3-24-3202/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3202

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses

kriminaalmenetluses selgituste andmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.12.2024. a määruse

peale.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2024. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättesaamisest osas, milles kaebus tagastati. Riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis,

et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja materjalid seoses kaebaja 02.10.2024. a pöördumisega

nr 1-11/24/249-1. Kaebaja pöördus vangla poole, et saada andmeid vangla ametnike käitumise

ja talle räägitu kohta seoses kriminaalasjaga nr 23922900077. Tartu Vangla keeldus andmeid

väljastamast, kuna andmete väljastamine ei ole vangla pädevuses. Kaebajal on õigus

andmetele, mis otseselt teda puudutavad, seda eriti kriminaalasjas. Kaebaja taotles ka enda

vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohtu tagastas 10.12.2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

3. Halduskohus leidis, et kaebaja vaidlustab Tartu Vangla tegevust seoses kriminaalmenetluse

raames antud selgituste kordamata jätmisega. Halduskohus asus seisukohale, et vangla antud

selgitused kokkuleppemenetluse võimaluste kohta ning pärast selgituste andmist

vanglapoolne keeldumine selgituste kordamisest ei ole toiming või haldusakt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) mõistes. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

240 p 1 näeb ette, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust,

selgitab ta kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse

kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse

kohaldamise tagajärgi, kusjuures KrMS § 213 lg 1 p-st 5 tulenevalt on prokuratuuril õigus

anda uurimisasutusele korraldusi. Halduskohtule arusaadavalt andis prokuratuur Tartu

Vanglale korralduse selgitada kaebajale KrMS § 240 p-s 1 toodut. Vaatamata sellele, et

kokkuleppemenetluse võimalust puudutava teabe edastas kaebajale vangla, ei muuda teabe

teistkordselt küsimine vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks. Kui kaebaja leiab, et Tartu

Vangla ametnikud rikkusid kokkuleppemenetluse võimaluste selgitamisel kaebaja õigusi,

tuleb Tartu Vangla tegevust vaidlustada KrMS-is sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 228 lg-

le 1 on menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus

uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete

rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema

õiguste rikkumise. Kokkuvõttes tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja esitas 29.12.2024 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 10.12.2024.

a määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada ametnikelt vajalikud andmed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.12.2024. a määruse peale esitatud

määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda

on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu

Halduskohtu 10.12.2024. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks täielikult korrata

(HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

8. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Haldusasja

materjalidest (dtl 21–29) nähtuvalt pöördus kaebaja Tartu Vangla poole seoses

kriminaalmenetluse raames läbiviidud toiminguga ning soovis selle kohta teavet. Sellises

olukorras ei ole vangla tegevus leidnud aset haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse

raames, mistõttu tuleb tekkinud vaidlused lahendada vastavalt KrMS-i regulatsioonile.

Kaebaja soovis saada veel kord infot kokkuleppemenetluse sisu ja selle kohaldamise

tagajärgede kohta. KrMS § 240 p 1 sätestab, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada

kokkuleppemenetlust, selgitab ta kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale

kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja

kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi. Seejuures võib prokuratuur tulenevalt KrMS §

213 lg 1 p-st 5 anda uurimisasutusele korraldusi, mida käesoleval juhul on ka tehtud, st vangla

kui uurimisasutus on selgitanud kaebajale kokkuleppemenetluse tingimusi ja tagajärgi.

Järelikult soovib kaebaja vaidlustada uurimisasutuse tegevust kriminaalmenetluse, mitte

haldusmenetluse raames.

9. Kaebaja saab oma õigusi kriminaalmenetluses tõhusalt kaitsta. Selleks tuleb esmalt

vastavalt KrMS § 228 lg-le 1 esitada prokuratuurile uurimisasutuse menetlustoimingu peale

kaebus, kui isik leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa

toonud tema õiguste rikkumise. Nimetatud kaebust on võimalik esitada enne süüdistusakti

koostamist. Kui prokuratuur on kaebuse ära lahendanud (KrMS § 229 lg-d 1 ja 2), kuid

kaebaja lahendusega ei nõustu, on tal vastavalt KrMS § 230 lg-le 1 õigus esitada kaebus

maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud menetlustoiming on tehtud.

Järelikult näeb seadus käesoleva avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks

ette teistsuguse menetluskorra kohtusse pöördumiseks, mistõttu ei ole kaebuse lahendamine

halduskohtu pädevuses.

10. Kokkuvõttes tagastas halduskohus niisiis õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel. Ringkonnakohus jätab seetõttu määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10.12.2024. a määruse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi

käesoleva määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)