2-23-7682/114 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-7682

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

XX-i

avaldus

lapsega

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

XX avaldus XX-i vastu lapse suhtes hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks

lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse- ja

terviseküsimustes ning lapse ja lapse isa suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (lapse isa) XX (isikukood XXX; elukoht xxx;

telefon xxx; e-post XX)

Puudutatud isik (laps) XX (isikukood XXX; elukoht xxx,

XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik (lapse ema) XX (isikukood XXX; elukoht

xxx, XXX; telefon xxx; e-post xxx)

Eestkosteasutus XXX (vallavalitsuse kaudu)

Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu)

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada XX (ema) ja XX-i (isa) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Lapse XX-i (laps) elukoht on ema juures.

1.2.

Laps viibib isa juures 2025. a paarisnädalal laupäevast kuni pühapäevani.

1.3.

Lapse isa võtab lapse tema elukohast kell 11.00 ja lapse ema läheb lapsele järgi lapse

isa elukohta pühapäeval kell 17.00.

1.4.

Alates 2025. a juunist viibib laps isa juures paarisnädala reedest kuni pühapäevani.

Lapse isa võtab lapse tema elukohast kell 19.00 ja lapse ema läheb lapsele järgi lapse isa

elukohta pühapäeval kell 18.00.

1.5.

Lapse isal on õigus suhelda lapsega sidevahendite (sh videokõned) abil paaritu

nädala kolmapäeval kella 19.00-19.30. Teine vanem ei tohi lapse suhtlust eemal viibiva

vanemaga takistada ning lapsel peab olema tagatud võimalus suhelda eemal viibiva

vanemaga segamatult ilma teise vanema juuresolekuta.

1.6.

Lapsel on õigus suhelda eemal viibiva vanemaga vastavalt lapse enda soovile.

1.7.

Lahuselaval vanemal on õigus lapsega kohtuda lapse sünnipäeva päeval

suhtluskorra tavagraafiku väliselt. Kohtumise pikkus on maksimaalselt 3 tundi. Täpne

aeg lepitakse kokku e-posti teel vähemalt nädal enne lapse sünnipäeva.

1.8.

Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga.

1.9.

Jõulupühad, ajavahemikul 23.12-26.12 veedab laps paaritutel aastatel emaga ning

paarisaastatel isaga.

1.10.

Lapse ema ja lapse isa sünnipäeval (st õigel päeval) kehtib erisus. Mõlemad

vanemad lubavad, et kui laps viibib suhtluskorrajärgselt emaga, kuid on isa sünnipäev,

siis laps võib isa õnnitlemiseks isaga kohtuda ja vastupidi. Kohtumise pikkus on

maksimaalselt 3 tundi. Täpne aeg lepitakse kokku e-posti teel vähemalt nädal enne

vanema sünnipäeva.

1.11.

Vanemad ei tee takistusi teisele vanemale lapsega reisimiseks, vanem teavitab e-

kirja teel teist vanemat reisist, reisi aja ja sihtkoha täpsusega, hiljemalt 7 päeva

(riigisisese reisi puhul) ja vähemalt 3 nädalat (välisriiki reisimise puhul) enne reisi

algust. Vanem peab andma vastava nõusoleku isiklikult teisele vanemale. Vanemad

reisivad lapsega oma suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe. Reisiga

seotud kulud katab see vanem, kes lapsega reisile läheb.

1.12.

Kui vanemad on omavahel kokku leppinud, et laps läheb ühega vanematest reisile,

siis reisil olev vanem on kohustatud kord päevas saatma lapsest reisil olles foto ja

ühtlasi kinnitama, et lapsega on kõik hästi.

1.13.

Lapse huvitegevusega seotud küsimusi tuleb lapsevanematel omavahel arutada ja

otsuseid vastu võtta ühiselt. Arvestatakse lapse soovidega.

1.14.

Vanemad on ühel meelel, et kõrges palavikus, kõhuviiruses või oksendavat last isale

üle ei anta. Vanemad lähtuvad alati lapse perearsti või eriarsti juhistest.

1.15.

Lapse haigestumisel isa juures teatab isa viivitamatult sellest lapse ema SMS-i teel.

Kui laps haigestub isa juures olles toimetab lapse isa lapse ema juurde esimesel

võimalusel, kui haigus seda lubab. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema igal

vanemal endal olemas. Kaasa antakse vaid arsti kirjutatud retseptiravimid. Mõlemad

vanemad on kohustatud jälgima ja teostama lapse ravimisel arsti nõuandeid ning

ravimite kasutusjuhiseid.

1.16.

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised

muudel vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad

vanemad lepivad selles kokku SMS-i või e-kirja teel.

1.17.

Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel

kokku kirjalikult, kas SMS-i või e-kirja teel vähemalt 3 ööpäev enne kohtumise

toimumist või ära jäämist.

1.18.

Lapsevanemad peavad jagama last puudutavat informatsiooni (haigestumised,

õnnetused, elukorralduse muutused jne.) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui 24

h jooksul kirjalikult.

1.19.

Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid

mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja

lapse vahelisi suhteid.

1.20.

Vanemad võivad lapse osas teha vajadusel muid kokkuleppeid, kuid need peavad

olema mõlema osapoole jaoks sobivalt taasesitatavas vormis kinnitatud.

1.21.

Laps vajab oma ellu turvatunnet ja üks oluline aspekt selles on rutiin ja ette

ennustatavus. Seetõttu on oluline tagada, et suhtlemine ja kokkupuude lapse elus

oluliste inimestega on selgelt ja konkreetselt teada. Samuti isaga kohtumise ajad ja

kohad. Teadmatus ja segadus süvendavad lapse segasusseisundit, mis omakorda

raskendab emotsionaalse stabiilsuse saavutamist.

1.22.

Lapse isal on õigus kohtuda lahus elava lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta

võtab osa lapse üritustest.

1.23.

Mis iganes muude erisoovide või tähtpäevade puhul püüavad vanemad jõuda

suhtlusgraafiku muutmise osas kokkuleppele, et laps saaks osaleda kas tema enda või

ühe vanema jaoks olulisel sündmusel.

1.24.

Suhtluskorras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-7682.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

4. Tagastada XX-ile riigilõiv 5 eurot ja XX-ile riigilõiv 10 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa poolte kokkuleppe järgi esitada määruskaebust.

Määruse põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX-i (isa) avaldus XX-iga (laps) suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ning XX (ema) avaldus isa vastu lapse suhtes hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse- ja

terviseküsimustes ning lapse ja lapse isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2. Ema ja isa paluvad asjas menetluse lõpetada ja kohtul 29.04.2025 esitatud kompromiss

kinnitada.

3. Kohus palus lapse esindajal ja eestkosteasutustel esitada seisukoht. Lapse isa endise

elukohajärgne eestkosteasutus toetab kokkuleppe sõlmimist. Lapse esindaja toetab

kokkulepet, see ei kahjusta lapse huve ja tagab suhtluse lahuselava vanemaga.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Lapse ema ja isa

on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada.

6. Lapse isa on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot ja lapse ema on tasunud

riigilõivu 20 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb neile tagastada pool avaldustelt tasutud

riigilõivust.

7. Kohus määras 03.07.2023 määrusega lapsele esindaja riigi arvel õigusabi tasu ja kulude

hüvitamise kohustuseta. Lapsele osutab õigusabi vandeadvokaat Marika Jaanson (esindaja).

TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus menetlusosalised menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest kompromissi tõttu.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 64 lg 2 ja 661 lg-le 4 tuginedes on ema ja isa kokku leppinud, et loobuvad käesolevat

kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik