4-25-772/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

4-25-772

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Väärteoasi

L.D kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2740,25,000203

L.D

L.D, isikukood XXX, elukoht: XXX-i , 94637, XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond, esindaja uurija G.P

Kaebuse läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.D kaebus.

2. Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna

merepääste- ja patrullgrupi II piirivalvuri B.B 11. veebruari 2025 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2740,25,000203 osaliselt, s.t määratud karistuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista L.D-le LS § 238 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 200 eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest (s.o 14.

maist 2025) ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: nr

EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE932200221023778606 (Swedbank AS), nr

EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE777700771003813400 (LHV Pank

AS). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 10220192659126.

5. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune

isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavaks tegemisest, s.o 14. maist 2024. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuväilise menetleja otsus

1. Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 11. veebruari

2025 otsusega karistati L.D-d liiklusseaduse (edaspidi LS) § 238 järgi karistusseadustiku

(edaspidi KarS) 56 lg-t 1 kohaldades LS § 238 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400

eurot. Väärteo pani L.D toime sellega, et ta juhtis 11. veebruaril 2025 kell 15.51 asukohas

K mnt xxx, O alevik, XXX-i masinrongi, mille veos – silorullid – ei olnud nõuetekohaselt

kinnitatud, ning sellega veos nihkuks paigalt ja oli kukkumisohus, tekitades ohu teistele

liiklejatele. Sellega rikkus L.D sõitjate- ja veoseveo nõudeid LS § 34 lg 6 järgi.

Kaebus

2. L.D esitas 25. veebruaril 2025 väärteootsuse peale kaebuse, milles palus rahatrahvi

tühistada või selle summat vähendada, kuna veose transportimine toimus vastavalt

kehtivatele nõuetele ja ohutusstandarditele.

3. L.D tõi kaebuses välja veose kinnitamise ja haagise tehniliste andmete faktilised asjaolud.

Nimelt kasutas ta veose transportimiseks Palmse Traileri platvormhaagist mudeliga

xxxxxxxxx, mis on spetsiaalselt loodud silorullide veoks – s.t selle haagise konstruktsioon

sisaldab hüdrauliliselt tõstetavaid portesid, mis hoiavad rulle kindlalt paigal ilma

täiendavate rihmadeta, mistõttu on rullide liikumine välistatud. Vastavalt tootja andmetele

on haagise xxxxxxxx omadused järgmised: pikkus: 10 993 mm, laius: 2 460 / 2 580 mm,

kandevõime: 19 000 kg, standardrattad: 600/50-R22,5 ning eesmärk: sobib ideaalselt

silorullide, heinapallide ja väetisekottide veoks ilma täiendavate kinnitusteta, kuna

hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse.

4. Õigusliku alusena tõi L.D välja, et liiklusseaduse § 34 lg 6 sätestab, et veos peab olema

paigutatud ja kinnitatud viisil, mis välistab selle nihkumise või kukkumise, ning tema

hinnangul vastab antud juhul kasutatud haagis kõigile nõuetele, tagades veose stabiilsuse

ilma täiendavate kinnitusteta. Leevendava asjaoluna toob L.D välja ohutuse tagamise:

nimelt on alati pööranud suurt tähelepanu veose ohutule kinnitamisele ja kasutatud haagis

on spetsiaalselt disainitud selliste veoste transportimiseks, mis välistab ohu teistele

liiklejatele.

5. 25. märtsil 2025 täpsustas L.D kohtule, et soovib kirjalikku menetlust. Lisaks esitas L.D

pdf-vormingus lisa, milline oli kaebuses „Allikas“ nime all lingiviitena. Lisast nähtub

PT3925-19T ruloonihaagise, millega L.D silopalle vedas, tehnilised andmed, sh pikkus 10

993 mm, laius 2 460 / 2 580 mm, kõrgus 1350 / 2356 / 3154 mm, sisemõõdud

9220x2460x1005 / 1800 mm, suurim lubatud kandevõime 19000 / 18050 kg, lubatud

koormus haakeseadmele 3000 kg, lubatud teljekoormus 10125 (kg/telg), kiirusepiirang 40

km/h, standard rattad 600/50-R22,5, kasti põhja paksus 4 mm. Kaebuses esitatud

internetilingist näeb, et haagis sobib mh silopallide vedamiseks.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele

2 (9)

6. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kohtule 8. aprillil 2025 kirjaliku seisukoha

ning väärteoasja toimiku koos lisaga (fototabel kahel lehel). Kohtuväline menetleja

vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, leides, et otsuse muutmiseks või tühistamiseks

puuduvad alused ja põhjused. Rikkumine on tõendatud, õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad ja karistus on põhjendatud. Väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei

ole. Mh on kohtuväline menetleja avaldanud, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses. Lisaks taotleb kohtuväline menetleja kohtult fototabeli, milles on näha

politseipatrulli poolt kohapeal antud haagisest koos silorullide koormaga tehtud kaks fotot,

kirjaliku tõendina lisamist kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha juurde, kuivõrd

tehnilistel põhjustel kohapeal ei olnud võimalik vormistada ja kiirmenetluse otsusele neid

lisada. Kohtuväline menetleja täpsustab, et fotod on tehtud 11. veebruaril 2025 B.B-ga

koos patrullis teenistusülesandeid täitnud patrullpolitseiniku Kalev Auväärt poolt L.D

juhitud masinrongi peatamiskohas O alevikus.

7. Väärteo seisukohast leiab kohtuväline menetleja, et iga liikluses osaleja kohustus on

vältida oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist ning kuna antud juhul on tegemist

masinrongiga, siis nõuab selle juhtimine juhilt erilist tähelepanelikkust ja ohutuse

tagamist. Treileri hüdraulikaga tõstetavad ported suruvad külgedelt silorullid kokku, mis

küll tagab, et silorullid on paigal ning nende liikumine, nihkumine, libisemine ja

kukkumine on välistatud, kuid see kehtib ainult alumise silorollide rea kohta – ported on

kõrgemal kui silorullid. Ülemises reas asetsenud seitsme kiletatud kinnitamata silorullide

libisemist, nihkumist, liikumist ja/või kukkumist ei olnud kuidagi välistatud ega tagatud,

et ohtu ei satuks keegi kolmas isik või tema vara. Silorullid olid pakendatud kilesse, mis

on teatavasti libe materjal, mistõttu nõuetekohane kinnitamine oleks olnud hädavajalik.

Ühe sellise silorulli kaal on üldteadaolevalt keskmiselt 500 kg ning liikuma hakkamisel

taolise rulli kaal mitmekordistub, mistõttu sellega kokkupõrkel võivad olla traagilised

tagajärjed teiste liiklejate jaoks – näiteks, kui juhtub liiklusõnnetus ja silorullide koorem

läheb ümber, ei saa välistada ohtu, et koorem vigastab teist liiklejat, kahjustab vara või

keskkonda. Nõuetekohane koorma kinnitamine aitab hoiab igal juhul ära hoida olukorda,

kus koorem, antud juhul silorullid, kahjustaks läheduses viibivaid isikuid või kellegi vara.

Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka

võimalik, et see oht realiseerub. Liikluses võivad olukorrad muutuda loetud sekundite

jooksul, mistõttu liiklusnõuete ja sanktsioonide eesmärk on tagada ohutu liiklus ning selle

tagamisel on oluline roll kõigil liikluses osalejatel.

8. Kohtuväline menetleja leiab, et kui on tegemist veosega, siis peab koorem olema

kinnitatud ja kaetud, olenemata sellest, milline on veoki/haagise konstruktsioon – see ei

sõltu mootorsõidukijuhi seisukohast, kas see on vajalik või mitte. Teo koosseis on

eesmärgiga ennetada kahju tekkimist, mis tähendab, et koorem ei pea teo toimepanemise

hetkel nihkuma, libisema jms, ning koorem ei pea ainult tavasõidu ajal olema ohutu, vaid

peab olema ohutu ka äkkpidurduse ja/või liiklusõnnetuse ajal ning seda saab tagada vaid

koormat kinnitades.

9. Karistuse seisukohast toob kohtuväline menetleja välja, et kiirmenetlust kohaldanud

piirivalvur B.B kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. L.D poolt

kiirmenetluse otsuses kirjutatust nähtub, et ta teadvalt ei kinnitanud koormat (pidades

silmas ilmselt selle ülemist rivi) rihmadega, mistõttu on tegemist vähemalt hooletusest

toimepandud teoga KarS § 18 lõige 3 mõttes. L.D-le on määratud keskmise

sanktsioonimäära järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, mis kohtuvälise

3 (9)

menetleja hinnangul on proportsionaalne, kaitseb õiguskorda ning omab eripreventiivset

eesmärki hoida isikut uute rikkumiste toimepanemisest eemal.

KOHTU SEISUKOHT

10. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu

poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133.

11. 11. veebruaril 2025 koostatud kiirmenetluse otsuses nr 2740,25,000203 (tl 1-3, 13-15)

sisalduva rikkumise kirjelduse järgi juhtis L.D 11. veebruaril 2025 kell 15.51 asukohas K

mnt xxx, O alevik, XXX-i masinrongi, mille veos – silorullid – ei olnud nõuetekohaselt

kinnitatud, mistõttu veos võis nihkuda ja oli kukkumisohus, tekitades ohu teistele

liiklejatele. Sellega rikkus L.D LS § 34 lg 6 nõudeid: veos peab vastavalt oma eripärale ja

pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega

keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Nõuete rikkumisega pani L.D

toime LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteo: mootorsõiduki- või trammijuhi poolt

sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut.

12. Kaebaja väidete põhjal ei ole vaidlust, et ta juhtis kiirmenetluse otsuses kajastatud ajal ja

kohas masinrongi, mis koosnes traktorist Valtra N154E (reg nr xxxxx) ja Palmse Traileri

platvormhaagist (mudel PT3925-19T ja reg nr 1117TB). Samuti ei ole vaidlust, et haagisel

vedas kaebaja silorulle. Nii kiirmenetluse otsuses (tl 13) kui kaebuses (tl 5-6) on L.D

avaldanud, et ta juhtis 11. veebruaril 2025 O alevikus traktorit (reg nr xxxxx), millel järel

palliveohaagis (reg nr 1117TB), vedas silopalle kahe rivis ning koorem ei olnud

rihmadega kinnitatud, kuna arvas, et sellise käru puhul, kus külje peal on piirded, ei ole

see vajalik.

13. Silorullide paigutuse kohta haagisel saab infot menetleja poolt sündmuskohal tehtud

kahelt fotolt (tl 16-17). Fotodelt on näha, et kiletatud silorullid asetsevad haagisel kahes

kihis: alumises kihis kahes reas 14 rulli ja ülemises kihis nende peal ühes rivis 7 rulli.

Alumise kihi rullid katavad tervenisti haagise põrandapinna ja on vastu haagise otsa- ja

küljepiirdeid. Ülemise kihi rullid on paigutatud alumise kihi peale keskele, rullide rivi on

mõlemast otsast vastu haagise otsapiirdeid, ent ei ole küljepiiretega toestatud. Ülemise

kihi rullide ja küljepiirete vahel on vaba ruum. Samuti on näha, et küljepiirded ulatuvad

ülemise kihi silorullide keskosast allapoole. Muud toestust ega kinnitust silorullidel ei ole.

14. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas silorullid olid selliselt nõuetekohaselt

kinnitatud või mitte ning kas kinnitusviis oli piisav, et see ei ohustaks inimest ega

keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.

15. Kaebaja väitel kasutas ta spetsiaalselt silorullide veoks mõeldud haagist (Palmse Trailer

PT3925-19T). Haagise konstruktsioon sisaldab kaebaja sõnul hüdrauliliselt tõstetavaid

portesid, mis hoiavad rulle kindlalt paigal ilma täiendavate rihmadeta, mistõttu rullide

liikumine on välistatud. Selle kinnituseks on kaebaja esitanud lingiviite haagise tootja

kodulehele ja kuvatõmmise toote kirjeldusest, tuues esile, et toote eesmärki on kirjeldatud

järgmiselt: sobib ideaalselt silorullide, heinapallide ja väetisekottide veoks ilma

täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse. Kaebaja

4 (9)

viidatud materjali uurides tuleb tõdeda, et toote kohta on kirjas, et see sobib silopallide

jms vedamiseks, kuid kaebaja väidetud kirjeldust – sobib silorullide veoks ilma

täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse – sealt ei

nähtu.

16. Kohtu meelest on mõistlikule inimesele selgesti arusaadav, et hüdrauliliselt liigutatavad

küljeported iseenesest ei taga veel igal juhul haagisel veetavate silorullide paigal püsimist.

See sõltub ikkagi kokkuvõttes silorullide paigutusest. Alumisse kihti paigutatud rullid olid

vaadeldaval juhul tõepoolest portedega niimoodi toetatud, et nende stabiilsuses küsimust

ei teki. Probleem on aga selles, et ülemisse kihti paigutatud rullid ei olnud külgedelt

portedega toetatud ja portede ülemine serv ei ulatunud ka rullide suhtes vajaliku

kõrguseni. Piisab mõtlemisest lihtsatele füüsika seaduspärasustele saamaks aru, et kui

piire ei ulatu rulli keskosast kõrgemale, kukub rull tasakaalu piisaval mõjutamisel üle

piirde, sest rulli raskuskese ja suurem osa massist on piirdest kõrgemal. Kohtule

arusaadavalt seisnebki kohtuvälise menetleja etteheide selles, et ülemise kihi rullide paigal

püsimine ei olnud tagatud ja kohus nõustub sellega. Spetsiaalselt silorullide veoks

disainitud haagise kasutamine ei tähenda, et konkreetsel juhul silorullid ohutult ja veo

käigus nende liikumist välistavalt kinnitatud olid. See ei sõltu sõiduki juhi seisukohast,

kas ta pidas lisakinnitust vajalikuks või (küljeportede olemasolu tõttu) mitte. Kaebaja

argument ei ole edukas.

17. Kohus niisiis nõustub kohtuvälise menetlejaga, et veos (silorullid) ei olnud antud juhul

nõuetekohaselt kinnitatud ega ka korrektselt paigutatud vastavalt oma eripärale ja

pakendamisele, mistõttu esines ka tõenäosus, et selliselt silorullide transportimisel võis

tekkida oht keskkonnale ja inimeste (sh kaasliiklejate) elule, tervisele ja varale, mh ka

takistades liiklust.

18. LS § 34 lg 6 kohaselt veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema

paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta

varalist kahju ega takista liiklust. LS § 34 lg 131 sätestab, et veose paigutamisel

arvestatakse, et selle mass on sõidukil jaotatud võimalikult ühtlaselt ja veos moodustab

ühtse terviku, raskuskese on võimalikult madalal, välditud on nihkumine ning teravad

otsad on suunatud tahapoole. LS § 34 lg 132 sätestab, et veose kinnitamiseks kasutatavad

kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele esitatud nõuetele, olema

kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et hoida veost paigal

ja koos. LS § 34 lg 16 kohaselt kehtestab veose paigutamise, kinnitamise ja katmise

täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad

kontrollimise meetodid valdkonna eest vastutav minister määrusega.

19. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määrus nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja

katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise

meetodid“ (edaspidi määrus nr 53) sätestab mootorsõidukile ja selle haagisele (edaspidi

sõiduk), millele kohalduvad autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul

korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja

korra ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid. Määruse nr 53

§ 2 p 4 kohaselt on veose kinnitamine selle paigutamise käigus tarvitusele võetud abinõud

veose kohtkindla asukoha säilimiseks veo ajal. See tähendab, et veose kinnitamine on

tihedalt seotud ka veose paigutamisega.

5 (9)

20. Eelviidatud määruse nr 53 § 3 lg 4 kohaselt tuleb veos paigutada, kinnitada ja katta

selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine,

nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja

veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Määruse nr 53 § 3 lg 5

kohaselt peab sõiduki juht enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise

ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Määruse

nr 53 § 3 lg 6 kohaselt tuleb veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel järgida sõiduki

ning kinnitus- ja katmisvahendi tootja nõudeid. Määruse nr 53 § 3 lg 7 kohaselt kui veose

paigutamiseks, kinnitamiseks ja katmiseks on vajalikud eri- või lisavahendid, peab neid

kasutama ning määruse nr 53 § 3 lg 10 kohaselt tuleb lisaks määruses sätestatud nõuetele

veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel arvestada valdkonna hea tavaga.

21. Määruse nr 53 § 4 lg-d 1–4 sätestavad täpsemad veose kinnitamise nõuded: mh tuleb

veose kinnitamiseks valida viis ja vahend, mis kõige paremini vastab veose iseloomule ja

omadustele ning tagab kohtkindla kinnituse; kinnitusviisi valikul tuleb aga arvestada, kas

kinnitusvahend on vajalik veose libisemise, veeremise või vibratsiooni vältimiseks, samuti

kas on vajalik hõõrdejõudu suurendav sidumine või veose liikumist tõkestav sidumine.

Samuti tuleb veose kinnitamisel arvestada sõiduki ja kaubaruumi konstruktsiooni

arvestuslikku tugevust, hõõrdejõudu veose ja kaubaruumi vahel ning veose kinnitamisega

saavutatavat täiendavat hõõrdejõudu või tõkestusjõudu.

22. Määruse nr 53 § 7 lg-st 1 tulenevalt võib veose paigutamise, kinnitamise ja katmise

nõuetele vastavust kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil ning

sama sätte lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võib liiklusjärelevalve teostaja kontrollimisel

kindlaks teha, kas sõiduki käitamisel veose osad liiguvad üksteise suhtes, vastu seinu või

sõiduki pindu ning kas sõiduki käitamisel veose osad võivad liikuda kaubaruumist

väljapoole. Seda on asjaga tegelenud ja masinrongi kinni pidanud patrullpolitseinikud ka

teinud, kontrollides visuaalselt ja dokumentidega veose paigutamise ja kinnitamise

nõuetelevastavust, ning kontrollimisel tegid kindlaks, et sõiduki käitamisel silorullid ehk

veose osad võivad nihkuda ja kaubaruumist ehk haagisest liikuda väljapoole. Asja

materjalide põhjal on selline järeldus olnud kohtu hinnangul adekvaatne.

23. Kohus märgib, et LS § 34 lg 6 ei eelda, et veose nõuetekohase kinnitamata jätmise

tulemusena oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju, vaid

veose paigutamisel ja kinnitamisel tuleb arvestada, et kogu läbitava teekonna oleks

välistatud selle pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber

minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud

kahju tekkimine. Kohtu hinnangul kõnealust veost ehk silorulle ning nende eelnevat

tuvastatud paigutust arvestades esines oht, et veos ei pruugi püsida liikumatu. Ülemise

kihi silorullid võisid libiseda, ümber minna, nihkuda haagiselt maha. Sõiduki juhilt nõutav

tegevus seisnenuks nende ohtude vältimiseks veos lisavahenditega kinnitada. Mh tuleb

selliste veoste transportimisel, kinnitamisel ja paigutamisel arvestada hea tavaga ehk mitte

lähtuda ainuüksi sellest, milline on haagise konstruktsioon ja tootja kirjeldus ning kui

tootja pole toote juures toonud välja täpsemate paigutus- ja kinnitusnõuete kasutamise

vajadust pole adekvaatne arvate, et järelikult pole neid vaja. Selline ei ole keskmise

mõistliku inimese (ja enamgi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva masinrongi juhi)

käitumine liikluses. Liikluses osalemisel peab iga inimene vältima oma käitumisega ohtu

ja kahju tekitamist ning masinrongi (mis on samuti suurema ohu allikas) juhtimine nõuab

juhilt (eriti veel selliselt, kes tegutseb ja töötab majandus- ja kutsetegevuses) erilist

6 (9)

tähelepanelikkust, hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgmisel ning ohutuse

tagamisel.

24. Liikluses osaledes, sh veose transportimisel, tuleb alati arvestada, et liikluses esineb

igasuguseid olukordi, sh äkkpidurdust, sõidusuuna äkilist muutust, teelt väljasõitu,

kokkupõrget jne, mis kõik võivad panna ebapiisavalt kinnitatud veose liikuma. Seega peab

veose kinnitamine ja paigutamine olema ohutu igas olukorras ega saa loota, et ehk seekord

liikluses ei teki situatsiooni, mis tooks kaasa nt veose ümbermineku vms kahjutekitava,

liiklusohtliku olukorra.

25. Eeltoodut arvestades ei olnud veose paigutamisel välditud veose nihkumist ning veose

kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid ei olnud piisavad, et hoida veost paigal ja

koos, nagu seda nõuavad LS § 34 lg-d 131 ja 132. Silorullid tulnuks täiendavalt kinnitada.

Jättes silorullid nõuetekohaselt kinnitamata, rikkus L.D LS § 34 lg-s 6, LS § 34 lg-tes 131,

132 ning Majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määruse nr 53 § 4 lg-tes 1–4 sätestatud

nõudeid, s.t veose kinnitamiseks ei valinud viisi ja vahendit, mis tagab kohtkindla

kinnituse, ning kinnitusviisi valikul ei arvestanud, kas kinnitusvahend on vajalik veose

libisemise, veeremise või vibratsiooni vältimiseks. Nõuetekohase kinnitamata jätmisega ei

olnud tagatud, et kogu läbitava teekonna jooksul oleks välistatud veose ümberminek,

nihkumine, veeremine, vibratsioon, libisemine ehk veose kohtkindla asukoha säilitamine.

Seega on L.D rikkunud veoseveo nõudeid, tema tegu kvalifitseeritud õigesti LS § 238

järgi ning on täidetud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

26. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani L.D süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 3

kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. L.D on avaldanud menetlusaluse isiku ütlustes, et ta ei kinnitanud koormat

rihmadega, kuna arvas, et sellise käru puhul, kus külje peal on piirded, ei ole see vajalik.

Arvamuse ekslikkust näitab see, et haagist iseloomustavates tootja andmetes, millele L.D

kaebust põhjendades tugineb, ei ole tema väidetud teavet (sobib silorullide veoks ilma

täiendavate kinnitusteta, kuna hüdraulilised ported tagavad veose stabiilsuse). Kohus

leiab, et L.D oleks varasema elukogemuse pinnalt pidanud aru saama (ette nägema), et

tuvastatud moel silorulle veosesse paigutades ja transportides ilma veost (ülemise rullide

kihi kontekstis) täiendavalt kinnitamata, võivad need silorullide veoks mõeldud haagise

kasutamisele vaatamata teekonnal nihkuda, üle haagise piirde kukkuda ning ohustada teisi

liiklejaid ja nende vara või takistada liiklust. Kohus järeldab, et L.D oli vähemalt hooletu

ja ta oleks saanud eksimust tähelepanelikuma suhtumisega ära hoida. Tahtlusele viitavaid

asjaolusid kohus asja materjalide põhjal ei tuvasta. Seega on täidetud ka väärteo

subjektiivse koosseisu tunnused.

27. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

28. L.D vaidlustas talle määratud karistuse, paludes rahatrahvi tühistada või vähendada selle

summat. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus,

kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

7 (9)

29. KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et L.D on toime

pannud LS § 238 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. Samas ei nõustu kohus

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega.

30. LS § 238 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo

nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on L.D-

d karistanud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määras.

Kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud ja kohtuväline menetleja on teinud kokkuvõttes

kaalutlusvea.

31. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve.

Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning

leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi arvestades.

32. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada väärteo asjaolusid. Kõigepealt vaatamata

tõsiasjale, et teise kihti paigutatud silorullid ei olnud veoses turvaliselt ja vajanuks

nõuetekohaseks ohutuks transportimiseks täiendavat kinnitamist, kaasnes L.D teoga

üksnes oht. Reaalseid tagajärgi veoseveo nõuete rikkumisel õnneks ei olnud. Teiseks peab

arvestama, et tegemist polnud mitte tahtliku, vaid ettevaatamatu (hooletu) teoga. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel leiab

kohus, et L.D süü suurust saab hinnata keskmisest väiksemaks.

33. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. L.D-l

puuduvad nii väärteo- kui ka kriminaalkaristused, s.t isik ei ole karistusregistrisse kantud.

Sellest saab järeldada, et üldiselt on L.D õiguskuulekas ja peab mh ka veose

transportimisel kehtivatest nõuetest ja ohutusstandarditest kinni. Seetõttu piisab kohtu

hinnangul eripreventiivse eesmärgi vaates L.D mõjutamiseks rahatrahvist, mille suurus

jääb sanktsiooni keskmisest alla poole. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise vaates

on oluline tagada turvalisus ja ohutu liiklus kõigi liikluses osalejate jaoks. Liikluses

osalemisel peab iga inimene vältima oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist ning

masinrongi (mis on samuti suurema ohu allikas) juhtimine nõuab juhilt (eriti veel selliselt,

kes tegutseb ja töötab majandus- ja kutsetegevuses) erilist tähelepanelikkust, hoolsust ja

vastutustunnet liiklusreeglite järgmisel ning ohutuse tagamisel. Vajadusel tuleb seda

kinnistada karistusõigusliku reaktsiooniga. Ohutu liikluse huvides ei ole kohtu arvates

põhjust L.D rahatrahvi suurust ülespoole korrigeerida.

34. Kohus leiab, et rahatrahv sanktsioonivahemiku esimeses neljandikus – 25 trahviühikut –,

vastab L.D süüle, on piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude

toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

35. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Kuressaare politseijaoskonna 11. veebruari 2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2740,25,000203 osaliselt, s.t määratud karistuse osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega karistab L.D-d LS § 238 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot. Ühe

trahviühiku suurus on 8 eurot (KarS § 47 lg 1).

8 (9)

36. VTMS § 111 p 10 annab rahatrahvi tasumiseks 45 päeva alates päevast, mil kohtuotsus on

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pangarekvisiidid trahvi tasumiseks on märgitud

kohtuotsuse resolutsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

9 (9)