Legislator Case Law & Legislation
2-25-6342/7 AI generated

2-25-6342/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-6342/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Muuta Pärnu Maakohtu 06.10.2022 tsiviilasjas nr 2-22-11590 väljamõistetud elatist arvuga, kes saavad toetust (225/2)/4=28,12), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

Legislator headnote

AI generated

2-25-6342/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: aprillil (esimest

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-6342

Tsiviilasi

QQ hagi XX vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: QQ (isikukood XXX), seaduslik esindaja VV

Kostja: XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 06.10.2022 tsiviilasjas nr 2-22-11590 väljamõistetud elatist

alljärgnevalt:

2.1.

Välja mõista kostjalt XX hageja QQ kasuks alates 25.04.2025 kuni QQ täisealiseks

saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx elatis igakuiselt 263,62 eurot (282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest) – 28,12 (lasterikka pere toetus, mis on jagatud kaheks ja seejärel laste

arvuga, kes saavad toetust (225/2)/4=28,12), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

3. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda VV arveldusarvele nr x selgitusega

„elatis QQ“.

4. Lõpetada elatise arvestamine Pärnu Maakohtu 06.10.2022 tsiviilasjas nr 2-22-11590 tehtud

otsuse alusel.

5. Jaotada menetluskulud ning jätta need menetlusosalise enda kanda.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas 25.04.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX vastu väljamõistetud elatise

muutmiseks selliselt, et mõlemad lapsed saaksid seadusega ettenähtud miinimumi (hetkel on hageja

kasuks välja mõistetud 209,20 eurot kuus). Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.04.2025

määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostjale on

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPOs 30.04.2025.

2. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

arvates. Kostja kohtule kirjalikku seisukohta tähtaegselt ei esitanud.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Hagejad on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus on

tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt

seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda.

2(3)

6. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

3(3)