2-24-136954/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-136954

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2728,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX); eestkostja Y

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr KK3295793 tulenev põhivõlgnevus 1533,08 eurot,

intress 219,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.04.2024-

30.10.2024 eest 313,24 eurot ja 31.10.2024-14.05.2025 eest 328,93 eurot ja viivis

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgevast päevast 39,99% aastas kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot.

4. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud

hageja kanda.

Jätta hageja tasutud riigilõiv 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses

hageja kanda.

Jätta kostja menetluskulud 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses

hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 377,95 eurot. Jätta kostja

kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr KK3295793 tulenev põhivõlgnevus 1533,08 eurot, intress 219,31

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.04.2024-

30.10.2024 eest 313,24 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis lepingust nr KK3295793 tulenevalt põhinõudelt (1533,08 eurot) alates

31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99%

aastas.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.06.2018 krediidikonto lepingu nr

KK3295793, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot. 10.11.2018 sõlmisid pooled

krediidikonto lepingu nr KK3295793 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale

krediiti 2500 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00% ja selle arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 39,98%, osamaksete arv 36, maksete tähtpäevad 10,

laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Lepingu muudatuse

krediidi kulukuse määraks on 49,00%, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma

2500 eurot, intressimäär 39,99%, osamaksete arv 36, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu

sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0.

2.2. Enne krediidikonto lepingu sõlmimist kliendi Swedbank XXXXXXX väljavõte

(05.12.2017-22.06.2018) analüüsimisel oli tuvastatud kliendi sissetulek: detsember 2017–

pension 384,87 eurot, jaanuar 2018 – pension 226,39 eurot, veebruar 2018 – pension 226,40

eurot, märts 2018 – pension 339,59 eurot, aprill 2018 – pension 366,41 eurot, mai 2018 –

pension 366,41 eurot, juuni 2018 – pension 366,41 eurot. Kokku laekus kliendi pangakontole

keskmiselt igakuiselt 325,21 eurot. Pangakonto väljavõtte analüüsimisel ei olnud tuvastatud

kliendi finantskohustusi.

Teostati 23.06.2018 Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat

maksekäitumist,

teostati

päringud

23.06.2018

Maksuametile,

23.06.2018

kinnisvararegistrisse, 23.06.2018 Ametlike Teadaannetesse ning analüüsiti kliendi poolt

edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid.

Krediidikonto taotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 360 eurot (pension) ja

igakuisteks majapidamiskuludeks 120 eurot. Konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud

kliendi sissetulekule 325,21 eurot, taotleva laenu osamaksele 47,78 eurot arvestati ka kliendi

kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel

kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ

sise-eeskirjadele.

2.3. Enne limiidi tõstmist kliendi Swedbank XXXXXXX väljavõtte (10.05.2018-09.11.2018)

analüüsimisel (lisa 3) oli tuvastatud kliendi sissetulek: juuni 2018 – pension 366,41 eurot,

juuli 2018 – 1095,29 eurot (töötasu AS-lt XXX 728,88 eurot + pension 366,41 eurot), august

2018 – 1181,34 eurot (töötasu 814,93 eurot + pension 366,41 eurot), september 2018 – 990,77

eurot (töötasu 624,36 eurot + pension 366,41 eurot), oktoober 2018 – 931,19 eurot (töötasu

337,76 eurot + töövõimetushüvitis 112,02 eurot + toetus Sotsiaalkindlustusametilt 115 eurot +

pension 366,41 eurot). Kokku laekus kliendi pangakontole keskmiselt igakuiselt 1180,90

eurot. Kliendi konto väljavõtte analüüsimisel oli tuvastatud kliendi finantskohustused: Inbank

AS laen kuumaksega 58,47 eurot. 09.10.2018 AS Eesti Loto makse 4 eurot. Kokku oli

tuvastatud kliendi finantskohustused 62,47 eurot.

Teostati 29.09.2018 Creditinfo.ee ja 09.11.2018 Taust.ee päringud, et kontrollida kliendi

varasemat maksekäitumist, teostati päringud 09.11.2018 Maksuametile, 23.06.2018

kinnisvararegistrisse, 09.11.2018 Ametlike Teadaannetesse ning analüüsiti kliendi poolt

edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid.

Krediidikonto taotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 600 eurot (töötasu) ja

igakuisteks majapidamiskuludeks 120 eurot. Konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud

kliendi sissetulekule 1180,90 eurot, tuvastatud finantskohustustele 62,47 eurot, taotletava

laenu osamaksele 121,19 eurot arvestati ka kliendi kuludeks igakuised majapidamiskulud

summas 150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine

majapidamiskulu ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele.

2.4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

kostjale e-postiga 11.04.2024 lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile

xxx, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja

lepingu üles öelduks 26.04.2024. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 10.02.2024

osamaksest kuni 10.04.2024 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega.

2.5. Krediidiandja loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

2.6. Kostjal on tagastamata krediit lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.04.2024, 1733,08

eurot. Kostja on pärast lepingu lõppemist teinud hagejale makseid 200 eurot. Tulenevalt

eeltoodust on põhivõlg 1533,08 eurot (1733,08-200).

Lepingu üldtingimuste punktis 4.1. on märgitud: intressi arvestamisel lähtub laenuandja

tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi

arvestamist laenu laenusaaja väljastamise päevale järgnevast päevast kuni krediidisumma

täieliku tagastamiseni. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.02.2024 kuni ülesütlemiseni s.o

26.04.2024 kokku 219,31 eurot.

Viivist nõuab hageja põhivõlalt 1533,08 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 27.04.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas

lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.

Hageja nõuab üldtingimuste punkti 5.3. ja hinnakirja alusel võla sissenõudmiskulude

hüvitamist 50 eurot ning selgitab nende kujunemist: 9.08.2024 tasulise kirja saatmine 25

eurot, 27.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.09.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

3. Peale menetlusse võtmist sai kohtule teatavaks asjaolu, mille põhjal kohus algatas kostjale

eestkoste seadmise menetluse. Harju Maakohtu 07.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-

18314 seati Xle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks ja määrati eestkostjaks Y. Kostja

eestkostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus 05.03.2025 kätte toimetatud (mh

selgitas kohus eestkostjale riigi õigusabi võimalust). Kohus menetles hagi lihtmenetluses

(hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ning teavitas sellest

menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.

4. Kostja eestkostja on seisukohal, et laen anti vastutustundetult. Eestkostja märgib, et

kontrollides X pangakonto väljavõtteid alates 2018. aastast, on näha, et ta sai Placet Group

OÜ ilmselt avatud portaali kaudu kokku 4664 eurot reaalset laenu. Tagasimakseid on Placet

Group OÜ-le kokku 6753,22 euro eest ja inkassofirma Julianus Inkassole kokku 639,18 eurot.

X sissetulekuks oli ennetähtaegne vanaduspension suurusega umbes 700 eurot. Arvestades X

sissetulekut ja tema poolt 2018-2024 aastal tehtud tagasimakseid palub eestkostja tunnistada

Aktiva Finance Group OÜ nõue tühiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

6. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

6.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

6.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf formaadis dokumentidena,

millel ei ole kummagi poole allkirju. Lepingus (dtl 41) on poolte nimed ja kontaktandmed

ning kuupäev 23.06.2018, laenulimiit 1000 eurot, lepingu tähtaeg: tähtajatu, laenu tagastamise

periood 36, osamaksete arv 36, intressimäär 39,98% aastas, krediidi kulukuse määr 49%

aastas. Lepingul (dtl 42) on samuti poolte nimed ja kontaktandmed, kuupäev 10.11.2018,

laenulimiit 2500 eurot, laenu tagasimaksete arv, intressimäär ja krediidi kulukuse määr

samad.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole lepingu vorminõude osas esile toonud, kas ja

millisel viisil lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati viivitamatult peale

lepingu sõlmimist.

Hageja vastas 29.04.2025 kohtule, et kostja tegi taotluse lepingu nr. KK3295793 sõlmimiseks

23.06.2018 ning taotluse lepingu nr KK3295793 muudatuse sõlmimiseks 9.11.2018. Hageja

väitel saadeti enne lepingu sõlmimist e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht ning

23.06.2018 kell 12:10 e-kirjaga lepingudokumendid. Hageja väitel 9.11.2018, st enne lepingu

nr KK3295793 muudatuse sõlmimist, saadeti e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht ning

10.11.2018 e-kirjaga lepingudokumendid. Koos vastusega esitas hageja ka tõendid, dtl 251,

23.06.2018 kostjale saadetud e-kirja lepingueelse teabe ja tarbijakrediidi teabelehega,

23.06.2018 kell 14:28 saadetud e-kirja, millele olid lisatud laenulimiidi lepingu

põhitingimused, üldtingimused ja hinnakiri (dtl 258), 9.11.2018 kell 20.03 saadetud e-kirja

(lepingueelne teave ja teabeleht), 10.11.2018 kell 10:25 saadetud e-kirja, millele oli lisatud

laenulimiidi lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepe.

6.3. Hageja väitel on kostjale kokku väljastatud laenu 4550 eurot ning hageja on selle

tõendamiseks esitanud ka maksekorraldused (dtl alates 207), mis tõendavad, et kostjale on

kokku makstud välja 4550 eurot.

Samas nähtub hageja esitatud tagasimaksete tõendist (dtl 230), et kostja on põhiosa katteks

tagasi maksnud kokku 5068,62 eurot.

Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et lepingu nr KK3295793 näol on tegemist

krediidikontoga, mille alusel väljastati kostjale ka maksekaart. Kostjal oli võimalik

maksekaardiga pangaautomaadist sularaha välja võtta ja teha erinevates ettevõtetes (pood,

takso jne) tehinguid. Hageja väitel 04.04.2025 esitatud maksekorraldused (dtl alates 207) on

kostja pangakontole tehtud väljamaksete kohta, kuid sealt ei nähtu maksekaardiga tehtud

tehingud. Hageja esitab tõendina krediidikonto väljavõtte, kust nähtub kostja krediidikasutus

ja tagasimaksed (Lisa 7). Hageja selgitab, et kostja on lepingu alusel kasutanud krediiti

kokku 6801,70 eurot ja teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale kokku 9665,36 eurot

(Lisa 7). Hagejale on kostja teinud tagasimakseid 200 eurot.

Kohus võrdles hageja esitatud krediidikonto väljavõtte faili (dtl 272) varasemalt esitatud

maksekorraldustega ning tuvastas, et maksekorraldused haakuvad esitatud krediidikonto

väljavõttega, ent lisaks sisaldab krediidikonto väljavõte teenustasusid, sularaha väljavõtmisi,

makseid kaardiga. Kohus saab seega hageja väidetest aru nii, et 4550 eurot kanti üle kostja

pangakontole ning ülejäänud 2251,70 eurot moodustus sularaha väljavõtmistest,

kaardimaksetest ja teenustasudest.

Kostja väitel on hageja kostjale andnud kokku 4664 eurot reaalset laenu. Kohus selgitas

kostjale, et enda väiteid tuleb ka tõendada, kuid kostja ühtegi tõendit esitanud ei ole.

Kohus loeb seega tõendatuks, et kostja sai lepingu alusel kasutusse kokku 6801,70 eurot.

6.4. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tagasimaksete kuupäevi ja summasid, sai kohus krediidi

kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle kohaselt, lepingus välja

toodud andmete alusel, lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud 2018. a juunis kehtinud

maksimaalset lubatud määra (mis oli 56,43%).

7. Vastutustundliku laenamise põhimõte

7.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldab seega a) nõutud teabe kogumist ja

kontrollimist ning b) selle põhjal hinnangu andmist. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Eeltoodud selgitused on kohus hagejale esitanud ka menetlusse võtmise määruses, seega pidi

hageja aru saama, millised asjaolud ta vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

peab kohtu ette tooma.

7.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktides 2.2. ja 2.3. toodud selgitused.

Hageja on tõenditena esitanud kostja konto väljavõtted ja tõendi (dtl 187), milles on

alapealkirjad „taotluse andmed“. Enne lepingu sõlmimist kogutud konto väljavõte tõendab

hageja väidetud kostja sissetulekut, st pensioni suurusega 366,41 eurot. Konto väljavõttelt

nähtub, et kostja tasus kuni 2018. a aprillini kohtutäiturile kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse

alusel makseid, kuid hiljem enam mitte. Placet Group OÜ-le on kostja tasunud kuni märtsini

2018 lepingu SR565350 katteks ca 24 eurot kuus. Muid finantskohustusi konto väljavõttelt ei

nähtu, samuti ei nähtu eluasemega seotud kulusid.

Hageja väitel teostati 23.06.2018 ka Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud, et kontrollida kliendi

varasemat maksekäitumist, teostati päringud 23.06.2018 maksuametile, 23.06.2018

kinnisvararegistrisse, 23.06.2018 Ametlikesse Teadaannetesse. Hageja esitatud tõendist (dtl

188) nähtuvad hageja väidetud kuupäevadega kirjed vastavatesse registritesse.

