2-23-9790/71 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-9790

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 14. mai 2025

Tsiviilasja number

2-23-9790

Tsiviilasi

E. R. hagi I. J. vastu omandi kaitse nõudes

Hagihind

13 654.97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX),

lepinguline esindaja: Maia Ploom (e-post: XXX);

Kostja: I. J. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX),

lepinguline esindaja: Anneli Aab (e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungitel osalenud isikud

26. veebruar 2024 (eelistung), 18. oktoober 2024 ja 13. veebruar

2025

Hageja E. R. ja tema lepinguline esindaja Maia Ploom;

Kostja I. J. ja tema lepinguline esindaja Anneli Aab.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada hüvitise väljamõistmise nõudes ja välja mõista kostjalt I. J.lt hageja E.

R. kasuks 9 250 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend) eurot ja 48 senti.

2. Lõpetada menetlus E. R. hagis I. J. vastu asjade väljanõudmise osas seoses selles osas

hagist loobumise vastuvõtmisega.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja I. J. kanda.

4. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

1 (20)

2-23-9790

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 10. juulil 2023 saabus Viru Maakohtusse E. R. hagi I. J. vastu omandi kaitse (asjade

väljanõudmise) nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja elasid koos alates 2017 suvest.

Alates 2021 aastast asusid hageja ja kostja elama kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX.

Kooselu ajal ostis hageja endale hulgaliselt vallasvara esemeid ja tegi kostja kinnistu turuväärtuse

tõstmiseks suuremaid rahalisi kulutusi. Samuti viis hageja kinnistule hulgaliselt varem endale

ostetud esemeid. Poolete omavahelised suhted halvenesid ja 2023 aasta juunis soovis kostja, et

hageja lahkuks kinnistult elamast. Lahkumise käigus tekkis tüli kostja poolt kantud kulutuste

hüvitamise jms. teemal. Asjasse sekkus isegi politsei ja hageja oli edasise füüsilise vägivalla

vältimiseks sunnitud lahkuma elamust väikese isiklike esemete kohvriga ja väikese seljakotiga.

Valdav enamus hagejale kuuluvatest, tema poolt endale ostetud vallasvara esemetest, s.h. tema

isiklikud riided jms. vara jäid kostjale kuuluvale kinnistule kostja valdusesse.

2. Kõiki hagejale kuuluvaid ja kostja valdusesse jäänud esemeid hageja kohtu kaudu kostja

valdusest välja ei nõua, kuid võtab need kostjalt vastu, juhul, kui kostja nõustub esemed

vabatahtlikult üle andma. Peale kinnistult lahkumist pidasid pooled läbirääkimisi hagejale kuuluvate

esemete tagastamise osas, kuid kahjuks vaatamata lubadustele ei ole kostja siiski võimaldanud

hagejal endale kuuluvad esemed kostja kinnistult isiklikult ära viia.

3. Kuna hageja on oma kostja valduses olevaid esemeid tagasi nõudnud ja kostja ei võimalda

esemeid ära viia, valdab kostja hagejale kuuluvaid esemeid ebaseaduslikult. Kostjale teatatud ajal

sõitis hageja kostja kinnistule lootuses endale kuuluvad esemed kätte saada. Kostja ei teatanud

hagejale, et hageja poolt teatatud esemete äraviimise aeg ei sobi. Kostja ja/või keegi teine tema

lähedastes oli hageja poolt teatatud saabumise ajal küll kodus (kostja ema ja poeg), kuid hagejat

sisse ei lasknud, esemeid ära viia ei võimaldanud. Hageja kandis kulutusi seoses kolimisauto

rentimisega ja kütuse ostuga. Kuna tegemist oli nn. tühisõiduga, tekitas kostja hagejale

pahatahtlikult rahalist kahju.

4. Hageja esitas kostjale endale kuuluvate esemete nimekirja ja teatas, et soovib esemeid kätte

saada. Kostja ei väitnud kordagi, et esemete nimekirjas on selliseid esemeid, mis ei kuulu hagejale,

mida hageja ei ole ostnud. Juba ainuüksi see asjaolu tõendab, et hageja nimekiri temale kuuluvatest

ja kostja valduses olevatest esemetest vastab tegelikkusele.

5. Hageja palub nõuda kostja valdusest välja hageja valdusesse ning kohustada kostjat andma

hagejale üle 242 hagiavalduse resolutsioonis väljatoodud eset.

KOSTJA VASTUS

6. Kostja leiab oma 15.09.2023 vastuses, et hageja nõue on ebaselge ja tuleks jätta läbi vaatamata.

Hagiavalduses esitatud nõue ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 ja TsMS § 442 lg 5 tingimustele,

kuna nõue pole selge, on liiga üldsõnaline ja poleks ka hagi rahuldamise korral täidetav. Hageja

nõudes märgitud esemed ei ole identifitseeritavad. Tegemist on üldiste esemete nimetustega, mida

ei ole hagiavalduses märgituna võimalik teistest sama liiki või sarnastest esemetest eristada. Hagis

2 (20)

2-23-9790

(ja resolutsioonis) puuduvad igasugused konkreetseid esemeid identifitseerida võimaldavad

tähised, mis võimaldaks kohtuotsust konkretiseerida. Lisaks on paljud resolutsiooni punktid

tinglikud, sisaldades reservatsiooni. Ka sellist resolutsiooni ei ole võimalik täita.

7. AÕS § 80 lg 1, lg 2 kohaselt peab hageja nõude rahuldamiseks tõendama järgmiseid asjaolusid:

(i) hageja on väljanõutavate asjade omanik; (ii) kostja valdab väljanõutavaid asju ning (iii) kostja

valdab neid õigusliku aluseta. Kõik eelloetletud asjaolud on tõendamata. Tõendamata hagi

esitamine seab kostja aga äärmiselt koormavasse menetluslikku seisundisse, kus hageja väidetav

ekstensiivne ja vastuoluline õiguspositsioon pole tõendatud ning kostja peab esitama vastuväiteid

hageja tõendamata väidetele ja spekulatiivsetele hinnangutele.

8. Vääritimõistmise vältimiseks avaldab ja kinnitab kostja, et enamus hageja poolt hagis esitatud

väiteid ei vasta tõele. Tõele vastab see, et hageja ja kostja elasid kostjale kuuluval kinnistul koos,

kuid tänaseks on hageja sealt välja kolinud. Väljakolimine ja asjade hagejale edastamine on olnud

vaevaline, sest 11.06.2023 toimus tõesti kostja kinnistul intsident, mis mh hõlmas ka politseid.

Pärast seda on kostja teinud korduvalt ettepanekuid saata hagejale tema asjad (küll vältides seda, et

hageja kinnistule ise tuleb) ning Whatsapp sõnumikeskkonnas lepiti juba 18.06.-19.06.2023 kokku,

et kostja tellib transpordi 07.07.2023-ks. Sõltumata sellest, et hageja ja kostja leppisid 18.-

19.06.2023 suhtluskeskkonnas kokku, et tellitakse transport 07.07.2023-ks, sai kostja hageja

lepinguliselt esindajalt 26.06.2023 vara transporti puudutava e-kirja, mis oli täis erinevaid

süüdistusi kostja aadressil ja kus hageja nõudis, et tuleb isiklikult vara kokku panema. Olukorras,

kus hageja ja kostja vahel oli toimunud ca 2 nädalat tagasi konflikt (mis hõlmas kostja poolt lisaks

ka tema ema ja ähvardusi kostja ema suunal) on ilmne et kostja ei usalda hagejat ja ei soovi teda

enda valdustesse lasta. Seejärel hakkas hageja kostjale e-kirja teel erinevaid nõudeid esitama. Kostja

transportis seega ise auto ja järelkäruga asjad hagejani, sh koostades selle kohta ka osaliselt

üleandmise- vastuvõtmise akti. Vastavast aktist nähtub, et ka E. R. ise on 12.07.2023 kinnitanud

asjade kättesaamist. Lisaks oli autos ja järelkärus asju tegelikult veel rohkem. Seega kõik asjad, mis

kostjale teadaolevalt kuulusid hagejale, on kostja poolt hagejale ka tagastatud.

26.02.2024 ISTUNG

9. 26.02.2024 toimunud istungil selgitas hageja, et kirjas on numbrid, mida kostja kompromissi

korras oli nõus tagastama/üle andma. Ootavad hagile korralikku vastust, millises osas on

haginõudega nõus ja millega ei ole üldse nõus. Esemeid on nimekirjas tõesti palju, nimekiri algne

transpordinimekiri, mida kostjalt tagasi sooviti.

10. Kostja selgituste kohaselt jääb arusaamatuks, et kui hageja ise on juba omaks võtnud, et mingid

asjad on tagastatud, siis miks a) on hagi esemeks, b) kui mingite esemete osas on hageja ise välja

toonud, et see kuulub 3 isikule, siis miks see hagi esemeks on. Kostja peaks saama nõuetekohase

hagi, mis konkreetset eset välja nõutakse. See, kas see on täitemenetluse korras täidetav või mitte,

on hageja riisiko. Tundub ebaõiglane eeldada kostjalt, et kostja peaks sellises olukorras hakkama

igat asja menetluslikult käsitlema, kui see ei pruugi olla menetluse ese.

HAGEJA TAOTLUS

11. 30.04.2024 esitatud taotluse kohaselt 17.04.2024 edastas kostja esindaja hagejale e-mailiga

vastukirja seoses 27.03.24 hageja poolt kostjale esitatud kompromissiga. Kompromissiga kostja ei

nõustunud küll aga oli valmis hagejale tagastama 26.02.24 eelistungil välja pakutud esemed ja

lisama pakutud esemetele veel lisa esemeid mida eelistungil ei mainitud, kuid on välja toodud

3 (20)

2-23-9790

kostja esindaja poolt koostatud Excel tabelis ja kirjavahetuses. Hageja soovis kompromissis

näidatud esemeid tagasi saada kuna kostja sisuliselt tunnistas, et esemed on tema valduses ning oli

nõus ka neid osaliselt hagejale tagastama. Hageja loobub osade esemete tagasinõudmisest ning

nõuab tagasi kostja enda poolt välja pakutud ja hageja hagi nimekirjas näidatud järjekorranumbri

alusel välja toodud esemed.

KOSTJA VASTUS

12. Kostja leidis oma 24.05.2024 vastuses, et nõude vähendamise osas puudub selgus, kas hageja

võtab nõude tagasi või loobub nõudest. Ülejäänud osas jääb kostja 15.09.2023 vastuse p-s 2.1

esitatud seisukohtade juurde, et nõue on jätkuvalt ebaselge ja tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Hageja esitatud täiendav alternatiivnõue on täiesti arusaamatu – puudub igasugune käsitlus,

mille alusel hageja kostjalt hüvitist nõuab, samuti ei ole välja toodud, mis on iga eraldiseisva eseme

eraldiseisev väärtus. Hageja küll viitab, et summat tõendab kohtule juba esitatud esemete

omandiõigust tõendavate dokumentidega, kuid ka see on meelevaldne.

14. Selguse huvides ja vääritimõistmise vältimiseks peab kostja vajalikuks rõhutada, et ta ei ole

oma tegevusega põhjustanud hageja poolt kohtusse pöördumist. Täiendavalt pakkus kostja hagejale

kompromissi ka 26.02.2024 istungil ning täiendavalt ka pärast istungit kohtuväliselt. Hageja on

selle kohta kirjavahetuse esitanud, kuid jätnud esitamata, et ta ise polnud kompromissiga nõus.

MENETLUSE KÄIK

15. Kohus palus 31.05.2024 kirjaga hagejal teatada, kas hageja loobub hagist seoses esemete osalise

tagastamisega ja kui vastus on eitav, siis milliste esemete üleandmist hageja kostjalt nõuab.

16. Hageja 09.06.2024 vastuse kohaselt ei loobu hageja tervikuna hagist, kuid märgib, et hageja

loobus 30.04.2024 osaliselt hagist ning loobub täiendavalt esemete nõudmisest, millised kostja talle

16.05.2024 tagastas. Hageja nõuab märgitud esemete tagastamist, mittetagastamise korral nende

maksumuse hüvitamist. See teeb omakorda kohtuotsuse täidetavaks. Tagastamata esemetest on

enamus väärtuslikumad esemed ja need esemete olemasolu kostja valduses võiksid nähtuda

politseitöötajate videosalvestusest. See omakorda tõendaks kostja hea usu vastast käitumist hageja

suhtes ja võimaldaks kohtul lugeda esemete olemasolu kostja valduses tõendatuks ning esemete

mittetagastamise korral mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja valduses olevate esemete

väärtuse. See omakorda teeks kohtuotsuse täidetavaks.

18.10.2024 KOHTUISTUNG

17. 18.10.2024 toimunud kohtuistungil käidi läbi täpsustatud esemete nimekiri, milliste nõudmine

hagejal alles on. Arutamise järgselt määras kohus anda hagejale tähtaeg nõude täpsustamiseks.

Täpsustatud hagi saamisel otsustab kohus selle menetlusse võtmise ja seejärel seisukoha küsimise

kostjalt.

HAGIAVALDUSE TÄIENDUS

18. 18.11.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Täienduse kohaselt esitas hageja hagi, milles

nõudis endale kuuluva kostja valduses oleva 242 eseme tagastamist (esemete järjekorranumbrid ja

nimetused on kirjas hagis. Kogu edasine esemete kohta käiv arutelu toimub protsessi käigus

lähtuvalt nendest numbritest). Käesolevaga täiendab ja täpsustab hageja oma haginõuet ning

30.04.2024 esitatud alternatiivnõuet. Kuigi kohtuistungil 18.10.2024 tegi kohus ettepaneku loobuda

4 (20)

2-23-9790

põhihagist, ei saa hageja seda teha kahel põhjusel: pärast hagi esitamist tagastas kostja osa

esemetest, seega on kostja osaliselt hageja nõude rahuldanud ning seda tuleks arvestada

menetluskulude väljamõistmisel, pealegi ei ole võimatu, et kostja tagastab hagejale veel hagi

nimekirjas olevaid esemeid. Kostja seisuoht on, et kui hageja loobub esialgsest nõudest, siis selle

nõude menetlusega seotud menetluskulude peavad jääma hageja kanda. Vaidlus võib tekkida ka

sellest, kas tegemist oleks täiesti uue hagiga, mis tooks kaasa uue tsiviilasja loomise ning riigilõivu

ja menetluskulude tasumise uuelt hagilt.

19. Hageja vähendas oma haginõuet 30.04.2024, kuna hagis toodud esemetest oli kostja osa

esemeid hagejale tagastanud (haginõude osaline rahuldamine). Tagastamata esemed on toodud

hagiavalduses näidatud järjekorranumbrite järgi koos viidetega digitoimikus olevatele tõenditele

esemete kostja valduses olemise kohta (fotod kostja majapidamises asuvatest esemetest) ja esemete

hagejale kuulumise kohta - esemete ostudokumentidele. 30.04.2024 menetlusdokumendis viitas

hageja esemetele, millede olemasolu enda kinnistul ja nõusolekut esemete tagastamiseks kinnitas

kostja 26.02.2024 kohtuistungil Hageja kirjutas 30.04.2024 menetlusdokumendis, et soovib

kompromissis näidatud esemeid tagasi saada kuna kostja sisuliselt tunnistas, et osa hagis toodud

esemetest on tema valduses ning oli nõus ka neid hagejale tagastama. Kohtuistungil 26.02.2024

kinnistas kostja, et tema kinnistul asuvad osad hagis näidatud esemed. Kuna hageja oli kindel, et

kostja tagastab esemed, millede olemasolu enda kinnistul kohtuistungil omaks võttis ja millede

tagastamist kostja hagejale enda kompromissipakkumises ning saadetud tagastatavate esemete

nimekirjas kinnitas, ei kirjutanud hageja enam neid esemeid tagasi saada soovitud esemete

nimekirja. Sellest hageja arusaamisest lähtuvalt, kirjutas hageja: Soovisin kompromissis näidatud

esemeid tagasi saada kuna kostja sisuliselt tunnistas, et esemed on tema valduses ning oli nõus ka

neid osaliselt hagejale tagastama. Edasi kirjutas hageja nende esemete järjekorranumbrid hagis ja

tõendi asukoht digitoimikus, mille olemasolu kostja kohtuistungil ja enda kompromissis ei

tunnistanud enda valduses olevateks. Samuti kirjutas hageja alternatiivnõude: Juhul, kui kostja

keeldub enda poolt pakutud esemete ja minu nimekirjas toodud esemete tagastamisest või väidab,

et esemed ei ole tema valduses, soovin alternatiivnõudena nende nimekirjas olevate esemete

väärtuse huvitamist rahas.

20. Peale haginõude esitamist tõi kostja hagejale ainult osa lubatud esemeid. Seetõttu selgus, et

tegelikkuses peab hageja kostja valdusest väljanõutavate esemete hulka kirjutama ka need esemed,

mida kostja lubas tagastada kuid ei tagastanud. 16.05 2024 tagastas kostja hagejale veel esemeid,

kuid mitte kõiki esemeid, mida ta tagastada lubas. 09.06.2024 menetlusdokumendis tõi hageja ka

välja esemed, milliseid ei ole kostja hagejale tagastanud ning milliste tagastamist hageja jätkuvalt

põhinõudena nõuab. Juhul, kui kostja neid esemeid ei tagasta, nõuab hageja nende esemete

maksumuse hüvitamist, endale esemete mitteüleandmisega tekitatud kahju hüvitamist.

21. Kohtuotsus peab olema täidetav. Kohtutäituril ei ole võimalik esemeid kostja valdusest kätte

saada kui kostja neid välja ei anna. Seetõttu lisab hageja nõudele täiendava hagi eseme,

alternatiivnõude. Hagejal on mõjuvad põhjused täiendava alternatiivnõude lisamiseks. Sellest

lähtuvalt esitaski hageja põhinõude hagis toodud esemete väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust

valdusest ning juhul, kui kostja esemeid välja ei anna, nõude kostja valduses olevate esemete

maksumuse, seega tekitatud kahju hüvitamiseks. Alternatiivnõude esitamise õiguslikuks aluseks on

TsMS § 370 lg. 2, mille kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Alternatiivõude esitamine ei ole hagi muutmine, milleks oleks kostja nõusolekut vaja.

5 (20)

2-23-9790

Alternatiivnõudega ei muutu hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (hageja sunniti kostja kinnistult

lahkuma ja valdav enamus hageja varast jäi kostja valdusesse), hageja laiendab alternatiivnõudega

haginõuet, hageja täiendab oma hagi eset nõuet asjaolude muutumise tõttu. Kostja ei ole nõus

hagejale tagastama isegi mitte neid esemeid, millede enda valduses olemist ta on kinnitanud.

Seetõttu on hageja sunnitud oma nõuet täiendama mittetagastatavate esemete maksumuse

hüvitamise, tekitatud kahju nõudega. Kui kostja siiski otsustab hagejale veel esemeid tagastada,

vähendab hageja oma alternatiivnõuet tagastatud esemete maksumuse võrra.

22. Hageja esitas 30.04 2024 kohtule koos haginõude vähendamise teatega ka alternatiivnõudena

hagi esemeks olevate esemete väärtuse hüvitamiseks rahas, s.t. tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui

kostja hagis näidatud esemeid hagejale ei tagasta. Peale alternatiivnõude esitamist tagastas kostja

hagejale veel esemeid. VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslikku seost tõendab hageja asjaoluga, et oli sunnitud

kostja kinnistult lahkuma oma hagis näidatud asjad maha jättes ning hageja tagastas esemetest

ainult osa. Tagastamata esemete hageja valduses olemise tõendamist on hageja kirjeldanud ülalpool.

Kui kostja hagejale kuulvaid esemeid üle ei anna, on nende esemete harilik väärtus hagejale

tekitatud kahju suuruseks.

23. Hageja on esitanud hagis vaidlusalusete esemete kirjeldused, samuti on hageja esitanud kohtule

enamuse vaidlusaluste esemete fotod. Esemed asusid fotode tegemise ajal kostja kinnistul, mida

tõendab asjaolu, et kostja ise kinnitas, et fotodel on tema kinnistu. Seega on tõendatud, et fotodel

näidatud esemed on kostja valduses. Juhul, kui kostja keeldub vaidlusaluseid esemeid jätkuvalt

tagastamast, nõuab hageja alternatiivnõudena nende esemete maksumuse, tekitatud kahju,

hüvitamist. Juhul, kui kostja mitte ühtegi haginõudes näidatud eset täiendavalt hagejale tagastama

nõus ei ole, jääb hageja alternatiivnõude juurde tekitatud kahju hüvitamiseks, esemete väärtuse

hüvitamiseks.

24. Alternatiivnõude rahaliseks suuruseks on tagastamata hagejale kuuluvate esemete turuväärtus.

Riigikohtu seisukohast kuulub lähtuvalt kohaldamisele VÕS § 1037 lg 3, mille esimese lause

kohaselt hinnatakse eseme harilikku väärtust rikkumise aja seisuga, seega ajaga, mil hageja esemed

kostja valdusesse jäid, juuni 2023. Hagi alternatiivnõudes toodud tekitatud kahju hüvitamise nõudes

on tagastamata esemete maksumuse aluseks on nende ostuhind kuna hagejal ei olnud võimalik

teada saada esemete tegeliku turuväärtust 2023 juunis (kahju tekkimise aeg). Seega ei saa hageja

tõendada kostja valduses olevate hagejale kuuluvate esemete harilikku väärtust juunis 2023. Hageja

on tõendanud kostja ebaseaduslikus valduses olevate esemete väärtuse nende soetamise ajal

ostudokumentidega. Valdavas enamuses esemed on sellised, millede turuväärtus kahaneb

aastakümnetega. Järelikult ei ole esemete turuväärtus märkimisväärselt vähenenud ja hageja jääb

esemete soetamisaegsete turuväärtuste juurde. Juhul, kui kostja nende esemete harilike väärtustega

ei nõustu, tuleb tal tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Kokku on tekitatud kahju suuruseks

tagastamata esemete ostu väärtus 13 654.97 eurot. Hageja on nõus, et mõnede esemete väärtus võib

olla lähtuvalt eseme kulumisest väiksema hariliku väärtusega. Enamiku esemete väärtus ei ole

vähenenud, sest nad ei kulu kasutuse käigus, kui kulub, siis aastakümnete jooksul. Ülaltoodud

esemed osteti enamus mõne aasta jooksul enne seda, kui hageja oli sunnitud kinnistult lahkuma.

Juhul, kui kohus hindab mõne eseme harikulu väärtuse odavamaks kui tema ostuväärtus, ei vaidle

hageja sellele vastu.

6 (20)

2-23-9790

KOSTJA VASTUS

25. Kostja leiab oma 10.12.2024 vastuses, et tema poolt on käesolevas menetluses hagile

vastuväidete esitamine jätkuvalt raskendatud, sest on arusaamatu, mis ulatuses on põhinõuded

menetluses. 30.04.2024 menetlusdokumendis avaldas hageja üheselt, et loobun osade esemete

tagasinõudmisest ning nõuan tagasi kostja enda poolt välja pakutud ja hageja hagi nimekirjas

näidatud järjekorranumbri alusel alljärgnevad esemed. Eeltoodule järgnes üheselt mõistetav loetelu

10.07.2023 esitatud hagi eseme(te) numeratsioonist koos viitega digitoimiku leheküljele.

09.06.2024 menetlusdokumendis kinnitas hageja jätkuvalt, et loobus 30.04.2024 osaliselt hagist

ning loobub täiendavalt esemete nõudmisest, millised kostja talle 16.05.2024 tagastas. Nõuet muul

viisil täpsustatud ei ole (st hagi eseme ebaselgust kõrvaldatud). 18.10.2024 istungil aga ilmnes uus

nimekiri, kus on esitatud rohkem numbreid, kui 30.04.2024 toodud loetelu. Seega on käesoleval

juhul jätkuvalt arusaamatu, millises osas on põhinõue menetluses ja millises osas hageja nõudest

loobunud.

26. Kostja on korduvalt (s.o 15.09.2023 vastuse p-s 2.1 ja 24.05.2024 seisukoha p-s 2.2) esitanud

kohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse, sest hageja nõue on ebaselge. Kohus on hagejale seda

26.02.2024 istungil samuti selgitanud ja andnud täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks, kuid

hageja pole senini nõuet nõuetekohaselt täpsustanud. Hageja menetlusdokumendid, mis on esitatud

(30.04.2024, 09.06.2024 ja ka 18.11.2024) on ebaselged, arusaamatud, sisaldavad vasturääkivusi

väljanõutavate esemete numeratsiooni jms osas ning olgugi, et hageja on mõnevõrra nõuet

vähendanud (loobunud), on jätkuvalt ebaselge, milliseid esemeid hageja kostja valdusest tagasi

nõuab. Samuti on ebaselge hagi eseme resolutsioon ning see ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 ja

TsMS § 442 lg 5 tingimustele, kuna on liiga üldsõnaline ja poleks ka hagi rahuldamise korral

täidetav. Ebaselgete hageja nõuete menetlemine on toonud kaasa menetluskulusid ning selline

menetlus ei taga ka TsMS §-st 2 tulenevat tsiviilkohtumenetluse ülesannet, s.o et kohus lahendaks

asja lisaks sellele, et õigesti ja mõistliku aja jooksul ka võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodust

hoolimata ei ole kohus senini nö põhinõude osas kohtumäärusega otsustanud ei seda, millises

ulatuses nõue on menetluses, ega ka seda, kas nõuet on üldse võimalik läbi vaadata.

27. Olgugi, et kostja on seisukohal, et (põhi)hagi tuleb jätta läbivaatamata, rõhutab kostja jätkuvalt,

et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendamata.

28. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei tõenda ka hageja poolt novembris 2023 esitatud

tõendid – mõningal määral võimaldavad tõendid tuvastada seda, et üksikud esemed on hageja poolt

soetatud ja mingil ajahetkel asusid nad kostja kinnistul, kuid ei võimalda tõendada seda, et a)

hageja on jätkuvalt väljanõutavate asjade omanik, b) kostja jätkuvalt valdab neid ja c) et kostja

valdab neid õigusliku aluseta. Kui kostja asju valdab, siis tuleb tema omandiõigust eeldada (AÕS §

90 lg 1). Kõige olulisem on see, et ükski digitoimikusse esitatud dokument ei võimalda tõendada

seda, et kostja valdaks neid väidetavaid hagejale kuuluvaid asju õigusliku aluseta. 2018 kevadel

soovis hageja kodu osta ja soovis ka kostja arvamust, kutsudes kostjat kaasa erinevate korterite

vaatamisele ning soovis kostja arvamust nende osas. Ühtegi neist lõpuks hageja siiski endale välja

ei valinud (hiljem selgus, et ta polekski saanud osta). Kostja pakkus, et hageja võib temaga koos

elada kostjale kuuluval kinnistul, eeldusel, et hageja maksab kostjale üüri kostja elamispinnal

elamise eest (nagu tasus hageja üüri ka varasemal üüripinnal elamise eest). Seega said mõlemad

pooled ühiselt aru, et kostja kinnistul elamine ei ole hageja jaoks tasuta. Kostja elas seal oma kahe

lapsega ning puudub igasugune põhjus, miks täiskasvanud isik ei peaks enda elamise eest ise

maksma. Praktikas kostja aga hagejale üüri ei maksnud. Selle asemel pakkus hageja tihti välja, et

7 (20)

2-23-9790

kui elamisse oli vaja midagi soetada (nt esemeid) või parendada, et ta ostab need esemed ise, kui

sellest tulenevalt kostjale elamise kulude osas midagi maksma ei pea. Seeläbi osales hageja enda

elamise eest nö kulude kandmises ning kostja aktsepteeris seda. Mistahes kokkulepped, mille alusel

peaks kostja hiljem hagejale tagasi andma viimase poolt soetatud esemed või hagejale hüvitama

tema poolt soetatud esemete maksumuse, mis olid soetatud eesmärgiga kompenseerida ja osaleda

enda elamiskulude kandmises, poolte vahel puudusid. Kõiki neid asjaolusid saab kinnitada kostja

enda vande all antavate ütlustega, sest et pooltevaheline suhtlus oli suuline ja sellekohaseid

kokkuleppeid või arutelusid kirjalikult ei peetud.

29. Hageja on hagi täpsustusena esitanud kostja vastu alternatiivnõude tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 13 654,97 eurot. Hageja alternatiivnõue seisneb selles, et kui kostja esemeid

väidetavast ebaseaduslikust valdusest välja ei anna, nõuab hageja kostja valduses olevate esemete

maksumust, seega tekitatud kahju hüvitamist. Vääritimõistmise vältimiseks rõhutab kostja, et kahju

hüvitamise nõude aluseks ei saa olla asjaolu, et kui kostja esemeid väidetavast ebaseaduslikust

valdusest välja ei anna, nõuab hageja kostja valduses olevate esemete maksumust. Kuna põhinõue

tuleb jätta rahuldamata – sest kostja ei valda hagejale kuuluvaid asju ja hagis nõutud asjad on

kostja õiguspärases valduses – tuleb igal juhul jätta rahuldamata ka alternatiivne nõue.

HAGEJA VASTUS

30. Hageja märgib oma 23.12.2024 vastuses, et hageja on oma 18.11.2024 menetlusdokumendis

põhjalikult selgitanud, milline on olnud menetluse eelnev käik ning miks hageja esitas

alternatiivnõude, samuti miks hageja ei loobu esialgsest põhinõudest vaid esitab täiendavalt

alternatiivnõude tekitatud kahju, tagastamata esemete väärtuse hüvitamise nõude. Hageja jääb

nende seisukohtade juurde.

31. 18.11.2024 menetlusdokumendi p.-s 3.7. tõi hageja välja, milliste esemete tagastamist hageja

jätkuvalt nõuab. Sama menetlusdokumendi p.-s 24 esitas hageja esemete nimekirja, milliste

väärtuse hüvitamist ta kostjalt nõuab, juhul, kui kostja neid esemeid hagejale ei tagasta.

Nimekirjades toodud esemed numbrid kattuvad (hageja lähtub esialgses hagis toodud esemete

järjekorranumbritest).

32. Kostja väidab, et kohtumäärus käsitles üksnes alternatiivse nõude menetlusse võtmist. Kohus ei

olevat senini nö põhinõude osas kohtumäärusega otsustanud seda, millises ulatuses nõue on

menetluses. See väide ei vasta teelikkusele. Kohtu 03.09.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse

menetlusse, s.t. kohus võttis põhinõude menetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.

Kostja on oma kohtule esitatud menetlusdokumentides ja kohtuistungil oma seisukohad esitanud

ning see tingiski hagi alternatiivnõude esitamise kuna kostja seisukohtadest on selge, et ta hagejale

rohkem esemeid tagastada ei kavatse.

33. Kostja leiab, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendamata. Hageja on kohtule

esitanud tõendid hagis nõutud esemete ostmise kohta hageja poolt ning fotod, milledest nähtub

esemete asumine kostja kinnistul. Osaliselt on kostja ise tunnistanud esemete asumist tema

kinnistul. Esemete kuulumist hagejale ja jäämist kostja valdusesse peale hageja lahkumist

kinnistult, tõendab hageja tunnistajate ütlustega. Esemete kostja valduses olemise õiguslikku alust

hindab kohus kogutud tõenditest lähtuvalt.

13.02.2025 KOHTUISTUNG

8 (20)

2-23-9790

34. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil tõi kostja esile, et kui vaadata nõudeid, siis menetluses kaks

nõuet (põhinõue ja alternatiivne nõue). Alternatiivne nõue, mis esitati 18.11.24 pärast istungit.

Enne oktoobris 2024.a toimunud istungit, oli kostja mitmes menetlusdokumendis juhtinud

tähelepanu puudustele, mis on põhinõudes. Hageja ei ole jätkuvalt arusaadavalt selgitanud, mis on

põhinõude raames nõude ese.

35. Hageja loobus põhinõudest ja jäi alternatiivse nõude juurde.

HAGEJA SEISUKOHT

36. Hageja toob oma 10.03.2025 seisukohas välja, et ta esitas 18.11.2024 hagi täienduse, milles

lisas hagile alternatiivnõude tekitatud kahju hüvitamiseks paludes kohtul kostjalt hageja kasuks

välja mõista 13 654.97 eurot. Hagi alternatiivõude esitamise põhjuseks oli asjaolud, et kostja

keeldub hagejale tagastamast hagejale kuuluvaid, hagis toodud esemeid ning kohtuotsus esemete

tagastamise nõudes ei ole seega täidetav, kohtutäituril puudub võimalus leida esemeid kui kostja

neid nõus välja andma ei ole. Esialgses hagis tõi hageja välja kogu temale kuuluva ja kostja

ebaseaduslikku valdusesse jäänud esemete nimekirja, kokku 242 eset (osa kostja valdusesse jäänud

esemetest meenus hagejale hiljem, kui nõude nimekirja hageja ei täiendanud). Hagi alternatiivnõude

esitamisel loobus hageja protsessiökonoomikast lähtudes osade, esialgses hagis toodud esemete, s.t.

odavamate ja hagejale vähemtähtsate esemete (kasutatud hageja riided, jalanõud, vähem

väärtuslikud kodutarbed, kingitused, millede maksumust ei saa hageja tõendada jms.) rahalise

hüvitamise nõudest ja nõudis ainult hagejale tähtsate esemete mittetagastamise tõttu tekkinud

rahalise kahju hüvitamist. Nendest asjaoludest lähtuvalt loobus hageja esemete kostja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest, kuid palub kohtul hagist loobumise põhjuseid

arvestades hagist loobumise osas kohaldada TsMS § 162 lg 4.

37. Hageja nõudis kostjalt 242 eseme tagastamist. Kuna esemete tagastamise nõue ei ole täidetav

kostja vastuväidete tõttu, loobus hageja sellest nõudest ning esitas alternatiivnõude esemete

mittetagastamisega hagejale tekkinud rahalise kahju hüvitamiseks 13 654,97 €. Esemete loetelu

on toodud hageja 18.11,2024 menetlusdokumendis ja vastavad tõendid esemete omandamise ja

asumise kohta on toodud dtl. 152 – 580.

38. Haginõudes toodud esemete omandamist hageja poolt ja nende asumist kostja kinnistul enne

hageja lahkumist kinnistult 11.06.2023 tõendab hageja:

-

Peale hagi esitamist tõi kostja hagejate 12.07.2023 osa esemetest tagasi. Hageja esitas

26.11.2023 ülevaate kostja poolt hagejale tagastatud ja tagastamata esemete loetelu lähtuvalt

haginõude hagis toodud esemete loetelust.

-

Kohtuistungil 26.02.2024 kinnistas kostja, et tema kinnistul asuvad osad hagis näidatud esemed.

Kostja ei ole 18.11.2024 hageja menetlusdokumendis toodud väitele vastu vaielnud, seetõttu ei

ole hageja ka vastavat tõendit esitanud.

-

15.04.2024 esitas kostja hagejale esemete nimekirja, mida ta oleks kompromissi korras veel

nõus hagejale tagastama, kokku 52 eset lähtuvalt. Nimekiri tõendab, et kostja 17.04.2024 kirjas

ja selle lisaks olevas exceli tabelis nimetatud esemed asuvad kostja valduses.

-

Kostja tagastas hagejale 16.05 2024 esemeid, kuid mitte kõiki esemeid, mida ta tagastada lubas.

-

Kohtuistungil 18.10.2024 kinnistas kostja, et tema valduses on jätkuvalt osad hagejale kuuluvad

esemed.

9 (20)

2-23-9790

-

Seda, et hagejale kuuluvad esemed asusid kostja kinnistul enne kinnistult lahkumist 11.06.2023,

tõendab hageja muuhulgas kohtule esitatud esemete fotodega, millede juures on fotode

koostamise kuupäev.

39. Tunnistajad E. M. ja E. P. selgitasid kohtuistungil 13.02.2025, et neile näidatud esemed

kuulusid hagejale. Tunnistajad selgitasid, millistest asjaoludest tulenevalt nad selliseid järeldusi

tegid. Tunnistajad selgitasid, et enamuse esemete vaatlusel kostja kinnistul selgitasid mõlemad, s.h.

ka kostja, et esemed on hageja omad.

40. Kuna protsessi käigus esitatud dokumentaalsetest tõendites lähtuvalt on eluliselt usutav, et

hageja poolt ostetud ja hagis toodud esemed asuvad kostja kinnistul, siis muutis kostja oma

vastuväidete kontseptsiooni ning hakkas väitma, et esemed on ostetud temale, nendega tasus hageja

justkui oma kostja kinnistul elamise kulusid. Siit järeldub omakorda, et ka kostja on aru saanud, et

hagis toodud esemete ostmine ja kostja kinnistul asumine on tõendatud. Vaidlusalusete esemete

kuulumist hagejale kinnitab hageja ise oma 10.12.2024 vastuse p. 2.4.6. väitega: esemete väärtust

tuleb hinnata selle aja seisuga, mil hageja esemed kostja valdusesse jäid, s.o juuni 2023. Kostja ei

ole tõendanud, et need esemed kuuluksid kostjale. Hageja tõendas hagis toodud esemete kuulumist

endale 13.02.2025 kohtuistungil tunnistajate ütlustega ja esemete ostudokumentidega. Kohtuistungil

selgitas kostja: otsin auto ja pakin asjad peale. Ka see selgitus tõendab, et hageja poolt ostetud

esemed kuuluvad hagejale ja esemed ei ole ostetud hagejale kulude katteks. Kostja tellis ju esemete

hagejale äraviimiseks suure kaubiku. Nendest asjaoludest nähtub, et idee nagu oleksid hageja poolt

kostja kinnistule ostetud esemed tasuks kinnistul elamise eest või kostjale ostetud, tekkis kostjal

alles kohtus asja arutamise käigus.

41. Hageja ei vaidle vastu, et tema ja kostja kokkuleppe kohaselt tuli hagejal osaleda hageja ja

kostja ühise majapidamise kulude kandmises. Selleks tegi hageja kostjale pangaülekandeid. Seda,

et esemete ostmise ja kostja kinnistul asumisega ei olnud tegemist hageja maksega kostjale kostja

elamus elamise eest tõendab hageja veel poolte vahel vahetatud sõnumitega, millest nähtuvad

pooltevahelised perekondlikud suhted, suhete halvenemise areng ja poolte arutelu hageja asjade

äraviimisest kostja elamisest peale lahkuminekut. Eluliselt ei ole usutav, et hagejal oleks olnud

põhjust minna enda poolt üüritud korterist elama üürnikuna kostja korterisse, kus elavad peale

kostja veel tema kaks last ja kulutama oma raha oluliselt suuremates summades kostjale tasumiseks

kui hagejal oleks maksma läinud enda eelmises, privaatses üürikorteris elamine. See asjaolu

tõendab veelkord, et hageja ei asunud elama kostja juurde üürnikuna. Pooled elasid ühise perena.

42. Hüvitamisele kuuluva kahju suurus tuleneb hagejale kuuluvate esemete turuväärtusest

käesoleval ajal. Hagejale kuuluva vara maksumuse on hageja esitanud esemete soetamisväärtuses.

Valdav enamus esemetest ei kulu, nende väärtus ei vähene mõne aastaga. Arvestades vahepeal

toimud inflatsiooniga, oleks nende esemete müügihind ja seega turuväärtus käesoleval ajal suurem

kui esemete ostmise ajal. Seetõttu on igati põhjendatud arvestada hagejale tekkinud kahju suurust

nende ostuhindades. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste esemete väärtus oleks madalam kui

hageja poolt näidatud esemete väärtus. Kohtul on võimalik määrata kahjuhüvitis oma

siseveendumuse kohaselt.

KOSTJA VASTUS

43. Oma 11.03.2025 vastuses märgib kostja esmalt, et on menetluse algusest selgitanud, et hageja

põhinõue on ebaselge ja seda pole võimalik täita. Kohus on hagejale seda 26.02.2024 istungil

10 (20)

2-23-9790

samuti selgitanud ja andnud täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks, kuid hageja nõuet

nõuetekohaselt ei täpsustanud. Hageja 30.04.2024, 09.06.2024 ja 18.11.2024 menetlusdokumendid,

mis on esitatud pärast seda, on ebaselged, arusaamatud, sisaldavad vasturääkivusi väljanõutavate

esemete numeratsiooni jms osas ning olgugi, et hageja on mõnevõrra nõuet vähendanud

(loobunud), oli jätkuvalt kuni 13.02.2025 istungini ebaselge, milliseid esemeid hageja kostja

valdusest tagasi nõuab. 13.02.2025 istungil loobus hageja oma põhinõudest, jäädes pelgalt

alternatiivse nõude juurde. Ebaselgete hageja nõuete menetlemine tõi kaasa menetluskulusid ning

selline menetlus ei taganud ka TsMS §-st 2 tulenevat tsiviilkohtumenetluse ülesannet, s.o et kohus

lahendaks asja lisaks sellele, et õigesti ja mõistliku aja jooksul ka võimalikult väikeste kuludega.

Selguse huvides ja vääritimõistmise vältimiseks rõhutab kostja veelkord, et pole oma tegevusega

põhjustanud ka hageja poolt kohtusse pöördumist. Kostja poolt kompromissi korras osade asjade

tagastamise valmidus ei tähenda omaksvõttu ega oma muud menetluslikku tähendust, mida

täiendavalt selgitas hagejale ka kohus 26.02.2024 ja 18.10.2024 istungil.

44. Hageja panustas elamisse mh asjade soetamisega. Seeläbi täitis hageja kõlbelist kohustust, mille

täitmisena üleantut ei saa nõuda tagasi ega saa nõuda selle eest ka hüvitist. Kostja jääb ka hageja

rahalise nõude osas juba esitatud vastuväidete juurde. Täiendavalt soovib kostja rõhutada, et hageja

ei ole tõendanud nende asjade, mille eest hüvitamist nõuab, omandiõigust. Kostja jääb selle juurde,

et asjade soetamisega elamisse panustas hageja poolte kooselusse. Seda kinnitavad mh ka M. J.

poolt 13.02.2025 istungil antud ütlused.

45. Paljudel juhtudel, kui E. R. midagi soetas, siis ta soetas neid asju põhjusel, et talle ei meeldinud

varasemad asjad, mida ta kinnitas ka ise vande all. Seega on ilmne ka see, et neid kulusid, mida

pooled kandsid – mh ka majapidamisse asjade soetamise näol – olid mõeldud majapidamisse ja

selle üle, milline asi kellele kuulus, arvet ei peetud. Seega on ilmne, et pooled soetasid ühiselt

majapidamisse esemeid ning nende vahel puudus kokkulepe selle kohta, et kostja peaks hagejale

need hiljem hüvitama. Veelgi enam, olukorras, kus kostja elas sisustatud kodus, puudus kostjal ka

igasugune vajadus juba olemasolevat sisustatud kodu nö üle sisustada (uus voodi, uus diivan, uus

vaip). On ilmne, et selliste suurte asjade asendamine eeldas vanade võõrandamist, millega tegeles

samuti hageja.

46. Hageja 18.11.2024 dokumendi lk-l 8-11 on toodud list esemetest, mille eest hageja hüvitist

nõuab. 13.02.2025 istungil täpsustas hageja, et nõuab hüvitist üksnes nende esemete eest, mille

osas on eseme nn väärtus ka toodud. Küll leiab kostja, et ka järelejäänud esemete osas menetlusse

esitatud tõendid pole piisavad, et tuvastada, et a) hageja on need soetanud, b) need kuuluvad

hagejale, või c) mis on nende esemete väärtus. Mõningal määral võimaldavad tõendid tuvastada

seda, et üksikud esemed on hageja poolt soetatud ja mingil ajahetkel asusid nad kostja kinnistul,

kuid mitte ükski tõend ei võimalda tõendada seda, et a) hageja on jätkuvalt väljanõutavate asjade

omanik, b) kostja jätkuvalt valdab neid ja c) et kostja valdab neid õigusliku aluseta.

47. Nii hageja ja kostja andsid kokkulangevaid selgitusi istungil selle kohta, et hageja poolt

esemete soetamine XXX majapidamisse toimus poolte kokkuleppe alusel. Poolte kokkulepe

iseenesest välistab mistahes deliktiõigusel põhinevad nõuded. Selguse huvides – kostja ei väida, et

hageja ei ole talle üldse rahalisi ülekandeid teinud (nagu on ka kostja hagejale rahalisi ülekandeid

teinud (sh ülekandeid vaipade ja laua eest) – kuid eeltoodu ei tee olematuks seda, et poolte kooselu

ajal said mõlemad ühiselt aru, et majapidamisse asjade ostmine toimub kokkuleppel – kord otsis

üks, kord teine – ning selle osas üksteise vastu hüvitisnõudeid ei esitata. Lisaks ei ole ühelgi juhul

11 (20)

2-23-9790

võimalik lähtuda hüvitisnõude lahendamise esemete potentsiaalse väärtuse leidmisel nende

soetamismaksumusest, sest asjade potentsiaalne väärtus ilmselgelt ajas kahaneb – tegu pole enam

uute esemetega. Kõik esemed, mille eest hageja hüvitist nõuab, on olnud elamises kasutatavad ja

tarbitavad ja on ilmne, et nende väärtus täna ei ole selline nagu nende soetamise hetkel. Ülaltoodust

tulenevalt ning võttes arvesse, et hagejale ei saa olla kahju tekkinud, kuivõrd kostja ei ole rikkunud

hageja omandiõigust vaidlusaluste esemete suhtes, on alusetud ka hageja viited VÕS § 127 lg-le 6

ning vastavale Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peaks kahju suuruse kindlaks tegema kohus

oma siseveendumuse kohaselt.

HAGEJA VASTUS

48. Hageja esitas 25.03.2025 täiendava seisukohas hageja rõhutas, et kuna asja menetlemise käigus

selgus, et kostja ei võta omaks isegi neid asjaolusid, milledega ta menetlemise algses staadiumis

nõustus, oli hageja sunnitud täiendama hagi tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja põhjustas

oma hea usu vastase käitumisega hagi täiendamist ja hiljem muutmist.

49. Kostja on kontekstist välja võtnud ja valesti tõlgendamiseks kohtule esitanud väite: Samuti

kinnitas hageja ise vande all, et esemed, mis kuulsid mulle, nendest ei olnud juttu, et I. hüvitaks

mulle. Tegelikult selgitas hageja: Esemed, mis ostsin, ostsin endale. I. kasutas neid asju ja siiani

kasutab. Isegi mu riideid ei saadetud tagasi. Esemed, mis kuulsid mulle, nendest ei olnud juttu, et I.

hüvitaks mulle. Kui sealt lahkun, siis võtan kaasa. Kooselamise ajal ei osanud ju hageja ette näha, et

kostja ta enda kinnistult välja viskab ja kostjale kuuluvad esemed endale soovib jätta. Kostja on

vande all selgitanud, et on nõustunud kostja poolt ostetud esemete enda kinnistule toomisega.

Kasvõi ainult kostja 26.10.2022 sõnum hagejale : Igaüks võtku oma ja lõpetame selle draama ära.

Ma ei soovi Sinult midagi osta ja minu kodu ei ole ladu. Kuu aega on piisav, et need asjad maha

müüa või viia. Ma kannan laenukohustuse tõendab, et pooltel ei olnud kokkulepet, mille kohaselt

oleks hageja poolt ostetud esemed kostja vara ja peaks jääma kostja kinnistule, kostja kasutusse.

Poolte kokkulepe oli, et kostja võimaldab hagejal enda poolt ostetud esemed peale lahkuminekut ära

viia. Hageja esitaski esialgse hagi esemete kostja valduseest tagasisaamiseks.

50. Mingit kõlbelist kohustust hagejal ostetud esemeta kostja omandisse jätmiseks hagejal olla ei

saa. Pooltel oli kooselu lõppemise korral esemeta tagastamise kokkulepe. Pooltevahelise

kokkuleppe olemasolu tõendab veel asjaolu, et pooltel oli kahesugusel erineval teemal kokkulepe:

hageja tasub kostjale enda elamise kulud kostja kinnistul ja koos ostetud esemete eest enda osa.

Seda hageja ka tegi. Esemed, mida ostab hageja enda raha eest, kuuluvad hagejale ning need võib

hageja mujale elama asumise korral kaasa viia. Kuni eraldi elama asumiseni poolte vahel nende

kokkulepete sõlmimise ja kokkulepete täitmise osas vaidlust ei olnud. Pooletel ei olnud mingit

ühisvara, olid igapäevased kulud, milledest hageja tasus enda kulud. Enne kohtuvaidlust ei esitanud

kostja hagejale mitte mingisuguseid pretensioone hageja igapäevaste kulude maksmise või

mittemaksmise kohta. Kummagi poole poolt ostetud esemed oli selle poole omad, kes eseme ostis.

See oli poolte kokkulepe ja kostja järgis seda täpselt.

KOSTJA VASTUS

51. Kostja rõhutas oma 28.03.2025 vastuses, et 10.03.2025 menetlusdokumendi p-des 4.1 (ja

alapunktides) on hageja esitanud üllatusliku käsitluse sellest, nagu kostja poolt kompromissi

raames valmisolek mingeid asju hagejale üle anda, tähendaks omakorda, et see tõendab, et asjad

kuulusid hagejale ja need asusid kostja kinnistul. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi poolte

kompromissiläbirääkimistel väljendatut tõlgendada nö poole menetlusliku taotlusena, sh ka

12 (20)

2-23-9790

õigeksvõtuna ning võimaliku kompromissi arutamisel väljendatut ei saa käsitada ka

menetlusosalise taotlusena jätta tema menetluskulud tema enda kanda. Sama selgitas hagejale ka

kohus 26.02.2024 kohtuistungil. Seega on ilmne, et kostja poolt kompromissi korras avaldatust ei

saa teha mistahes menetluslikke järeldusi.

52. 10.03.2025 menetlusdokumendi p-s 4.2 väidab hageja, et tõendab esemete kuulumist iseendale

tunnistajate E. M.e ja E. P.u ütlustega, sest tunnistajad selgitasid, millistest asjaoludest tulenevalt

nad selliseid järeldusi tegid. Kostja on hageja tunnistajate ütluste ebausaldusväärsust põhjalikult

oma 11.03.2025 seisukohas selgitanud ja jääb ka käesolevaga nende vastuväidete juurde. Seega

pole võimalik asjas E. M. ja E. P. ütlustest lähtuda.

53. 10.03.2025 menetlusdokumendi p-s 4.3 käsitleb kostja kokkuleppeid hageja esemete

äraviimiseks kostja kinnistult. Samas jätab hageja siinkohal tähelepanuta, et tõendid, millele ta

viitab, pärinevad kõik ajast enne kohtumenetlust. Kostja on omakorda menetluses tõendanud, et

juba enne hagist teadasaamist oli kostja 12.07.2023 transportinud hagejale kuuluvad vallasasjad

hagejale, milliste asjade kättesaamist on hageja ka 12.07.2023 kinnitanud. Samuti on ka

kohtuvaidluse kestel kostja hagejale hea tahte märgina täiendavalt asju üle andnud, milliste

kättesaamist on hageja ka kinnitanud.

54. Iseenesest võtab hageja ka 10.03.2025 menetlusdokumendis omaks, et pidi osalema ühise

majapidamise kulude kandmises ning väidab, et ta selleks tegi pangaülekandeid. Hageja kolis

kostja juurde 2018. aasta II pooles ning 2018 eest (s.o poole aasta eest) on hageja teinud kostjale

ülekandeid kokku summas 5250 eurot; 2019. aastal (s.o terve aasta eest) on hageja teinud kostjale

ülekandeid kokku summas 12 412 eurot. 2020. aastal on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku

summas 5157 eurot, seega sisuliselt enam kui poole võrra vähem kui eelmisel aastal. Elamiskulud

aga ju odavamaks ei ole läinud, vaid elukallidus tõuseb, mis on üldteada olev asjaolu. Hageja on

kostjale ülekandeid vähem teinud, sest osales muul viisil rohkem elamiskulude kandmises. 2021.

aastal on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku 6365 eurot. Jällegi, summa on oluliselt väiksem

võrreldes 2019. aastaga, mis üheselt kinnitab, et hageja osales elamiskulude kandmises muul viisil

(nt remondikulude arvete tasumise näol). 2022. aastal on hageja teinud kostjale ülekandeid kokku

summas 4902 eurot. Jällegi, on ilmne, et kuna 2021. a lõpus hageja tasus enda initsiatiivil

remondiarved ja soetas asju, panustamaks seeläbi elamiskulude kandmisse, on muud ülekanded

väiksemad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

55. Kohus, tutvunud hagivaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud

ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud

ulatuses.

56. E. R. (hageja) on esitanud I. J. (kostja) vastu hagiavalduse vallasasjade väljanõudmiseks.

Seoses kostja poolt hageja omandiõiguse vaidlustamise ja asjade valduse üleandmisest

keeldumisega on hageja menetluses muutnud nõude ja nõuab asjade eest kahju hüvitamist.

57. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 4 lg 2 alusel hagimenetluses määravad

pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

13 (20)

2-23-9790

58. Poolte põhiväidete sisu menetluses on:

- Hageja väidab, et:

1) alates 2021.a elasid pooled koos kostjale kuuluval kinnistul XXX; 2) kooselu ajal ostis hageja

endale hulgaliselt vallasvara esemeid ja tegi kostja kinnistu turuväärtuse tõstmiseks suuremaid

rahalisi kulutusi; 3) poolte suhted halvenesid ja 2023.a juunis, mil hageja oli sunnitud lahkuma

kostja kinnistult; 4) hagejale kuuluvad vallasvara esemed jäid kostja kinnistule ja kostja valdusesse;

5) hageja on nõudnud esemete tagastamist, kuid kostja neid ei tagasta; 6) asjade väljaandmisest

keeldumise tõttu nõuab hageja esemete väärtuse (kahju) hüvitamisest rahas ostuhinnas;

- Kostja väidab, et:

1) kostja on osa asju tagastanud; 2) tõendamata on hageja omandiõigus asjadele ja seda, et kostja

valdab neid õigusliku aluseta; 3) 2018.a kostja pakkus, et hageja võib temaga koos elada kostjale

kuuluval kinnistul, eeldusel, et maksab kostjale üüri; 4) hageja aga üüri ei maksnud, selle asemel

pakkus ta soetada asju või parendada elamut; 5) kokkulepped asjade hagejale tagasiandmise või

hagejale hüvitamise kohta poolte vahel puudusid; 6) hilisemas menetluses (dtl 794, 909) on kostja

VÕS § 4 lg 3 tuginedes arvamusel, et hageja ei saa mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut

tagasi nõuda.

59. TsMS § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu

nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1)

kas ja kelle poolt on soetatud hageja alternatiivnõudes loetletud esemed; 2) kas ja milles on pooled

esemete soetamisel kokku leppinud; 3) kas ja millega on tõendatud, et kostja muutus

alternatiivnõudes toodud esemete valdajaks ja omanikuks ehk kas menetluses esitatu alusel on

võimalik järeldada, et hageja ja kostja on asjade omandiõiguse üleandmises kokku leppisid; 4) kas

esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks või millises ulatuses tuleb hagi rahuldada.

60. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega

mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled

tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Seega hagiavalduse rahuldamiseks hageja peab

tõendama, et ta on hagiavalduses toodud esemete omanik, kostja valdab neid ilma õigusliku aluseta,

kostja keeldub nende üleandmisest (tagastamisest) ja peab selle töötu hüvitama hagejale nende

väärtuse rahas. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et tema on hageja nõutavate

esemete seaduslik valdaja või omanik, mistõttu ei pea neid tagastama ega nende eest hüvitist

maksma.

61. Esialgses (10.07.2023 esitatud) hagis nõudis hageja kostjalt 242 eseme väljanõudmist (dtl 3-9).

Menetluses on hageja esemete nimekirja täpsustanud (nt 30.04.2024, dtl 692). 18.11.2024 esitatud

hagitäienduses seletas hageja, et esitas hageja hagi kostja valduses olevate eseme tagastamiseks.

Pärast hagi esitamist tagastas kostja osa esemetest, millega on kostja osaliselt hageja nõude

rahuldanud. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja loobus esemete väljanõudmise hagist (dtl

839) ja sellest ajast alates jääb ta alternatiivnõude, sisuliselt hüvitise väljamõistmise juurde.

14 (20)

2-23-9790

62. Hageja nõuab seoses esemete mittetagastamisega kostja poolt tekitatud kahju (asjade väärtuse)

hüvitamist. Kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid hageja nõutud esemete tema kinnistul asumise üle.

Kohtuistungitel kostja kinnitanud esemete asumist tema kinnistul ja asjade asumine kostja kinnistul

ei ole menetluses vaidluse all. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna asjad asuvad tema kinnistul

ja asjad on tema valduses, siis eeldatakse kostja omandiõigust vallasasjadele. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 90 lg 1 alusel vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja

omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku

võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama

paragrahvi lg 2 alusel valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui

omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Viidatud sätetest tulenevalt valduse saamine

asja üle ei välista vaidluse ja omandõiguse vaidlustamise õigust. Riigikohus on selgitanud, et

arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja kolmandate isikute piiratud

võimalusi tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui

ka valdajaga tehingu teinud isikute huve. Seega on just valdussuhe see, millele vallasasjade

tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik tähendus (vt 2-16-14924 punkt 12.1). Eeltoodust

tulenevalt käesoleval juhul ei ole välistatud kostja valduse vaidlustamine ja esemete üleandmise

nõudmine.

63. Hageja peab ennast vallasasjade omanikuks, millised on kostja valduses. AÕS § 80 lg 1

sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama

paragrahvi lg 2 alusel omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Nendest sätetest tulenevalt vallasasja

valduse üleandmise nõudmisel peab hageja tõendama, et tema on asja omanik ja et kostja valdab

hageja asja ilma tehingu või seadusliku aluseta.

64. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja panustas kooselamisse üürimaksmise asemel asjade

omandamisega ja et tegemist on mittetäieliku kohustusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg 2 p 3

alusel. VÕS § 4 lg 1 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei

saa võlausaldaja temalt nõuda. Sama paragrahvi lg 2 p 3 alusel mittetäielik kohustus on

mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus. Mittetäielik kohustus on õiguslik alus

kohustuste täitmisele teiste õiguslike aluse kõrval. Üldjuhul mittetäielik kohustus kujutab ennast

kohustuste täitmiseks antud tagatist. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja kostja ees

kohustuste täitmist tagas, mis omakorda välistaks kostja tagasitäitmise kohustust. Kostja

vastuväidete järgi pidi hageja maksma kostjale üüri, mille kompenseerimiseks väidetavalt

vallasasju soetas. Hageja asjade ostmist üüri tasumiseks omaks ei võta. Seega poolte väited ja

vastuväited mittetäieliku kohustuse kohta on kardinaalselt erinevad.

65. Oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks on pooled taotlenud enda vande all ärakuulamist ja

ka tunnistajate ülekuulamist.

13.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja poolt vande all antud selgituse järgi tekkisid pooltel

lähedasemad suhted ja nad kolisid kokku. Hageja ei tahtnud kasutada neid samu mööbliesemeid,

mis on olnud varasemalt teise isiku valduses ja ostis sinna uued asjad, voodi, diivani, vaipu, lilled.

Hageja on rõhutanud, et ühist vara neil ei olnud, oli eraldi vara. Hageja maksis alati oma kulud ise.

Kulude konkreetset jagamist ei olnud, ükspäev maksis üks rohkem, teine päev teine rohkem.

18.11.2024 dokumendi nimekirjas olevad esemed on hageja soetanud enda raha eest. Esemed, mis

kuulsid hagejale, nendest ei olnud juttu, et kostja hüvitaks talle. Kui lahkub, siis võtab kaasa.

15 (20)

2-23-9790

Samal kohtuistungil vande all antud kostja selgituste kohaselt ei olnud tegu elukaaslase otsimisega.

Kostja pakkus, et võib kolida tema juurde, kuid ütles kohe, et see ei ole tasuta. Paljud kostja eluks

vajalikud asjad hakkasid kaduma, hageja müüs need internetis maha. Asjad, mis olid soetatud,

nende kohta hüvitamise juttu ei olnud. Kohe alguses ütles kostja, et võib pakkuda elamist oma

kodus, kuid mitte tasuta. Hageja nõustus, kuid tasumisega oli keerutamine. Kostja rõhutas, et ahju ja

kapi osas oli kokkulepe, et need kuuluvad hagejale isiklikult. Vestlusi, et üks või teine ese kuulub

hagejale või esemete hüvitamise kohta, ei ole olnud.

Menetluses esitatu ja ka poolte poolt vande all antud seletustega on kohus tuvastanud, et esemed on

soetatud hageja poolt. Hageja väidab, et esemed kuulusid temale ja et tal oli õigus kostja juurest

lahkumisel neid kaasa võtta. Kostja aga väidab, et üksnes kapp ja malmahi kuulusid hagejale ja et

esemete eest raha hüvitamise kohta pooltel kokkulepet ei olnud.

66. Kohus on samal istungil kuulanud ka tunnistajad üle. Hageja tunnistaja E. M.e ütluste kohaselt

poolte elukorraldus oli selline, et igal ühel oli oma vara. Tunnistaja andis istungil selgitusi selle

kohta, kellele kuulusid tema käest küsitud hagiavalduse esemeks olevad asjad. Tunnistaja E. P.

andis samuti selgitusi selle kohta, kellele kuuluvad tema käest küsitud hagiavalduse esemeks olevad

asjad. Kostja tunnistaja M. J. ütluste kohaselt kuna hageja istus rohkem arvutis, siis tema tegeles

asjade otsimisega. Asjad olid vanaaegsed. Tahestahtmata küsimused tekkisid ja kostja ütles, et

otsest lepingut ei ole aga on kokkulepe hagejaga, et ta panustab omaltpoolt. Tunnistaja sai

üldjoontes aru, et asjad on kostja ostetud. Mingite asjade kohta võis aru saada, et need on koos

ostetud. Et kokkulepe hõlmaks seda, et koos ostetud asjad kuuluvad pärast hüvitamisele, tunnistaja

teada ei olnud. Seega ka tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et asju soetas hageja. Kostja on vande

all selgitanud, et vestlusi tunnistajatega esemete ostmise kohta oli minimaalselt.

67. Pooled sisuliselt vaidlevad hagejal nende esemete tagasinõudmise või nende eest hüvituse

saamise õiguse üle. Hageja on menetluses tuginedes kostja sõnumile väitnud, et enne

kohtumenetlust on kostja sisuliselt möönnud asjade hagejale kuulumist. Nimelt 26.10.2022 kell

11:46 hagejale saadetud sõnumis kirjutas kostja, et „ Ma ei soovi sinuga kaubelda. Igaüks võtku

oma ja lõpetame selle draama ära. Ma ei soovi Sinult midagi osta ja minu kodu ei ole ladu. Kuu

aega on piisav, et need asjad maha müüa või viia. Ma kannan laenukohustuse“ (dtl 892). Kostja ei

ole menetluses suutnud selgitada, milliste asjade üleandmisest ta selles e-kirjas hagejale kirjutas.

Seega saab eeldada, et kostja arusaam hageja ostetud asjade omandiõigusest oli, et asjad kuuluvad

hagejale. Asjade kostja omandisse omandamise kokkuleppe olemasolu korral kostja ei oleks

26.10.2022 asjade üleandmisega nõustunud. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult ei olnud

pooltelt kokkulepet hageja poolt soetatud asjade kostja omandisse jätmise kohta. Seega tõendamata

on, et kostja on nende esemete seaduslik valdaja ja kostja omandiõigust nendele asjade ei ole

võimalik eeldada. Kostja on ka vande all kinnitanud, et tegelikult ahi ja kapp kuuluvad hagejale

isiklikult, kuid ei ole neid hagejale üle andnud.

68. Kostja vastuväidete järgi kostjal puudub kohustus hageja ostetud esemete eest hüvitamiseks,

sest hageja osales seeläbi enda elamise eest nö kulude kandmises. Tegemist on samuti vastuväitega,

millega hageja ei nõustu ja mida ei saa lugeda usutavaks. Pooled elasid kostjale kuuluvad kinnistul

alates 2021.a. Hageja 10.03.2025 menetlusdokumendi juurde lisatud pangakontoväljavõtete järgi

kandis hageja kostjale üle selgitustega „ülekanded“ 2021.a 8 365 eurot ja alates 07.01.2022 kuni

01.06.2023 7 528 eurot (dtl 870, 872, 873). Ülekanded on tehtud ka varasematel aastatel, milledel

käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, sest hagis on väidetud, et pooled elasid kostjale

16 (20)

2-23-9790

kuuluval kinnistul alates 2021.a ja selles ajast alates on pooltel vaidlus tekkinud. Sellega on kohus

tuvastanud, et hageja osales poolte ühises majapidamises ja kooselus ka muul viisil kui esemete

ostmisega, mistõttu ei ole võimalik nõustuda kostjaga, et hageja ostis esemeid ühiselamisse

panustamiseks.

69. 28.03.2025 menetlusdokumendis on hageja toonud välja, et 2018 poole aasta eest on hageja

teinud kostjale ülekandeid kokku summas 5 250 eurot, 2019.a 12 412 eurot, 2020.a 5 157 eurot,

2021.a 6 365 eurot, 2022.a 4 902 eurot. Ülekantud summade vähenemisest on kostja järeldanud, et

see on toimunud põhjusel, et hageja osales muul viisil rohkem elamiskulude kandmises. Kohus ei

nõustu ka kostja selle vastuväitega selle tõendamata jäämise tõttu. Kostja ei ole menetluses

tõendanud, millised oli elamiskulud kokku, kuidas need jaotusid ja milline oli nendest hageja osa,

milline oli väidetava üüri suurus, mida hageja pidi kostjale tasuma. Kostja kinnistul elasid lisaks

hagejale kostja ja ka vähemalt üks tema lastest. Menetluses ei ole väidetud, et kostja kinnistu

majandamiskulud aastas olid üle 20 000 euro ja et seetõttu pidi hageja lisaks kostale ülekantud

rahale soetama kostja omandisse ka vallasasju.

70. Kuna hageja on panustanud elamisse rahaliste vahendite ülekannetega ja tõendamata on hageja

poolt asjade elamiskulude katteks soetamine, siis nõustub kohus hagejaga, et kostja valdab hageja

asjad ilma seadusliku aluseta. Kostjal ei ole tekkinud hageja soetatud esemetele omandiõigusõigust.

Olukorras, kus kostja on kohtumenetluses ja menetluse väliselt keeldunud esemete tagastamisest, on

põhjendatud hagi tagastamata esemete eest hüvitise nõudmise osas rahuldada. VÕS § 3 p 2 ja p 3

alusel võlasuhte võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest. AÕS §

84 lg 1 alusel pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste

hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju

õigusvastase tekitamise sätetele. VÕS § 1027 alusel isik peab samas peatükis sätestatud alustel ja

ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1037 lg 1 tulenevalt

õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise,

äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja)

peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

71. 18.11.2024 menetlusdokumendis hageja nõuab kostja poolt talle tekitatud kahju (asjade

väärtuse) hüvitamist seoses alljärgnevate esemete mittetagastamisega (eseme numbrid vastavad

numbritele põhihagis, eseme kirjeldus, ostumaksumus ja eseme foto ning ostudokumendi

asukohana on viidatud lehekülgetele digitoimikus):

-

nr 4 Malmist must korras antiikne, antiikse malmist eemaldatava krooniga ahi maksumus 500

eurot (dtl 152-155)

-

nr 24 Bo Consept roheline kõrgem keraamiline mustriga istumisalus/lille alus, maksumus 98

eurot (dtl 370-372)

-

-nr 29 Antiikne messingist seinale kinnitatav termomeeter maksumus 55 eurot (dtl 159-161)

-

-nr 33 ja 100 on nimekirjas märgitud sama esemena Idamaine Hiina stiilis lilla/sinise kirju kõrge

keraamiline lillevaas maksumus 41.92 eurot (dtl162-166)

-

-nr 34 Musta ja valge kirju marmor plaadi ja messing jalgadega ümar diivanilaud maksumus

364 eurot (dtl lk 167-173)

-

-nr 37 Must kõrgem täispuidust jalal ümara platooga massiivne postament maksumus 98 eurot

(dtl 373-375)

-

nr 40 Suur massiivne Itaalia ketiga rippvalgusti kullatud metallosa mida ümbritseb klaas milles

5 haruline kullast pirnide süsteem maksumus 300 eurot (dtl 172-173)

17 (20)

2-23-9790

-

nr 51 Pikad tugevast kangast kuldse roheka tooniga kardinad maksumus 288.66 eurot (dtl 175-

179)

-

-nr 52 Reljeefne ümar keraamiline roheline lillepott, rohelise keraamilise alusega maksumus 33

eurot (dtl 381-383)

-

nr 54 Antiikne halliks värvitud puitosa ja heleda kangaga rongijaama diivan mille juurde

kuuluvad kaks heledat tooni sinaka mustriga diivanipatja maksumus 60 eurot (dtl 384-388)

-

nr 56 Idamaine käsitsi valmistatud akaatsiapuidust ornamentikaga pink maksumus 386 eurot (dtl

182 - 200)

-

nr.62 Suur massiivne tammepuidust riidekapp kahe ukse ja kahe sahtliga maksumus 337 eurot

(dtl 203 - 207)

-

nr 65 Parajumper pruun naturaalse karvaga jope maksumus 500 eurot (dtl 208-211)

-

nr 70 Kaks metalset kolme jalaga ümarat kuldse antiik välimusega rasket lille postamenti

maksumus 201.50 eurot (dtl 471-472 )

-

nr 78 Kahe heledast kangast kupliga antiikse metallist musta osaga seinavalgustit maksumus

87.72 eurot (dtl 220-228)

-

nr 79 Antiikne täisvillast ornamentikaga roosa narmastega suur villavaip maksumus 214 eurot

(dtl 393 - 397)

-

nr 83 Suur kahe eemaldatava seljatoe padja ja eemaldatavate istumispatjadega musta värvi

nahkdiivan Neiser maksumus 2 075 eurot (dtl 229-232)

-

nr 86 Wireless firma Boom hall ümar kõlar koos kollast tooni laadija juhtme ja otsaga

maksumus 119 eurot (dtl 469-470)

-

nr 87 Suur rahapuu lill, sinakas ümaras keraamilises potis maksumus 103 eurot (dtl lk 233-236)

-

nr 94 Suur lõuendil maal naise kujutisega mitmevärviline maksumus 35 eurot (dtl 156-158)

-

nr 96 Must moderne puidust raami ja samet kangast hallide patjadega tugitool maksumus 220

eurot (dtl 403-406)

-

nr 97 Täispuidust tumehall ühe sahtli ja treitud jalgadega suur kirjutuslaud maksumus 77.27 (dtl

407 - 442)

-

nr 101 Kõrge peatsiga hall kontinentaal voodi, kahe kušeti pealismadratsi ja kattemadratsiga

Bellus maksumus 1 850 eurot (dtl 241 -245)

-

nr 102 Kaks suuremat ümarat kangast reljeefse sinise ja kulla mustriga seest kuldset tooni Watt

Weke lauavalgusti kuplit maksumus 55.88 eurot (dtl 445-450)

-

nr 105 Nelja uksega tammepuidust massiivne riidekapp, millel sepistatud osadel ustel 2 võtit

maksumus 710 eurot (dtl 246-254)

-

nr 114 Idamaine metallist elevandi kujutiste äärisega kollase kanga kattega pink maksumus 50

eurot (dtl 255-258)

-

nr 116 heledast puidust tool kaarjate käepidemetega millel heledast nöörist põimitud istumisosa

maksumus 139.40 eurot (dtl 462-465)

-

nr 118 Halli kangaga memory foam kattemadrats 160 x 200 cm maksumus 365.55 eurot (dtl

259-262)

-

nr 122 Must moderne söögitool kaarjate käetugedega maksumus 150 eurot (dtl 474-475)

-

nr 130 Kaks käsitööna eritellimusel valmistatud puidust naturaalse värviga treitud jalaosaga

väiksemat seina riiulit maksumus 80 eurot (dtl 263-282)

-

nr 131 Kaks antiikset seinavalgustit valge piimaklaasiga kuppel messing detailid maksumus

119.38 eurot (dtl 283-287)

-

nr 132 Avamata kiles firma Duro tapeedid 12 rulli maksumus 250 eurot (dtl 288-289

-

nr 136 Keskmise suurusega täisvillast kirju ornamentikaga antiikne vaip maksumus 80 eurot

(digitoim lk 483-491)

18 (20)

2-23-9790

-

nr 142 Üks avamata originaal pappkastis musta metalli ja puidu tooni propeller valgusti ja teine

laes kasutusele võetud maksumus 197 dollarit ehk 177 eurot (dtl 498-501)

-

nr 144 Puidust lipiline heledat värvi puitosaga diivanvoodi, millel kollast tooni kangaga futoon

madrats maksumus 60 eurot (dtl 502-504)

-

nr 152 kaks maja välisvalgustit Eglo maksumus 61.17 (dtl 300 -302)

-

nr 154 Antiiksete metallist jalgade ja rohelise puitosaga õuepink maksumus 100 eurot (dtl 507)

-

nr 155. Aiamööbli komplekt: üks suur laud, metalsete jalgade ja puidust pealsega 6 tooli nendest

kolm käetugedega ja 3 ilma käetugedeta, maksumus 300 eurot (digitoim lk 304-319)

-

nr 156 Küttepuud 6 ruumimeetrit maksumus 420 eurot (dtl 320-321)

-

nr 167 Elektritõukeratta varurehv ja pump (liita kokku esemega Nr.177 ja Nr 178 elektriline

must tõukeratas ja must rattakiiver maksumus) kokku 449 eurot (dtl 512-515)

-

nr 180 Naiste sinist tooni käiguvahetusega firma Peugeot jalgratas maksumus 125 eurot (dtl

324-326)

-

nr 181 punane kokkupandav jaapani jalgratas maksumus 160 eurot (dtl 327-335)

-

nr 182 ja 172 on nimekirjas märgitud sama esemena. Pooleldi restaureeritud kummut kapp.

millel alumine osa ja ülemine osa maksumus 119 eurot (digitoim lk 518-523)

-

nr 183 Kuus tiigipuust nahkkattega tooli maksumus 1000 eurot (digitoim lk 338- 342)

-

nr 184 Kasvuhoone kõrval olevad metalsed taimekastid 6 tk suured ovaalsed pruuni ja halli

tooni roostevaba teras ja 2 tk ümarat väikest roostevaba teras halli tooni, maksumus 168.52

eurot (dtl 524- 555)

-

nr 195 Gaudi tumesinised reljeefse mustriga hexagon keraamilised väikesed tassi alused

originaal sinistes karpides kokku karpe 4 igas karbis 4 alust maksumus 158 eurot (digitoim lk

556-558)

-

nr 210 Puidust taimekastid kaks identset. Üks rohelist tooni teine naturaalne puit maksumus 56

eurot (dtl 559-568). On kostja poolt tagastamisele kuuluvate esemete nimekirjas ei ole

tagastatud

-

nr 226 Kolm suurt rohelist ribalist köögikapi ust maksumus 237 eurot (digitoim lk 570-573)

72. Eeltoodud esemete soetamismaksumus kokku moodustab 13 634.97 eurot. VÕS § 1037 lg 3

alusel sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja

seisuga. Hagejal ei ole võimalik oma asju vallata alates juunist 2023. Hageja ei tõendanud, milline

oli asjade harilik väärtus. Hageja on esemete turuväärtuse kindlaks tegemiseks pöördunud Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poole, kuid EKEI 11.11.2024 on vastanud, et vastavalt asutuse

põhimääruse ja kohtuekspertiisiseadusele EKEI ei tee ekspertiisi ega anna hinnangut hageja

päringus kirjeldatud küsimuses (dtl 771, 773). Maakohtu arvates asjade väärtuse määramise

võimatus on muu hulgas tekkinud kostjast tingituna, kes valdab hageja asju ja neid anna üle.

Sellises olukorras ei ole maakohtu arvates võimalik jätta hagi rahuldamata põhjusel, et asjade

väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Maakohus leiab, et ei ole põhjendatud välja mõisa

kostjalt küttepuude eest 420 eurot, kuna tegemist on kulumaterjaliga. Kuigi hageja ja ka kostja

tunnistaja on kinnitanud, et enamus hageja ostetud asjad olid antiiksed asjad, ei saa eeldada, et

nende väärtus ajas ei vähene. Maakohus leiab, et on põhjendatud välja mõsta kostjalt hageja kasuks

hüvitis asjade eest vähendades esemete soetamishinnad alates soetamiseks kuni 30.06.2023 30%

võrra. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi summas 9 250.48 eurot (13 634.97 – 420 -

30%).

Menetluse osaline lõpetamine

73. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja on loobunud esemete väljanõudmise hagist (dtl 839).

19 (20)

2-23-9790

TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 2 alusel kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab selles osas

tsiviilasja menetluse.

Menetluskulud

74. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus

kõik menetluskulud kostja kanda.

75. 18.11.2024 esitatud hagitäienduse seletas hageja, et esitas hageja hagi temale kuuluva, kuid

kostja valduses oleva 242 eseme tagastamist. Pärast hagi esitamist tagastas kostja osa esemetest,

seega on kostja osaliselt hageja nõude rahuldanud. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil on hageja

loobunud esemete väljanõudmise hagist (dtl 839). Hageja on loobunud hagist esemete

väljanõudmise osas seoses kostja poolt esemete tagastamisest keeldumise ja esemete väljanõudmise

hagi rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsiooni täitmise võimatusega. Kostja arvates peab selle

nõudega seotud menetluskulud kandma hageja, sest kostja on osaliselt esemeid tagastanud ja kostja

ei vastuta hageja esitatud nõude rahuldamise võimatuse. Maakohus jätab ka esialgse hagi

menetluskulud kostja kanda tulenevat TsMS § 168 lg 5, sest, esiteks, kostja on hageja nõude asjade

tagastamiseks on menetluses osaliselt täitnud ja osa esemeid tagastanud ja, teiseks, hageja

alternatiivnõude esitamise põhjuseks oli mitte ainult hageja põhinõude rahuldamise korral otsuse

täitmise võimatus, vaid ka kostja poolt asjade tagastamisest keeldumine.

76. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on nõudnud menetluskulude

nimekirjade esitamist ja on küsinud pooltelt seisukohad menetluskuludele. Menetluse olemust ja

seni menetluses toimunu arvestades, peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt

kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

77. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2025 kohtuotsuse

RESOLUTSOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. mai 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-9790 osas, millega maakohus

mõistis I. J.ilt välja kahjuhüvitise E. R.i kasuks 6513 eurot 15 senti ületavas osas, samuti

menetluskulude jaotamise osas.

2. Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendusi.

3. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

20 (20)

2-23-9790

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1 Lõpetada menetlus E. R.i hagis I. J.i vastu asjade väljanõudmise osas seoses hagist loobumise

vastuvõtmisega.

4.2 Rahuldada E. R.i hagi I. J.i vastu kahjuhüvitise saamiseks osaliselt.

4.3 Välja mõista I. J.ilt E. R.i kasuks kahjuhüvitis 6513 eurot 15 senti.

4.4 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Rahuldada I. J.i apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Riigikohtu 23.03.2026 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.

3. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.

4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg

2).

14.05.2025 kohtuotsus 2-23-9790 jõustus osaliselt 23.03.2026 Riigikohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent

21 (20)