3-22-2712/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2712

Haldusasi

R.M-i (varasemad perekonnanimed C ja Q) kaebus

Maksu- ja Tolliameti 28.11.2022 vastutusotsuse nr 13-

7/01147-24 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja R.M

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.M-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.M-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2023

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 25.06.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-2712

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 24.03.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/052610-33

Osaühingult Vinetra (OÜ Vinetra) tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude

nõuetega tasaarvestatud enammaksed 1048,03 eurot ning kohustas OÜ-d Vinetra tasuma

maksusumma 61 855,02 eurot.

2. MTA kohustas 28.11.2022 vastutusotsusega nr 13-7/01147-24 R.M-i (varasemad

perekonnanimed C ja Q; kaebaja) tasuma OÜ Vinetra maksuvõla 29 358,96 eurot.

MTA kontrollis OÜ Vinetra töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt

arvestatud ja kinnipeetud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustusmaksete (tööjõumaksude) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust,

samuti käibe- ja tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul november 2019

kuni veebruar 2020. MTA 24.03.2021 maksuotsuse tulemusel suurenes OÜ Vinetra

maksukohustus 61 855,02 euro võrra. See on vastutusotsuse tegemise ajal tasumata.

Vastutusotsus puudutab novembri ja detsembri 2019 tööjõumaksude deklareerimata ja

tasumata jätmist. Kaebaja oli ajavahemikul 25.03.2009–21.01.2020 OÜ Vinetra juhatuse

liige, sh alates 21.06.2017 ainuke juhatuse liige. Kaebaja rikkus maksukorralduse seaduse

(MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimis- ja

tasumiskohustuse täitmine kokku 25 471,44 euro ulatuses.

Maksumenetluses tuvastati, et OÜ Vinetra tegi oma töötajatele päevarahade väljamakseid

kokku 50 057 eurot. Need tuleb lugeda palga väljamakseteks, millelt tulnuks deklareerida ja

tasuda tööjõumaksud. Puuduvad väidetavate päevarahade maksmise algdokumendid. OÜ

Vinetra töötajad värvati eesmärgiga teha tööd Soomes ja Rootsis. Töötajad on kinnitanud, et

nende töötamise koht oli Soomes ja/või Rootsis. 84,5% ettevõtte kogukäibest on tekkinud

välisriigis. Seega puudus lähetuse päevarahade väljamaksmiseks õiguslik alus (vt töölepingu

seaduse (TLS) § 21). Kaebaja soovis sellega teadlikult ja tahtlikult suurendada töötajatele

tehtavaid väljamakseid, jättes tööjõumaksud ettenähtud määras deklareerimata ja tasumata.

Lisaks on tuvastatud, et OÜ Vinetra raamatupidamises näidatud laenu 32 460 euro tagastamist

kaebaja pojale Xle (kontrollitaval perioodil OÜ Vinetra töötaja ja alates 21.01.2020 juhatuse

liige) tegelikult ei toimunud ning laenu tagastamist näitas kaebaja X töötasu väljamaksete

varjamiseks. Puudub OÜ Vinetra ja X vaheline laenuleping ja muud tõendid laenu andmise

kohta. Xl puudus võimekus äriühingule sellises summas laenu anda. OÜ Vinetra

raamatupidamises kajastatud laenu tagastamine on näilik tehing MKS § 83 lg 4 tähenduses.

Väljamaksed tuleb lugeda töötasuks, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tööjõumaksud.

Kaebaja ülesanne oli korraldada äriühingu korrektset aruandlust ja raamatupidamist. Kaebaja

esitas OÜ Vinetra käibedeklaratsioonid (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (TSD). Kaebajal oli täielik

ülevaade OÜ Vinetra raamatupidamisse esitatud dokumentidest ning sellest, kas ja milliseid

dokumente maksudeklaratsioonidel kajastati. Kaebajal oli ligipääs e-maksuametile ning õigus

teha seal OÜ Vinetra nimel erinevaid toiminguid. Kaebaja oli äriühingu konto kasutaja

Swedbank AS-s ja tal oli õigus teha pangakontodelt ülekandeid. Kaebajal oli pikk

ettevõtluskogemus ja seega teadmine juhatuse liikme kohustustest äriühingu juhtimisel.

Kaebaja esitas vastutusmenetluses töölepingud, mille ta oli väidetavalt sõlminud OÜ Vinetra

nimel. Lepingute kohaselt on kõigi töötajate tööülesannete täitmise koht Eesti. Ütlusi andnud

töötajad ei olnud aga lepinguid varem näinud ega teadnud nende olemasolust. Lepingutel

puudusid töötajate allkirjad. Seega on alus arvata, et need koostati vaid maksuhaldurile

2(8)

3-22-2712

esitamiseks. Kaebaja esitas ka kontrollitavate kuude palgalehed, kuid need ei sisalda TSD-ga

võrreldes uut infot. Kaebaja esitas 01.06.2022 lisaks e-kirjavahetuse Xga, millega soovis

tõendada, et äriühingu tegelik juht oli X. Samas nähtub kirjavahetusest, et arvete koostamine

ja tasumine, samuti maksude deklareerimine ja tasumine oli üksnes kaebaja kohustus.

Kaebaja rikkus seadusliku esindaja deklareerimis-, korraldamis- ja tasumiskohustust

tahtlikult. Valeandmete esitamine TSD-del oli kaebaja teadlik valik, mis võimaldas

vähendada äriühingu tööjõumaksusid. Kaebaja kajastas juhatuse liikmena äriühingu

raamatupidamises teadlikult valeandmeid, mille tulemusena tekkis maksuvõlg. Seega on

kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel otsene põhjuslik seos.

Kuna maksuvõlalt arvestatud intress on seotud põhivõlaga, on maksuseaduste rikkumine

toonud kaasa intressivõla 3887,52 eurot. Ka see on tekkinud kaebaja tahtliku tegevuse

tulemusel.

Muud vastutusotsuse tegemise eeldused on samuti täidetud.

3. R.M esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.

Vastutusotsusest ei selgu, milles seisneb kaebajale etteheidetud rikkumine seoses

tööjõumaksudega. Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud kaebaja tahtlust. Kaebaja

tegeles OÜ-s Vinetra raamatupidamise korraldamise ja välislähetustega seotud asjaajamisega.

Äriühingu majandustegevust juhtis X, kes on alates 21.01.2020 OÜ Vinetra juhatuse liige ja

tegelik kasusaaja. Kaebajal puudus ülevaade OÜ Vinetra majandustegevusest. Kogu info

raamatupidamise jaoks sai kaebaja Xlt, kes andis kaebajale mh korralduse kajastada Xle

tehtud väljamaksed laenude tagasimaksetena. Sellises olukorras ei saa kaebaja vastutada OÜ

Vinetra tööjõumaksude tasumata jätmise eest. Maksuhaldur eksis tõendite hindamisel ja jättis

ebaõigesti Xlt vastutusmenetluses seletused võtmata. Eespool toodud põhjendustel on

õigusvastane ka intressinõue.

4. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus vastutusotsuse põhjendustega ega

korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2).

Asjas ei ole vaidlust OÜ Vinetra maksuvõla kujunemise ja olemasolu üle, samuti selle üle, et

maksukohustus, mille tasumist kaebajalt nõutakse, on tekkinud ajal, mil kaebaja oli OÜ

Vinetra juhatuse liige. Vaidlus on selles, kas kaebaja vastutab maksuvõla tekkimise eest.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastutusotsusest ei selgu, milles seisnes kaebaja tahtlus.

Vastutusotsuse p-s 2.2.1 on selgelt välja toodud, et kaebaja ülesanne oli korraldada äriühingu

korrektset aruandlust ja raamatupidamist. Kaebaja oli juhatuse liige kuni 21.01.2020 ning

vastutas selle eest, et äriühing esitaks maksustamisperioodide november ja detsember 2019

kohta õigete andmetega deklaratsioonid. Kaebaja rikkumine seisneb OÜ-le Vinetra

24.03.2021 maksuotsusega määratud tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata jätmises.

Vastutusotsuse p-s 2.2.3 on täpsustatud, et perioodil november ja detsember 2019 on kaebaja

teinud töötajatele OÜ Vinetra pangakonto kaudu väljamakseid selgitusega „palk“,

„töötasu+päevaraha“ või „päevaraha“ ning tagastanud Xle väidetava laenu, mille kohta

puuduvad algdokumendid. Kuna töötajad ei olnud lähetuses, tulnuks kõik väljamaksed

maksustada palgatuluna. Samuti oleks pidanud Xle tehtud väljamaksed maksustama

palgatuluna, sest väidetav laen oli näilik. Seega heidetakse kaebajale ette, et ta on äriühingu

ainukese juhatuse liikmena teadlikult esitanud TSD-des valeandmeid, mille tulemusel tekkis

maksuvõlg. Vastutusotsuse p-des 2.2.1–2.2.3 on piisava põhjalikkusega selgitatud, mille

3(8)

3-22-2712

põhjal on maksuhaldur veendunud, et valeandmete esitamine toimus kaebaja teadmisel ja sai

olla üksnes tahtlik tegevus. Vastutusotsuses on viidatud tõenditele, mille põhjal on

maksuhalduril alus väita, et kaebaja on rikkunud deklareerimis-, tasumis- ja

korraldamiskohustust ning selle tulemusel tekkis maksuvõlg. Kaebaja süüd on analüüsitud

piisava põhjalikkusega.

Kaebaja väited tema ja X vahelise tööjaotuse kohta ei välista kaebaja vastutust juhatuse

liikmena. Kuigi kaebaja seletuste kohaselt ei juhtinud ta OÜ Vinetra majandustegevust,

vastutab ta siiski äriühingu maksukohustuse eest, mis on tekkinud maksustamisperioodil

november ja detsember 2019. Kaebaja oli sel ajal OÜ Vinetra ainuke juhatuse liige, mistõttu

saab rikutud maksukohustuse omistada kaebajale. Kaebaja ei ole eitanud, et ta korraldas OÜ

Vinetra raamatupidamist, esitas maksudeklaratsioone ning tal oli juurdepääs ettevõtte

pangakontodele ja e-maksuametile. Ka X on 26.01.2017 seletuses kinnitanud, et kaebaja täitis

OÜ-s Vinetra peaaegu kõiki ülesandeid: koostas ja väljastas arveid, tegeles sissetulekute ja

raamatupidamisega, esitas maksudeklaratsioone. Kaebaja väidab, et ta sai ettevõtte

raamatupidamises ja maksudeklaratsioonidel kajastatud andmed Xlt, kelle esitatu

tegelikkusele vastavuses kaebaja ei veendunud ning X tegevust ta sisuliselt ei kontrollinud.

Kaebaja selgitas kohtuistungil veel, et ta tegeles mh laevapiletite broneerimise ja päevarahade

arvestamisega. Seega arvestas ta mh töötajatele päevarahasid, veendumata, kas tegelikult on

tegemist töötaja lähetusega TLS § 21 mõttes. Juhatuse liige ei tohi jääda nii passiivseks.

Samas nähtub töötajate ja kaebaja seletustest, et kaebaja oli tegelikult teadlik, et töötajate

töökoht ei olnud Eesti. Samuti ei saanud kaebajale olla teadmata, et OÜ Vinetra nimel

esitatud KMD-de järgi moodustas äriühingu väljaspool Eestit tekkinud käive 84,5%. Sellises

olukorras sai tööjõumaksude kohta valeandmete deklareerimine olla üksnes kaebaja teadlik ja

tahtlik valik. Kaebajal oli võimalus pärida Xlt täpsemalt aru ettevõtte tegevuse kohta ja

deklareerida töötajatele tehtud väljamaksed õigesti. Juhatuse liige ei saanud automaatselt

nõustuda töötaja (ettevõtte väidetava juhi X) tegevuse ja juhistega ning sisestada andmeid

raamatupidamisse üksnes põhjusel, et X palus tal seda teha. Selles, et andmed edastas

kaebajale X, vaidlus puudub. Kaebaja edastas vastutusmenetluses maksuhaldurile

töölepinguid, millelt nähtub töötamise kohana Eesti, kuid töötajad ei olnud nendest

töölepingutest teadlikud. Kaebaja selgitas istungil, et edastas need dokumendid

maksuhaldurile X palvel. Sellega püüdis kaebaja maksuhalduri eest tegelikke asjaolusid

varjata, olles samal ajal teadlik varem esitatud deklaratsioonidel kajastatud andmete

ebaõigsusest. Selline käitumine kinnitab maksuhalduri versiooni kaebaja tahtlusest

valeandmetega deklaratsioonide esitamisel.

Maksuhalduriga saab nõustuda ka selles, et kaebaja teadis, et Xle tehtud väljamakse ei olnud

laenu tagastamine, nagu on seda soovitud näidata OÜ Vinetra maksumenetluses.

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ka nende väljamaksete kohta toimus dokumentide

vormistamine X juhiste kohaselt ja tema palvel. OÜ Vinetra pangakontolt Xle tehtud

väljamakse vormistamine laenu tagasimaksena on näilik tehing, millega varjati maksude

tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil Xle töötasu maksmist.

Juhatuse liige peab kontrollima ettevõtte juhi või töötaja tegevust sisuliselt. Väidetava

tegevjuhi olemasolu ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste

täitmisest ega MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse kandmisest. Kui kaebaja nõustus asuma

OÜ Vinetra juhatuse liikmeks, pidi ta aru saama, et sellega kaasneb vastutus. Kaebaja oli

kogenud raamatupidaja ja juhatuse liige, mistõttu oli ta oma kohustustega kursis. Vastates

kohtuistungil kohtu küsimusele, et kas tal samas olukorras kliendi raamatupidamist

korraldades tekiksid kahtlused, vastas kaebaja jaatavalt. Niisiis sai kaebaja oma tegevusest ja

selle tagajärgedest aru. Seega on maksuhalduri järeldus õige. Kaebaja ei ole seejuures väitnud,

et X oleks teda kuidagi mõjutanud või sundinud deklareerima ebaõigeid andmeid. See sai olla

4(8)

3-22-2712

üksnes kaebaja enda valik. Pole ka tuvastatud, et tegelikke asjaolusid oleks kaebaja eest

varjatud. Seda kinnitab mh e-kirjavahetus, mille kaebaja edastas vastutusmenetluses

maksuhaldurile.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü vormi. Vastutusotsuse p-s 2.2.1 on välja

toodud tuvastatud asjaolud ja viited tõenditele, mis kinnitavad, et kaebaja esitas teadlikult

deklaratsioonides valeandmeid. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 kohaselt ei maksustata

tulumaksuga Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja piirmäärades

töötajatele makstavaid töölähetusega seotud päevarahasid. Maksumenetluses on töötajad

kinnitanud, et nende tegelik töökoht asus Eestist väljaspool, s.o tegemist ei olnud

töölähetusega. Päevarahade maksmine ei olnud õiguspärane ja kaebaja oli sellest teadlik.

Kaebaja deklareeris ka ettevõtte käivet, millest 84,5% moodustas teenuse osutamine

välisriigis. Samuti viitavad vastutusotsuse p-s 2.2.3 tuvastatud asjaolud sellele, et kaebaja

teadis, et teeb Xle väljamakse, millel puudusid alusdokumendid. Siinse vaidluse asjaoludel

saab järeldada kaebaja teadlikku tegutsemist tööjõumaksude valesti deklareerimisel

eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata. Ei ole usutav, et kaebaja ei soovinud õigusvastast

tagajärge, s.o maksuvõla teket. Kaebaja ei peagi sõnaselgelt manifesteerima, et tahab

maksuvõla tekkimist. Tahtluse tuvastamiseks piisab, kui see järeldub asjaoludest ja tõenditest

kogumis. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuhaldur on jätnud tõendid hindamata.

Kaebaja ei ole vastutusmenetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis oleksid maksuhalduri

seisukoha ümber lükanud. Kaebaja esitatud tõendeid on vastutusotsuses analüüsitud. Pooled

ei vaidle selle üle, milline oli kaebaja roll OÜ Vinetra juhtimisel, ning vaidlus taandub sellele,

milline õiguslik hinnang tuleks sellele anda.

Kaebaja heidab ette, et maksuhaldur ei pöördunud vastutusmenetluses teabe saamiseks X

poole. See väide on väär. Samas tuleb tähele panna, et sisuliselt ei vaidle kaebaja vastu X

poolt OÜ Vinetra maksumenetluses antud selgitustele, millised olid kaebaja tööülesanded

OÜ-s Vinetra. Kohus kutsus X kohtuistungile tunnistajana, kuid X selgitas, et ei soovi anda

ütlusi oma ema, s.o kaebaja vastu. Sisuliselt on soov vältida oma ema vastu ütluste andmist

tuvastatav ka X 01.11.2021 seletustest vastutusmenetluses.

Eespool toodut arvestades on õiguspärane ka intressinõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. R.M palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Seetõttu on jätkuvalt ebaselge, millistel

asjaoludel ja tõenditel põhineb järeldus, et kaebaja OÜ Vinetra juhatuse liikmena rikkus

tahtlikult MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Kaebaja süü ei ole nõuetekohaselt tuvastatud,

arvestades kohtupraktikas toodud juhiseid (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-19-1876, nr 3-

20-1415 ja nr 3-20-2325). Halduskohus ei põhjendanud, miks ei ole asjakohane arvestada

kaebaja ja X vahelist tööjaotust, sh seda, et faktiliselt juhtis ja korraldas äriühingu

majandustegevust X. Kaebaja sai raamatupidamise jaoks algandmed ja juhised Xlt. Kaebajal

puudus ülevaade X tehingutest OÜ-s Vinetra. Kaebaja võttis osa temale teadaolevast

majandustegevusest, jälgis seda pidevalt oma teadmiste ja oskuste kohaselt ning korraldas

suhtlemist riigiga, sh maksudeklaratsioonide esitamist ja maksude tasumist. Kaebaja ei

teadnud, milles X oli töötajatega kokku leppinud. Kaebajal puudus tahtlus vähendada OÜ

Vinetra maksukohustust. Maksuhaldur ei küsinud Xlt küsimusi laenu tagasimaksete kohta.

Kohus ei hinnanud kaebaja väidet, et OÜ Vinetra varjatud juht ja tegelik kasusaaja oli X ning

kaebaja tegutses tema korralduste alusel. Kaebaja esitatud e-kirjavahetusest on näha, et X

5(8)

3-22-2712

eiras kaebaja palvet esitada deklaratsioonide koostamiseks vajalikud algandmed.

Maksimaalselt võiks kaebajale ette heita raamatupidamise ebarahuldavat korraldamist.

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

9. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud

korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui

seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

10. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et OÜ Vinetra maksuvõlg tekkis kaebaja

tahtliku tegevuse tulemusel.

11. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Tahtlus on seega

seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja

õigusvastase tagajärje soovimine). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1)

olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ning jätab

kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge, s.o

maksuvõla teket (Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 23 ja seal viidatud varasem

praktika).

12. Seega kaebaja tahtluse jaatamiseks peab MTA esitatud tõenditest nähtuma, et kaebaja

teadis või pidi teadma, et puudus alus deklareerida OÜ Vinetra töötajatele lähetuse päevaraha,

vaid need väljamaksed oleks tulnud deklareerida töötajate töötasuna ja maksta neilt

tööjõumaksud. Samuti peab tõenditest nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et Xle

tehtud väljamaksed ei olnud tegelikult laenu tagastus, vaid töötasu, millelt tulnuks samuti

tasuda tööjõumaksud. Sellisel juhul saab ühtlasi järeldada kaebaja teadlikku ja tahtlikku

tegutsemist tööjõumaksude valesti deklareerimisel eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja tahtlus on kõiki asjaolusid ja tõendeid

kogumis arvestades tõendatud. Kaebaja pidi olema oma MKS § 8 lg-st 1 tulenevast

kohustusest teadlik, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata, mistõttu saab järeldada, et kaebaja

soovis ka õigusvastast tagajärge ehk maksuvõla tekkimist. Kaebaja oli

maksustamisperioodidel november ja detsember 2019 (sh nende kuude kohta TSD-de

esitamise ja tööjõumaksude tasumise kohustuse tekkimise ajal) OÜ Vinetra ainuke juhatuse

liige, kellel oli kohustus korraldada oma juhitava äriühingu tööjõumaksude tähtaegne ja

täielik deklareerimine ning tasumine. Kaebaja võis oma kohustuste täitmisel kasutada

kolmanda isiku abi, kuid vastutus nõuetekohase täitmise eest oli kaebajal. Asjas ei vaielda

selle üle, et OÜ Vinetra majandustegevust juhtis faktiliselt kaebaja poeg X, kuid kaebaja on

kinnitanud, et tema korraldas äriühingu raamatupidamist, koostas maksudeklaratsioonid ja

tasus nende alusel maksud. Kaebajal oli oma ülesannete täitmiseks ligipääs raamatupidamise

dokumentidele, äriühingu pangakontodele ja e-maksuametile. See, milliseid andmeid TSD-del

kajastati, oli kaebaja kontrolli all ning ta ei olnud n-ö variisik, nagu kaebaja on asunud

apellatsioonimenetluses väitma.

6(8)

3-22-2712

14. Kaebaja tahtluse sisustamisel ei ole määrav, kas ta teadis detailselt kõigist OÜ Vinetra

tehingutest ja projektidest. Kaebajalt ei nõuta vastutusotsusega sisse kogu OÜ Vinetra

maksuvõlga (sh tasumata käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt), vaid

üksnes tööjõumakse. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Vinetra tegi töötajatele pangakonto

vahendusel väljamakseid, mis makseselgituse kohaselt hõlmasid mh lähetuse päevaraha (mis

on maksuvaba). Neid ülekandeid tegi äriühingu nimel ka kaebaja. Maksuhalduri hinnangul

suurendati lähetuse päevaraha maksmisega varjatult töötajatele makstavat töötasu, mis jäi

TSD-del deklareerimata ja millelt jäid tööjõumaksud tasumata. Kuigi kaebaja väidab, et ta

täitis TSD-d X juhiste ja tema esitatud dokumentide alusel, on kaebaja nii kaebuses kui ka

halduskohtu istungil selgitanud, et ta tegeles mh töötajate välislähetustega seotud asjaajamise

ja päevarahade arvestamisega. OÜ Vinetra töötajate selgituste järgi korraldas kaebaja

töötajate majutust välisriikides ja ostis laevapiletid (Martin Maaniidu 08.12.2021 seletus,

Harry Sõstra 20.12.2021 seletus, dtl 158 jj). Seega pidi kaebaja teadma, et töötajad viibisid

suurema osa ajast välismaal asuvatel ehitusobjektidel ning nende peamine töötamise koht oli

seega Soomes või Rootsis, mitte Eestis, mistõttu ei olnud neile lähetuse päevaraha

maksmiseks alust. See pidi kaebajale kaudselt nähtuma ka asjaolust, et ligikaudu 85% OÜ

Vinetra käibest (millega seotud KMD-d koostas samuti kaebaja) tekkis välisriigis. Kaebaja ei

ole väitnud, et talle olid teadmata töötasu ja päevaraha deklareerimist ja maksustamist

puudutavad õigusaktid või et ta ei teadnud, mida saab lugeda töölähetuseks TLS § 21

tähenduses ja kuidas see oleks tulnud vormistada. Seega pidi kaebaja aru saama, et töötajatele

lähetuse päevaraha maksmiseks ei olnud alust ja tegemist oli täiendava töötasuga, mille

maksmist püüti maksueelise saamiseks maksuhalduri eest varjata.

15. Samamoodi pidi kaebaja olema teadlik, et OÜ Vinetra töötaja X ei ole tegelikult

äriühingule laenu andnud, mistõttu ei olnud alust kajastada raamatupidamises Xle tehtavaid

makseid laenu tagastamisena, vaid tegemist oli Xle varjatult töötasu maksmisega, millelt jäid

maksud deklareerimata ja tasumata. Laenu andmine X poolt (mida oleks tulnud talle

tagastada) on tõendamata. Kaebaja OÜ Vinetra juhatuse liikmena pidi olema teadlik äriühingu

töötajate töötasude suurusest, sest nende alusel koostas ta maksudeklaratsioonid. Maksuhaldur

on asjakohaselt välja toonud, et OÜ Vinetra deklareeris Xle kontrolliperioodil töötasu

alammääraga võrdset töötasu (546,24 eurot kuus). Nii väike töötasu ei ole aga eluliselt usutav,

arvestades X rolli OÜ-s Vinetra (äriühingu majandustegevuse faktiline juht) ja 2019. a

keskmist töötasu ehitusvaldkonnas (1356 eurot). Kaebaja pidi sellest aru saama. Asjaolu, et

kaebaja koostas maksudeklaratsioonid Xlt saadud andmete põhjal ning kaebaja selgituste

kohaselt ei olnud võimalik Xga sel teemal vaielda (kaebaja sõnul oli X arvamus ja vale

arvamus ning X ei kuulanud kaebaja nõuandeid), ei tähenda, et X oleks sundinud kaebajat

esitama valede andmetega maksudeklaratsioone, vaid see oli siiski kaebaja enda valik.

Asjakohane ei ole kaebaja arutlus selle üle, et algdokumendita väljamaksed on maksustatavad

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, mitte kui näilik tehing MKS § 83 lg 4 alusel.

See, et Xle väljamaksete tegemiseks puudusid nõuetekohased algdokumendid, oli vaid üks

asjaolu, mis maksuhalduri hinnangul viitas näilikule (varjatud) tehingule MKS § 84 lg 3

tähenduses.

16. Kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on

põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt

eelnev sündmus on hilisema sündmuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist

saabunud (Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 31). Halduskohus leidis õigesti, et

kaebaja juhatuse liikmena esitas OÜ Vinetra nimel teadlikult valeandmetega TSD-d ning jättis

tööjõumaksud tähtaegselt ja õiges suuruses tasumata. Selle tulemusel tekkis OÜ-l Vinetra

maksuvõlg. Kui kaebaja oleks esitanud õigete andmetega TSD-d, ei oleks äriühingul

maksuvõlga tekkinud.

7(8)

3-22-2712

17. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

18. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ja vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi

kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)