2-25-3167/13 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-3167

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi K.W vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

11 223,57 eurot

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

Kostja K.W (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja alternatiivne nõue tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 27.12.2023 sõlmitud lepingust CL-

EEC-23033250 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 153,85 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 27.12.2023 sõlmitud lepingust CL-

EEC-23033250 kohased põhiosamaksed kokku 8338,94 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse

tegemisest järgmiselt:

10.06.2025

80,18 €

10.07.2025

80,18 €

11.08.2025

80,18 €

10.09.2025

80,18 €

10.10.2025

80,18 €

10.11.2025

80,18 €

10.12.2025

80,18 €

12.01.2026

80,18 €

10.02.2026

80,18 €

10.03.2026

80,18 €

10.04.2026

80,18 €

11.05.2026

80,18 €

10.06.2026

80,18 €

10.07.2026

80,18 €

10.08.2026

80,18 €

10.09.2026

80,18 €

12.10.2026

80,18 €

10.11.2026

80,18 €

10.12.2026

80,18 €

11.01.2027

80,18 €

10.02.2027

80,18 €

10.03.2027

80,18 €

12.04.2027

80,18 €

10.05.2027

80,18 €

10.06.2027

80,18 €

12.07.2027

80,18 €

10.08.2027

80,18 €

10.09.2027

80,18 €

11.10.2027

80,18 €

10.11.2027

80,18 €

10.12.2027

80,18 €

10.01.2028

80,18 €

10.02.2028

80,18 €

10.03.2028

80,18 €

10.04.2028

80,18 €

10.05.2028

80,18 €

12.06.2028

80,18 €

10.07.2028

80,18 €

10.08.2028

80,18 €

11.09.2028

80,18 €

10.10.2028

80,18 €

10.11.2028

80,18 €

11.12.2028

80,18 €

10.01.2029

80,18 €

12.02.2029

80,18 €

12.03.2029

80,18 €

10.04.2029

80,18 €

10.05.2029

80,18 €

11.06.2029

80,18 €

10.07.2029

80,18 €

10.08.2029

80,18 €

10.09.2029

80,18 €

10.10.2029

80,18 €

12.11.2029

80,18 €

10.12.2029

80,18 €

10.01.2030

80,18 €

11.02.2030

80,18 €

11.03.2030

80,18 €

10.04.2030

80,18 €

10.05.2030

80,18 €

10.06.2030

80,18 €

10.07.2030

80,18 €

12.08.2030

80,18 €

10.09.2030

80,18 €

10.10.2030

80,18 €

11.11.2030

80,18 €

10.12.2030

80,18 €

10.01.2031

80,18 €

10.02.2031

80,18 €

10.03.2031

80,18 €

10.04.2031

80,18 €

12.05.2031

80,18 €

10.06.2031

80,18 €

10.07.2031

80,18 €

11.08.2031

80,18 €

10.09.2031

80,18 €

10.10.2031

80,18 €

10.11.2031

80,18 €

10.12.2031

80,18 €

12.01.2032

80,18 €

10.02.2032

80,18 €

10.03.2032

80,18 €

12.04.2032

80,18 €

10.05.2032

80,18 €

10.06.2032

80,18 €

12.07.2032

80,18 €

10.08.2032

80,18 €

10.09.2032

80,18 €

11.10.2032

80,18 €

10.11.2032

80,18 €

10.12.2032

80,18 €

10.01.2033

80,18 €

10.02.2033

80,18 €

10.03.2033

80,18 €

11.04.2033

80,18 €

10.05.2033

80,18 €

10.06.2033

80,18 €

11.07.2033

80,18 €

10.08.2033

80,18 €

12.09.2033

80,18 €

10.10.2033

80,18 €

10.11.2033

80,18 €

12.12.2033

80,18 €

10.01.2034

80,40 €

4. Jätta rahuldamata hageja intressinõue 400,72 eurot, haldustasu nõue 12,73 eurot,

sissenõutavaks muunud viivise nõue 127,16 euro ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 24% ulatuses

hageja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 638,40 eurot. Kostja menetluskulude

rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 638,40

euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 27.02.2025 hagi kostja vastu võla saamiseks. Hageja palub:

1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 9546,48 eurot, intress 400,72 eurot,

haldustasu 12,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 127,61 eurot.

1.2. Mõista kostjalt alates 28.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja

viivis 11,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Alternatiivselt

2.1. Mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu

CL-EEC-23033250 kohased uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel.

3. Hagi aluse osas selgitab hageja, et:

3.1. Hageja ja kostja sõlmisid 27.12.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23033250, mille

kohaselt andis hageja kostjale üle 9900 eurot. Lepingu järgi pidi kostja maksma intressi

11,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on

13,91%, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 9900 eurot, krediidileping kehtib

120 kuud, intress on 11,90% aastas, lepingutasu on 198 eurot, igakuine lepinguhaldustasu

on 2,99 eurot.

3.2. Krediidisumma 9900 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 198 eurot, maksti

välja kostja arvelduskontole EE462200221055735714 kuupäeval 28.12.2023. Alates

27.12.2023 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 17.01.2025 on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 1209,21

eurot, millest 828,78 eurot on arvestatud intressi katteks, 353,52 eurot krediidisumma

katteks, 26,74 eurot lepingu haldustasu katteks, 0,17 eurot viivise katteks.

3.3. Kostja jäi viivitusse alates 10.10.2024 osamaksete tasumisega. Hageja hoiatas 12.12.2024

saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase

täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust

alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja

lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles lepingu

üles 17.01.2025 ülesütlemisavaldusega.

3.4. Hageja, jäädes algse hagi nõude juurde, esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab,

et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3.5. Välja maksti krediiti 9702 eurot, kostjalt on hagejale laekunud 1209,21 eurot. Seega juhul,

kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 8492,79 eurot (9702 – 1209,21).

3.6. Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 52-556) ning märgib, et arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 17.01.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Kostja ei ole alates 24.09.2024 täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset

juba ligi pool aastat. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.04.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende

sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt,

kogusummas 8492,79 eurot.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 08.04.2025.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud

(tähtaeg möödus 22.04.2025).

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 27.12.2023 lepingu nr CL-EEC-23033250 (dtl 11-19), mille

alusel kandis laenuandja kostja arveldusarvele 28.12.2023 9702 eurot (dtl 19). Tegemist on

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada

vastavalt graafikule (dtl 33).

9. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 27.12.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 17,36% =

52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. 12.12.2024 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 23), kus on

andnud viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.12.2024, ning teavitanud, et kui

võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on hagejal õigus leping üles öelda.

Leping ülesütlemisavaldus edastati 17.01.2025 (dtl 24).

12. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 9900 eurot ning kostja jäi krediidi

tagastamisega võlgnevusse alates 24.09.2024. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus,

millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS

§ 108 lg 1 mõttes.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 03.03.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning

neid asjaolusid tõendada (dtl 14-18).

16. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

17. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuse tegemisel kostja

kinnitatud ja Maksu- ja Tolliametist kontrollitud sissetulekust 975,68 eurot ja kohustustest 351

eurot. Ülalpeetavad puudusid kostja kinnituse kohaselt. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel

kontrollis laenuandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest

avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu- ja

Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Krediidivõimelisuse hindamise raames

täiendava pangakonto väljavõtte küsimine ega analüüsimine ning

tarbijakrediidi vastutustundliku väljastamise põhimõtte järgimiseks ei olnud

laenuandja sõnul vajalik.

18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)

(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3

p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks

(vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

19. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

20. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt

avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) laenulepingu sõlmimise ajal

oli intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.

23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja

kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi

maksnud.

24. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti oma kontole 9702 eurot

(9900 – lepingutasu 168). Krediiti on kostja tagastanud 1209,21 eurot. Seega lepingu

ülesütlemine laenuandja 17.01.2025 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel

kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

25. Kostjalt kuulub alternatiivse nõude alusel käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel

väljamõistmisele ümberarvestatud põhiosa võlgnevus 153,85 eurot.

26. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid

tähtaegselt ei tasu.

27. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed alates 10.06.2025-

10.01.2034 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel.

28. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu ja viivise nõue jäävad rahuldamata.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

31. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

32. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot.

33. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 11 223,57 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 840 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv 840 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

34. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

35. Esitatud hagi hind oli 11 223,57 eurot.

36. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku 8492,79 eurot, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast 76%.

37. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 24%

ulatuses hageja kanda.

38. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 76% hageja põhjendatud menetluskuludest (840

eurot), millele vastab summa 638,40 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus

kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

39. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

40. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

42. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik