2-23-128139/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-128139

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi D.C vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 670,98 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568; asukoht

XXX, 10617, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme

(Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; e-post: XXX);

Kostja: D.C (isikukood XXX; e-post: XXX).

Asja läbivaatamine 21.aprill 2025 toimunud kohtuistungil.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt D.C hageja Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas

1200,94 eurot, sissenõudmiskulud summas 55 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised summas 493,56 eurot.

3. Mõista kostjalt D.C hageja Omega Invest OÜ kasuks välja viivised alates 15.05.2025

kuni põhinõude summas 1200,94 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 20% ulatuses kostja D.C kanda ja 80% ulatuses hageja Omega

Invest OÜ kanda.

2. Mõista kostjalt D.C hageja Omega Invest OÜ kasuks välja menetluskulud summas

372,6 eurot.

3. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus summas 7138 eurot, intressid summas 635,01 eurot, sissenõudmiskulude

hüvitis summas 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 747,25 eurot ja viivis

arvestusega 0,08% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (7138 eurot) alates 02. septembrist 2023

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt D.C (edaspidi: kostja) sõlmis OÜ Omaraha

(edaspidi: portaalihaldur) vahendusel eteenuste keskkonnas (portaalis) 05.05.2020

laenulepingute muudatuste kokkuleppe nr XXX (edaspidi: Laenuleping), mille alusel

refinantseeriti kostja varasemad laenud summas 9516,31 eurot (varasemad laenud kanti kostja

pangakontole 15.07.2019, 14.11.2019, 09.12.2019, 17.12.2019, 25.12.2019, 10.02.2020).

Pooled leppisid kokku laenu intressiks 29% aastas ning tagasimakse tähtajaks 5 aastat, millise

laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt lisatud

maksegraafikule. Viivise määraks lepiti kokku 0,08% päevas (so lepingujärgne intressimäär).

Krediidi kulukuse määraks on 33,4% aastas, krediidi kulukuse määr ja selle arvestamise

alused on toodud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punktis 3.

3. Kostja ei tasunud Laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma

Laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega (so 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023) maksegraafiku kohased

põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti 10.04.2023 kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis edutult (st kostja ei tasunud oma võlgnevust) täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, pakkudes

kostjale ühtlasi võimalust läbirääkimisteks ning portaalihaldur (OÜ Omaraha) ütles

investorite nimel Laenulepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alates

25.04.2023. Samaaegselt ülesütlemisavalduse edastamisega loovutas portaalihaldur Omaraha

OÜ investorite nimel Laenulepingust tulenevad investorite nõuded kostja vastu Omega Invest

OÜ-le.

4. Hageja selgitab, et vastavalt portaalihalduri (Omaraha OÜ) portaali kasutamise

üldtingimuste punktile 11.4. annavad investorid üldtingimuste allkirjastamisega

portaalihaldurile volituse laenulepingute ülesütlemiseks ning võlgnevuste sissenõudmiseks

kas portaalihalduri poolt või inkassofirmade teenuseid kasutades. Kostjale saadeti mitmeid

võlgnevuse meeldetuletuskirju, millele kostja ei reageerinud ega asunud oma tekkinud

võlgnevust likvideerima. Seetõttu Portaali kasutamise üldtingimuste punktide 11.10 ja 11.11

alusel ütles portaalihaldur investorite nimel Laenulepingu üles 25.04.2023.

2 / 9

5. Hagi esitamise päeva seisuga on Laenulepingust tulenev kostja võlgnevus hageja ees

summas kokku 8525,26 eurot, so tagastamata laenu põhiosa võlgnevus summas 7138 eurot,

intressivõlgnevus summas 635,01 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis summas 5 eurot (VÕS §

1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest, so 13.03.2023 maksumusega 5 eurot,

kusjuures enne saadeti kostjale korduvalt ka tasuta meeldetuletusi), viiviste võlgnevus

summas 10,61 eurot seisuga 25.04.2023 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates

laenulepingu ülesütlemisest summas 736,64 eurot (arvestatud alates 26.04.2023 kuni

01.09.2023, viivisemääraga 0,08% päevas, 129 päeva x 5,7104).

6. Laenulepingu alusel kostja poolt teostatud tagasimaksed kokku summas 8 695,06 eurot,

maksmata 10 842,47 eurot.

7. Laenu nr XXX puhul on tegemist Omaraha.ee portaalis väljastatud laenude

refinantseerimisega, et vähendada kostja igakuist kuumakset ja antud laenu puhul ei ole kostja

pangakontole tehtud väljamakset. Kokku on pandud kostja laenud nr XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX ja XXX.

8. Kostja on rikkunud Laenulepingut sellega, et ta ei ole tasunud laenu ja intressi makseid

vastavalt maksegraafikus toodule.

9. Seoses Laenulepingust tulenevate maksete kohase mittetasumisega on portaalihaldur

(OÜ Omaraha) investorite nimel Laenulepingu üles öelnud (vt hagi p 1.2.).

Ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud nii posti teel (so Laenulepingus toodud kostja poolt

antud aadressile) kui ka eposti teel (so Laenulepingus toodud kostja poolt antud aadressile)

ning kostja on selle kätte saanud edastamise päeval.

10. Laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu on portaalihalduri poolt loovutatud

hagejale (vt hagi p 1.2.), kes on seega astunud algse võlausaldaja asemele. Siinjuures selgitab

hageja, et üldtingimuste (mis on allkirjastatud ka kõikide investorite poolt) p 11.4 ja 11.6

kohaselt on Laenulepingust tulenev laenuandja (investorid) nõudeõigus kostja vastu üle läinud

portaalihaldurile (OÜ Omaraha), kellel oli uue võlausaldajana õigus Laenuleping üles öelda

ning kes on nõudeõiguse kostja vastu omakorda loovutanud hagejale. Ühtlasi on

portaalihalduril (OÜ Omaraha) üldtingimuste p 11.4 kohaselt õigus tegutseda laenuandja

(investori) nimel.

11. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt Laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse

väljamõistmist summas 7138 eurot ja intresside võlgnevuse väljamõistmist summas

635,01 eurot.

12. Laenulepingu alusel on intressi määraks kokku lepitud 29% aastas ning viivise määraks

0,08% päevas. Seisuga 01.09.2023 on Laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud

viiviste võlgnevus summas kokku 747,25 eurot.

13. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevusele ka

edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 02.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

arvestusega 0,08% päevas.

14. Laenuandja edastas kostjale Laenulepingu kehtivuse ajal ühel korral tasulise

meeldetuletuskirja, mistõttu nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist

summas kokku 5 eurot.

15. Kuna hageja edastas kostjale peale Laenulepingute ülesütlemist kuuel korral tasulisi

meeldetuletuskirju, siis sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise

väljamõistmist summas kokku 50 eurot.

Kostja seisukoht

3 / 9

16. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse täiendusega ning uurinud esitatud

tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. Kohus tuvastab, et OÜ Omaraha ja (kostja) sõlmisid 05.05.2020 laenulepingute

muudatuste kokkuleppe nr XXX, mille alusel refinantseeriti kostja varasemad laenud

(varasemad laenud kanti kostja pangakontole 15.07.2019, 14.11.2019, 09.12.2019,

17.12.2019, 25.12.2019, 10.02.2020). Laenulepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

203681988 alusel anti kostjale laenu kokku summas 9896 eurot (2137 eurot + 1871 eurot +

1899,50 eurot + 1424,50 eurot + 664,50 eurot + 1899,50 eurot). Laenulepingu tingimuste

kohaselt moodustas koguintressi määraks 29 % aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat.

Krediidi kulukuse määr on 33,4 % aastas (dtl 31-72).

19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

20. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

21. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

22. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 05.05.202 0 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%

(kohaldus alates 30.11.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale

antud laenu KKM oli vastavalt 33,40% aastas, seega kostjale antud laenu KKM ei ületanud

laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse

määr lubatu piiresse.

23. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka

juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098

p-d 17)

24. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 9

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

25. Kohus kohustas hagejat 22.01.2025. a määrusega esitama asjaolud ja tõendid, kuidas on

esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (142-144).

26. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

27. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja maksevõimet kostja enda ütluste

alusel. Kostja avaldatud andmete kohaselt (arvestades kõiki sõlmitud lepinguid

eraldiseisvana) oli tema igakuine sissetulek 1500-1800,0 eurot, igakuiseks majapidamiskulude

summaks on 500-750,0 eurot ja igakuiseks finantskohustuste summaks on 0 eurot. Sissetuleku

kontrollimiseks tehti päringud Pensioniregistrisse, mille kohaselt on kostja keskmine netopalk

ühe laenulepingu puhul 692 eurot ja ülejäänud laenulepingute puhul 663 eurot. Vastavalt

Omaraha OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek,

kui see ei ole üle 20% suurem, kui pensioniregistri andmebaasist kontrolli teel saadud

sissetulek. Eeltoodust tulenevalt võeti kostja sissetulekuna arvesse ühe laenulepingu puhul

830,40 eurot ja ülejäänud laenulepingute puhul 795,60 eurot (Pensioniregistri netopalk +

20%). Krediidiandja on teinud päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister,

mille kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Kogutud andmete ja nende analüüsi tulemusel

asus Omaraha OÜ seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi igakuiste

osamaksetega 303,21 eurot kuus (kõik laenulepingud kokku) ning otsustas laenu väljastada.

28. Kohus leiab, et hagiavaldusest ega hageja täiendavatest selgitusest ei nähtu, et

krediidiandja oleks kontrollinud kostja teiste varaliste kohustuste kohta. Hageja selgitustest ei

5 / 9

nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ning kohtu hinnangul ei

ole hageja ka tõendanud, et muud andmed peale kostja pangakonto väljavõtte olid piisavad

kostja krediidivõime hindamiseks, kuivõrd krediidiandja ei ole kogunud andmeid, mis

võimaldaks kontrollida, milline on kostja sissetuleku suurus ja kas kostjal on teisi varalisi

kohustusi. Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja

sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet

igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning

kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja

krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja

sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel

juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste

kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55).

Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ega

ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei ole. Nendel põhjendustel leiab

kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

29. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-

14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud

30. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada

laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2

31. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

32. Kohus on 22.05.2025 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

6 / 9

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

33. Hageja esitas 11.02.2025 VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks kui kohus peaks

leidma, et VTL põhimõtet on rikutud. Laenulepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX (milliste lepingute osas sõlmiti 05.05.2020 laenulepingute muudatuste kokkuleppe nr

XXX) alusel anti kostjale laenu kokku summas 9896 eurot (2137 eurot + 1871 eurot +

1899,50 eurot + 1424,50 eurot + 664,50 eurot + 1899,50 eurot). Hageja selgitas, et kostja tegi

tagasimakseid kokku summas 8695,06 eurot. Laenulepingu kohaselt oli kokku lepitud, et

igakuise makse suuruseks on 303,21 eurot kuus, mistõttu juhul kui kostja ei peaks tasuma

intressi makseid ega muid kõrvalkohustusi, peaks kostja tasuma sel juhul selles kokkulepitud

tagasimakse summas (so 303,21 eurot kuus) igakuise makse tervikuna põhiosa katteks, st

laenulepingu ülesütlemine (so 25.04.2023) oleks ka sel juhul kehtiv ning kogu laenusumma

jääk on ka sel juhul muutunud ülesütlemisega tervikuna sissenõutavaks.

34. Kohus tuvastab, et kostja on viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva osamaksega

(so 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023) (dtl 30-37). Kohus tuvastab, et

25.04.2023 saatis laenuandja kostjale laenulepingu XXX ülesütlemise teatise läbi süsteemi

kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (dtl 87). Seega lepingu ülesütlemise

avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes.

35. Eeltoodust tulenevalt oli laenuandjal õigus eelnimetatud teatistega Laenulepingud üles

öelda. Seega oli laenulepingute ülesütlemine kehtiv.

36. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima

lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

37. Hageja on selgitanud, et Laenulepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

(milliste lepingute osas sõlmiti 05.05.2020 laenulepingute muudatuste kokkuleppe nr XXX)

alusel anti kostjale laenu kokku summas 9896. Kostja tegi tagasimakseid kokku summas

8695,06 eurot. Seega on laenulepingu nr XXX põhiosa jääk 1200,94 eurot (9896 eurot –

8695,06 eurot= 1200,94 eurot).

38. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1200,94

eurot.

39. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

laenulepingu nr XXX alusel viivist alates laenulepingu ülesütlemisest, so 25.04.2023 kuni

11.02.2025 summas 259,81 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 12.02.2025 kuni

põhivõlgnevuse summas 1200,94 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

40. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja viivisearvestus korrektne. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni

7 / 9

(14.05.2025) summas 493,56 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 15.05.2025

põhivõlgnevuselt 1 200,94 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

41. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 55 eurot. Hageja nõuab

enne lepingu lõppemist saadetud ühe tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot ja peale lepingu

lõppemist saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ja viie järgneva kirja eest 5 eurot.

42. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi

sissenõudmistoiminguid. VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist

on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

43. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on võlgnevus 1200,94 eurot, seega võib

hageja nõude VÕS 1132 lg 1 alusel nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot ja

VÕS 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

44. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale enne Lepingu lõppemist 13.03.2023

meeldetuletuskirja ja peale lepingu lõppemist 6 meeldetuletuskirja (dtl 153-164). Kohus leiab,

et 13.03.2023, 02.05.2023, 09.05.2023, 16.05.2023, 30.05.2023, 06.06.2023, 26.06.202

meeldetuletuskirjade eest tasu küsimine on kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 ja lg 2 punktiga 3.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõudmiskulude hüvitise summas 55

eurot.

45. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas

1200,94 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise summas 55, kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissnõutavaks muutunud viivise summas 493,56 eurot ja alates 15.05.2025 viivise

põhivõlgnevuselt 1 200,94 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

47. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

8 / 9

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine,

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

48. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 20% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 20%

ulatuse kostja kanda ja 80% ulatuses hageja kanda.

49. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: riigilõiv 840 eurot,

maksekiirmenetluse tasu summas 20 eurot ja õigusabikulud 1003 eurot (ilma käibemaksuta).

50. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (840 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kulu 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamis eest TsMS § 484 2 alusel.

51. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

52.

11.02.2026 esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise

esindaja kulud 980 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse

koostamisele 5 tundi, kohtunõude täitmisele, menetluskulude nimekirja koostamisele 2 tundi.

Lisaks on hageja esindajal kulud 21.05.20265 toimunud kohtuistungil esindamisele 10

minutit, seega on esindaja tasu 23,3 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 140 eurot

on tavapärane keskmise sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus leiab, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 7 tundi ja 10 minutit.

53. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1863 eurot

(840+20+1003). Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 20%, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 372,6 eurot (1863 × 20%).

54. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

55. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

9 / 9