2-21-5818/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5818

Kohtuasi

X hagi Y vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline

esindaja Marge Juur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata X määruskaebusele lisatud dokumentaalne tõend, s.o Harju

Maakohtu 21.03.2024 menetluskulude kindlaksmääramise määrus tsiviilasjas nr

2-21-5818.

2. Jätta Harju Maakohtu 21.03.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-21-5818

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu kinnistusraamatu kande

tegemiseks.

2. Maakohus rahuldas 03.03.2022 otsusega hagi ja tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek

kustutada kostja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 307502 teises jaos Saue

linnas, Raiesmiku tn 1 asuva kinnistu ½ kaasomanikuna ja kanda tema asemel ½

kaasomanikuna registrisse hageja. Maakohus asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega ja

jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.04.2023 otsusega maakohtu 03.03.2022 otsuse ja

jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

4. Riigikohus jättis 18.09.2023 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Riigikohus jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja enda kanda. Ringkonnakohtu

28.04.2023 otsus jõustus 18.09.2023.

5. Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude terviknimekirja 07.02.2022 ning palus

määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 2088 eurot. Kostjale osutati õigusabi ajakuluga

21,75 tundi tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist

seaduses ettenähtud ulatuses. Kostjale osutati maakohtu menetluses õigusabi järgmiste

toimingute eest:



hagimaterjalide läbitöötamine ja kliendiga kohtumine 24.05.2021 – 1 tund;



tõendite kogumine, vastuse ja taotluste koostamine hagile, lisade komplekteerimine

01.06.2021 - 03.06.2021 – 4 tundi;



hageja 01.06.2021 menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja kostja vastuväidete

koostamine 17.06.2021 – 1 tund;



hageja 06.07.2021 täiendatud seisukohtadega tutvumine ja kostja seisukoha

koostamine 24.08.2021 – 0,75 tundi;



ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine 13.10.2021 – 1,5 tundi;



hageja 22.11.2021 nõude täpsustuse läbitöötamine, arutelu kliendiga – 1 tund;



kostja vastuse koostamine 07.12.2021 – 1,25 tundi;



ettevalmistus kohtuistungiks (küsimused tunnistajatele) – 1 tund;



kohtuistungil osalemine 16.12.2021 – 6,5 tundi;



hageja 22.12.2021 taotlusega kohtuistungi protokolli parandamiseks tutvumine ja

seisukoha koostamine 17.01.2022 – 0,75 tundi;



tunnistajate 16.12.2021 ütluste analüüs, õigusliku seisukoha kujundamine ja teeside

koostamine 07.02.2022 – 2,5 tundi ja



menetluskulude nimekirja koostamine 07.02.2022 – 0,5 tundi.

6. Hageja vaidles vastu kostja maakohtu menetluskulude suurusele. Hageja ei nõustunud

ühegi kostja menetluskulu, selle mahu ega suurusega ning vaidlustas kõik kostja

menetluskulud täies ulatuses. Kostja menetluskulude hindamisel tuleks lähtuda Riigikohtu

2-21-5818

praktikast, mille kohaselt kulub ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele 40

minutit kuni 1 tund.

7. Kostja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 12.04.2023 ning palus

määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 912 eurot. Kostjale osutati õigusabi ajakuluga

9,5 tundi tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist

seaduses ettenähtud ulatuses. Kostjale osutati maakohtu menetluses õigusabi järgmiste

toimingute eest:



maakohtu 03.03.2022 otsuse analüüs, uute tõendite ülevaatamine, apellatsioonkaebuse

koostamine ja esitamine – 5 tundi;



hageja 30.05.2022 taotlusega tutvumine ja seisukohtade koostamine 26.09.2022 – 0,75

tundi;



10.10.2022 määrusega tutvumine ja arutelu kliendiga – 0,5 tundi;



hageja 10.01.2023 seisukohtade ja kohtu 11.01.2023 nõudega tutvumine ning

13.01.2023 kostja seisukohtade koostamine – 1,5 tundi;



hageja taotluse ja tõendiga 18.01.2023 istungi edasilükkamiseks tutvumine ja

vastuväite koostamine – 0,5 tundi;



ettevalimistus 12.04.2023 kohtuistungiks – 0,75 tundi ja



menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi.

Kostja palus täiendavalt arvestada 12.04.2023 kohtuistungil esindamise ajakuluga.

8. Hageja palus, et kohus hindaks ise kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus määras 21.03.2024 määrusega rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud

summas 3000 eurot (sh käibemaks), mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja. Maakohus

märkis, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse

jõustumisest.

9.1. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja

vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

9.2. Kostjale osutati maakohtus õigusabi 21,75 tunni ulatuses, milline ajakulu oli täielikult

põhjendatud ja vajalik. Kohus pidas kohtuistungitel osalemise ajakulu kokku 8 tundi

põhjendatuks. Lisaks esitas kostja kohtule põhjendatud seisukohti, kohtukõne teese ja

menetluskulude nimekirja.

9.3. Kostja koostas ringkonnakohtu menetluses apellatsioonkaebuse, esitas seisukoha ja

vastuväite ning koostas menetluskulude nimekirja. Kostja esindaja toimingute ajakulu

ringkonnakohtus ei olnud ülepaisutatud ning vastas kehtivale kohtupraktikale.

9.4. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulud 21,75 tunni eest 2088 eurot (sh käibemaks, so 96 eurot/h x 21,75) ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 9,5 tunni eest 912 eurot (sh käibemaks, so 96 eurot/h

x 9,5). Kokku 3000 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

2-21-5818

9.5. Kohus märkis kostja taotlusel, et hagejal tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega mõista hagejalt välja ainult vajalikud ja põhjendatud kostja menetluskulud

ning mitte rohkem kui 1900 euro ulatuses (koos käibemaksuga).

10.1. Hageja väitel on kostja menetluskulud esitatud kobarkirjena, mistõttu ei ole võimalik

kõiki kostja menetluskulusid sisuliselt hinnata (nt väidetavad 24.05.2021 teenused,

01.06.2021-03.06.2021 teenused jne). Samuti ei ole selliste kulude puhul võimalik hinnata

nende seost käesoleva tsiviilasjaga ega ka faktilist osutamist. Veel vähem nende vajalikkust ja

põhjendatust. Seetõttu tuleks sellised kulud jätta tähelepanuta.

10.2. Kostja esitas eraldi menetluskuludena kulusid, mis peaksid sisalduma dokumendi

koostamise ajakulus (nt kliendiga suhtlus, dokumentidega tutvumised, jne). Eeltoodut

arvestades tuleks sellised kulud jätta tähelepanuta.

10.3. Kostja menetluskulude hindamisel tuleks lähtuda Riigikohtu praktikast, mille kohaselt

kulub ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos

kliendi kohtumiste, dokumentidega ja tõenditega tutvumise, analüüsimise ning seisukoha

kujundamisega jne. Seega ei ole kostja menetluskulud esitatud kujul vajalikud ega

põhjendatud.

10.4. Hageja esitas konkreetsed vastuväited kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingutele

ja nende ajakulule järgmiselt:



hagi vastus koosneb kordustest, tsitaatidest jne, mistõttu ei saa selle koostamise

põhjendatud ajakulu olla üle 2,5 tunni;



kostja 17.06.2021 vastuväited on alla ühe lehekülje. Seetõttu ei saa põhjendatud

ajakulu olla üle 0,5 tunni;



kostja 07.12.2021 seisukoht on ca 2 lehekülge. Seetõttu ei saa põhjendatud ajakulu

olla üle 1,25 tunni;



kostja 17.01.2022 seisukoht on alla lehekülje. Seetõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla

üle 0,5 tunni;



kostja apellatsioonkaebus koosneb varasematest seisukohtadest ja kordustest, mistõttu

ei saa põhjendatud ajakulu olla üle 3 tunni ning



kostja 13.01.2023 seisukoht on alla 2 lehekülje. Seetõttu ei saa põhjendatud ajakulu

olla üle 1 tunni.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Menetluse edasine käik

2-21-5818

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

14. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata määruskaebuse lisana esitatud Harju Maakohtu

21.03.2024 menetluskulude kindlaksmääramise määruse tsiviilasjas nr 2-21-5818, kuna see

määrus on tsiviilasja materjalide juures olemas.

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud

aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik

vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

16. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja menetluskulude nimekirjad on koostatud

ebaülevaatlikult, s.o kobarkirjetena, mis ei võimaldanud hinnata kostja lepingulise esindaja

menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on selgelt esile toonud kõik kostja

esindamiseks tehtud menetlustoimingud ning nende toimingute tegemiseks kulunud aja.

Asjaolu, et kostja on menetlustoiminguid osaliselt koondanud ega ole toonud iga üksikut

toimingut esile eraldi kulureana, ei muuda kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi

ebaülevaatlikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et eriti kirjalikus menetluses on lepingulise

esindaja menetlustoimingute tulemus eelkõige kohtule esitatav kirjalik menetlusdokument.

Mh on mõistlik konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks tehtud

menetlustoiminguid koondada, hindamaks tervikpildina, eelkõige dokumendi sisust ja mahust

lähtuvalt, selle menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikku ajakulu. Samuti peab

kohus kohtupraktikast tulenevalt välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna (mitte hindama igat kuluartiklit eraldi) ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024,

2-17-124505/94, p 12).

17. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kohtupraktikas on väljakujunenud

seisukoht, et õigusteadmistega esindajal kulub ühe lehekülje sisulise menetlusdokumendi

koostamiseks ca 40 minutit kuni 1 tund. TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtule antud lai

kaalumisruum menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Ringkonnakohus on

seisukohal, et menetlustoimingu, mh menetlusdokumendi põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb lähtuda konkreetse toimingu (dokumendi) ja vaidluse sisust ja mahust.

18. Kohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu

põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seega ei ole alust muuta maakohtu määrust

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.

2-21-5818

18.1. Üldjuhul on hagi vastus üks tähtsamaid menetlusdokumente, kus kostja peab esitama

kõik oma vastuväited hagis esile toodud asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele. Samuti peab

kostja hagi vastuse koostamiseks kujundama menetlusliku positsiooni. Selleks on esindajal

vaja võtta hagimaterjalid vastu, nendega tutvuda, neid analüüsida ning suhelda ka kliendiga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühtegi kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingut I

ja II kulureal, mis on seotud hagile vastuse koostamisega, pidada ebavajalikuks ja

põhjendamatuks.

18.2. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule asja materjalidest, et kostja apellatsioonkaebus oleks

sisaldanud ülemääraseid kordusi, mis annaks aluse nende menetlusdokumentide koostamise

ajakulu vähendada.

18.3. Ülejäänud konkreetsete vastuväidete puhul kostja menetlustoimingutele on hageja

aluseks võtnud üksnes kostja erinevate menetlusdokumentide (vähese) mahu, arvestamata

seejuures dokumentide sisu ning mh kostja lepingulise esindaja vajadust nende dokumentide

koostamiseks läbi töötada eelkõige hageja esitatud seisukohti ning ka nendele lisatud

tõendeid. Ringkonnakohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega, nõustub maakohtuga, et

puudub alus asuda seisukohale, et kostja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu

oleks selgelt ülemäärane. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud

aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes vastaspoole arvamus, et nendeks toiminguteks kulub

vähem aega.

18.4. Hageja arvates peaksid õigusabitoimingud nagu kliendiga suhtlus, dokumentidega

tutvumised jne sisalduma dokumendi koostamise ajakulus. Seega möönab hageja ka ise, et

menetlusdokumendi koostamine eeldab kliendiga suhtlemist ja dokumentidega tutvumist.

Kliendiga suhtlemiseks ja dokumentidega tutvumiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik

sõltumata sellest, kas see on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toodud või sisaldub

menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja hulgas. Praegusel juhul ei ole kostja

lepingulise esindaja ajakulu tervikuna, s.o analüüsiks ja sellele järgnenud

menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku selgelt ülemäärane.

19. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

21. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)