kohus viitas juba eelnevas punktis 38 sedagi, et kannatanu tervise kahjustamine on fikseeritud

AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusjuhtumis, mille kohaselt tuli A M ise 12.09.2023

erakorralise meditsiini vastuvõttu, leitud vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel

oimupiirkonnas minimaalse turse visuaalselt, olulist punetust ei sedasta, hematoomi ei esine.

Kuklal vasaku kõrva taga juuste sees väike ebakorrapärane punetav ala ca 0,5x2cm. Valu 10

roiet mööda vasakul küljel, visuaalselt ei sedasta vigastust.

47. Arvestades Falilejevi poolt kannatanu löömist vastu nägu ei kahtle kohus, et kannatanul

fikseeritud turse vasaku silma kõrgusel juuksepiiri ja silma vahel oimupiirkonnas on seostatav

just Falilejevi tegevusega ning kaitsja väited, justkui võis kannatanu saada tõendil märgitud

vigastused kuskil mujal, ei ole asjakohased.

48. Arvestades S. Falilejevi poolt tehtud tugevat jalaööki vastu kannatanu rindkeret ning

seejärel ka rusikaga löömist ei kahtle kohus selleski, et S. Falilejev põhjustas kannatanule

füüsilist valu. Asjaolu, et kannatanu kohapeal kiirabi ei vajanud ning kiirabi poolt üle ei

vaadatud, ei tähenda valuaistingute puudumist. Antud juhul tuleb tähele panna, et kannatanu

suunas toimus süüdistatava poolt ääretult agressiivne ja intensiivne rünne ning ilmselgelt oli

kannatanu esmaseks sooviks ründe lõppemine. Kahtlemata kiirabi ja politsei saabumine

sündmuskohale oli kannatanule suureks kergenduseks, kuna see tähendas tema jaoks vägivalla

lõppemist. Sellises olukorras on igati usutav, et esmajoones ei kirjelda kannatanu

politseiametnikele enda vigastusi või valuaistinguid, vaid keskendub sündmuse

kirjeldamisele, sh süüdistatava tegevusele. Seda enam, kus kannatanu vigastused ei ole rasked

ega eluohtlikud. Seega kannatanu ütlused, mille kohaselt videos ütles, et vigastusi ei ole, kuna

oli šokiseisundis, on usutavad ja loogilised.

Sündmuskohal ringteel sõitsid mõlemal rajal autod ühtlases liiklusvoolus. Kohtu hinnangul

ainult tänu asjaolule, et kannatanu on tugeva kehaehitusega meesterahvas ja saadud löögist ei

kukkunud sõiduteele teistele autodele ette, ei juhtunud sel korral raskemaid tagajärgi.

49. Kuna Sander Falilejev tekitas kannatanule valu põhjustanud tervisekahjustuse, on

tuvastatud, et Sander Falilejev pani kannatanu suhtes toime vägivallateo. Keskmise

objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast vaadatuna oli kannatanule suunatud vägivald

intensiivne.

50. Kvalifitseerimiseks Sander Falilejevi käitumine KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on vajalik ka

juhuslike asjasse mittepuutuvate isikute rahu häirimine. Süüdistuse kohaselt häiris Sander

Falilejev kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate sündmuskohal viibinud isikute rahu ning

ohustades nende turvatunnet.

51. Nii kannatanu kui ka süüdistatav on märkinud, et mõned kõrval olevates sõidukites

viibinud isikud tulid sõidukitest välja neid vaatamata. Isikute väljumine sõidukitest on nähtav

ka salvestiselt. Kohus ei nõustu süüdistatava seisukohaga, mille kohaselt häiritust ja

ohustatust seal küll keegi üles ei näidanud ning seal oli pigem ainult uudishimu. Kuigi

sündmust pealt näinud ja sõidukist väljunud isikutest kedagi tunnistajatena üle kuulatud ei ole

(tunnistaja H L sündmust tervikuna ei näinud), st nende endi seisukohti häirituse ja ohustatuse

kohta ei ole võimalik kindlaks teha, saab sellekohased sündmust pealt näinud isikute tunded ja

emotsioonid tuvastada ka salvestise ja sündmuse kui terviku pinnalt.

52. Riigikohus on lahendis 1-18-7276 p 16 märkinud, et kõrvaline isik peab olema isikustatud

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-102-03, p

11 ja 4. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-93-14, p 9 koos viitega), ent ta ei pea olema

süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud

tõendite kohaselt on sellise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei

saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et

grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise

eeldusena KarS § 263 järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem

kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab

tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 26.)

53. On usutav, et isikud, kes viibisid sündmuskohal ja kellele avanes vahetult vaatepilt, kus

üks täies elujõus meesterahvas viibib püstises asendis sõiduki mootorikattel, peksab

valimatult sõiduki esiklaasi ning seejärel sooritab nn ninja hüppe, ei väljunud sõidukist mitte

ainult uudishimu tõttu, vaid selleks, et kannatanule abi osutada, rünne lõpetada vms. On

loogiline, et pelgalt uudishimu tõttu oleksid isikud saanud sündmust jälgida turvaliselt ka enda

sõidukist sealt väljumata. Just nende õigusrahu intensiivne häiritus oli ajendiks sõidukist

lahkumiseks ning süüdistavale ja kannatanule lähenemiseks. Kohtu hinnangul on antud juhul

videosalvestisega piisavalt tõendatud, et sündmuskohal viibinud ja sõidukitest väljunud

isikute häirimine oli objektiivselt ilmne ning kõrvaline isik ei pea KarS § 263 koosseisu

täitmiseks olema antud sündmuse puhul olema isikustatud.

54. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on täidetud KarS § 263 lg 1 p 1

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis

sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt

kaudne tahtlus. Sander Falilejev, lähenedes avalikus kohas agressiivselt meelestatuna

kannatanule, pekstes katki kannatanu sõiduki esiklaasi ning kasutades kannatanu suhtes ka

vägivalda, pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönma seda. Sander Falilejevile ei saanud jääda märkamatuks ka lähedases olevad sõidukid

seal viibivate isikutega ning mis annab aluse uskuda, et Sander Falilejev pidi võimalikuks

pidama ka asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimist ja möönma seda. Asjaolu, et

süüdistatav ei pööranud võimalusele häirida enda karjumise ja vägivallaga kõrvalistele

isikutele tähelepanu, olles nö pimestatud iseenda vihast kannatanu suhtes, ei välista ega

vähenda süüdistatava vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

55. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

ning Sander Falilejev tuleb süüdi tunnistada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise

eest, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises.

56. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Salvestiselt on

selgelt näha, et agressiivne pool algusest peale oli Sander Falilejev. Asjaolu, et kannatanu võis

süüdistatava hinnangul sündmusele eelnenud ajal käituda liikluses süüdistatavale

mittemeelepärasel viisil või et kannatanu ei allunud kohapeal Sander Falilejevi väidetavalt

antud korraldustele mitte edasi sõita, ei anna mingit alust õigustada Sander Falilejevi

käitumist kohapeal või jaatada tema hädakaitses või hädaseisundis olemist.

KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,

ületamata seejuures hädakaitse piiri.

KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut

või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide

kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning

teo ohtlikkust.

Õigusvastast rünnet Falilejevi suunas ei toimunud, ründajaks oli Falilejev ise. Salvestise

pinnalt on aru saada, et liikluses põhjustas ohtliku olukorra nii endale, kannatanule kui ka

kaasliiklejatele Sander Falilejev. Sander Falilejevi õigushüved said kahjustada tema enda

poolt ajal, mil ta takistas kannatanul enda sõidukiga liiklemist ning ajal, mil ta seisis

kannatanu sõiduki ette, ronis sõiduki mootorikattele, kahjustas kannatanu sõidukit ja

kannatanu tervist. Tema tegevuse tõttu oli liiklus tugevalt häiritud ning arvestades tiheda

liiklusega kohas nii kannatanu sõiduki kahjustamist kui ka kannatanu suunas tehtud hüpet,

mille löögijõu tagajärjel oleks kannatanu võinud kukkuda/libiseda ka kõrval sõitvate sõidukite

rataste alla, ei saa rääkida kannatanu poolsest ohu põhjustamisest ega Falilejevi poolt selle

kõrvaldamisest.

57. Kohtu hinnangul on õige nimetada süüdistatava käitumist sündmuskohal liiklusraevuks,

kus vahendeid valimata püütakse kehtestada enda tõekspidamisi üldisest liikluskorrast ning

sõidukijuhtide käitumisest. Kohtule jääb täiesti selgusetuks, miks otsustas Falilejev

kannatanut rünnata, selle asemel et teavitada politseid, kui tema arusaamist mööda võis

kannatanu käituda liiklust ohustavalt. Seda enam, et Falilejevi enda ütluste kohaselt on ta

kõrgharidusega päästespetsialist, kellel on kogemused riigikaitses ning kellele on oluline

seista hea kodanike eest. Sellise taustaga isik peaks ka ise käituma liikluses normikohaselt

ning teisi liiklejaid lugupidavalt, mitte eeldama seda üksnes teistelt. Antud juhul oli Falilejevi

käitumine sündmuskohal vastuolus igasuguse hea tava ja liikluskorraga ning selle asemel, et

teha enda käitumisest vajalikud järeldused, on Falilejev asunud süüdistama kannatanut ning

isegi sündmuskohale saabunud politseid.

58. Süüdistatava ennastõigustavat ja agressiivset käitumist sündmuskohal kinnitavad politsei

rinnakaamerate videod, mida on vaadeldud 19.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis:

Rinnakaameras nr P37741 kirjeldab kannatanu auto peale hüppamist, peksmist, Falilejev aga

räägib, et kannatanu sõitis talle otsa ning lükkas kolm meetrit auto all, ei jäänud enne seisma,

kui oli sunnitud jalaga klaasi puruks lööma.

Rinnakaameras P32085 on näha, kuidas Falilejev lonkab vasakut jalga ja kummardub auto

alumise osa juurde ja toetub põlvele, et näidata auto ees olevaid enda põlvejälgi. Falilejev

ütleb, et kohe ei saanud aru, aga mõne aja pärast hakkas põlv tugevat valu tegema.

Rinnakaameras P32085 on kuulda, kuidas Falilejev õiendab ja vaidleb politseiga, kannatanu

ütleb, et Falilejev peksis teda pähe, sai õnneks eest ära, vigastusi ei ole, aga füüsiline vägivald

oli konkreetne.

Rinnakaameras P39627 on kuulda ja näha Falilejevit, kes õiendab politseinikega.

Rinnakaameras P39627 on näha erinevates vaadetes katkise esiklaasiga kannatanu sõidukit.

Faililejev ütleb kannatanule, et viimane sõitis inimesele otsa ja üritab ennast puhtaks rääkida.

Toimub vaidlus, saabub kiirabiauto, Falilejev seletab tema juurde tulnud kiirabitöötajale,

kuidas ta vasak jalg jäi stange vahele ja räägib, mis juhtus. Kiirabitöötaja küsimusele, et kas

Falilejev käia saab, vastab Falilejev jaatavalt, et saab longata.

Ilmselgelt Falilejevi käitumist sündmuskohal saab iseloomustada sõnaga „liiklusraev“,

Falilejev ei rahunenud ka politsei saabudes.

59. Kaitsja on teinud märkusi Falilejevi tervisetõendi kohta (12.09.2023 Põhja-Eesti

Regionaalhaigla AS kiirabikaart, tl 90), milles on kajastatud haiguse kulgu: kirjas sündmuse

lühikirjeldus patsiendi sõnade järgi ja teise autojuhi sõnade järgi. Kohus on tõendite

hindamisel juhindunud kohtuistungil antud ütlustest ning jätab kaitsja märkuse tähelepanuta.

60. Kohus jätab tähelepanuta S. Falilejevi ja kaitsja väited selle kohta, justkui oleks S.

Falilejevile tekitatud vigastusi ka politseiametnike poolt ning et Falilejevi kinnipidamisel

rikuti Falilejevi õigusi. Kohus rõhutab esmalt, et sellekohased väited ei haaku S. Falilejevile

etteheidetava teoga ning puudub igasugune alus asuda analüüsima pärast sündmust kohale

saabunud menetlejate tegevust. Teiseks osundab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2024

määrusele kriminaalasjas 1-23-7324, millega jäi muutmata Riigiprokuratuuri määrus, millega

jäeti rahuldamata Sander Falilejevi esindaja Rein Laidi kaebus kriminaalmenetluse alustamata

jätmise peale. Ringkonnakohus märkis määruses muuhulgas, et kaebaja selgitused ei ole

kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning salvestistelt nähtuv ei kinnita kahtlusi, et

politseiametnikud oleks kasutanud Sander Falilejevi suhtes ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja

erivahendeid ning tekitanud sellega talle ebaproportsionaalselt kahju.

Tsiviilhagi

61. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg

1 p 2,5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega.

62. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Sander Falilejevi avaliku korra raskes rikkumises

süüdi ning kohus tuvastas kannatanul süüdistatava tegevuse tagajärjel tervisekahjustuse, sh

valuaistingute tekkimise, samuti sõiduki kahjustamise, on kahju kannatanule tekkinud

järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt

tekitatud kahju eest.

63. Antud asjas on kannatanu A M esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja

mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 773 eurot ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks 3000 eurot.

64. Varaline kahju.

Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju kaskokindlustuse omavastutusest 300

eurot ja asendusauto renditasust 473 eurot. Varalist kahju kinnitavate dokumentidena on

esitatud Viking Motors AS poolt A Mile esitatud arved: 15.09.2023 autorendi eest summas

473 eurot ja 04.10.2023 omavastutuse eest summas 300 eurot.

Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Selgitas, et õnneks oli autol kasko,

muidu oleks see number kordades suurem olnud sel ajal, kui auto remondis oli. Auto oli

remondis 2 nädalat. Peast ei mäleta, kuid asendusauto oli võetud kas nädalaks või üheksaks

päevaks. Remonditöökojas parandati küljeuks ära, peeglile pandi uus kate, esiklaas pandi uus,

ees kapott värviti ära ja löödi mõlgid välja, esivõre vahetati välja. Ei esitanud remonditöökoja

spetsifikatsiooni, kuna seda ei anta kliendile, see on kasko juhtum. See esitatakse kasko

firmale, mitte talle. Andis ka kaskole teada, mismoodi see tekkis, ei tea, kas nad esitasid

süüdistatavale kahjunõude või mitte.

Süüdistatav ja tema kaitsja hagi õigeks ei võtnud ning nõuet ei tunnistanud. Kaitsja osundas,

et kohtueelses menetluses sündmuskoha vaatlust ei teostatud ja sõidukil xx reg.nr. xxx

olevaid võimalikke vigastusi ei fikseeritud. Ei leidnud välja selgitamist ka see, milliste

konkreetsete sõiduki vigastuste remondiks A. M pöördus xxx AS-i poole, A. M seda ei

tõendanud. Ka kohtuistungil ei leidnud selget ja konkreetset tuvastamist, millised sõiduki xxx

vigastused tekkisid 12.09.2023.a. toimunud intsidendi käigus, millised vigastused olid

sõidukil aga enne 12.09.2023.a. intsidenti, arvestades, et sõiduk ei olnud kaugeltki mitte uus -

käsitletava sündmuse toimumiseni oli nimetatud sõiduki kasutus liikluses 6 aastat ja 8 kuud

fikseeritud läbisõiduga 124 470 km. Osa vigastusi võis sõidukile tekitada ka A. M eelneva

ekspluatatsiooni käigus.

65. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Antud juhul on kannatanu esitanud kohtule tõendid varalise kahju tekkimise kohta. Kohu

hinnangul on otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses vahetus põhjuslikus

seoses Sander Falilejevi poolt kahju tekitamisega – seda kulu ei oleks tekkinud, kui

süüdistatav ei oleks kannatanu sõidukit kahjustanud. Kuigi sõiduki vigastusi kohtueelses

menetluses konkreetselt ei fikseeritud, on sõiduki vigastused tuvastatud ka visuaalsel vaatlusel

ja seostatavad süüdistusaktis kajastatud sündmusega (esiklaasi lõhkumine, mootorikatte,

peegli ja kojameeste kahjustamine).

Kohus arvestab ka sündmuskohal juhuslikult viibinud xxx kahjukäsitleja H L tunnistajana

antud ütlusi, mille kohaselt sattus kannatanu auto tema töökohta nende vigastustega, mis seal

autol peal olid. Seda autot ta enne ei olnud näinud, aga kui see mees tuli välja ja ütles, et Jüri

ringilt tuli ja rääkis ära mis seal juhtus. Eeldas, et need asjad võiks nagu kokku viia. Jutt oli

see, et keegi nii-öelda vandaalitses selle auto kallal ja sealt need vigastused tulidki. On

kahjukäsitleja xxx.

Antud sündmust arvestades on selge, et süüdistatava poolt sõiduki peal trampimise ja esiklaasi

lõhkumisega tekitatud vigastused ei saanud sõidukil olla varasemalt ning ei ole kahtlust, et

sellise kahju likvideerimine ületas omavastutuse summat. Samuti ei sea kohus kahtluse alla

asendussõidukile kulunud rendisummat. Lähtudes süüdistatava poolt kannatanu sõidukile

tekitatud vigastuste ulatusest on usutav, et kannatanu sõiduki parandamine

autoremonditöökojas ei toimunud tundide, vaid päevadega. Selleks, et taastada mingilgi

määral olukord, mis oli enne sõiduki kahjustamist (nö kannatanu tavarutiin sõiduki

kasutamisel), oli asendusauto rentimine vajalik ja põhjendatud.

66. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu

kasuks välja otsene varaline kahju, s.o 773 eurot.

67. Mittevaraline kahju.

Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis summas

3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on mittevaraline kahju tekkinud seoses sellega, et tundis

valu ja hirmu, elas neid sündmusi läbi veel mitmeid päevi hiljem ning psüühiline tervis

halvenes, sealhulgas stress, uneprobleemid, töövõime langus. Kuna oli ettevõtja, jäi sellel

päeval oma teenuse pakkumine ära, mis tekitas samuti stressi ja pingeid.

Kannatanu jäi kohtuistungil mittevaralise kahju juurde. Selgitas, et kuna tegeleb

toitlustamisega, siis see päev jäid lihtsalt kliendid tema teenusest ilma. Ei saanud mitte

traumat vaid pigem oli ee, et tal jäi teenimata tulu see päev ja klient jäi tema teenusest ilma

ning tema jäi kliendist ilma. Täpsustas, et ei saanud tööle minna ja töötasu jäi saamata. Oli

hirm sellist asja läbi elada, ei soovitaks kellelegi, et keegi trambib esiklaasis jalgadega

hommikul vara tööle sõites, kõik see kokku. Stressi ja pingete tõttu arsti poole ei pöördunud,

ei hakanud selle peale raha raiskama, kuna see on tasuline teenus. Psühholoogilised

probleemid on tal siiani, pidi autogi maha müüma, kuna ei suutnud sellega enam sõita. Rinnus

oli paar päeva valu tunda, samal päeval oli kael kange õhtul, hommikuks oli see üle, aga kael

oli igatahes valus ja kõrva tagant oli ka punetus. Järgmised nädal aega oli ta suhteliselt öö läbi

üleval, ei maganud, ainult unerohtudega, aga seda ei ole tal kuidagi võimalik tõestada.

Süüdistatav ja tema kaitsja ei võtnud hagi õigeks ka mittevaralise kahju osas ning nõuet ei

tunnistanud. Kaitsja hinnangul on A. M mittevaralise kahju nõuet 3000 euro ulatuses

põhjendanud vaid paljasõnalise väitega. Kohtulikul uurimisel põhjendas A. M mittevaralise

kahju summas 3000 euro talle väljamõistmise taotlust sellega, et ta tegeleb toitlustamisega,

siis see päev jäid lihtsalt kliendid tema teenusest ilma. See ongi see summa mida ta oleks

pidanud teenima vähemalt sel päeval. A. M on hagiavalduses ka märkinud, et hagi aluseks

olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Kuna

hagiavaldus on koostatud ja allkirjastatud A. Mi poolt 18.10.2023.a, siis tulenevalt KrMS §

223 lg 3 ja KrMS § 224 lg 2 kannatanul A. Mil ei ole olnud võimalik kriminaaltoimikuga ega

kriminaaltoimikus olevate tõenditega kuupäevaks 18.10.2023.a. veel tutvuda ja seega

hagiavalduses ennetavalt sedastada, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on

tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Kohtuistungitel A. M mingeid täiendavaid

tõendeid tsiviilhagi nõuete tõendamiseks ei esitanud.

68. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Kohus nõustub kaitsja tähelepanekutega, et kannatanu poolt nimetatud mittevaraline kahju on

eelkõige seostatav pigem saamata jäänud tuluna, s.o varalise kahjuna, kuna kannatanu

kirjeldas sel päeval tulu (saamata töötasu) ära jäämist. Samas ei ole kannatanu enda saamata

jäänud töötasu võimalikku suurust tõendanud, mistõttu ei saa seda ka kahju tekitamise juures

arvestada.

Küll ei kahtle kohus aga selles, et sündmus kui tervik põhjustas kannatanule hingelisi

üleelamisi, mis väljendusid psühholoogilistes probleemides (stress, unetus, hirm, töövõime

langus). On eluliselt usutav, et süüdistatava agressiivne käitumine (sõiduki peatamine, sellele

ronimine ja seal trampimine, sõiduki lõhkumine ning kannatanule osutatud füüsiline vägivald)

mõjutasid kannatanu igapäevaelu ja emotsioone negatiivselt ning jätsid kannatanu psüühikale

märkimisväärse jälje. Kannatanu pidi süüdistatavast lähtuvat viha taluma kohapeal ja vahetult

ning on igati mõistlik uskuda, et selline läbielamine ei möödu tundide ja päevadega ning võib

mingi aeg raskendada igapäevaste toimingute tegemist.

Kuna aga praegusel juhul ei tekitanud süüdistatav kannatanule ulatuslikke tervisekahjustusi, ei

saa kohtu hinnangul rääkida ka kannatanu sellisest füüsilisest ja hingelisest valust, mis oleks

toonud kaasa tema elukvaliteedi pikaajalise languse. Puuduvad andmed, et kannatanu

tavapärane elukorraldus oleks aset leidnud intsidendi tõttu põhjalikult muutunud või et tal

oleks esinenud emotsionaalne kurnatus või muu psüühiline vaevus, mis oleks tal edaspidi

takistanud olukorraga toime tulla. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema uni häiritud ning tal oli

stress, töövõime langus, kuid puuduvad tõendid, et selline lühiajaline häiritus oleks kannatanu

tervisele silmnähtavalt mõjunud, st oleks näiteks tekkinud vajadus pöörduda vastava

spetsialisti poole stressiga toimetulekuks vms.

69. Eeltoodust lähtuvalt, st arvestades kokkuvõtvalt sündmust kui tervikut, kannatanu sõiduki

kahjustamist ning kannatanule valuaistingute põhjustamist, sellest tekkinud lühiajalist

igapäevaelu häiritust, leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 500 eurot, mis tuleb

süüdistataval kannatanule hüvitada.

Karistus

70. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17).

71. Kohus luges tõendatuks, et Sander Falilejev pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 263 lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama.

72. Kuigi S. Falilejevil kehtivad karistused puuduvad, leiab kohus, et kergemaliigiline karistus

ei mõjutaks S. Falilejevi õiguskuulekust. Kohus arvestab, et S. Falilejev ei ole tehtut kordagi

kahetsenud ning ta on terve menetluse kestel otsinud vaid ennastõigustavaid ja kannatanut

süüstavaid väiteid. Selliselt on S. Falilejev näidanud ennast isikuna, kelle käitumine ei ole

ühiskonnas aktsepteeritav, kes ei tahagi enda käitumises korrektuure teha ning kes võib seega

enda agressiivse käitumisega ohustada jätkuvalt kaaskodanike elu, tervist ja turvatunnet.

Selleks, et isik ka tegelikult mõistaks endast lähtuvat ohtu ning saaks aru õiguskorra kaitsmise

vajadusest, peab kohus põhjendatuks karistada S. Falilejevit vangistusega. Vangistuse

mõistmine S. Falilejevile on vajalik, et välistada edasised õigusrikkumised ning mõjutada S.

Falilejevit enda käitumist tõsiselt analüüsima ning seda muutma.

73. Vangistuse keskmiseks määraks on 2 aastat ja 6 kuud. Kohtu hinnangul annavad

süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (sõiduki

lõhkumine ning kannatanu löömine), aga ka liikluskorra ohustamine, piisava aluse mõista S.

Falilejevile karistus sanktsiooni keskmises määras. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt

kannatanu vastupanu ei osutanud ning oli täielikult S. Falilejevi meelevallas, samuti puuduvad

karistust kergendavad asjaolud. Küll aga arvestab kohus, et kannatanu suhtes kasutatud

vägivalla tagajärjed ei olnud rasked ning tegemist on ühe episoodiga, mistõttu on võimalik

mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistus, millest KarS 68 lg 1

alusel tuleb arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev (12.09.2023), kandmisele jääks

seega vangistus 11 kuud ja 29 päeva.

74. Kohus on seisukohal, et S. Falilejev on võimalik KarS § 73 lg 1 alusel karistusest

tingimisi vabastada ning mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Falilejev ei

pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Siinjuures arvestab kohus juba

eelnimetatud asjaolusid (vägivalla tagajärjed ei olnud rasked, tegemist on ühe episoodiga ning

kehtivad karistused puuduvad). Kohus usub, et ka karistusest tingimisi vabastamine on

piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks

süütegudeks on viidud miinimumini. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmine sunnib

süüdistatavat katseajal oma käitumist rohkem kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul

määral, samuti tuleb süüdistataval aru saada, et kui ta oma õigusvastast tegevust kordab, on

olemas reaalne oht sattuda vanglasse karistust kandma.

Menetluskulud

75. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4,9

määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetlus ning süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Sander Falilejevi määratud kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu tasu kohtueelses

menetluses osalemise eest on kokku summas 259,20 eurot (129,60 + 129,60), mis kuulub

välja mõistmisele Sander Falilejevilt.

Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel Sander Falilejevilt välja mõista süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

Selleks, et kohtuotsus oleks täidetav ning et mitte asetada Sander Falilejevit raskesse

majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Sander Falilejevil tasuda menetluskulud 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Asitõendid

76. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse,

kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega.

Vastavalt kohtule esitatud süüdistusaktile on kriminaalasja materjalide juures CD-plaadid ja

DVD plaat salvestustega. Nimetatud plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)