Hageja selgitab, et krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks pensioni 325,21,

igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot, mis oli ühe inimese igakuise majandamiskulu

miinimummäär vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele, taotletava laenu osamakseks

47,78 eurot.

Kohus on seisukohal, et krediidiandja tuvastas kostja sissetuleku ja finantskohustused (nende

puudumise) õigesti, kuid lähtus liiga madalast majandamiskulude määrast. Eesti

Statistikaameti elatusmiinimum ühe inimese kohta 2017. a oli 207 eurot kuus ja 2018. a

215,44 eurot kuus. Siiski jäi kostjale peale igakuise laenu tagasimakse tasumist arvestuslikult

kätte elatusmiinimum: 325,21 – 47,78 eurot = 277,43 eurot.

5 kuud hiljem, limiidi tõstmise taotluse saamisel tuvastas krediidiandja hageja väitel kostja

konto väljavõttest kostja igakuise sissetulekuna 1180,90 eurot. Kohus märgib, et hageja poolt

välja toodust nähtub, et sellise summa sai kostja vaid ühel kuul, augustis, ülejäänud kuudel sai

kostja vähem (juunis 366,41 eurot, juulis 1095,29, septembris 990,77 eurot, oktoobris 931,19

eurot. Ka kostja ise märkis hageja väitel laenutaotluses enda töötasuna 600 eurot. Koos

pensioniga ei saanud krediidiandja seega lähtuda suuremast sissetulekust kui ca 960 eurot.

Hageja väitel tuvastati konto väljavõttelt finantskohustus Inbank AS ees, kuumaksega 58,47

eurot. Kohus märgib, et lisaks hageja poolt esile toodud finantskohustusele nähtub konto

väljavõttest, et kostja tasus igakuiselt maksegraafiku alusel Maksu- ja Tolliametile 150-200

eurot kuus, mis tuleb samuti arvestada finantskohustustena.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi igakuiselt Keila postkontori kaudu makseid vähemalt

15 eurot kuus ning tasus sideteenuse arveid ca 22 eurot kuus. Eluasemekulusid konto

väljavõttelt ei nähtu.

Hageja arvestas taotletava laenu osamakseks 121,19 eurot ning igakuisteks

majapidamiskuludeks 150 eurot, mis oli minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele

inimesele vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjadele. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja

liiga madalast majandamiskulude määrast. Eesti Statistikaameti elatusmiinimum ühe inimese

kohta 2017. a oli 207 eurot kuus ja 2018. a 215,44 eurot kuus. Ent sellele vaatamata jäi

kostjale arvestuslikult peale laenumaksete ja konto väljavõttelt nähtuvate püsikulude katmist

kätte enam, kui oli elatusmiinimum (960 - 200 – 121,19 – 15 – 22 - 58,47 = 543,34.)

Eeltoodu põhjal ei nõustu kohus kostja eestkostjaga, et laenu anti vastutustundetult. Tõsi,

2018. a juunis lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek äärmiselt väike, ent ka igakuine

makse oli väike ning limiiti tõsteti pärast seda, kui kostja oli saanud tööle.

8. Hageja nõuded

8.1. Kohus tuvastas, et kostja sai lepingu alusel kasutusse kokku 6801,70 eurot.

Hageja väitel on kostjal on tagastamata krediit lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.04.2024,

1733,08 eurot ning arvestades, et kostja on pärast lepingu lõppemist teinud hagejale makseid

200 eurot, on põhivõlg 1533,08 eurot (1733,08-200).

Hageja on esitanud tõendi „laenu tagasimaksed“ (dtl 230), märkides, et esitab tagasimaksete

väljavõtte. Tõendi kohaselt on kostja põhiosa katteks tasunud 5068,62 eurot, intressideks

4482,64 eurot, viivisteks 29,52 eurot, meeldetuletuste eest 84,58 eurot (kokku 9665,36 eurot).

Tõendi kohaselt viimane tagasimakse on olnud 05.03.2024 107 eurot.

Kostja väitel on ta tagasimakseid sooritatud krediidiandjale kokku 6753,22 euro eest ja

Julianus Inkassole kokku 639,18 eurot. Hiljem täpsustas kostja, et kostja pangakontolt tehti

raha ülekandeid 2023.a Julianus Inkassole järgnevalt: lepingu 716589284 alusel kokku 300

eurot (kuupäevad 5.07.23, 5.08.23, 5.09.23, 5.10.23, 5.11.23, 5.12.23), 2024.a sooritatud

makseid Julianus Inkassole lepingu 717465242 alusel kokku 239,18 eurot (kuupäevad

5.01.24, 5.06.24, 5.07.24). Kohus selgitas kostjale, et enda väiteid tuleb ka tõendada, kostja

aga ühtegi tõendit ei esitanud.

Hageja vastas, et see, millele kostja viitab kui lepingule 716589284, on tegemist Julianus

Inkasso OÜ viitenumbriga, mis on seotud teise võlausaldaja nõudega. Seega ei saa neid

Julianus Inkasso OÜ-le teostatud makseid käsitleda käesoleva nõude katteks teostatud

maksetega.

Maksed 717465242 on hageja väitel seotud käesoleva tsiviilasja aluseks oleva nõudega.

Hageja väitel tõendab seda ka hagi lisa 8, meeldetuletused kostjale, kus nähtub läbivalt nõude

viitenumber 717465242. Samas hageja vaidlustab väidetava 05.01.2024 tasumise, sest hageja

väitel ei olnud hagejal nõuet 05.01.2024 üldse olemas, ta omandas selle 30.04.2024 vastavalt

hagi lisale 4. Hageja on seega tasunud 05.01.2024 samuti nõuet 716589284 ning eeldatavalt

on kostja seega antud makse arvestamisel valesti vaadanud maksekorralduses olevat

viitenumbrit.

Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et nõue loovutati 30.04 (hageja ei ole selle

tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud; hageja enda koostatud kiri kostjale seda tõendada ei

saa). Küll aga on hageja tõendanud, et krediidiandja saatis kostjale lepingu üles ütlemise

hoiatuse 11.04.2024, mistõttu ei ole tõesti usutav, et kostja kolm kuud enne seda tasus

inkassofirmale. Samuti ei ole kostja oma väidet tõendanud. Seega lähtub kohus hageja

esitatud väidetest ja tõenditest.

Arvestades, et kostja sai 6801,70 eurot, on tagasimakseid teinud krediidiandjale 5068,62 eurot

ja kostjale 200 eurot, on tagastamata laenusumma 1533,08 eurot.

8.2. Nõude aluseks olev leping oli tähtajatu, ent hageja väitel on leping lõppenud

erakorraliselt, üles ütlemisega. Hageja on tõendina esitanud üles ütlemise hoiatuse teate

saatmise e-kirja (tl 56). Kirjas oli antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks 25.04.2024 ning

märgitud, et kui selleks kuupäevaks võlga ei tasuta, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks

alates 26.04.2024. Hageja on ka esile toonud, et kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme

järjestikuse tagasimaksega, mida kohus ka kontrollis hageja esitatud tõendite (arved ja

tagasimaksete tabel) alusel.

Eeltoodu põhjal on põhivõla nõue sissenõutav ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1533,08 eurot.

8.3. Hageja väitel on kostjal intressi võlgnevus alates 10.02.2024 kuni ülesütlemiseni s.o

26.04.2024 kokku 219,31 eurot. Kohus kontrollis intressiarvestust arvete ja tagasimaksete

tabeli alusel. Kohus mõistab kostjalt välja tasumata intressi kuni lepingu ülesütlemiseni,

kokku 219,31 eurot.

8.4. Viivist nõuab hageja põhivõlalt 1533,08 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 27.04.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas

lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.

Kohus juhtis hageja tähelepanu (dtl 236), et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kas

lepingu üldtingimused ja hinnakiri, millele hageja tugineb, on tüüptingimustena lepingu osaks

saanud. St kas ja millisel viisil need olid kostjale kättesaadavad ja kas ning kus neile oli

viidatud, kas, millal ja millisel viisil kostja nendega nõustus ning mis neid asjaolusid tõendab.

Hageja selle kohta midagi ei vastanud.

Kohus märgib, et hageja on küll tõendanud, et krediidiandja saatis kostjale üldtingimused e-

kirjaga, kuid sellest ei piisa, et üldtingimusi lugeda lepingu osaks. Kuid kohus arvestab, et

tingimus, et viivist on õigus nõuda intressimääraga võrdses määras, oli märgitud ka

tarbijakrediidi teabelehes (dtl 253 ja 268), mis saadeti kostjale peale laenutaotluse esitamist.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise 39,99% aastas 1533,08 eurolt alates 27.04.2024 kuni

kohtuotsuse tegemise päevani (k.a) ja edasiulatuvalt 39,99% aastas kuni põhivõla tasumiseni.

Ajavahemiku 27.04.2024-30.10.2024 eest on arvestatud viivis summas 313,24 eurot.

Ajavahemiku 31.10.2024-14.05.2025 eest on arvestatud viivis summas 328,93 eurot.

8.5. Hageja nõuab üldtingimuste punkti 5.3. ja hinnakirja alusel võla sissenõudmiskulude

hüvitamist 50 eurot ning selgitab nende kujunemist: 9.08.2024 tasulise kirja saatmine 25

eurot, 27.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.09.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Nagu otsuse punktis 8.2. märgitud, hageja ei toonud esile asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks

järeldada, et üldtingimused on lepingu osaks saanud. Hageja on tõendanud küll tingimuste

kostjale saatmise, kuid ei ole esile toonud, kas, millisel viisil ja millal kostja üldtingimustega

nõustus. Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, et poolte vahel

oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas.

Erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev

kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda

ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115,

127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just hageja väidetud ulatuses. Seetõttu jääb

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

9. Menetluskulud

9.1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja põhinõude summaks märkinud 1738,50

eurot.

Kohus nõudis hagejalt selgitust, miks maksekäsu kiirmenetluses nõuti põhivõla summat

1738,50 eurot, kui hagis nõutakse 1533,08 eurot ning miks maksekäsu kiirmenetluse

avalduses oli krediidi kulukuse määrana märgitud 45,85%, kui hagis väidab hageja, et krediidi

kulukuse määr oli 49%.

Hageja vastas, et TsMS § 376 lg 4 p 2 lähtudes võib hageja põhinõuet ning kõrvalnõudeid

suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada ja see ei ole käsitletav hagi aluse

muutmisena. Hageja palub lähtuda hagiavalduses esitatud summadest. Krediidi kulukuse

määra osas selgitab hageja, et maksekäsu kiirmenetluses on ekslikult esitatud krediidi

kulukuse määraks 45,85%, lepingu krediidi kulukuse määr on 49%, mis ei ületa

kolmekordset Eesti Panga krediidi kulukuse määra.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, millisest nõudest ta maksekäsu kiirmenetluse avaldusega

võrreldes siis loobus, tunnistanud vale krediidi kulukuse määra esitamist ning arvestades, et

hageja on ka varasemalt paljudes maksekäsu kiirmenetluse avaldustes esitanud nõude summa

alusetult suuremana, on kohus seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud

valeandmeid. Kohus arvestab seda menetluskulude jaotuse määramisel.

9.2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas

385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 1014 eurot.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 385

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 385 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus

juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla

summa suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-

14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime

pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid

võla suuruse kohta. Kohus on seetõttu seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja

kanda jätmine ei ole põhjendatud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt

käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot

ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2

tundi;

-04.04.2025 kohtunõudele vastamine ja kohtule esitamine 2 tundi;

-29.04.2025 kohtunõudele vastamine ja kohtule esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele

vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud

hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid).

Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja

esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega

on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning

hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada

puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Kohus leiab, et arvestades

kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja

õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Arvestades lepingulise esindaja

õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot

ilma käibemaksuta (2 tundi x 100 eurot).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

30.10.2024 esitatud hagi hind oli 2728,71 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 1533,08 eurot, intressinõude 219,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude

perioodi 27.04.2024-30.10.2024 eest 313,24 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (1533,08

eurot) alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 39,99% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 613,08. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi 2678,71 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(2728,71 eurot) 98,17 %.

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel, eelkõige kohtule valeandmete esitamise tõttu ja lähtudes

menetlusdokumentide kvaliteedist, hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise

esindaja kulud hageja enda kanda. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja riigilõivu 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 98,17 % hageja tasutud riigilõivust (385 eurot),

millele vastab summa 377,95 eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulud 98,17% ulatuses kostja kanda ja 1,83% ulatuses hageja

kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt osales kohtumenetluses kostja seaduslik esindaja,

eestkostja ja esindajal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja

esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks

menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik