3-25-1138/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1138

Määruse kuupäev

15. mai 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Jõgeva valla vastu seoses sotsiaalhoolekandelise

abi saamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 20. aprillil 2025 Tartu Ringkonnakohtule e-kirja teel avalduse, mille

ringkonnakohus edastas 21. aprillil 2025 lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu

Halduskohus registreeris kaebaja avalduse haldusasjana nr 3-25-1138. Kaebaja selgitab

avalduses, et ta kirjutatakse neljapäeval haiglast välja ning ta soovib kell 10.00 haiglast

lahkuda. Selleks vajab kaebaja transporti ning isikut, kes aitaks kaebajal enne koju minekut

poest läbi käia ja süüa osta. Kaebaja vajab transporti ka reedel kell 12.00 ning seejärel igal

esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12.00, et dialüüsi minna. Samuti soovib kaebaja

teada, miks talle ei organiseerita hooldekodu kohta. Jõgeva haiglas on vabad kohad, kuid

kaebajale selgitatakse juba mitu nädalat, et kohta ei ole. Kaebaja esitas sama avalduse e-kirja

teel ka Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile ja teistele isikutele.

2. Tartu Halduskohus palus 21. aprilli 2025. a kohtunõudega Jõgeva vallal esitada teave

kaebaja taotletud ja talle osutatava sotsiaalhoolekandelise abi kohta.

3. Kaebaja esitas 23. aprillil 2025 Tartu Maakohtule e-kirja teel avalduse, mille maakohus

edastas samal päeval Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja juurde. Kaebaja soovib teada,

kes tema ratastooli lükkab ning enne koju jõudmist kaupluses aitab käia. Kaebaja kahtleb, kas

3-25-1138

talle tagatakse haiglast koju minemisel vajalikud teenused. Samuti jääb kaebajale

arusaamatuks valla tegevus seoses hooldekodu koha tagamisega. Kaebaja rõhutab, et tal on

terviseprobleemid ning ta vajab kõrvalist abi. Kaebaja esitas sama avalduse e-kirja teel ka

Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile, õiguskantslerile ja teistele isikutele.

4. Jõgeva vald esitas 23. aprillil 2025 kohtule vastuse, milles selgitab, et kaebajale on

määratud valla poolt sotsiaalteenustena koduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi

tagamise teenus ja isikliku abistaja teenus. Kuigi kaebajale ei ole isiklikku abistajat leitud, siis

aitavad koduteenused, eluruumiteenus ning sotsiaaltransporditeenus üheskoos isikul oma

eluga toime tulla. Kaebaja viibib alates 27. veebruarist 2025 Jõgeva haiglas õendus-

hooldusteenusel. Transporditeenuse osutajat on teavitatud kaebaja soovist 24. aprillil 2025

õendus-hooldusteenuselt lahkuda ning on sõlmitud kokkulepped teenuse osutamiseks.

Kaebajat informeeriti sellest kirjalikult. Sotsiaaltransporditeenuse ajad ja päevad on kokku

lepitud vastavalt kaebajale korraldatud dialüüsi aegadele. Samuti on korraldatud transpordi

osutaja kaasabil haiglast koju minekul kaupluse külastamine. Koduteenuse osutaja on teadlik

kaebaja koju naasmisest ja pakub kaebajale omalt poolt abi. Sotsiaaltöö spetsialist on

korduvalt külastanud kaebajat tema haiglas viibimise ajal ja nõustanud teda abivahendite

taotlemisel. Jõgeva vald on seisukohal, et Jõgeva haiglas pakutav üldhooldusteenus on

kaebajale sobivaim, kuna üldhooldusteenuse osutaja asukoht on kodukohas. Siiski ei sõltu

teenuse osutamine vallast ega teenust korraldavatest spetsialistidest, vaid vaba koha

olemasolust ja teenuse pakkujate valmisolekust isikut teenusele võtta. Vald mõistab, et

kaebajat see ei rahulda, et kohe kohta ei ole ja sellest ka tema pahameel valla suunas. Vald

otsib jätkuvalt kaebajale üldhooldusteenuse kohta. Kõik kaebaja taotlused on Jõgeva valla

määratud teenuste otsustega hõlmatud, v.a ööpäevaringne üldhooldusteenus. Eelnimetatud

teenuse otsuse viibimine on seotud teenusekoha puudumise ja isiku enda tervisliku seisundi

tõttu õendus-hooldusteenusel viibimisega. Valla vastusele on lisatud kaebuse asjaoludega

seonduvad dokumendid.

5. Tartu Halduskohus jättis 23. aprilli 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja allkirjastatud kaebuse esitamiseks, nõuete täpsustamiseks, põhjenduste

täiendamiseks, tõendite esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse

esitamiseks. Kuna kaebaja esitas 20. ja 23. aprilli 2025. a avaldused lisaks kohtutele ka

teistele isikutele, jääb ebaselgeks, mis eesmärgil avaldused on esitatud ning kas kaebaja

soovib üldse kaebust esitada. Kui kaebaja soovib Tartu Halduskohtule kaebuse esitada, siis

tuleb tal sellest kohut selgesõnaliselt teavitada ning kõrvaldada kaebuses esinevad puudused.

Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse e-kirja teel ega ole seda allkirjastanud, kuid kohtule

esitatav kaebus tuleb digitaalselt või käsitsi allkirjastada. Kaebusest võib mõista, et kaebaja ei

ole rahul Jõgeva valla tegevusega, kuid arvestades Jõgeva valla 23. aprilli 2025. a vastust

kohtunõudele ja sellele lisatud dokumente, siis jääb kohtule arusaamatuks, mida kaebaja

halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada. Kaebaja selgitab, et vajab 24. aprillil

2025 transporti haiglast koju minemiseks ning soovib enne koju minemist ka poes käia.

Samuti vajab ta transporti hiljem dialüüsis käimiseks. Kaebajale on eelkirjeldatud teenused

tagatud. Lisaks pakub kaebajale abi koduteenuse osutaja. Teenuste osutamisest on kaebajat

kirjalikult teavitatud. Kaebaja väljendab rahulolematust ka seoses talle hooldekodu koha

võimaldamata jätmisega. Samas ilmneb Jõgeva valla esitatud vastusest ja dokumentidest, et

vald tegeleb aktiivselt kaebajale ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutaja leidmisega ning et

teenuse osutamise viibimine seondub teenusekoha puudumise ja kaebaja tervisliku seisundi

tõttu õendus-hooldusteenusel viibimisega. Kui kaebaja eesmärgiks on kohtule kaebuse

esitamine ja Jõgeva valla tegevuse vaidlustamine, siis tuleb tal kohtule konkreetselt teatada,

3-25-1138

mida ta halduskohtumenetluses nõuab. Lisaks tuleb tal kaebust täiendavalt põhjendada,

esitada asjakohased tõendid ning tasuda riigilõivu või esitada menetlusabi taotlus.

6. Kaebaja esitas 23. aprillil 2025 kohtule e-kirja teel avalduse, milles selgitab, et ta ei ole

isikliku abistaja teenust saanud juba kaks aastat ning koduhooldusteenust alates eelmise aasta

juunist.

7. Kaebaja esitas 29. aprillil 2025 kohtule e-kirja teel avalduse, milles kordab, et ta ei ole

saanud isikliku abistaja teenust ja koduhooldusteenust. Kaebaja peab tervise edendamiseks

värskes õhus liikuma. Kaebaja on vallalt taotlenud teenust tema pesemiseks, kuid ei ole seda

saanud. Reaalselt saab kaebaja ainult elukoha- ja transporditeenust. Kaebaja eesmärk ei ole

menetlust alustada, vaid abi saada. Kaebaja kodu on vaja koristada ning tal on vaja erinevaid

toiduaineid ja kodukaupu. Kaebaja esitas sama avalduse koopia e-kirja teel ka Jõgeva valla

teenistujatele, prokuratuurile ja teistele isikutele.

8. Kaebaja esitas 30. aprillil 2025 kohtule e-kirja teel avalduse, milles märgib, et ootab

endiselt tellimuse täitmist ning ootab enda juurde koduhooldustöötajat. Kaebaja väljendab

rahulolematust talle määratud koduhooldusteenuse osutaja suhtes. Kaebaja kodu on vaja

koristada ning tal on vaja erinevaid toiduaineid ja kodukaupu. Kell 12.00 liigub kaebaja

dialüüsi ning selleks ajaks on kaebajal vaja lisaks autojuhile täiendavat abistajat. Kaebaja

esitas sama avalduse e-kirja teel ka Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile,

õiguskantslerile ja teistele isikutele.

9. Tartu Halduskohus jättis 6. mai 2025. a määrusega X kaebuse uuesti käiguta ning andis

kaebajale tähtaja edasise menetluse osas seisukoha ja allkirjastatud kaebuse esitamiseks,

nõuete täpsustamiseks, põhjenduste täiendamiseks, tõendite esitamiseks ning riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus põhjendas, et jätkuvalt jääb

ebaselgeks, mis eesmärgil kaebaja kohtule erinevaid avaldusi esitab, arvestades, et ta on

samad avaldused lisaks Tartu Halduskohtule esitanud ka teistele isikutele. Kuna kaebaja

märgib 29. aprilli 2025. a avalduses, et tema eesmärgiks ei ole menetlust alustada, siis võib

mõista, et kaebaja ei soovi tegelikult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1

tähenduses kaebust esitada ning kaebaja avaldust võib tõlgendada kaebusest loobumise

avaldusena HKMS § 153 lg 1 mõttes. Seetõttu selgitas kohus kaebajale kaebusest loobumise

tagajärgi. Kui kaebaja soovib halduskohtumenetluse jätkamist, siis tuleb tal kõrvaldada

kaebuses esinevad puudused, mida kohus selgitas kaebajale ka 23. aprilli 2025. a määruses.

10. Kaebaja esitas 8. mail 2025 kohtule avalduse, milles märgib, et eelmisel päeval ei käinud

tema juures taas keegi. Kaebaja kirjeldab, mida tal poest vaja on. Samuti selgitab kaebaja, et

tema kodu on vaja koristada.

KOHTU SEISUKOHT

11. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

12. Tartu Halduskohus andis kaebajale 6. mai 2025. a määrusega kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks aega 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus edastas kaebajale

eelnimetatud määruse samal päeval nii avaliku e-toimiku kaudu kui ka e-postiga. Kaebaja ei

ole määruse kättesaamist kirjalikult kinnitanud, kuid määruse kättesaamist tõendab Tartu

3-25-1138

Halduskohtu istungisekretäri 12. mai 2025. a õiend. Õiendi järgi võttis istungisekretär

kaebajaga 9. mail 2025 telefoni teel ühendust, selgitas suuliselt määruse sisu ning palus

kinnitada määruse kättesaamist. Kaebaja lubas edastada kohtule kirjaliku kinnituse (dtl 75).

Kuigi kaebaja ei saatnud kohtule lubatud kirjalikku kinnitust, tõendab istungisekretäri õiend,

et kaebaja sai määruse kätte hiljemalt 9. mail 2025. Seega hakkas kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 10. mail 2025 ning möödus 14. mail 2025.

13. Kuigi kaebaja on kohtule esitanud 8. mail 2025 kirjaliku avalduse, milles ta selgitab,

milliseid toiduaineid ja kodukaupu tal on vaja, ning märgib, et tema kodu on vaja koristada,

siis ei ole ta 6. mai 2025. a määruses kirjeldatud puudusi kõrvaldanud. Kohus ei pea

põhjendatuks jätta X kaebust uuesti käiguta, kuna kohus on seda juba kaks korda teinud (vt

halduskohtu 23. aprilli ja 6. mai 2025. a määruseid), selgitades kaebajale põhjalikult, millised

puudused ta kaebuse edasiseks sisuliseks menetlemiseks kõrvaldama peab, kuid kaebaja ei ole

seda käesolevaks ajaks teinud.

14. Kaebus ei ole vastavalt HKMS § 54 p-le 7 nõuetekohaselt allkirjastatud ning kohtul ei ole

võimalik kaebaja isikusamasusust tuvastada. Juba ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole kaebuse

edasine menetlemine võimalik.

15. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud

muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal

äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses

kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või

teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

Kohtule jääb endiselt ebaselgeks, mis eesmärgil kaebaja kohtule erinevaid avaldusi esitab ja

mis nõude ta soovib esitada. Kaebaja ei ole kaebust täiendavalt põhjendanud ega esitanud

kohtule asjassepuutuvaid tõendeid (HKMS § 38 lg 1 p-d 5-8). Kaebaja esitatud avaldustest

võib aru saada, et ta ei ole rahul Jõgeva valla tegevusega erinevate sotsiaalhoolekandeliste

teenuste osutamisel, kuid ei ole mõistetav, mida kaebaja täpselt halduskohtumenetluse

tulemusena soovib saavutada. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema.

Tõenäoliselt ei olegi kaebaja tahteks halduskohtule HKMS § 37 lg 1 tähenduses kaebuse

esitamine, kuivõrd kaebaja märgib 29. aprilli 2025. a avalduses, et tema eesmärgiks ei ole

menetlust alustada (dtl 62).

16. Samuti on haldusasja läbivaatamist takistavaks puuduseks asjaolu, et kaebaja ei ole

tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu

tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks

vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Kaebaja ei ole palunud

riigilõivuga seonduva puuduse kõrvaldamiseks ka täiendavat tähtaega.

17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus

asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider